2-24-16197/20 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks, Indrek

Parrest

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 28. mai 2025

Tsiviilasja number

2-24-16197

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi Nadežda

Konjahhina vastu 864 euro 6 sendi, intressi, viivise

ja võla sissenõudmiskulu saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 22. jaanuari 2025. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Aktiva Finance Group OÜ apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

324 eurot 33 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

Kostja

Nadežda

Konjahhina

(isikukood

XXXXXXXXXXXX)

Asja läbivaatamise viis

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 22. jaanuari 2025. a otsus osas, milles maakohus

rahuldas Aktiva Finance Group OÜ põhivõla nõude väiksemas ulatuses kui

810 eurot 69 senti ning nõude 23. oktoobri 2024. a seisuga sissenõutavaks

muutunud viise saamiseks väiksemas ulatuses kui 272 eurot 17 senti.

Teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi nimetatud osas rahuldada ning

mõista Nadežda Konjahhinalt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja

põhivõlg 810 eurot 69 senti, 23. oktoobri 2024. a seisuga sissenõutavaks

muutunud viivis 272 eurot 17 senti ning alates 24. oktoobrist 2024

sissenõutavaks muutuv viivis põhivõlalt 810 eurot 69 senti võlaõigusseaduse

(VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras nõude tasumata osalt kuni

kohustuse kohase täitmiseni. Muus osas jätta Viru Maakohtu 22. jaanuari

2025. a otsus muutmata.

2. Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.

3. Lugeda Viru Maakohtu 22. jaanuari 2025. a otsuse resolutsioon tervikuna

sõnastatuks järgmiselt:

"1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista Nadežda Konjahhinalt Aktiva Finance Group OÜ kasuks

põhivõlg 810 eurot 69 senti, intress 62,91 eurot ja sissenõudmiskulu 35 eurot.

3. Välja mõista Nadežda Konjahhinalt Aktiva Finance Group OÜ kasuks 23.

oktoobri 2024. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 272 eurot 17 senti

ning alates 24. oktoobrist 2024 sissenõutavaks muutuv viivis põhivõlalt 810

eurot 69 senti VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras nõude tasumata

osalt kuni kohustuse kohase täitmiseni.

4. Jätta Nadežda Konjahhina kostja taotlus vaheotsuse tegemiseks

rahuldamata."

4. Jätta menetluskulud mõlemas kohtuastmes 6% ulatuses Aktiva Finance

Group OÜ kanda ja 94% ulatuses Nadežda Konjahhina kanda.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 177 lg-s 2 sätestatud korras kindlaks Viru Maakohus pärast

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada Riigikohtule kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi

ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse

või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 23. oktoobril 2024 Viru Maakohtule

Nadežda Konjahhina (kostja) vastu hagiavalduse, milles palus mõista kostjalt hageja

kasuks välja põhivõla 864 eurot 6 senti, intressi 62 eurot 90 senti, sissenõudmiskulu 35

eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 290 eurot 9 senti ning viivise põhivõlalt VÕS §

113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates 24. oktoobrist 2024 kuni põhivõla

tasumiseni. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda.

Telia Eesti AS (Telia) ja kostja sõlmisid 18. märtsil 2002 kliendilepingu nr 1779275

(kliendileping). Kostjal oli selle alusel õigus sõlmida lepinguid Telia teenuste

kasutamiseks. Telia ja kostja sõlmisid 16. augustil 2020 (hagiavalduses ekslikult märgitud

16. augustil 2023) järelmaksulepingu nr XXXXXXXX (järelmaksuleping) Apple Iphone

11 Pro 64GB ostmiseks (netohind 1099 eurot). Intressimäär oli 21,90% aastas. Lepingutasu

oli 19 eurot 90 senti. Kostja kohustus tagastama järelmaksu järelmaksulepingus kokku

lepitud maksegraafiku alusel.

Kostja sattus järelmaksu osamaksetega võlgnevusse alates kuuendast osamaksest, s.o 20.

veebruarist 2021. Kostja hilines kokku nelja üksteisele järgneva tagasimaksega. Telial oli

õigus järelmaksuleping üles öelda. Järelmaksulepingu ülesütlemise tõttu muutusid

tasumata järelmaksu põhiosamaksed sissenõutavaks, järelmaksu osamaksete võlg oli

kokku 924 eurot 6 senti. Kostja tasus 2021. a märtsis 60 eurot, mille hageja arvestab

põhivõla katteks. Põhivõlg on seega 864 eurot 6 senti. Kostjal on lisaks tasumata intressi

maksed alates 20. veebruarist 2021 kuni 20. maini 2021 kokku 62 eurot 91 senti. Telia

loovutas 19. märtsil 2024 enda nõuded kostja vastu hagejale.

Hageja esindaja saatis kostjale korduvalt meeldetuletusi, kuid kostja jättis nõude täitmata.

Hagejal tekkisid võla sissenõudmise tõttu kulud kokku 35 eurot. Hageja arvestab

sissenõutavaks muutunud viivist viimase arve maksetähtajale järgnevast päevast, s.o 21.

juunist 2021 kuni 23. oktoobrini 2024 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Nõue ei ole aegunud. Nõude aegumisele kohaldub tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS)

§ 154, kuna tegemist on korduvate kohustustega. Telia saatis kostjale viimase arve 31. mail

2021. Kostjale 2021. a esitatud arvetes kajastatud nõuded aeguvad 31. detsembril 2024.

2. Kostja esitas taotluse vaheotsuse tegemiseks ja palus jätta hagi rahuldamata. Nõue

on TsÜS § 146 lg 1 järgi aegunud. Järelmaksuleping, millel ei ole kostja allkirja, sõlmiti

16. augustil 2020. Nõue muutus sissenõutavaks 21. juunil 2021. Aegumistähtaeg möödus

20. juunil 2024, s.o enne hagi esitamist.

MAAKOHTU LAHEND

3. Maakohus rahuldas 22. jaanuari 2025. a otsusega hagi osaliselt, mõistis kostjalt

hageja kasuks välja põhivõla 641 eurot 64 senti, intressi 62 eurot 91 senti,

sissenõudmiskulu 35 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 215 eurot 42 senti ning ja

viivise põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 24. oktoobrist 2024

kuni põhivõla tasumiseni. Maakohus jättis kostja taotluse vaheotsuse tegemiseks

rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda.

Järelmaksuleping sõlmiti 16. augustil 2020. Kostja väide, et järelmaksulepingul puudub ta

allkiri, ei oma tähtsust. Telia üldtingimuste p 3 järgi ei pea tahteavaldus lepingu

sõlmimiseks olema väljendatud ainult lepingu allkirjastamisega. Seda võib teha erineval

viisil. Kostja ei vaidle, et ta tasus Teliale 2021. a märtsis 60 eurot.

Osamaksetena tagastatavast järelmaksulepingust tulenevad kohustused on korduvad

kohustused. Nende aegumisele kohaldub TsÜS § 154, mille kohaselt algab aegumistähtaeg

selle kalendriaasta lõppemisest, kui kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks.

Hageja väitel muutusid järelmaksulepingu ülesütlemisega täiendavalt sissenõutavaks

tasumata järelmaksu osamaksed kokku 755 eurot 1 sent. Järelmaksulepingu ülesütlemisega

sissenõutavaks muutunud nõuete korral ei ole tegemist korduvate kohustustega TsÜS §

154 mõttes. Nende aegumistähtaeg algab TsÜS § 147 lg 1 järgi sissenõutavaks

muutumisega.

Hageja ei toonud välja, millal järelmaksuleping üles öeldi, kas ja kuidas sellest kostjale

teatati ega esitanud ülesütlemise kohta tõendeid. Järelmaksuleping on kehtiv.

Maksegraafiku kohaselt muutusid kõik osamaksed sissenõutavaks, viimane tuli tasuda 20.

augustil 2022.

Järelmaksulepingu 2020. a osamaksete osas algas TsÜS § 154 alusel nõude aegumine 31.

detsembril 2020 ja lõppes 31. detsembril 2023. Hagiavaldus esitati 23. oktoobril 2024.

Järelmaksulepingu 2020. a osamaksed 222 eurot 42 senti on aegunud. Kostjale 2021. aastal

esitatud arvetest tulenevate nõuete aegumine algas 31. detsembril 2021 ja lõppes 31.

detsembril 2024. Selles osas ei ole nõue aegunud.

Kohustus tuleb täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus

sätestatule (VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1). Kostja ei tasunud lepingujärgseid makseid. Kostja

rikkus VÕS § 100 mõistes oma kohustusi. Hagejal on VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 108 lg 1 alusel

õigus nõuda kohustuste täitmist järgmiselt: põhivõlg 641 eurot 64 senti (864,06 - 222,42),

intress 62 eurot 91 senti. Hageja võib nõuda VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel kostjalt

sissenõudmiskulu 35 eurot ning VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel viivist.

Hagi osalise rahuldamise tõttu jäid menetluskulud kostja kanda (TsMS § 163 lg 1).

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse osas, milles

maakohus jättis hagi osaliselt rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda, ning jätta

maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud kostja kanda.

Maakohus kohaldas aegumist nõude osas, mida hageja ei esitanud. Kohus viitas aegumise

kohaldamisel 2020. aasta arvetele (osamaksetele), mis olid kostja poolt tasutud ja mille

tasumist hageja ei nõudnud. Hageja nõudis hagis alates 2021. aastast esitatud arvete eest

maksmata summasid. Kohus leidis seega ekslikult, et hageja nõue on 222 euro 42 sendi

ulatuses aegunud, kuna 2020. a osamaksete tasumise nõue on aegunud.

Hageja nõustub, et kuna ülesütlemine ei ole tõendatud, kehtis järelmaksuleping selle

lõppemiseni 20. augustil 2022. Kauba eest tuli tasuda 20. septembrist 2020 kuni 20. august

2022. Kostjal on osamaksed tasumata alates 20. veebruari 2021. a osamaksest kuni 20.

augusti 2022. a osamakseni, võla jääk on 864 euro 6 senti. Hageja põhivõla nõue ja sellelt

arvestatud viivis on seega tervikuna põhjendatud.

5. Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Maakohus hindas tõendeid õigesti. Hageja

nõue on osaliselt aegunud. Hageja esitas kostja palvel teate maksmisele kuuluva summa

kohta. Hageja märkis maakohtu poolt rahuldatud summa. Hageja nõustus seega maakohtu

otsusega. Kostja tasus hagejale hageja ja maakohtu poolt märgitud võla.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et

maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p-st 2 lähtudes tühistada osas, milles maakohus

rahuldas hageja põhivõla nõude väiksemas ulatuses kui 810 eurot 69 senti ning nõude 23.

oktoobri 2024. a seisuga sissenõutavaks muutunud viise saamiseks väiksemas ulatuses kui

272 eurot 17 senti. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab hagi

nimetatud osas ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 810 eurot 69 senti, 23.

oktoobri 2024. a seisuga sissenõutavaks muutunud viise 272 eurot 17 senti ning alates 24.

oktoobrist 2024 sissenõutavaks muutuva viivise põhivõlalt 810 eurot 69 senti VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras. Ringkonnakohus muudab eelnevaga seoses ka

menetluskulude jaotust menetlusosaliste vahel. Muus osas tuleb maakohtu otsus jätta

vaidlustatud osas muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

Ringkonnakohus esitab otsuse resolutsiooni juures maakohtu otsuse kehtiva resolutsiooni

tervikliku sõnastuse (TsMS § 654 lg 2²).

7. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse

seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 651 lg

1). Hageja vaidlustab maakohtu otsust osas, milles kohus jättis 222 euro 42 sendi ulatuses

rahuldamata hageja põhivõla nõude ja sellelt arvestatud viivisnõude. Samuti vaidlustab

hageja maakohtu määratud menetluskulude jaotust. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu

otsuse põhjendatust seega üksnes nimetatud osas. Osas, milles maakohus hageja nõuded

rahuldas, ei ole maakohtu otsust vaidlustatud. Vaidlustamata osas on otsus TsMS § 456 lg 2

p 1 alusel jõustunud.

8. Maakohus tuvastas otsuses mh järgmised vaidluse lahendamise seisukohalt olulised

asjaolud: Telia ja kostja vahel on 18. märtsil 2002 sõlmitud kliendileping ja 16. augustil

2020 järelmaksuleping telefoni Apple Iphone 11 Pro 64GB ostmiseks ning Telia loovutas

19. märtsil 2024 hagis esitatud nõuded kostja vastu hagejale.

9. Hagiavaldusest nähtuvalt nõuab hageja alates 2021. a veebruarist

järelmaksulepingu alusel tasumisele kuuluvate osamaksete (sh intress) võlga. Lisaks ütles

Telia hagis märgitu kohaselt järelmaksulepingu (erakorraliselt) üles, mistõttu muutusid

kõik tasumata järelmaksu põhiosamaksed sissenõutavaks, tasumata põhivõla jääk on 864

eurot 6 senti.

10. Ringkonnakohus iseenesest nõustub maakohtuga, et hageja nõue järelmaksulepingu

alusel võlgnetavate osamaksete tasumiseks võib kuuluda rahuldamisele VÕS § 108 lg 1

alusel, mille kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse

täitmist. Põhjendatud on ka maakohtu seisukoht, et järelmaksulepingust tulenevad

osamaksete tasumise nõuded aeguvad TsÜS § 154 järgi kolme aasta möödumisel selle

kalendriaasta lõppemisest, kui vastav osamakse muutub sissenõutavaks, ning et

ennetähtaegselt üles öeldud krediidilepingu puhul tuleb eristada enne ülesütlemist ja

sellega sissenõutavaks muutuvate maksete aegumist. Nendele osamaksetele, mis muutuvad

korraga sissenõutavaks enne maksetähtpäeva saabumist lepingu (erakorralise) ülesütlemise

tõttu, TsÜS § 154 ei kohaldata ning sellised nõuded aeguvad TsÜS § 146 lg 1 ja § 147 lg 1

järgi (vt sarnaselt liisingulepingute ülesütlemise kohta RKTKo 18.05.2016, 3-2-1-33-16, p

13 koos selles viidatud kohtupraktikaga).

11. Samas on põhjendatud apellatsioonkaebuse väide, et maakohus kohaldas aegumist

selliste osamaksete osas, mille tasumist ei ole hagis nõutud. Hagiavaldusest nähtuvalt

nõuab hageja järelmaksulepingu järgsete osamaksete tasumist, millest esimene (kõige

varasem) muutus sissenõutavaks 20. veebruaril 2021. Hageja ei ole hagiavalduses nõudnud

2020. aastal sissenõutavaks muutunud osamaksete tasumist. Kohaldades aegumist 2020. a

osamaksete osas, tegi maakohus otsuse nõude kohta, mida ei ole esitatud. Maakohus eksis

sellega eelkõige TsMS § 5 lg 1 ja § 439 vastu. Kõnealune minetus viis ka hagi osaliselt

ebaõige rahuldamata jätmiseni.

12. Järelmaksulepingu järgsete 2021. aastal sissenõutavaks muutunud osamaksete

aegumistähtaeg on kolm aastat, aga tähtaja algust tuleb TsÜS § 154 kohaselt arvestada

2021. aasta lõppemisest. Kui tähtpäeva saabumine on määratud aastates arvutatava

tähtajaga, saabub tähtpäev TsÜS § 136 lg 2 järgi viimase aasta vastaval kuul ja päeval.

2021. aastal sissenõutavaks muutunud osamaksete nõuded oleksid seega aegunud 31.

detsembril 2024. Hagi on aga esitatud 23. oktoobril 2024, seega aegumistähtaja jooksul.

Kõnealused nõuded ei ole järelikult aegunud.

13. Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste

alusel, lähtudes nõudest, ning TsMS § 4 lg 2 järgi määravad hagimenetluses vaidluse

eseme ja menetluse käigu pooled. Hagis on hageja tuginenud nelja järelmaksulepingu

järgse 2021. aastal sissenõutavaks muutunud osamakse tasumata jätmisele, mis muutusid

sissenõutavaks vastavalt 20. veebruaril, 20. märtsil, 20 aprillil ja 20 mail 2021. Nimetatud

nelja osamakse põhiosade summa on 169 eurot 5 senti. Osamaksetes sisalduv intress

moodustab kokku 62 eurot 91 senti, kuid see intressinõue on maakohtu otsuse

vaidlustamata osaga rahuldatud.

14. Kuna maakohus tuvastas järelmaksulepingu sõlmimise Telia ja kostja vahel

ringkonnakohtu hinnangul õigesti ning kostja ei ole esitanud hageja nõutele peale

aegumise vastuväite muid vastuväiteid, rahuldab ringkonnakohus eelmärgitut arvestades

hageja põhivõla nõude täiendavalt 169 euro 5 sendi ulatuses. Arvestades maakohtu otsuse

vaidlustamata osa, kuulub hageja põhivõla nõue rahuldamisele 810 euro 69 sendi ulatuses

(641,64+169,05).

15. Hageja viivisenõude aluseks on VÕS § 113 lg 1, nagu on märkinud ka maakohus,

kuid viivis tuleb välja mõista 810 euro 69 sendi suuruselt põhivõla nõudelt. Põhivõlalt 810

eurot 69 senti ajavahemiku 21. juuni 2021 – 23. oktoober 2024 eest VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras arvestatud viivis on viivisekalkulatori (kättesaadav:

www.viivisekalkulaator.ee) järgi 272 eurot 17 senti. Seega rahuldab ringkonnakohus 23.

oktoobri 2024. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivisenõude täiendavalt 56 euro 75

sendi ulatuses (272,17-215,42).

16. Suuremas ulatuses ei ole ringkonnakohtu hinnangul alust hageja põhivõla nõuet ja

viivisenõuet rahuldada. Vastavas osas on hageja nõuded asja materjalide põhjal otsustades

aegunud.

1. Hagis väidetu kohaselt on Telia kostjaga sõlmitud järelmaksulepingu üles

öelnud (dtl 5). Lepingu ülesütlemist võib järeldada ka asjaolust, et hageja ei nõua intressi

pärast 20. maid 2021 sissenõutavaks muutunud osamaksetelt. Samuti on kostja oma

vastuväidetes tuginenud sellele, et järelmaksuleping on hiljemalt 21. juunist 2021 üles

öeldud (dtl 60). Kuna pooled järelmaksulepingu (erakorralise) ülesütlemise üle sisuliselt ei

vaielnud, on maakohus ebaõigesti järeldanud, et lepingu ülesütlemine ei ole tõendatud ning

tuleb lähtuda asjaolust, et pooltevaheline leping on kehtiv.

2. Nagu eelnevalt märgitud, kohaldatakse nende osamaksete osas, mis muutuvad

korraga sissenõutavaks (enne maksetähtpäeva saabumist) lepingu ülesütlemise tõttu,

aegumisele TsÜS § 146 lõiget 1 ja § 147 lõiget 1. Kui Telia ütles järelmaksulepingu

hiljemalt 21. juunist 2021 üles, siis aegusid ülesütlemisega sissenõutavaks muutunud

nõuded hiljemalt 21. juunil 2024 ning olid seega hagi esitamise ajaks aegunud. Kohtu ette

ei ole toodud asjaolusid, millest võiks järeldada, et hageja nende nõuete aegumine oleks

viidatud ajavahemikul peatunud või katkenud.

17. Ringkonnakohus muudab TsMS § 173 lg-te 1 ja 3 alusel maakohtu määratud

menetluskulude jaotust. Ringkonnakohus peab põhjendatuks jaotada menetluskulud

mõlemas kohtuastmes TsMS § 163 lg 1 alusel vastavalt hagi rahuldamise ulatusele.

Ringkonnakohus lähtub seejuures põhivõla ja intressi nõuete rahuldamise ulatusest, sest

hageja muud nõuded sõltuvad põhivõla ja intressi nõuete edukusest.

Hageja on esitanud nõude põhivõla ja intressi saamiseks kokku summas 926 eurot 96 senti,

mis maa- ja ringkonnakohtu otsustega rahulatakse kokku 873 euro 60 sendi ulatuses, s.o

ligikaudu 94% ulatuses. Eelmärgitut arvestades peab ringkonnakohus põhjendatuks jätta

menetluskulud 6 % ulatuses hageja kanda ning 94 % ulatuses kostja kanda.

18. Kuna ringkonnakohus muudab käesoleva lahendiga mh maakohtu menetluses

tekkinud menetluskulude jaotust menetlusosaliste vahel ning maakohus poolte

menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määranud, ei määra ka ringkonnakohus TsMS

§ 174 lg 4 kohaselt kindlaks apellatsiooniastme menetluskulusid. TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg

2 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus määrusega mõistliku

aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest.

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes käesoleva otsuse peale edasi kaevates

(TsMS § 178 lg 1 esimene lause).

(allkirjastatud digitaalselt)