Legislator Case Law & Legislation
3-25-1486/7 AI generated

3-25-1486/7 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-25-1486/7
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

saa määruskaebust koostada, sest vangla keelas arvuti kasutamise ära. Ta ei saa tutvuda õigusaktidega ja kohtupraktikaga, seetõttu on enda esindamine võimatu. Kaebaja väitel võib

Legislator headnote

AI generated

3-25-1486/7 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: Ta ei saa tutvuda õigusaktidega ja kohtupraktikaga, seetõttu on enda esindamine võimatu. Kaebaja väitel võib

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Einar Vene, Madis Ernits, Tiina Pappel

Määruse tegemise aeg ja koht

28.05.2025, Tartu

Haldusasja number

3-25-1486

Haldusasi

X.X.-i kaebus Tartu Vangla vastu varalise kahju

hüvitamiseks

Menetlustoiming

Riigi õigusabi taotluse lahendamine

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X.-i riigi õigusabi taotlus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja/taotluse esitaja X.X.

RESOLUTSIOON

Jätta X.X.-i riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

1. Tartu Halduskohus tagastas 27.05.2025. a määrusega kaebaja kaebuse.

2. X.X. esitas 28.05.2025 Tartu Ringkonnakohtule

taotluse

(pealkirjastatud

määruskaebusena), milles ta palub määrata talle riigi õigusabi korras esindaja, kuna ta ise ei

saa määruskaebust koostada, sest vangla keelas arvuti kasutamise ära. Ta ei saa tutvuda

õigusaktidega ja kohtupraktikaga, seetõttu on enda esindamine võimatu. Kaebaja väitel võib

tungiva avaliku huviga anda riigi õigusabi. Lisaks esitas X.X. 28.05.2025 ringkonnakohtule

riigi õigusabi andmise taotluse, milles ta palus määrata talle riigi õigusabi korras esindaja,

kuna enda esindamine on võimatu, sest õigusaktide ja kohtupraktikaga tutvuda ei saa ja

sellega on tungiv avalik huvi olemas, et menetlus sujuks kiiremini, õiglaselt ja väikeste

kuludega.

3. Ringkonnakohus leiab, et X.X.-i taotlustes märgitut arvestades soovib ta esindaja

määramist määruskaebuse koostamiseks ja esitamiseks Tartu Halduskohtu 27.05.2025. a

määruse resolutsiooni p-i 1 peale.

4. Ringkonnakohus selgitab, et riigi õigusabi andmise eesmärk on tagada kvaliteetse õigusabi

saamine kõikidele isikutele, kellel selle järgi vajadus on, ning põhimõtted õigusabi vajaduse

määramiseks on sätestatud seaduses. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 110 lg-st 2

tulenevalt tuleb riigi õigusabi andmise otsustamisel lähtuda riigi õigusabi seadusest (RÕS)

ning HKMS-i 12. peatükis sätestatust üksnes niivõrd, kuivõrd RÕS-is ei ole sätestatud teisiti.

Riigil on kohustus abi vajavale isikule tasuta õigusabi anda üksnes RÕS-is ettenähtud

tingimuste esinemise korral. RÕS § 7 lg-s 1 on toodud riigi õigusabi andmisest keeldumise

alused ning ühe või mitme aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud.

5. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma

õigusi. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval juhul esineb RÕS § 7 lg 1 p-s 1

nimetatud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on

kaebaja esitanud ka varasemalt mitmeid kaebusi ja taotlusi erinevatele kohtutele ja erinevates

kohtuastmetes ning talle on ka selgitatud riigi õigusabi saamise tingimusi. Eelnevates

kohtumenetlustes osalemistega, erinevate taotluste esitamisega ja edasikaebeõiguse

kasutamisega on ringkonnakohtu hinnangul tõendatud, et kaebaja on võimeline ise oma õigusi

kaitsma. Ka käesolevas haldusasjas esitas kaebaja kaebuse halduskohtule, ka esitas taotlused

ringkonnakohtule, olles koostanud eelnimetatud dokumendid ise. Kaebajale riigi õigusabi

mitteandmist toetab ka asjaolu, et halduskohtumenetluses kehtib uurimisprintsiip, mille

kohaselt on kohtul kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada. Samuti selgitab haldusasja

lahendav kohus uurimispõhimõttest tulenevalt enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks

vajalikud asjaolud, seadusesätted ja võimaliku kohtupraktika. Seega halduskohtumenetluses ei

ole esmatähtis, et kaebaja peab omama juriidilist haridust või kasutama oma õiguste kaitseks

õigusalaste teadmistega isiku abi. Kaebaja väide, et vangla keelas tal arvuti kasutamise, ei ole

usutav, kuna nii määruskaebusena pealkirjastatud taotluse kui ka riigi õigusabi andmise

taotluse esitas kaebaja ringkonnakohtule elektrooniliselt vangide e-toimiku kaudu, seega on

juurdepääs arvutile kaebajale tagatud.

6. Eeltoodut arvestades ei ole riigi õigusabi andmine lubatud ning ringkonnakohus jätab X.X.-

i riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.

7. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et riigi õigusabi taotluse esitamine ei pikenda

määruskaebuse esitamise tähtaega.

(allkirjastatud digitaalselt)