2-23-13062/35 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Indrek Soots

Otsuse tegemise aeg ja koht

29.05.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-13062

Kohtuasi

A.R-i

hagi Maaküte OÜ vastu lepingu

tagasitäitmiseks, kahju hüvitamiseks ja viivise

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 22.04.2024 kohtuotsus

Kaebuse esitaja ja liik

A.R-i apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

20 166,89 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja A.R (isikukood XXX), lepingulised esindajad

vandeadvokaat Jana Tudelep ja advokaat Harles Veersalu

Kostja Maaküte OÜ (registrikood 11468373), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Indrek Naur

Menetluse liik

Asja läbivaatamine 21.04.2025 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 22.04.2024 otsus ja saata asi samale maakohtule uueks

läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis.

2. A.R-i apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

2-23-13062

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. A.R (hageja) esitas 14.09.2023 Harju Maakohtule Maaküte OÜ (kostja) vastu hagi, milles

palus mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 18 583,65 eurot ja viivis

põhivõlgnevuselt 11 745,60 eurolt kuni hagi esitamiseni 173,77 eurot ning alates hagi

esitamisest kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras. Hageja palus menetluskulud jätta kostja kanda.

2. Kostja tegi 28.04.2019 hagejale pakkumise nr 10278 maaküttesüsteemi ehitamiseks ja

paigaldamiseks hageja kinnisasjale Vana- 2/11 Kopli talus Tuula külas Saue vallas. Süsteemi

ehitus- ja paigaldustööd tervikuna hõlmasid muuhulgas maasoojuspumba Thermia Diplomat

Optimum G3 8kW tarnimist ja paigaldamist, puuraukude puurimist, maakontuuri isoleerimist

ning söödutoru ehitamist majani ja tagasi. Kostja pakkumisest oli näha, et

maaküttesüsteemiga on võimalik paralleelselt maja kütmisega toota ka sooja tarbevett. Hageja

nõustus pakkumise tingimustega. Selliselt sõlmiti leping pakkumises toodud tingimustel.

16.12.2019 lõpetas kostja töö ning töö üleandmine ja vastuvõtmine fikseeriti vastava aktiga.

3. 2022. aasta novembris ilmnesid probleemid maaküttesüsteemi töös. Põrandaküte lülitus

välja ning süsteem kuvas toa- ja tarbeveetemperatuure valesti. Hageja pöördus kostja poole

seoses maaküttesüsteemi probleemidega 08.01.2023, 16.01.2023, 17.01.2023 ja 27.01.2023.

Vaatamata sellele, et kostja käis korduvalt maaküttesüsteemi üle vaatamas, probleemid

kordusid. 16.01.2023 hoolduse jätkutööde käigus märgiti, et 3T ventiil oli vales asendis, see

keerati õigesse asendisse. Nõuetekohast temperatuuri tarbevesi enam ei saavutanud.

27.01.2023 väljakutse alusel teostatud ülevaatuse aktis märgitakse, et kehva puurkaevu vee

kvaliteedi tõttu on HWG soojusvaheti ummistunud ning kütte delta sooja vee tootmisel

paigast ära; probleemi lahenduseks tuleks teostada kogu küttesüsteemi läbipesu ja

soovituslikult teostada tagasitäide küttevee standardi VDI2035 nõuetekohase veega.

27.01.2023 teostatud tööde aktis kirjeldatakse muu hulgas, miks tehnikute hinnangul vea

tuvastamine pole varem olnud võimalik. Seade on paigaldatud tehase komplektis ja tehases on

3D-ajam kokku pandud 90 kraadi vale nurga all. 06.03.2023 e-kirja kohaselt on

maaküttesüsteemi probleemid tingitud kogu küttesüsteemi mittehooldamisest ja valest

kütteveest, tegemist on ummistusega, mis on seotud vee kvaliteediga.

4. Hageja pöördus maaküttesüsteemi parandamiseks AS-i LHV Kindlustus poole, kes tellis

probleemide põhjuste tuvastamiseks ekspertiisi. Maasoojus OÜ spetsialisti 17.04.2023

ekspertiisaktist nähtub, et soojuspumbal on veateated ja et soojuspump ei tooda sooja

tarbevett. Tegemist on tarbevee küttepoolse ummistusega kas soojuspumba vahetis või

torustikus. Ekspertiisiaktis nimetatakse puudused töös, mis kõik on toonud endaga kaasa

küttesüsteemi kahjustumise või mittenõuetekohase toimimise: maakontuuri nivoopaak on

paigaldatud valele kõrgusele küttesüsteemis; on kasutatud valesid materjale (tsinki);

küttesüsteemi paisupaak on kinnitatud valele; torule kompressoril puudub kinnituspolt.

04.04.2023 ekspertiisi teostamiseks tehtud ülevaatuse käigus võeti ka küttevee proov. Kuna

küttevee koostis vastas tavalise kraanivee näitajatele, pH tulemus on 7,9, siis ekspertiisiakti

2-23-13062

järelduse kohaselt ei olnud kütteveele lisatud veepehmendit, sest veepehmendi olemasolu

korral peaks pH näitaja olema suurem kui 10.

5. Maaküttesüsteemi ummistus on lepingutingimustele mittevastava töö tagajärg.

Maaküttesüsteemi paigaldamisel ei lisatud küttevette inhibiitorit (veepehmendi). Lepingu

aluseks olevas pakkumises on inhibiitori CL1300 lisamine ette nähtud ja on selgitatud, et

inhibiitor tagab süsteemi maksimaalse tööjõudluse ja pakub mitmekülgset kaitset

küttesüsteemis kasutatud metallidele ja sulamitele. Kuna kostja pidi täitma kohustuse lisada

vette inhibiitorit enne töö üleandmist, siis inhibiitori puudumine küttevees tähendab, et seda ei

olnud küttevees juba töö üleandmise ajal ja puudus eksisteeris töö üleandmisel.

6. Kui maaküttesüsteemi ummistus oli tingitud vee karedusest, siis oleks seda saanud vältida,

kui kostja oleks lisanud küttesüsteemi inhibiitorit. Töövõtja ei tundnud lepingu täitmise

käigus huvi kostja kinnistul kasutatava vee kareduse vastu. Eelnevas majandustegevuses

saadud kogemuse põhjal pidi kostjale olema hästi teada ka see, et vesi Eestis võib olla kare,

mistõttu ilmselt oligi kavandatud inhibiitori lisamine kütteveele.

7. Kostja töö lepingutingimustele mittevastavus on põhjustatud kostja enda kohustuste

rikkumisest. 08.05.2023 saatis hageja kostjale nõudekirja, milles nõudis, et kostja kõrvaldaks

maaküttesüsteemi puudused ja hüvitaks lepingu rikkumisest tuleneva kahju (õigusabikulud)

hiljemalt 31.05.2023. Hageja märkis, et kui kostja parandamise nõudele ei vasta, loeb hageja

ennast lepingust taganenuks ning nõuab lisaks kahju hüvitamisele töö eest makstud tasu

tagastamist. Kostja vaidles 23.05.2023 kirjas hageja nõuetele vastu ning keeldus omal kulul

puuduste kõrvaldamisest ja kahju hüvitamisest.

8. 19.07.2023 selgitas hageja kostjale, et on lepingust taganenud ja nõudis kostjalt lepingu

alusel saadu tagastamist. Hageja andis kostjale täiendava tähtaja 30.07.2023 lepingu alusel

saadud tasu tagastamiseks ja kahju (õigusabikulud) hüvitamiseks ning teatas, et esitab

hagiavalduse, kui kostja võlgnevust ei tasu. Kostja ei ole lepingu alusel saadut tagastanud ega

kahju hüvitanud. Seoses õigusliku positsiooni kujundamisega ning 08.05.2023 nõudekirja ja

19.07.2023 hagihoiatuse koostamisega oli hageja sunnitud tegema kulutusi õigusabile kokku

3967,20 eurot. Seoses lepingust taganemisega on hagejal õigus nõuda lepingu tagasitäitmist.

Lepingu tagasitäitmisega võlasuhtest tulenevalt hagejal on kostja vastu nõue summas 14

616,45 eurot.

Kostja vastuväited

9. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

10. Taganemine ei ole kehtiv ja seetõttu puudub hagejal nõudeõigus üleantu tagastamisele.

Maasoojus OÜ ekspertiisiaktiga ei ole võimalik tõendada tegelikku maaküttesüsteemi

ummistuse põhjust. Maasoojus OÜ on 23.05.2023 vastuses kostja esindaja 17.05.2023 e-

kirjale kinnitanud juba enda arvamuses toodut, et ummistuse põhjust ei ole võimalik tuvastada

soojuspumba torustikku avamata ja on selgusetu, kas mõni ekspertiisiaktis märgitud vigadest

on seotud ummistusega. Samas puudub Maasoojus OÜ-l ja akti allkirjastanud isikul pädevus

ehitusauditite koostamiseks.

11. Thermia kütteseadmete tootejuhi TK ekspertarvamuses on öelnud, et HGW soojusvaheti

ummistuse põhjuseks on katlakivi. Hageja väide, et inhibiitorit ei paigaldatud või et inhibiitori

puudumine peale kolmeaastast soojuspumba kasutamist võis olla soojusvaheti ummistuse

põhjuseks, on tõendamata. Kostja lisas soojuspumba paigaldamisel korrosiooni tõrjumiseks

2-23-13062

inhibiitorit, mida kinnitab hagejale alltöövõttu teinud Küttekutt OÜ juhatuse liige KS. Ainus

inhibiitori puudumise põhjus võib olla see, et isik, kelle töövõttu kuulus majapoolse

küttesüsteemi täitmine, pesi inhibiitori soojuspumba süsteemist välja. Kostja oli selleks ajaks,

kui majapoolne küttesüsteem ühendati soojuspumbasüsteemiga ja majapoolne küttesüsteem

täideti, oma tööd juba lõpetanud.

12. Kostja oli hea kliendisuhte säilimiseks nõus HGW soojusvaheti ummistuse põhjused

likvideerima ja ta pakkus HGW soojusvaheti puhastamist ning süsteemi täitmist VDI2035

standardile vastava kütteveega. Hagejal ei olnud õigus lepingust taganeda olukorras, kus

hagejale pakuti heastamist.

13. Kostja palus kohaldada hageja nõudele aegumist. Hageja nõue aegus 17.12.2022, s.o

kolme aasta möödumisel tööde vastuvõtmisest 16.12.2019.

Maakohtu otsus ja põhjendused

14. Harju Maakohus jättis 22.04.2024 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda ning määras kindlaks kostjale hüvitatavate menetluskulude suuruseks 5037,50 eurot.

15. Maakohus tuvastas, et kostja tegi 28.04.2019 hagejale hinnapakkumise Thermia Diplomat

Optimum G3 8kW integreeritud elektrikatla tarnimiseks ja maasoojuspumba paigaldamiseks

kinnisasjale Vana-Kopli talu, Tuula küla, Saue vald. Seadmete ja töö hind kokku moodustasid

19 182 eurot (sh käibemaks). Hageja võttis 16.12.2019 koostatud akti alusel soojuspumba ja

küttesüsteemi ehitustööd vastu. Hageja pöördus 08.01.2023 kostja poole sooviga teostada

maasoojuspumba hooldus. Kostja teostas 12.01.2023 maasoojuspumba hoolduse. Hageja

pöördus 16.01.2023 kostja poole, kuna küttesüsteemis on probleem. Kostja teostas 16.01.2023

seadme hoolduse. Kostja teostas 27.01.2023 küttesüsteemi hoolduse. Maasoojus OÜ väljastas

17.04.2023 AS LHV Kindlustus tellimusel kahjujuhtumit nr 23001562 puudutava

ekspertiisiakti nr 277. Hageja esitas kostjale 08.05.2023 puuduste kõrvaldamise nõude. Kostja

vaidles nõudekirjale vastu, kuid oli nõus soojusvaheti ummistuse likvideerima. Töö

maksumus kokku 1130 eurot, lisandub käibemaks. Hageja esitas 19.07.2023 kostjale

lepingust taganemise avalduse ja nõudis kostjalt 17 598,96 euro tasumist. Perioodil

10.10.2023 kuni 01.11.2023 toimusid küttesüsteemi ümberehitustööd ning Themia Diplomat

Optimum G3 8kW katel asendati uue ja võimsamaga.

16. Pooled on sõlminud töövõtulepingu. Hageja on 16.12.2019 koostatud akti alusel

soojuspumba ja küttesüsteemi ehitustööd kostjalt vastu võtnud, seega eelduslikult oli kostja

töö lepingukohane ning hageja pidi tõendama vastupidist. Töö vastuvõtmine ei muuda

põhimõtet, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. Pooled ei vaielnud selle üle, et alates

16.12.2019 kuni 08.01.2023 puudusid hagejal pretensioonid nii seadmete kui kostja töö osas.

17. Hageja nõue kostja vastu on lepingust taganemisest tulenev (lepingu) tagasitäitmise nõue

(VÕS § 189 lg 1). Hageja on oma nõuet kostja vastu esitades tuginenud sellele, et

ebakvaliteetselt teostatud töö tuli ümber teha ja mittetöötavad seadmed välja vahetada. Kostja

vastuväite kohaselt ei ole hageja lepingust taganemine kehtiv.

18. Hageja ei ole lepingust kehtivalt taganenud. Taganemisõiguse tekkimiseks peavad olema

täidetud nii taganemise materiaalsed kui formaalsed eeldused. Kostja on käesoleval juhul

hageja lepingust taganemise avalduse kätte saanud, kuid taganemise materiaalne eeldus

puudub, kuna puudub kostjapoolne lepingurikkumine.

2-23-13062

19. Hageja on oma nõude tõendamiseks esitanud Maasoojus OÜ 17.04.2023 koostatud

arvamuse, mille kohaselt tegemist on tarbevee küttepoolse ummistusega – kas soojuspumba

soojusvahetis või siis torustikus endas. Tarbevee küttepoolse ummistuse põhjust ei ole

võimalik ilma soojuspumba torustikku avamata tuvastada. Küttevee proovi analüüsi

tulemustest selgus, et küttevee koostis vastab tavalise kraanivee näitajatele: pH näitaja

tulemus 7,9, seega veepehmendit kütteveele lisatud ei ole (veepehmendi olemasolu korral

peaks pH näitaja olema suurem kui 10).

20. Vastavalt hinnapakkumisele pidi kostja tarnima hageja objektile elektrikatla Themia

Diplomat Optimum G3 8, kõik vajalikud torud, liitmikud, isolatsiooni jm materjalid, teostama

paigaldustööd ja läbi viima kasutuskoolituse. Soojuspumba süsteemi paigaldus sisaldas

maakontuuri täitmist 25% etanooliga ja õhutust, soojuspumba montaaži, soojuspumba liitmist

soojusjagajaga, maakontuuri isolatsioonitöid, elektrikaabli ühendust soojuspumbaga,

soojuspumba häälestust, vajalike soojusgraafikute koostamist ja kasutuskoolitust. Kostja ei

paigaldanud põrandakütet ega ehitanud välja põrandaküttesüsteemi, kostja ei reguleerinud

küttesüsteemi, ei paigaldanud tarbevee tsirkulatsioonipumpa, ei pidanud teostama

küttesüsteemi läbipesu ega pidanud täitma küttesüsteemi glükooliga. Seega ei tõenda

Maasoojus OÜ 17.04.2023 arvamus kostjapoolset olulist lepingurikkumist. Maasoojus OÜ

arvamusest nähtub üksnes, et tegemist on ummistusega, mille tekkepõhjust ei ole tuvastatud.

21. Hageja on 27.11.2023 menetlusdokumendis asunud seisukohale, et ummistuse põhjustas

kostja, kuna ei lisanud kütteveele inhibiitorit. Hageja on tellinud täiendavalt Maasoojus OÜ-lt

arvamuse, mille kohaselt oli küttevesi sogane ning mangaani sisaldus oli küttevees väga suur.

Küttevee pH tulemus oli 7,7, seega veepehmendit kütteveele lisatud ei ole (inhibiitori

olemasolu korral peaks pH näitaja olema suurem kui 10). Maakohtu hinnangul ei tõenda ka

Maasoojus OÜ 21.11.2023 täiendavalt koostatud arvamus kostjapoolset olulist

lepingurikkumist. Vastavalt hinnapakkumisele ei sisaldanud hinnapakkumine küttesüsteemi

läbipesu. Puudub vaidlus, et majapoolset küttesüsteemi ei ühendanud soojuspumbaga kostja,

vaid kolmas isik, kes teostas ka küttesüsteemi läbipesu. Hinnapakkumine ei sisaldanud ka

küttesüsteemi täitmist glükooliga. Glükool on üldiselt teadaolevalt soojusülekandevedelik,

millele tänapäeval lisatakse ka korrosiooniinhibiitorit. Hageja on esitanud koos Maasoojus

OÜ arvamusega ka küttevee analüüsiakti, mille kohaselt on vee pH 7,7. Seega puudus glükool

majapoolses küttevees. Hinnapakkumise kohaselt ei olnud selle lisamine majapoolsesse

küttesüsteemi ka kostja kohustus. Kuivõrd veeanalüüsi kohaselt süsteemis inhibiitor puudus,

pidas maakohus eluliselt usutavaks kostja töötaja selgitust selle kohta, et soojuspumba

süsteemi oli inhibiitor kostja töötaja poolt lisatud, kuid soojuspumba süsteemi ühendamisel

majapoolse küttesüsteemiga inhibiitor uhuti süsteemist välja. Vastasel juhul oleks maakohtu

hinnangul pidanud süsteemis olema vähemalt see kogus glükooli, mis pidi sinna lisatama

majapoolset küttesüsteemi soojuspumba süsteemiga ühendades. Majapoolse küttesüsteemi

ühendamine soojuspumba süsteemiga toimus 16.12.2019, s.o pärast seda kui kostja oli 04.–

05.12.2019 oma tööd lõpetanud. Hageja esitatud foto soojuspumbast tõendab, et see on

paigaldatud, toruotsad suletud ning süsteem oli maja küttesüsteemiga ühendamise valmiduses.

Puudus vaidlus, et süsteemid ühendas ja küttesüsteemi läbipesu teostas kolmas isik.

Ehituspäevikust nähtub, et kostja tööde juures ei viibinud. Kostja ei saa vastutada protsesside

eest, mida tema ei kontrollinud.

22. Hageja ja kostja vahel puudus erikokkulepe kvaliteedi kohta, mis tähendas kohtu

hinnangul, et kostja teostatud töö pidi vastama keskmisele kvaliteedile. Kuivõrd hageja on töö

vastu võtnud, vastas see eelduslikult keskmisele kvaliteedile. Vastupidist pidi käesolevas

menetluses tõendama hageja kui töö tellija. Hageja ei ole vastupidist tõendanud.

2-23-13062

23. Käesolevas menetluses kogutud tõenditest nähtub, et vaatamata kostjapoolse

lepingurikkumise puudumisele on kostja teinud hagejale ettepaneku kõrvaldada ummistus.

Selleks tuleks puhastada HGW soojusvaheti ja täita kogu süsteem VDI 2035 standardile

vastava kütteveega ning töö maksumus on 1130 eurot, millele lisandub käibemaks.

24. Hagejal puudus huvi kostjapoolse lepingu täitmise ja ka puuduse kõrvaldamise vastu.

31.10.2023 demonteeriti hageja poolt paigaldatud soojuspump. Nimelt oli hageja jaoks

selgunud, et küttesüsteemi võimsus (6–8 kW) ei vasta hoone tegelikule tarbimisvajadusele (11

kW). 27.11.2023 menetlusdokumendi p-s 5 selgitas hageja, et see on hagejale kaasa toonud

täiendavaid kulutusi, ühtlasi paigaldati elamule uus soojuspump. Kohtule esitatud tõenditest

nähtub, et hageja uus koostööpartner uue ja võimsama küttesüsteemi ehitamisel on Maasoojus

OÜ, kes on käesoleva menetluse tarbeks koostanud ka asjatundja arvamuse. Maasoojus OÜ

reklaamib sotsiaalmeedias hagejat kui enda rahulolevat klienti, mistõttu annab see aluse

kahelda Maasoojus OÜ 21.11.2023 koostatud arvamuse usaldusväärsuses.

25. Maakohus ei nõustunud hageja käsitlusega, et 3T ventiili vale asend, nivoopaagi vale

kõrgus, paisupaagi asetsemine valel torul ja kinnituspoldi puudumine on sellised rikkumised,

mis õigustavad lepingust taganemist. Maasoojus OÜ arvamustest ei nähtu, et nendel

väidetavatel puudustel oleks mingi seos tarbevee küttepoolse ummistusega. Hageja kasutas

kolm aastat soojuspumpa ning kordagi ei tekkinud tarbevee küttepoolset ummistust.

Lepingust taganemise eelduseks on oluline lepingurikkumine. Kuivõrd 3T ventiili vale asend,

nivoopaagi vale kõrgus, paisupaagi asetsemine valel torul, kinnituspoldi puudumine, isegi kui

need puudused olemas oleksid, ei saanud tekitada tarbevee ummistust, ei saa tegemist olla ka

kostjapoolse olulise lepingurikkumisega.

26. Kostja on tuginenud mh ka aegumise vastuväitele. Kostja paigaldas maasoojuspumba

Thermia Diplomat Optimum G3 8 hageja elamusse, 16.12.2019 andis kostja hagejale seadme

ja tööd üle. Vaidlusalune maasoojuspump ei ole ehitis, vaid toode. 31.10.2023 demonteeriti

hageja poolt paigaldatud soojuspump. Kauba asendamise ja parandamise nõue aegub

tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 sätestatust tulenevalt kolme aasta jooksul.

Hageja pöördus kohtusse 14.09.2023, kuid hageja nõue aegus 17.12.2022.

27. Maakohus leidis, et hageja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuks, et hagejal on õigus

nõuda lepingu alusel üleantu tagastamist ning kostjalt kahju hüvitamist.

Apellatsioonkaebus

28. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu 22.04.2024

otsus ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Hageja palub jätta kõik menetluskulud kostja

kanda.

29. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus ebaõigesti tuvastanud, et kostja tehtud töö ei

vastanud lepingutingimustele. Hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingus olid pooled kokku

leppinud, et kostja paigaldatav maasoojuspump peab võimaldama maja kütmist ning tootma

seejuures sooja tarbevett. Maasoojus OÜ 17.04.2024 arvamusega on tõendatud, et

soojuspump ei tee kumbagi. Järelikult töö ei vasta lepingutingimustele.

30. Maakohus on ebaõigesti tuvastanud, et kostja ei vastuta puuduse eest. Soojuspumba

soojusvahetis tekkis ummistus, mille tõttu soojuspump ei suutnud enam maja kütta ega toota

sooja vett. Ummistus oli põhjustatud kahe asjaolu koosmõjust – kostja ei lisanud

maasoojuspumba süsteemi inhibiitorit ning soojuspumba 3T ventiil oli vales asendis.

2-23-13062

Maakohus tuvastas ebaõigesti, et kostja lisas maasoojuspumba süsteemi inhibiitorit, kuid see

uhuti maasoojuspumba ja hoone küttesüsteemi ühendamisel süsteemist välja.

Maasoojuspumpa ei käivitatud enne maja küttesüsteemi ühendamist soojuspumba süsteemiga.

Maaküttesüsteemile ei teostatud läbipesu, mistõttu ei saanud inhibiitorit selle täitmisel veega

välja uhtuda. See ei ole ka eluliselt usutav. Maakohus on ebaõigesti jätnud arvesse võtmata

Maasoojus OÜ 21.11.2022 koostatud asjatundja arvamuse, mis tõendas, et kostja ei ole

inhibiitorit maasoojuspumba süsteemi lisanud. Maakohus ei täitnud selgitamiskohustust ega

võimaldanud hagejal tõendada, et inhibiitorit ei uhutud maasoojuspumba süsteemist välja.

31. Maakohus jättis tähelepanuta, et isegi kui maasoojuspumba süsteemi lisati inhibiitorit ja

see uhuti süsteemist välja, siis ei vabane kostja vastutusest. VÕS § 641 lg 4 sätestab, et tööna

tehtud ebaõigest paigaldamisest tulenevat lepingutingimustele mittevastavust loetakse

võrdseks töö lepingutingimustele mittevastavusega. Sama kehtib, kui asja paigaldas tellija ja

ebaõige paigaldamine tulenes töövõtja antud puudulikust teabest asja paigaldamise kohta.

Eeldades kostja väidete õigsust, oleks kostja pidanud hoiatama, et maasoojuspumba ja hoone

küttesüsteemi ühendamisel tuleb pöörata tähelepanu, et inhibiitorit süsteemist välja ei

uhutaks. Selliselt andis kostja ebapiisavat teavet asja paigaldamise kohta ning tegu on

lepingutingimusteele mittevastavusega.

32. Maakohus kohaldas ebaõigesti hageja nõude aegumisele TsÜS § 146 lg-st 1 tulenevat

kolmeaastast aegumistähtaega ja leidis ebaõigesti, et hageja nõue on aegunud. Hageja nõudele

kui ehitise töövõtulepingust tulenevale nõudele tuleb kohaldada TsÜS § 146 lg-st 2 tulenevat

viieaastast aegumistähtaega. Maaküttesüsteem on ehitise oluline osa TsÜS § 55 lg 1 mõttes.

Vastustaja seisukoht

33. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub selle jätta rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

34. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada menetlusõiguse normi olulisel

määral rikkumise tõttu, mida ei saa kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Asi tuleb saata

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 656 lg 1 p 5 ja § 657 lg 1 p 3 alusel esimese astme

kohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis. Kolleegium märgib, et kuigi hageja

on apellatsioonkaebuses taotlenud maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, siis

ringkonnakohus ei ole esitatud taotlusega seotud. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

35. Hageja esitas kostja vastu lepingu taganemisest tuleneva tagasitäitmise nõude. Maakohus

tuvastas, et poolte vahel oli sõlmitud 28.04.2019 hinnapakkumise alusel töövõtuleping, mille

kohaselt kostja paigaldas hageja kinnisasjale maaküttesüsteemi ja maasoojuspumba ning

hageja tasus kostjale seadmete ja töö eest 19 128 eurot. Pooled ei vaielnud, et 16.12.2019 akti

alusel võttis hageja maaküttesüsteemi (sh maasoojuspumba paigaldamise) ehitustööd vastu.

36. VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või

muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik

(tellija) aga maksma selle eest tasu. Maakohus on õigesti kvalifitseerinud poolte õigussuhte

töövõtulepinguna VÕS § 635 lg 1 tähenduses, mille üle pooled menetluses ka ei vaidle.

37. Töövõtulepingu puhul kohaldub erisätete puudumisel taganemise alusena VÕS-i üldosa

taganemise regulatsioon (VÕS §-d 116–118) koos VÕS §-s 647 sätestatud erisustega.

2-23-13062

Taganemise kehtivuseks vajaliku formaalse eeldusena peab eelkõige olema õigeaegselt

esitatud taganemisavaldus (VÕS § 118, § 188 lõige 1), sisulise eeldusena peab taganemiseks

olema seda õigustav põhjus (taganemise alus), eelkõige oluline lepingurikkumine VÕS § 116

mõttes.

38. Maakohus tuvastas ja pooled ei vaielnud selle üle, et kostja sai kätte hageja 08.05.2023

esitatud lepingust taganemise avalduse ning 19.07.2023 teate lepingust taganemise kohta.

Seega pooled ei vaidle, et taganemise formaalsed eeldused on täidetud. Poolte vahel on

vaidlus selles, kas kostja tegi puudusega töö (kokkulepitud tingimusele mittevastava töö, VÕS

§ 641 lg 1 p 1), mille parandamist oli hagejal õigus nõuda ning mille mittekõrvaldamisel oli

hagejal õigus töövõtulepingust taganeda ja nõuda tagasitäitmist.

39. Hageja kui tellija lepingust taganemise õiguse tekkimine kostjapoolse töö

lepingutingimustele mittevastavuse tagajärjel eeldab, et töö ei vasta lepingutingimustele (VÕS

§ 641, § 77), ning et kostja vastutab selle rikkumise eest (VÕS § 642) (RKTKo 24.11.2021, 2-

18-13432, p 16). Taganemise õiguse tekkimise peamine eeldus VÕS § 116 lg 1 kohaselt on, et

kostja on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Olulise lepingurikkumisega on

tegemist eelkõige VÕS § 116 lg 2 p-des 1–4 nimetatud juhtudel. VÕS § 116 lg 2 p 1 kohaselt

on olulise lepingurikkumisega tegemist juhul, kui rikkumise tõttu jääb kahjustatud

lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud

juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga

sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud. VÕS §

647 lg 1 kohaselt loetakse töövõtja töövõtulepingut oluliselt rikkunuks mh siis, kui töö

parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja

õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja

jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Seega tuleb eelkõige välja

selgitada, kas kostja teostatud töö vastab lepingutingimustele.

40. Maakohus on tuvastanud maakohtu otsuse p-s 54, missugused tööd pidi kostja vastavalt

hinnapakkumisele tegema, kuid maakohus ei ole tuvastanud millistele tingimustele pidi kostja

teostatav valmis töö vastama. Kuidas maakohtu tuvastatud tööd, mida kostja pidi tegema, ja

tööd, mida kostja ei pidanud tegema, ning asjaolu, et maaküttesüsteemi oli inhibiitor lisatud,

kuid see uhuti sealt välja ning tekkinud ummistus maaküttesüsteemis, on omavahel seotud, et

jõuda järeldusele, et kostja tööd vastavad lepingutingimustele, ei ole järgitav. Kostja töö

lepingule vastavuse või puuduste olemasolu üle ei ole võimalik otsustada, kui tuvastamata on

lepingutingimused ja hindamata kostja lepingu täitmist puudutavad faktilised asjaolud

võrdluses lepingu tingimustega.

41. VÕS § 641 lg 1 esimese lause kohaselt peab töö vastama lepingutingimustele. VÕS § 641

lg 2 p 1 järgi ei vasta töö muu hulgas lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud

omadusi. Kui pooltel ei ole kokku lepitud missugustele tingimustele kostja töö peab vastama,

siis tuleb töö kvaliteedi osas lähtuda selle keskmisest kvaliteedist ja töö kasutusotstarbest.

VÕS § 641 lg 2 p 2 kohaselt töö ei vasta lepingutingimustele, kui töö ei sobi teatud otstarbeks,

milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui

tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga

otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse. Lisaks tuleb arvestada VÕS § 77 lg 1

teises lauses sätestatuga, et kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või

seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise

kvaliteediga.

2-23-13062

42. Maakohus on õigesti märkinud, et olukorras, kus hageja oli valmis töö kostjalt vastu

võtnud, sai eeldada, et vastuvõetud töö oli lepingukohane ja täielik, ning vastupidist pidi

tõendama hageja (VÕS § 76 lg 4). Praegusel juhul heidab hageja kostjale ette, et kostja

paigaldatud maaküttesüsteem ja maasoojuspump ei võimalda hageja maja kütmist ning toota

sooja tarbevett. Täpsemalt heidab hageja kostjale ette, et kostja lepingutingimustele

mittevastav töö on põhjustanud ummistuse, mille tõttu ei tööta maaküttesüsteem ja

maasoojuspump viisil, milleks hageja seda vajab. Kostja lepingutingimusele mittevastava

tööna peab hageja silmas kostja poolt maaküttesüsteemi kütteveele inhibiitori lisamata jätmist

ning maasoojuspumbal ventiili õigesse asendisse sättimata jätmist. Samuti heidab hageja

kostjale ette, et kostja ei jälginud, et maaküttesüsteemi ja maja küttesüsteemi ühendamisel ei

uhutaks maaküttesüsteemist välja sinna lisatud inhibiitorit. Kas kütteveele inhibiitori lisamine

ja ventiili õigesse asendisse sättimine oli kostja lepingujärgseks kohustuseks, maakohtu

otsusest ei selgu. Kas kütteveele inhibiitori lisamisega ja ventiili õigesse asendisse sättimisega

on peetud silmas kostja töö kvaliteedile hinnangu andmist, ei ole samuti selge. Selliselt on

maakohus olulises osas jätnud tuvastamata asja lahendamiseks tähtsate faktiliste asjaolude

kogumi. Maakohus ei ole menetlusosalistega asjas olulisi vaidluse all olevaid asjaolusid ja

suhteid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui õiguslikust küljest arutanud ning eelmenetluses

menetlusosaliste faktilisi ja õiguslikke väiteid esitatud nõuete ja väidete kohta piisaval määral

välja selgitanud.

43. Kuigi käesoleval juhul pidi hageja tõendama vastuvõetud töö lepingutingimustele

mittevastavust, siis on hageja esile toonud muuhulgas negatiivsed asjaolud, millega seotud

tõendamise võimalused on hageja jaoks piiratud. Praegusel juhul tuleb arvestada, et ka kostja

pidas võimalikuks, et maaküttesüsteemis on tekkinud ummistus. Kui inhibiitori lisamine ja

ventiili õigesse asendisse seadmine olid kostja kohustusteks ning hageja on teinud usutavaks,

et ummistus on tekkinud kostja puudustega tööst, siis läheb tõendamiskoormis üle kostjale

ning kostja peab tõendama, et tema töö vastas nõuetele. Asjaolusid, et kostja on

maaküttesüsteemi lisanud inhibiitorit või maasoojuspumba ventiil asus õiges asendis, tuleb

tõendada kostjal. Kui kostjal oli kohustus lisada kütteveele inhibiitorit ning hageja on teinud

usutavaks, et maaküttesüsteemis tekkinud ummistus on tekkinud põhjusel, et inhibiitorit ei

lisatud ja ventiil oli vales asendis, siis võib eeldada, et ummistus ongi eeltoodud põhjustel

tekkinud ning kostjal tuleb tõendada oma väiteid, et see nii ei olnud. Eeltoodust tulenevalt on

maakohus rikkunud selgitamiskohustust ja jaganud tõendamiskoormise ebaõigesti. Käesoleval

juhul peab kostja tõendama, et tema ei ole oma töövõtulepingust tulenevaid kohustusi

rikkunud ning ummistus ei tulenenud kostja tehtud tööst.

44. Olukorras, kus pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on nõuetekohaselt täitnud lepingut,

s.o lisanud maaküttesüsteemi inhibiitorit ja seadnud maasoojuspumba ventiili õigesse

asendisse, siis on vaidluse lahendamiseks esitatud asjaoludest tulenevalt oluline ka tuvastada,

millal ja mis viisi pidi kostja oma kohustuse täitma. Kui kostja väidab, et maaküttesüsteemist

on inhibiitor küttesüsteemi läbipesuga seoses välja uhutud, siis tuleb kostjal oma väiteid

tõendada. Samas on oluline välja selgitada asjaolud, kas ja kelle kohustuseks oli tagada, et

inhibiitorit maaküttesüsteemist välja ei uhutaks. Kõik need asjaolud tuleb pooltega läbi

arutada ja võimaldada pooltel esitada oma väidete kinnituseks tõendeid. Juhul, kui asjas leiab

tuvastamist, et kostja on jätnud maaküttesüsteemi inhibiitori lisamata või kostja on jätnud

kontrollimata ega kolmas isik pole maaküttesüsteemist inhibiitorit välja uhtnud, siis on hagi

rahuldamiseks oluline tuvastada, kas see sai põhjustada maaküttesüsteemi ummistuse. Jättes

pooltel täpsustamata asja lahendamiseks olulised asjaolud ja jagades tõendamiskoormise

valesti võib maakohus olla ebaõigesti jätnud rahuldamata kostja taotlused tunnistaja

ülekuulamiseks ning kohtuekspertiisi määramiseks. Kuna poolte esile toodud asjaolud ei ole

üheselt mõistetavad ning need vajavad täpsustamist, siis võib maakohus olla ennatlikult asuda

2-23-13062

seisukohale, et asjas on esitatud piisavalt tõendid, mis vaidlusaluseid asjaolusid tõendaksid.

Kui kohtul ei ole endal eriteadmisi mingi asjas tähtsa asjaolu selgitamiseks, siis võib

käesolevas asjas olla põhjendatud ekspertiisi määramine. Asja uuel läbivaatamisel tuleb

vajadusel anda pooltele võimalus esitada selgitusi ja tõendeid (mh on võimalik taotleda TsMS

§ 293 lg 1 alusel ekspertiisi korraldamist).

45. Kui lepingupool taganeb VÕS § 116 alusel lepingust seetõttu, et asi on puudustega, on

kõrvaldatavate puuduste korral lepingust taganemine lubatud üldjuhul üksnes siis, kui

lepingupool on andnud teisele poolele täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks.

46. Apellatsioonimenetluses vaidlevad pooled jätkuvalt selle üle, kas käesoleval juhul on

töövõtulepingu eseme lepingutingimustele mittevastavusest tulenevate nõuete aegumistähtaeg

TsÜS § 146 lg 1 kohaselt kolm aastat või TsÜS § 146 lg 2 järgi viis aastat. Maakohus on

ebaõigesti leidnud, et hageja nõudele kohaldub kolmeaastane tähtaeg ning kui kostja andis

hagejale üle maasoojuspumbaga seotud tööd 16.12.2019, siis aegus hageja nõue 17.12.2022.

47. Kolleegium peab esmalt vajalikuks märkida aegumistähtaja arvutamisega seoses, et kui

hageja kolmeaastase nõude aegumistähtaja alguseks on 16.12.2019, siis möödub

aegumistähtaeg kolmeaastast aegumistähtaega arvestades 16.12.2022, s.o kolme aasta

möödudes (TsÜS § 147 lg 1, § 136 lg-d 2 ja 8).

48. Töövõtulepingust kui tehingust tulenevad nõuded aeguvad üldjuhul TsÜS § 146 lg 1

kohaselt kolme aasta jooksul. Erandiks on TsÜS § 146 lg 2, mis sätestab, et ehitise puuduse

tõttu töövõtulepingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on viis aastat. Kohtupraktika kohaselt

kohaldub ehitise töövõtulepingust tuleneva nõude viieaastane aegumistähtaeg ka juhul, kui

töövõtulepingu esemeks on mõni kindel ehitusetapp – näiteks tehnosüsteemi paigaldus

(RKTKo 06.06.2023, 2-18-18020, p-d 11–15). Kolleegium nõustub hagejaga, et

maaküttesüsteem on ehitise oluliseks osaks, mis on vajalik tehnosüsteem ehitise

eesmärgipäraseks kasutamiseks, mistõttu ei saa seda ehitisest eemaldada ehitist oluliselt

kahjustamata (TsÜS § 55 lg 1). Kuivõrd töövõtulepingu esemeks on maaküttesüsteemi, sh

maasoojuspumba paigaldamine, mis on seotud ehitisega ja ühendatud ehitise küttesüsteemiga,

siis on põhjendatud järeldada, et maaküttesüsteem, maasoojuspump ja selle paigaldamine on

ehitisega seotud töö üheks ehitusetapiks. Seega kohaldub käesoleval juhul hageja nõudele

viieaastane aegumistähtaeg.

49. Praegusel juhul on võimalik, et menetluslikud rikkumised on mõjutanud asja lahendamise

tulemust ja neid ei ole võimalik mõistlikult kõrvaldada apellatsioonimenetluses (TsMS § 656

lg 2, vt RKTKo 29.04.2015, 3-2-1-41-15, p 20 teine lõik). Maakohus on ebapiisavalt

käsitlenud hageja nõude aluseks olevaid asjaolusid ja on jätnud olulised asjas tähtsust omavad

asjaolud, mille üle pooled vaidlevad, tuvastamata. Samuti on maakohus ebapiisavalt

selgitanud tõendamiskoormist.

50. Kohtul on vastavalt TsMS § 392 lg-le 1 selgitamiskohustus. Ringkonnakohtu arvates tuleb

maakohtul juhul, kui poolte poolt esiletoodud asjaolud ei ole üheselt mõistetavad, selgitada

eelmenetluses pooltele vajadust oma väiteid täpsustada ja vajadusel tõendada. TsMS § 230 lg

1 esimesest lausest tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Asjast nähtuvalt

on maakohus viinud eelmenetluse läbi puudulikult, mille tõttu võivad pooltel olla asja

lahendamiseks olulised asjaolud välja toomata ning seisukohad ja tõendid esitamata.

Kohtuotsuse põhjendamise kohustuse ja selle sisu sätestavad TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8.

TsMS § 436 lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Muu hulgas

2-23-13062

tähendab kohtulahendi põhjendamise kohustus seda, et kohtu põhjendused peavad olema

jälgitavad ja seostatud tuvastatud asjaoludega. Kui kohus ei nõustu menetlusosalise

seisukohaga, tuleb seda põhjendada. Vastavalt TsMS § 442 lg-le 8 märgitakse otsuse

põhjendavas osas kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on

rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses

põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki

tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama.

51. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul arutada pooltega nõude aluseks olevaid

asjaolusid ning anda võimalus esitada uusi tõendeid.

Menetluskulude jaotus

52. TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt määratakse menetluskulude jaotus kindlaks asja uuel

läbivaatamisel.

(allkirjastatud digitaalselt)