3-25-1486/7 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedsaa määruskaebust koostada, sest vangla keelas arvuti kasutamise ära. Ta ei saa tutvuda õigusaktidega ja kohtupraktikaga, seetõttu on enda esindamine võimatu. Kaebaja väitel võib
Legislator headnote
AI generated3-25-1486/7 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: Ta ei saa tutvuda õigusaktidega ja kohtupraktikaga, seetõttu on enda esindamine võimatu. Kaebaja väitel võib
Full text
MÄÄRUS
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Einar Vene, Madis Ernits, Tiina Pappel
Määruse tegemise aeg ja koht
28.05.2025, Tartu
Haldusasja number
3-25-1486
Haldusasi
X.X.-i kaebus Tartu Vangla vastu varalise kahju
hüvitamiseks
Menetlustoiming
Riigi õigusabi taotluse lahendamine
Menetluse alus ringkonnakohtus
X.X.-i riigi õigusabi taotlus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja/taotluse esitaja X.X.
RESOLUTSIOON
Jätta X.X.-i riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse
kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
1. Tartu Halduskohus tagastas 27.05.2025. a määrusega kaebaja kaebuse.
2. X.X. esitas 28.05.2025 Tartu Ringkonnakohtule
taotluse
(pealkirjastatud
määruskaebusena), milles ta palub määrata talle riigi õigusabi korras esindaja, kuna ta ise ei
saa määruskaebust koostada, sest vangla keelas arvuti kasutamise ära. Ta ei saa tutvuda
õigusaktidega ja kohtupraktikaga, seetõttu on enda esindamine võimatu. Kaebaja väitel võib
tungiva avaliku huviga anda riigi õigusabi. Lisaks esitas X.X. 28.05.2025 ringkonnakohtule
riigi õigusabi andmise taotluse, milles ta palus määrata talle riigi õigusabi korras esindaja,
kuna enda esindamine on võimatu, sest õigusaktide ja kohtupraktikaga tutvuda ei saa ja
sellega on tungiv avalik huvi olemas, et menetlus sujuks kiiremini, õiglaselt ja väikeste
kuludega.
3. Ringkonnakohus leiab, et X.X.-i taotlustes märgitut arvestades soovib ta esindaja
määramist määruskaebuse koostamiseks ja esitamiseks Tartu Halduskohtu 27.05.2025. a
määruse resolutsiooni p-i 1 peale.
4. Ringkonnakohus selgitab, et riigi õigusabi andmise eesmärk on tagada kvaliteetse õigusabi
saamine kõikidele isikutele, kellel selle järgi vajadus on, ning põhimõtted õigusabi vajaduse
määramiseks on sätestatud seaduses. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 110 lg-st 2
tulenevalt tuleb riigi õigusabi andmise otsustamisel lähtuda riigi õigusabi seadusest (RÕS)
ning HKMS-i 12. peatükis sätestatust üksnes niivõrd, kuivõrd RÕS-is ei ole sätestatud teisiti.
Riigil on kohustus abi vajavale isikule tasuta õigusabi anda üksnes RÕS-is ettenähtud
tingimuste esinemise korral. RÕS § 7 lg-s 1 on toodud riigi õigusabi andmisest keeldumise
alused ning ühe või mitme aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud.
5. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma
õigusi. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval juhul esineb RÕS § 7 lg 1 p-s 1
nimetatud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on
kaebaja esitanud ka varasemalt mitmeid kaebusi ja taotlusi erinevatele kohtutele ja erinevates
kohtuastmetes ning talle on ka selgitatud riigi õigusabi saamise tingimusi. Eelnevates
kohtumenetlustes osalemistega, erinevate taotluste esitamisega ja edasikaebeõiguse
kasutamisega on ringkonnakohtu hinnangul tõendatud, et kaebaja on võimeline ise oma õigusi
kaitsma. Ka käesolevas haldusasjas esitas kaebaja kaebuse halduskohtule, ka esitas taotlused
ringkonnakohtule, olles koostanud eelnimetatud dokumendid ise. Kaebajale riigi õigusabi
mitteandmist toetab ka asjaolu, et halduskohtumenetluses kehtib uurimisprintsiip, mille
kohaselt on kohtul kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada. Samuti selgitab haldusasja
lahendav kohus uurimispõhimõttest tulenevalt enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks
vajalikud asjaolud, seadusesätted ja võimaliku kohtupraktika. Seega halduskohtumenetluses ei
ole esmatähtis, et kaebaja peab omama juriidilist haridust või kasutama oma õiguste kaitseks
õigusalaste teadmistega isiku abi. Kaebaja väide, et vangla keelas tal arvuti kasutamise, ei ole
usutav, kuna nii määruskaebusena pealkirjastatud taotluse kui ka riigi õigusabi andmise
taotluse esitas kaebaja ringkonnakohtule elektrooniliselt vangide e-toimiku kaudu, seega on
juurdepääs arvutile kaebajale tagatud.
6. Eeltoodut arvestades ei ole riigi õigusabi andmine lubatud ning ringkonnakohus jätab X.X.-
i riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.
7. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et riigi õigusabi taotluse esitamine ei pikenda
määruskaebuse esitamise tähtaega.
(allkirjastatud digitaalselt)