2-25-3191/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedVälja mõista Xlt Elisa Eesti AS-i kasuks põhivõlgnevus 430,99 eurot, seisuga Välja mõista Xlt Elisa Eesti AS-i kasuks menetluskulud kokku 295 eurot, s.o riigilõiv
Legislator headnote
AI generated2-25-3191/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Välja mõista Xlt Elisa Eesti AS-i kasuks põhivõlgnevus 430,99 eurot, seisuga Välja mõista Xlt Elisa Eesti AS-i kasuks menetluskulud kokku 295 eurot, s.o riigilõiv
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
(Tagaseljaotsus)
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Reena Nieländer
Otsuse tegemise aeg ja koht
28.05.2025, Tallinn
Tsiviilasja number
2-25-3191
Tsiviilasi
Elisa Eesti AS hagi X vastu põhivõlgnevuse 430,99 euro,
viivise 110,38 euro ja edasiulatuva viivise nõudes
Tsiviilasja hind
643,90 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: Elisa Eesti AS (registrikood 10069659), asukoht
Sõpruse pst 145, 13425 Tallinn
Hageja volitatud esindaja: Sigrid Rahkema, Julianuse
Õigusbüroo OÜ; e-post: jurist@julianus.ee
Kostja: X (isikukood XXX), elukoht xxx e-post: xxx
RESOLUTSIOON
1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
1. Välja mõista Xlt Elisa Eesti AS-i kasuks põhivõlgnevus 430,99 eurot, seisuga
15.11.2024 sissenõutavaks muutunud viivis 110,38 eurot ja alates 16.11.2024
edasiulatuv viivis põhinõudelt (430,99 eurot) määras 0,065% päevas kuni
põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega
mitte enam kui põhinõude ulatuses.
2. Jätta menetluskulud X kanda.
3. Välja mõista Xlt Elisa Eesti AS-i kasuks menetluskulud kokku 295 eurot, s.o riigilõiv
175 eurot ning lepingulise esindaja põhjendatud kulu 120 eurot. Menetluskulud
kanda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr XXXXXXXX viitenumbriga xxxxx.
4. Välja mõista Xlt Elisa Eesti AS-i kasuks viivis väljamõistetud menetluskulude
tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras
käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni.
5. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Edasikaebamise kord
Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates
otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu
otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui
kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis
oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada
sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale
või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või
elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada
tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse
kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai
tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.
Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel
menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka
menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või
kaja.
Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval
kuni kella 24.00-ni.
KOHTU SELGITUSED
Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 võib kohus
tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid
järgmist.
Hageja nõude aluseks on kostja ja hageja vahel 07.01.2021 sõlmitud liitumisleping nr
10386157 ja nutikindlustuse leping nr 11857248. Kostja rikkus kohustust tasuda korrapäraselt
arveid. Lepingu ülesütlemiseni viis kokkulepitud maksete tasumata jätmine juuli, augusti ja
septembri 2023 eest. Kostjale saadeti 15.09.2023 lepingu ülesütlemise hoiatus koos täiendava
tähtaja andmisega, kuid kostja võlgnevust ei tasunud. Elisa Eesti AS ütles kostjaga sõlmitud
lepingu üles 23.09.2023.
Kohus saatis 06.03.2025 kostjale hagimaterjalid koos menetlusse võtmise kohtumäärusega e-
posti aadressil xxx, kuid kostja dokumentide kättesaamist ei kinnitanud. Kohus saatis
menetlusdokumendid 06.03.2025 tähtsaadetisena rahvastiku registri järgsel lisa-aadressil xxx,
kuid dokumendid tagastati hoiutähtaja möödumisel. Seejärel toimetas kohus dokumendid
kostjale kätte 12.05.2025 tähtsaadetisena rahvastikujärgsel elukoha aadressil xxx, jätmisega
postkasti. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus
tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks (02.05.2025) ei
vastanud ega esitanud vastuväiteid.
TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada
hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele
kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati
kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud
faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib
käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.
TsMS § 162 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS §
173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste
vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab
menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus
samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
Hagejal on tekkinud lepingulise esindaja kulu summas 527 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja
esindaja tunnitasu on olnud 169 eurot (ilma käibemaksuta). Taotluse kohaselt on lepinguline
esindaja teinud järgmisi toiminguid: 1) maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine ja
kohtule esitamine (TsMS § 4842 alusel 20 eurot); 2) täiendavate alusdokumentidega tutvumine
ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja
komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule (3 h 507 eurot). Lisaks taotleb hageja
kostjalt välja mõista menetluses tasutud riigilõivu 175 eurot.
TsMS § 172 lg 9 kolmanda lause kohaselt arvatakse asja edasisel lahendamisel
hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. TsMS § 4842
määrab, et maksekäsu kiirmenetluse avaldaja menetluskulude katteks on võimalik määrata 20
eurot ning muid avaldaja menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Seega saab
kohus maksekäsu kiirmenetluse avaldusega seotud kuluna välja mõista 20 eurot.
Mis puutub hagimenetluses kantud menetluskulusid, tuleb märkida, et tegemist pole keeruka
ega mahuka tsiviilasjaga. Tallinna Ringkonnakohus on 14.04.2020 lahendis tsiviilasjas 2-18-
129072 asunud seisukohale, et tüüphagide, millesarnaseid on hageja esitanud sadu kui mitte
tuhandeid, põhjendused kattuvad peaaegu sõna-sõnalt (erinevus seisneb üksnes kostjate
andmetes, summades ja kuupäevades), mistõttu ei ole usutav, et nende koostamisel teeks
esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Kohus leiab, et ka
käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise
esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Käesoleval juhul on põhjendatud ajakulu
hagiavalduse koostamiseks ja dokumentide komplekteerimiseks üks tund. Kohus peab
põhjendatuks hageja lepingulise esindaja töö tunnihinda 100 eurot (ilma käibemaksuta).
Hageja lepinguline esindaja ei ole advokaadi kvalifikatsiooniga ning hagi koostamine polnud
õiguslikust aspektist kuigivõrd keerukas, mistõttu on põhjendatud tunnihind 100 eurot (ilma
käibemaksuta). Kulu tuleb välja mõista ilma käibemaksuta, sest hageja lepinguline esindaja
on käibemaksukohustuslane ning hageja on käibemaksukohustuslane, mistõttu on hagejal
õigus saada käibemaksu tagastust (TsMS § 174 lg 10). Eelnevat arvestades on hageja
põhjendatud ja vajalik esinduskulu 100 eurot, millele lisandub maksekäsu kiirmenetluse
menetluskulu 20 eurot, seega kokku 120 eurot.
Lisaks peab kostja hüvitama hagejale riigilõivu 175 eurot. Kokku on hageja põhjendatud
menetluskulud 295 eurot. Hageja on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada kostjat
hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva
lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses
ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal
menetluskulud kanda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr XXXXXXXX viitenumbriga
xxxxx.
/allkirjastatud digitaalselt/
Reena Nieländer
Kohtunik