2-25-6069/4 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

2-25-6069 K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Otsuse tegemise aeg ja koht 28.05.2025, Jõgeva Tsiviilasja number 2-25-6069 Tsiviilasi L.L.-i hagi L.K. vastu elatise nõudes Hagihind 2715,66 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja:

L.L. (isikukood:

XXX;

elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx linn, XXX,xxxxxx XXX), hageja seaduslik esindaja L.L. (isikukood: XXX; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxinn, XXX, xxxxxxXXX; epost: XXX), lepinguline esindaja: Tiina Mölder (tiina@hugolegal.ee); Kostja:

L.K. (isikukood:

XXX; elukoht:xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, XXX, xxxxx XXX; epost: XXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus Kohus teeb asjas tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud hagile kirjalikult RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega järgmiselt. 1.1 Välja mõista L.K.-lt L.L.-i kasuks elatis alates 21.04.2025 kuni L.L.-i täisealiseks saamiseni (12.04.2036) seadusjärgses miinimummääras: 1.1.1 Otsuse tegemise ajal on elatise suuruseks 301,74 eurot kuus [282,31 eurot (baassumma) + 59,43 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest)]. Nimetatud summas tuleb elatis tasuda perioodil 21.04.2025 kuni 31.03.2026. 1.1.2 Väljamõistetud elatis muutub iga aasta 01. aprillil vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 lause 2) suuruse muutumisel alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

1.2 Välja mõista L.K.-lt L.L.-i kasuks tagasiulatuv elatis perioodil 21.04.2024- 20.04.2025 ühekordse summana 3461,98 eurot.

2. Punktis 1 väljamõistetud elatis tuleb tasuda L.L.-i pangakontole.

3. Kohtuotsus on p 1 osas viivitamata täidetav.

2-25-6069 Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsusele kirjaliku kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates

30 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lõigetes 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv vastavalt riigilõivuseaduse § 59 lg-le 19 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, LHV Pank – a/a EE567700771003819792 või Luminor Bank AS – a/a EE221700017003510302. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „riigilõiv kaja esitamisel“.

Asjaolud ja menetluse käik L.L. esitas 21.04.2025 hagi L.K. vastu elatise nõudes. Hagi kohaselt ei osale kostja hageja ülalpidamises alates augustist 2018. Hageja elab isa juures ning on täielikult isa ülalpidamisel. Hageja kulud ühes kuus on 680 eurot. Hageja isa on töötu (koondatud) ja tema sissetulekuks on töötuskindlustushüvitis 1290 eurot. Hageja isal puudub vara. Hageja isa ülalpidamisel on veel üks alaealine laps (ei ole kostja laps), kellele isa maksab elatist. Hageja elab koos isaga isa vanaemale kuuluvas korteris. Hagejale makstakse lapsetoetust 80 eurot.

Hageja nõuab miinimummääras muutuvas suuruses elatist alates hagi esitamisest ning tagasiulatuvalt elatist perioodil 21.04.2024-20.04.2025 kokku summas 3461,98 eurot. Koos hagiga esitas hageja taotluse hagi tagamiseks. Kohus rahuldas taotluse 22.04.2025.a määrusega ja kohustas kostjat maksma hagejale elatist 200 eurot kuus alates määruse tegemisest kuni tsiviilasjas nr 2-25-6069 lõpplahendi jõustumiseni. Tartu Maakohtu 22.04.2025.a määrusega võeti hagi menetlusse. Kohus saatis hagimaterjalid kostjale ja kohustas teda hagile vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.

Kostjat hoiatati TsMS § 407 võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile mittevastamise korral. Hagimaterjalid toimetati kostjale kätte 24.04.2025 kättetoimetamise portaali (KÄPO) kaudu. Kostja ei vastanud hagile talle määratud tähtaja jooksul. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada tagaseljaotsusega. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult.

Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus ei tuvastanud TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise. Kohus, tutvunud hagiavalduse ja selle lisadega, leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Kohus tegi rahvastikuregistri andmete alusel kindlaks alljärgnevad vaidlustamata asjaolud: L.L. (sünd. 12.04.2018) on L.L.-i ja L.K. laps. Vastavalt perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 97 p-le 1 on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist. PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise

2-25-6069 astme ülenejad ja alanejad sugulased. Ülalpidamiskohustust ei mõjuta muudatused hooldusõiguses. PKS § 100 lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatist peab kasutama lapse huvides. PKS § 99 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ja seejuures arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1-2 sätestavad, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS §

101 lg-d 3-7 näevad ette seadusjärgse elatise arvutamise alused:  Arvutamise aluseks on baassumma, mis ühe lapse kohta on 200 eurot ning mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. (lg 3)  Baasummale lisatakse kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. (lg 4)  Elatise summast lahutatakse maha terve lapsetoetus ja pool lasterikka pere toetusest (mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel), sest selle arvelt saavad lapse vajadused juba rahuldatud (lg 5).

Lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse suurused on määratud perehüvitiste seaduse § 17 lg-s 3 ja § 21 lg-s 2 ja 3.  Elatist vähendatakse proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus. (lg 6)  Kui kohustatud isik peab elatist maksma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15% esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui 3 aastat. (lg 7) Hageja nõuab kostjalt elatist seadusega sätestatud miinimummääras ehk muutuvas suuruses.

Kohtu hinnangul ei pea lapse kulusid ja elatise suurust selles ulatuses eraldi põhjendama ega tõendama. Kostja ei ole elatise nõudele seisukohta ega vastuväiteid esitanud. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis võiks olla aluseks kostjalt hageja kasuks elatise väljamõistmisel allapoole seadusega ettenähtud alammäära. Kuna hagimaterjalidest nähtub, et hageja ei viibi kostja juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, siis ei kuulu PKS § 101 lg 6 kohaldamisele. Kostja ei ole kohustatud maksma sama pere mitmele lapsele, mistõttu ei kohaldu ka PKS § 101 lg 7.

Seega määrab kohus elatise kindlaks vastavalt PKS § 101 lg-tele 3-5. Kohus selgitab, et hagi esitamise ajal ja praegu on ühe kuu elatise suurus hagejale 301,74 eurot (baassumma 282,31 eurot + 3% Eesti Vabariigi brutopalgast ehk 59,43 eurot, millest tuleb maha lahutada pool lapsetoetusest ehk 40 eurot). Kohus mõistab hagi esitamisest elatise kostjalt hageja kasuks seadusjärgses miinimummääras kuni hageja täisealiseks saamiseni, mis käesoleva otsuse tegemise ajal on 301,74 eurot kuus. Kohus mõistab elatise välja muutuvas suuruses, mis tähendab, et elatis muutub iga aasta 01. aprillil vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 lause 2) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

2-25-6069 Hageja nõuab elatist ka tagasiulatuvalt, s.o perioodil 21.04.2024-20.04.2025. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja tagasiulatuv elatise nõue on seega põhjendatud. Tagasiulatuva elatise mõistab kohus hagejale välja ühekordse summana 3461,98 eurot [(287,72€/30p x 10p) + (287,72€ x 11k) + (301,74€/30p x 20p)]. TsMS § 445 lg 1 alusel määrab kohus hageja esindaja taotlusel kindlaks otsuse täitmise korra ja määrab, et kostjal tuleb hagejate kasuks välja mõistetud elatis maksta lapse pangakontole. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. /Allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik