2-22-121956/37 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks, Indrek

Parrest

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 28. mai 2025

Tsiviilasja number

2-22-121956

Tsiviilasi

Electric Beast Global OÜ hagi Jelena Bogdanova

vastu leppetrahvi 3000 eurot ja viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 13. novembri 2024. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Jelena Bogdanova apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

3909 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Electric Beast Global OÜ (registrikood

16266059), lepinguline esindaja Sergei Desjatnikov

Kostja

Jelena

Bogdanova

(isikukood

XXXXXXXXXXXX)

Asja läbivaatamise viis

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 13. novembri 2024. a otsus.

2. Teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata.

3. Apellatsioonkaebus rahuldada.

4. Jätta mõlemas kohtuastmes kantud menetluskulud Electric Beast Global OÜ

kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 177 lg-s 2 sätestatud korras kindlaks Viru Maakohus

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada Riigikohtule kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi

ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse

või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Electric Beast Global OÜ (hageja; Beast) esitas 20. juunil 2022 Pärnu Maakohtule

maksekäsu kiirmenetluse avalduse Jelena Bogdanovalt (kostja) 3288 euro saamiseks.

Pärnu Maakohus lõpetas 19. juulil 2022 kostja vastuväite tõttu maksekäsu kiirmenetluse ja

andis nõude üle Viru Maakohtule menetluse hagimenetluses jätkamiseks.

2. Hageja esitas 9. augustil 2022 Viru Maakohtule kostja vastu hagiavalduse, milles palus

mõista kostjalt hageja kasuks välja leppetrahvi 3000 eurot, viivise 361 eurot 50 senti ning

viivise põhinõudelt 3000 eurolt määras 0,05% päevas alates 9. augustist 2022 kuni

põhinõude tasumiseni. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt sai kostja 29. mail 2021 Beasti mobiilirakenduse kasutajaks. Kostja

tuvastati programmi Veriff kaudu dokumendi ja näopildi alusel. Kostja nõustus looma

Beasti konto kellegi teise telefonis ning lubas sellel isikul kasutada oma identiteeti ja

juhiluba. Kostja kinnitas, et ta tutvus renditingimustega (hageja lepingutingimused). Kui

kasutaja on end mobiilirakenduses registreerinud, antakse talle mobiilirakendusele

juurdepääs ja ta saab kasutada rakenduse kaudu pakutavaid teenuseid. Kostja registreeris

19. novembril 2021 mobiilirakenduses tellimuse sõiduki Tesla registreerimisnumbriga

317HRF (sõiduk) kasutamiseks.

Kui kasutaja ei esita oma isikuandmeid või esitab valed või ebatäpsed isikuandmed, on

kasutaja registreering kehtetu. Kasutaja tasub valede või ebatäpsete isikuandmete

esitamisel Beastile leppetrahvi 1500 eurot ja hüvitab Beastile muu kahju, mis on tekkinud

valede või ebatäpsete isikuandmete esitamise tõttu (hageja lepingutingimuste p 3.4). Kostja

esitas kasutajakonto loomisel andmed: e-post XXXXX, XXXXXX, tel. XXXXXXXXX.

Telefoni number XXXXXXXXX ei ole kasutusel. Aadress XXXXXXXXX, X ei ole

kostja elukoht.

Kui sõiduk saab kahjustada, hävib, läheb katki, kaob (sh konfiskeeritakse) või muutub

muul viisil kasutamatuks või kui esineb muid asjaolusid, mis takistavad sõiduki

kasutamist, teavitab kasutaja sellest vastavalt lepingutingimuste punktile 1.3 viivitamata

Beasti ja vajaduse korral vastavat ametiasutust (näiteks politseid, tuletõrjet). Beastile ja

vajaduse korral vastavale ametiasutusele teate edastamata jätmise korral tuleb kasutajal

tasuda leppetrahv 1500 eurot (hageja lepingutingimuste p 4.5). Kostja ei teavitanud Beasti

intsidendist politseiga, mille käigus jäeti sõiduk Tallinnast välja sõidutee äärde.

Kui kasutaja ei järgi hageja lepingutingimusi, rikub neid või ei järgi neid nõuetekohaselt,

on ta kohustatud Beasti nõudmisel tasuma leppetrahvi kuni 2000 eurot, v.a juhul, kui

lepingutingimustes on rikkumise eest ette nähtud muu kahjuhüvitamise viis (hageja

lepingutingimuste p 4.12). Kostja märkis sõiduki juhiks enda. Tegelikult juhtis vastuolus

lepingutingimuste punktiga 4.6 sõidukit A. Roor. Kostja lubas sõiduki rooli isiku, kellel

puudus juhtimisõigus.

Hageja esitas kostjale arve nr 100098 lepingutingimuste p-de 3.4, 4.5 ja 4.12 alusel

leppetrahvi 3000 euro saamiseks. Kostja ei tasunud leppetrahvi. Kostja viivitab rahalise

kohustuse täitmisega alates 11. detsembrist 2021. Kostja on alates sellest kuupäevast

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 alusel kohustatud tasuma viivist lepingujärgses määras

0,05 % päevas.

3. Kostja palus jätta hagi läbivaatamata või rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Hageja nimel hagi esitanud isikul ei ole hageja esindamise õigust. Hageja ei ole andnud

talle volitust. Esindusõigus ei saa tekkida menetluse ajal. Hagi tuleb jätta seega

läbivaatamata.

Kostjal ei ole hagejaga õigussuhet. Kostja ei registreerinud end hageja juures kasutajaks

ega üürinud hagejalt sõidukit. Kostja ei vastuta sõidukijuhi käitumise eest. Kostja ei ole

lepingut rikkunud. Kostjal ei ole hageja ees täitmata kohustusi. Hageja nõuded tuginevad

üksnes hageja väidetel, mis ei vasta tegelikkusele. Hageja nõuded on tõendamata.

Kostja ei saanud mobiilirakenduse kasutajaks. Hageja juures kasutajakonto loomisel esitati

valeandmeid. Kostja ei ole hagis viidatud kontaktandmeid kasutanud. Hageja

lepingutingimuste kohaselt toob valeandmete esitamine kaasa registreeringu kehtetuse.

Hageja blokeeris kasutajakonto, märkides "Status Blocked". Poolte vahel ei saanud seega

õigussuhet tekkida.

Mobiilirakenduse registreerimiskatse ja rakenduse kaudu sõiduki tellimise vahele jäi kuus

kuud. Hageja tunnistas selle aja jooksul registreerimise kehtetuks ning blokeeris staatuse,

kuid väljastas A. Roorile ikkagi sõiduki. Sõiduki tellis ja seda kasutas A. Roor. Sellega

sõideti 31 km. See jäeti seejärel Tallinnast väljuva maantee servale, kuna politsei pidas A.

Roori kinni. Kostja elab Narvas ega olnud sel päeval Tallinnas. Hageja ise lubas A. Roori

sõiduki rooli. Hageja vastutab sõidukiga toimunu eest. Sõidukil ei olnud vigastusi. Politsei

käis kohal.

Hageja nõuded on VÕS § 338 alusel aegunud.

MAAKOHTU LAHEND

4. Maakohus rahuldas 13. novembri 2024. a otsusega hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks

välja leppetrahvi 3000 eurot, viivise 11. detsembrist 2021 kuni 8. augustini 2022 summas

361 eurot 50 senti ja viivise leppetrahvilt 0,05% päevas alates 9. augustist 2022 kuni nõude

tasumiseni. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks

välja menetluskulu 805 eurot koos viivisega.

Hageja nimel esitas hagi selleks 24. märtsi 2022. a ja 1. jaanuari 2012. a volikirjade

kohaselt volitatud isik. Tegemist on lihtmenetluse asjaga. Kohus võib TsMS § 405 lg 1 p 4

järgi seega tunnustada menetlusosalise lepingulise esindajana ka seaduses nimetamata

isikuid.

Hageja nõue ei ole VÕS § 338 järgi aegunud. Hageja ei esitanud kostja vastu VÕS §-s 338

sätestatud nõudeid. Hageja esitas lepingu rikkumisest tuleneva leppetrahvi nõude. Hageja

nõude aegumistähtaeg on kolm aastat nõude sissenõutavaks muutumisest (tsiviilseadustiku

üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1, § 147 lg 1 ja 2). Leppetrahvi arve nr 100098 tasumise

tähtaeg oli 10. detsembril 2021. Leppetrahvi nõue muutus seega sissenõutavaks 11.

detsembril 2021. Nõude aegumistähtaeg saabus TsÜS § 146 lg 1 järgi 10. detsembril 2024.

Hageja esitas hagi 20. juunil 2022, s.o enne nõude aegumistähtaja möödumist.

Hageja nõuab kostjalt leppetrahvi tasumist sõiduki üüri(rendi)lepingu rikkumise eest.

Leppetrahvi nõude tekkimiseks peavad olema täidetud järgmised üldised eeldused:

poolte vahel on kehtiv leping (sh kehtiv leppetrahvikokkulepe);

võlgnik on lepingulist kohustust rikkunud (VÕS § 100);

võlgnik vastutab rikkumise eest, v.a juhul, kui lepinguga on kokku lepitud võlgniku

teistsugune vastutusstandard (VÕS §-d 103 ja 160);

võlausaldaja on leppetrahvi nõudmisest võlgnikule mõistliku aja jooksul pärast

rikkumise avastamist teatanud (VÕS § 159 lg 2).

Nende eelduste olemasolu peab TsMS § 230 lg 1 alusel tõendama võlausaldaja. Kohus

selgitas pooltele tõendamiskoormust 25. septembri 2024. a kirjas.

Leping on sõlmitud hageja ja kostja vahel. Lepingu sõlmimise taotlus esitati kostja

andmeid kasutades. Autentimine toimus kostja isikut tõendava dokumendi, s.o juhiloa

alusel. Kostja isik tuvastati foto (video) kaudu. Kostja nimel avas tõenäoliselt konto ja

rentis sõiduki A. Roor, kes kasutas selleks kostja dokumenti (juhiluba). Kostja võimaldas

oma isiku identifitseerimist Veriff isikutuvastussüsteemi kaudu. Kostja ei tõendanud, et ta

mobiili abil autoriseerimist võimaldavad dokumendid ja nende paroolid/koodid läksid

kostja valdusest kostja tahte vastaselt välja. Järelikult, isegi kui kostja juhiluba, koode ja

näokujutist kasutati nt Bolt Takso kasutajaks vormistamisel, mitte hageja kasutajakonto

loomisel, pidi hageja oma juhiluba, enda fotot identifitseerimiseks ja koode kolmandale

isikule viimase telefonis andes arvestama, et see isik ei tarvitse piirduda ühe konkreetse

toiminguga, vaid kasutab kostja andmeid ka tulevikus. Hagejal puudus konto avamise

hetkel mõistlik alus kahelda, et kostja tegi kasutajakonto avamiseks tahteavalduse.

Kostja rikkus hageja lepingutingimuste punkti 3.4, s.o esitas valed või ebatäpsed

isikuandmed, ja lepingutingimuste punkti 4.5, s.o ei teatanud hagejale 19. novembril 2021

toiminud intsidendist. Hageja esitas leppetrahvi nõude 3. detsembril 2021, s.o mõistliku aja

jooksul pärast 19. detsembri 2021. a intsidenti. Kostja ei tasunud leppetrahvi.

Tasumata leppetrahvilt saab VÕS § 113 lg 1 järgi nõuda viivist. Hageja arvestab viivist

alates leppetrahvi tasumise tähtajale järgnevast päevast, s.o 11. detsembrist 2021 kuni

hagiavalduse esitamiseni lepingutingimuste p-s 6.3 sätestatud määras, s.o 0,05% päevas.

See nõue on põhjendatud.

Menetluskulud jäid TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5. Kostja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada, saata tsiviilasi samale

maakohtule uueks läbivaatamiseks ja jätta menetluskulud hageja kanda.

Kostja palus 2021. a alguses oma tuttavat A. Roori, et viimane aitaks kostjal ennast Bolt

takso mobiilirakenduses registreerida, kuna kostja soovis taksojuhina töötada. A. Roor

nõustus aitama, kuid teatas, et vajab selleks kostja Smart-ID või ID-kaardi andmeid. Kostja

ei soovinud anda A. Roorile oma andmeid. A. Roor siiski veenis kostjat, et kostjal ei ole

vaja karta, sest A. Roor teostab kõiki toimingud oma internetiaadressi kaudu. See

tähendab, et registreerimisel on näha, et paroolide kinnitamine käis A. Roori IP-aadressi

kaudu. Kuna kostja teadmised interneti tööpõhimõtete osas on nõrgad, usaldas kostja A.

Roori. A. Roor pettis kostjat. Ta registreeris kostja hoopis hageja veebisaidil ja esitas seal

kasutajakonto loomisel valed isikuandmed. Kostja sai 29. mail 2021 A. Roori pettuse

tulemusel mobiilirakenduse Electric Beast Global kasutajaks. A. Roor kinnitas kostja

nimel, et kostja on hageja lepingutingimustega tutvunud ja tema isikusamasus on foto ja

dokumendi alusel programmi Veriff.com kaudu tuvastatud.

A. Roor teatas kostjale, et ta registreeris kostja Bolti mobiilirakenduses. Kostja arvas

seetõttu, et peagi saabub talle teade Bolti taksojuhina tööle lubamise kohta. Kuna Boltilt

teadet ei saabunud, kadus kostjal huvi selle vastu. A. Roor üüris seejärel kostja nimel, kuid

kostja nõusolekuta, sõiduki, teades seejuures, et tal ei ole juhiluba. Kostja ei kahtlustanud,

et A. Roor kasutas hageja sõidukit ja tegi sellega avarii. A. Roori suhtes algatati

kriminaalmenetlus juhiloata transpordivahendi juhtimise ja liiklusõnnetuse põhjustamise

tõttu.

Kostja pöördus kohe pärast A. Roori poolt kelmuse toimepanemisest teada saamist

politseisse, kuid politsei keeldus kostja suulist avaldust fikseerimast. Kostja pöördus pärast

A. Roori suhtes kriminaalasja algatamist ja kostja vastu hagi esitamist A. Roori poole

palvega teavitada hagejat, et A. Roor sõlmis hagejaga lepingu ja kohustub hüvitama

hagejale tekitatud kahju. A. Roor oli nõus, kuid hageja keeldus. Kostja pöördus pärast

maakohtu otsuse saamist politseisse ja esitas avalduse A. Roori suhtes kriminaalmenetluse

algatamiseks, kuna A. Roor sai pettusega kostjalt andmed ja registreeris kostja nimele

mobiilirakenduses lepingu ning sai kostja nõusolekuta hagejalt sõiduki.

Maakohus ei arvestanud kostja väiteid ega tõendeid selle kohta, et kostja kasutaja staatus

oli hageja mobiilirakenduses blokeeritud. Hageja ei selgitanud seda, maakohtu palvele

vaatamata. Hagejal ei olnud seega õiguslikku alust anda sõidukit kostjale ega kolmandale

isikule. Kohus oletas, et kostja konto võis olla blokeeritud pärast 19. novembrit 2021, kuigi

hageja seda ei väitnud. Selline oletus on seega põhjendamatu.

Maakohus ei arvestanud, et A. Roor tunnistas oma süüd. Ta tunnistas, et ta kallutas pettuse

teel kostjat lepingut sõlmima ja üüris endale sõiduki. A. Roor on valmis kahju hüvitama.

Maakohus hindas tõendeid valesti, kui leidis, et kostja on lepingu pool. Isegi kui kostjat

saaks pidada lepingu pooleks, rikkus hageja lepingut, kuna väljastas sõiduki blokeeritud

kasutajale. Kuna asja läbivaatamise käigus selgus, et kostja ei ole õige, oleks kohus

pidanud jätma hagi läbivaatamata.

A. Roori suhtes algatati kriminaalasi, mille käigus tõenäoliselt tuvastatakse, et A. Roor

omastas õigusvastaselt kostja isikuandmed ja sõlmis hagejaga kostja nimel lepingu. A.

Roor, mitte kostja vastutab hagejale tekitatud kahju eest.

6. Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.

Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Kostja väited ei ole tõendatud. Hageja jääb

menetluses varem esitatud seisukohtade juurde.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et

maakohtu otsus tuleb materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ning menetlusõiguse normide

olulise rikkumise tõttu TsMS § 657 lg 1 p-st 2 lähtudes tühistada ning teha asjas uus otsus,

millega jätta hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse.

8. Maakohus on õigesti märkinud, et hageja on asjas esitanud leppetrahvinõuded ning

leppetrahvi nõudeõiguse tekkimiseks peavad olema täidetud järgmised üldised eeldused:



poolte vahel on kehtiv leping (sh kehtiv leppetrahvikokkulepe);



võlgnik on lepingulist kohustust rikkunud (VÕS § 100);



võlgnik vastutab rikkumise eest, v.a juhul, kui lepinguga on kokku lepitud võlgniku

teistsugune vastutusstandard (VÕS §-d 103 ja 160);



võlausaldaja on leppetrahvi nõudmisest võlgnikule mõistliku aja jooksul pärast

rikkumise avastamist teatanud (VÕS § 159 lg 2).

Samuti on maakohus põhjendatult märkinud, et kõigi loetletud asjaolude tõendamise

koormus on TsMS § 230 lg 1 esimese lause alusel hagejal (võlausaldajal). Iseenesest saab

ringkonnakohtu arvates nõustuda ka maakohtu järeldusega, et hageja leppetrahvinõuded ei

ole kohtu ette toodud asjaoludel aegunud.

9. Samas ei nõustu ringkonnakohus maakohtu järeldusega, et leping (mis vastab eelkõige

üürilepingu (VÕS § 271) tunnustele) sõiduki Tesla, registreerimismärgiga 317HRF,

kasutamiseks 19. novembril 2021 sõlmiti hageja ja kostja vahel. Leping sõlmitakse VÕS §

9 lg 1 kohaselt poolte vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et

lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. A. Roori 31. oktoobri 2022. a pöördumine

hageja poole kinnitab otseselt, et viidatud sõidukit rentis ja kasutas seda 19. novembril

2021 A. Roor, mitte kostja (dtl 166, tõlge dtl 167). Kaudselt kinnitab lepingu sõlmimist A.

Roori poolt ka asjaolu, et sõidukit juhtis 19. novembril 2021 samuti A. Roor.

Viimatinimetatud asjaolu üle ei ole pooled vaielnud ning seda kinnitavad ka asja

materjalide hulgas olev politsei vastus (dtl 68) ja Viru Maakohtu 7. aprilli 2022. a otsus

kriminaalasjas nr 1-22-2209 (dtl 69–74). Eelmärgitu kinnitab ringkonnakohtu hinnangul

piisavalt kostja väiteid, et tema ise ei ole hagejaga lepingut sõlminud – ei ole selleks tahet

avaldanud. Lepingu hagejaga sõlmis tõenditest nähtuvalt A. Roor.

10. Samas tuleb poolte väidetest lähtudes kontrollida ka seda, kas asjas võivad kohalduda

esindusõiguse sätted ning A. Roori sõlmitud leping tuleb lugeda seeläbi kehtivaks kostja

suhtes. Poolte selgitustest võib järeldada, et kostja nimel avas Beasti rakenduses konto ja

rentis 19. novembril 2021 sõiduki A. Roor, kuid tegi seda kostja identiteeti kasutades.

Sellist sündmuste käiku on tõenäoliseks pidanud ka maakohus. Riigikohus on mitmes

lahendis leidnud, et kui isik teeb tehingu teise isiku nimel mitte esindajana, vaid esinedes

teise isikuna ja kasutades tema identiteeti, saab analoogia alusel kohaldada esindusõiguseta

esinduse sätteid. See tähendab, et teise isiku identiteeti kasutades tehtud tehing on TsÜS §

129 lg 1 järgi tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel teine isik tehingu tegi, selle

hiljem heaks kiidab (RKTKm 12.06.2024, 2-23-11584/18, p 11 koos selles viidatud

kohtupraktikaga). Asja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks A. Roori sõlmitud lepingu

heaks kiitnud.

Samas võib volitus TsÜS § 118 lg 2 järgi tekkida mh juhul, kui esindatav teab või peab

teadma, et teine isik tegutseb tema nimel esindajana ning talub selle isiku sellist tegevust ja

ei katkesta ega lõpeta seda.

11. Ringkonnakohtu hinnangul A. Roori sõlmitud leping hageja suhtes ei kehti. TsÜS §

115 lg-st 3 tulenevalt tuleb esindamise puhul õiguslikult eristada esindamisel tekkivat suhet

kui välissuhet ning esindamise aluseks olevat suhet (esindatava ja esindaja vaheline

sisesuhe). Praegusel juhul puudus A. Rooril nimetatud sisesuhtest tulenevalt õigus

esindada kostjat suhetes hagejaga. Välissuhe ning selle raames antud esindusõigus on

samas sõltumatud sisesuhtest ning selle raames eksisteerivatest õigustest ja kohustustest.

Samas ei saanud hageja ringkonnakohtu hinnangul välissuhtes uskuda A. Roori kehtivasse

esindusõigusesse, kuna A. Roor esitas esindajana selgelt valeandmeid. Ringkonnakohus

põhjendab ülalesitatud järeldusi järgmiselt.

1. Asja materjalidest nähtub, et sõiduki kasutamiseks lepingu sõlmimine on võimalik

üksnes Beasti mobiilirakenduse kaudu ning rakenduse konto, mille kaudu sõiduk 19.

novembril 2021 renditi, on loodud kostja nimele. Nende asjaolude üle ei ole pooled asjas

vaielnud. Sarnaselt maakohtuga leiab ringkonnakohus, et poolte väited ja juhtumi asjaolud

annavad alust arvata, et konto Beasti rakenduses lõi tegelikult A. Roor kostja identiteeti

kasutades. Kostja selgituste kohaselt andis ta enda tuttavale A. Roorile enda Smart-ID või

ID-kaardi andmed, et A. Roor aitaks tal registreerida ennast Bolt takso mobiilirakenduses,

kuid A. Roori pettuse tulemusel sai kostja hoopis Beasti mobiilirakenduse kasutajaks. See,

kas kostja ise võimaldas oma isiku identifitseerimist hageja kasutatava Veriff

isikutuvastussüsteemi kaudu, ei ole üheselt tuvastatav. Kostja väitel ei ole hageja 16.

oktoobri 2024. a menetlusdokumendi lisas 6 olev video (dtl 158) temaga seotud.

Sarnases olukorras ei ole tehingu teisel poolel (praeguses asjas hagejal) üldjuhul võimalik

teada, et elektroonilist identiteeti (eID) kasutab kasutajakonto loomiseks, teenuste või

toodete tellimiseks vms keegi muu kui selle tavapärane kasutaja. Kui sellises olukorras ei

esine asjaolusid, mis peaks tekitama tehingu teises pooles kahtlusi isiku suhtes, kellega ta

tehingu teeb, siis sõltumata sellest, millised on esindajana käituva isiku ja esindatava

vahelised suhted, võib tehingu teine pool mõistlikult uskuda, et ta teeb tehingu eID

omajaga. Sellisel juhul peaks isik, kes võimaldab kolmandal isikul oma eID kasutamist,

edastades selleks vajalikud andmed kolmandale isikule, laskma enda suhtes kehtida

lepingutel, mis kolmas isik on seda eID kasutades sõlmitud.

Samas pidi hagejal praegusel juhul tekkima seoses kasutajakonto loomisega kahtlus, kas

vastava tahteavalduse on teinud selleks õigustatud isik (eID omaja). Hageja on ise välja

toonud, et vaidlusaluse kasutajakonto loomisel 29. mail 2021 esitati mitmeid valeandmeid

(konto loomisel märgitud telefoninumber ei ole kasutusel ja märgitud elukoha-aadress on

mittetäielik). Hageja enda lepingutingimuste punki 3.4 järgi peaks konto registreering

olema valede või ebatäpsete isikuandmete esitamisel kehtetu. Hageja esitatud

kontoandmete väljavõttel on samuti märgitud konto staatuseks "blokeeritud" (Status:

Blocked) (tl 67). Hageja ei ole menetluses selgitanud, kuidas oli kostja nimele

registreeritud konto kaudu 19. novembril 2021 siiski võimalik sõiduki kasutamiseks

lepingut sõlmida, kui konto registreering peaks hageja enda reeglite järgi olema kehtetu

ning konto blokeeritud. Hageja ei ole seda selgitanud ka apellatsioonkaebuse vastuses.

2. Maakohus on otsuses märkinud, et hageja võis kostja nimele registreeritud

kasutajakonto blokeerida mitte pärast ebaõigete andmete esitamist (2021. a mais), vaid

alles pärast 19. novembri 2021. a sündmusi. See maakohtu seisukoht on oletuslik ning

kohus ei saanud sellele oma järeldusi rajada (TsMS § 436 lg 2). Hageja ise ei ole

menetluses väitnud, et blokeeris konto alles pärast 19. novembrit 2021.

3. Ringkonnakohus lisab, et maakohtu otsuses esitatud õiguslik käsitlus tugineb mh

Riigikohtu 16. detsembri 2019. a otsusele tsiviilasjas nr 2-16-124450 (p-d 22–24).

Ringkonnakohus märgib, et Riigikohus on asjas nr 2-16-124450 väljendatud seisukohti

oma hilisemas praktikas täpsustanud (vt RKTKm 12.06.2024, 2-23-11584/18, p 11). Isegi

kui eID omaja võimaldab kolmandal isikul oma eID kasutamist, edastades selleks

vajalikud andmed kolmandale isikule, ei järeldu sellest tingimata, et kolmanda isiku poolt

seda eID kasutades sõlmitud lepingud, võetud kohustused jms kehtiksid alati eID omaja

suhtes.

12. Kokkuvõttes leiab ringkonnakohus, et hageja ja kostja vahel ei ole sõlmitud kehtivat

lepingut, mis võimaldaks hagejal kostjalt leppetrahvi nõuda. Maakohus on eksinud selle

nõude eelduse tuvastamisel. Leppetrahvinõuded tuleb jätta rahuldamata. Seda arvestades

on põhjendamatu ka hageja esitatud viivisenõue (VÕS § 113 lg 1).

13. Lisaks ülalmärgitule ei saaks hagi rahuldada ka põhjusel, et hageja lepingutingimuste

(dtl 48–66) punktides 3.4 ja 4.5 (ning ka punktis 4.12) sisalduvad leppetrahvikokkulepped

on kostjat kui tarbijat ebamõistlikult kahjustavad ning seetõttu VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 5

alusel tühised. 1500 euro suurused leppetrahvid punktides 3.4 ja 4.5 nimetatud rikkumiste

eest (ning punktis 4.12 nimetatud 2000-eurone trahv n-ö muu rikkumise eest) on võrreldes

trahvidega tagatavate kohustustega ebamõistlikult suured. Lisaks on kostjalt nende

punktidega võetud võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.

Ringkonnakohus märgib, et kostja ei ole menetluses küll tuginenud tüüptingimuse

olemasolule, kohaldamisele ega tühisusele, kuid tüüptingimuse tühisuse tuvastamine on

kohtu kohustus, sest see on õiguse kohaldamine TsMS § 438 lg 1 järgi. Kui pooled

vaidlevad tüüptingimuste üle, peab kohus kontrollima tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui

pooled ise ei ole sellele tuginenud (vt RKTKo 30.10.2013, 3-2-1-106-13, p 24 koos selles

viidatud kohtupraktikaga). Hageja esitatud konto loomise ja lepingu sõlmimise kirjeldusest

järelduvalt on leping ilmselgelt sõlmitud hageja tüüptingimustel.

14. Menetlusökonoomia kaalutlustel ei vasta ringkonnakohus apellatsioonkaebuse

muudele väidetele.

15. Kuna kohus jätab käesoleva otsusega hagi rahuldamata, jäävad nii maakohtu

menetluses kui ka apellatsioonkaebuse menetlemisel tekkinud menetluskulud TsMS § 162

lg 1 alusel hageja kanda.

16. Ringkonnakohus muudab maakohtu sisulist lahendit ning vastavalt sellele muutub ka

maakohtu määratud menetluskulude jaotus hageja ja kostja vahel. Seetõttu juhindub

ringkonnakohus menetluskulude rahalise kindlaksmääramise küsimuses kohtupraktikas

TsMS § 174 lg-tele 3 ja 5 antud tõlgendusest ning poolte menetluskulusid rahaliselt

kindlaks ei määra (vt nt RKTKo 20.04.2016, 3-2-1-142-15, p-d 19–22; RKTKo

10.04.2019, 2-15-1553, p 25).

Tulenevalt TsMS § 177 lg-st 2 määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus

mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest.

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes käesoleva otsuse peale edasi kaevates

(TsMS § 178 lg 1 esimene lause).

17. Ringkonnakohus andis 3. veebruari 2025. a määrusega kostjale menetlusabi ning

võimaldas tasuda esitatud apellatsioonkaebuselt riigilõivu 455 eurot kümne võrdse 45 euro

50 sendi suuruse osamaksega. Esimene osamakse tuli kostjal tasuda 30 päeva jooksul

alates sama määruse jõustumisest ja iga järgmine osamakse 30 päeva jooksul pärast

eelmise osamakse tasumise tähtpäeva. Käesoleva kohtuotsuse tegemise hetkeks tasumata

osamaksed tuleb kostjal kuni otsuse jõustumiseni tasuda vastavalt 3. veebruari 2025. a

määruses märgitule. Otsuse jõustumisel tuleb maakohtul menetluskulude rahalise suuruse

kindlaksmääramisel tasutud osamaksed hagejalt kostja kasuks menetluskuluna välja

mõista. Tasumata osamaksete ulatuses tuleb maakohtul mõista riigilõiv TsMS § 190 lg 5

teise lause ja § 179 lg 1 alusel hagejalt välja riigituludesse.

(allkirjastatud digitaalselt)