2-25-1457/20 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Nele Teelahk

Määruse tegemise aeg ja koht

28. mai 2025, Jõhvi

Tsiviilasja number

2-25-1457

Tsiviilasi

L-Man Management OÜ maksejõuetusavaldus A K

pankroti väljakuulutamiseks

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja (võlausaldaja): L-Man Management OÜ

(registrikood

16254562),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Kaarel Berg

Võlgnik: A K (isikukood XXX)

Usaldusisik: Svetlana Pilden

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada võlausaldaja L-Man Management maksejõuetusavaldus A K pankroti

väljakuulutamiseks.

2. Kuulutada välja A K pankrot 28. mail 2025 kell 15.00.

3. Vabastada usaldusisik Svetlana Pilden usaldusisiku ülesannetest.

4. Nimetada A K pankrotihalduriks Martin Krupp (Saneerimismenetluse OÜ,

aadress: Estonia pst 1, Tallinn 10143; tel: 507 2034; e-post: martin.krupp@haldur.just.ee).

5. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 25. juuni 2025 kell 14.00.

Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub videokonverentsi vahendusel,

videokonverentsi ruumi ID ja PIN number edastatakse eraldi kirjaga.

6. Kohustada A K andma võlgniku vande 25. juunil 2025 kell 13.50 Viru Maakohtu

Jõhvi kohtumajas.

Kohus hoiatab A K, et kui ta ei täida vande andmise kohustust, võib kohus kohaldada tema

suhtes sundtoomist, trahvimist või aresti kohustuste täitmiseni, kuid mitte kauem kui kolmeks

kuuks.

7. Pankrotihalduril koostada võlausaldajate esimeseseks üldkoosolekuks

pankrotivara nimekiri.

8. Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu

suunatud nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on

kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded

ilmumise päevast arvates teatama pankrotihaldurile kõigist oma enne pankroti

väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest

ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada pankrotihaldurile

kirjalik avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus).

Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu

võtta üksnes pankrotihaldur. Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või

kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet

pankrotihaldurile.

9. Jätta menetluskulud A Ki kanda.

10. Määrata usaldusisiku Svetlana Pildeni tasuks 1820 eurot, millele lisandub

käibemaks 400,40 eurot, s.o kokku 2220,40 eurot.

11. Maksta resolutsiooni p-s 10 märgitud usaldusisiku tasust 1500 eurot välja L-Man

Management OÜ 3. veebruaril 2025 tasutud kohtu deposiidist.

12. Mõista ülejäänud usaldusisiku tasu 720,40 eurot välja A K pankrotivarast.

13. Määruse resolutsiooni p-des 10-12 märgitud usaldusisiku tasu kanda B OÜ

kasuks (konto XXX, AS SEB Pank), mille kaudu usaldusisik tegutseb.

14. Avaldada pankrotiteade pankrotiseaduse § 33 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmetega

pankrotimääruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

15. Määrus kuulub viivitamatule täitmisele.

16. Toimetada määrus kätte avaldajale, võlgnikule, usaldusisikule ja

pankrotihaldurile.

Edasikaebamise kord

Maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võib võlgnik või

maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest arvates Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule

(füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (FIMS) § 18 lg 10).

Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale

võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest arvates Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule (FIMS

§ 54 lg 11).

ASJAOLUD

1. L-Man Management OÜ (avaldaja, võlausaldaja) esitas 28. jaanuaril 2025 Viru

Maakohtule maksejõuetusavalduse A K (võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks.

Avalduse kohaselt sõlmisid avaldaja ja OÜ J (laenusaaja) 8. augustil 2022 laenulepingu 50

000 euro osas tähtajaga kuni 14. august 2037. Võlausaldaja ja võlgnik sõlmisid 8. augustil

2022 käenduslepingu, mille alusel võlgnik käendas laenulepingust tulenevaid laenusaaja

kohustusi vastutuse piirmääraga 160 000 eurot. 25. augustil 2022 sõlmiti hüpoteegi seadmise

leping, mille alusel seati laenulepingust tulenevate laenusaaja kohustuste tagamiseks

võlausaldaja kasuks ühishüpoteek 100 000 eurot korteriomanditele (XXX). Laenusaaja ei

täitnud kohustust tasuda põhiosa- ja intressimakseid, sh ka täiendavaks tähtajaks, mistõttu

ütles võlausaldaja laenulepingu 9. veebruaril 2024 erakorraliselt üles ning nõudis laenusaajalt

võla tasumist. Seetõttu esitas võlausaldaja täitmisavalduse võla tasumiseks sundtäitmise

korras laenulepingu tagatiseks olevate korteriomandite arvelt. Täitemenetluse käigus müüdi

kõik kolm korteriomandit võlausaldajale kokku 15 800 euro eest ning seetõttu tasaarvestati

ostuhinna tasumise kohustus võlausaldaja nõudega. Selle tulemusel koostas kohtutäitur

Andrei Krek täiteasjas nr 066/2024/1169 jaotuskava, mille järgi võlausaldaja nõue loeti

rahuldatuks 13 616,59 euro ulatuses. Kuna täitemenetluse tulemusel õnnestus võlausaldaja

nõue rahuldada vaid osaliselt ja laenusaaja ei tasunud ülejäänud võlgnevust, esitas

võlausaldaja 29. oktoobril 2024 võlgnikule kui käendajale nõudekirja, milles nõudis ülejäänud

laenulepingust tuleneva võla tasumist, mis nõudekirja esitamise hetkel oli kasvanud 88 532,39

euroni, ning sissenõudmisega seotud kulude hüvitamist 113,75 eurot hiljemalt 9. novembril

2024. Kuna võlgnik ei täitnud esitatud nõuet, esitas võlausaldaja seejärel 10. detsembril 2024

e-kirjaga korduva nõudekirja, mille nõudis selleks ajaks sissenõutavaks muutunud võla (88

864,89 eurot) tasumist. Kuna võlgniku võlg oli olnud sissenõutav üle 30 päeva, esitas

võlausaldaja ühes korduva nõudekirjaga pankrotihoiatuse, milles hoiatas, et kui võlgnik ei

tasu võlgnevust 10 päeva jooksul pankrotihoiatuse kättesaamisest arvates, esitab võlausaldaja

võlgniku vastu kohtusse pankrotiavalduse. Võlgnik sai korduva nõudekirja ja

pankrotihoiatuse kätte 10. detsembril 2024. Võlgnik ei ole käesoleva ajani võlga tasunud.

Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlausaldaja nõue võlgniku kui füüsilise isiku vastu on

märkimisväärselt suur ja ületab oluliselt PankrS § 15 lg 3 p 3 kohast määra 1000 eurot.

Avaldaja on pöördunud kohtutäituri poole, et saada teavet võlgniku teiste võlgnevuste kohta.

Saadud teabe kohaselt on võlgniku suhtes esitatud täitmisavaldusi ja need nõuded

moodustavad kokku vähemalt 33 038,81 eurot, millele lisanduvad täitekulud. Ühtlasi on

suurtes summades võlad võlgniku XXX M K, kellele on tsiviilasjas nr 2-24-16403 Viru

Maakohtu 15. novembri 2024 määrusega määratud usaldusisik. Lisaks esinevad võlgnikul

suurtes summades võlad ka kolmandate isikute ees. See kinnitab, et võlgnik on püsivalt

maksejõuetu.

2. Viru Maakohtu 31. jaanuari 2025 määrusega võeti avaldus menetlusse ja kohustati

võlausaldajat tasuma deposiit usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks.

3. 5. märtsi 2025 määrusega nimetati A K usaldusisikuks Svetlana Pilden.

4. Usaldusisik leidis, et võlgniku suhtes tuleb välja kuulutada pankrot.

Usaldusisik märkis, et võlgnik on abielus M K alates 12. septembrist 1992. Võlgnikul puudub

alates 2023. a juunist töökoht.

Võlgniku abikaasa nimele on alates 17. augustist 2000 (abielu kestel) registreeritud

XXX(registriosa nr XXX) asuv kinnisasi. Kinnisasja koormab alates 22. maist 2015 hüpoteek

67 600 eurot AS C kasuks. 28. septembril 2022 koormab kinnistut Eesti Vabariigi kasuks

seatud keelumärge konfiskeerimise tagamiseks. 4. novembril 2024 korraldatud

enampakkumisel pakuti kinnistut alghinnaga 100 000 eurot.

Võlgnikule kuulub kaubik Peugeot Bipper (XXX, esmaregistreerimise aasta 2009). Sõiduk on

arestitud 1. augustil 2022 kriminaalasja nr 1-22-4655 raames konfiskeerimise tagamiseks..

Sõidukil puudub märkimisväärne varaline väärtus.

Võlgnik on OÜ C (registrikood XXX) juhatuse liige, osanik ning tegelik kasusaaja. Äriühing

ei ole esitanud majandusaasta aruandeid. Võlgnikule kuuluva osa väärtus on pigem

negatiivne.

Võlgnikule kuulub OSAÜHINGU J (registrikood XXX) 12 847 euro suurusest osakapitalist

20,10%. Võlgnik kuulub koos abikaasaga juhatusse. Äriühingu osa väärtus on pigem

negatiivne.

Võlgnikul sissetulek puudub. Võlgnik teatas, et on esitanud taotluse töövõime puudumise

tuvastamiseks ja toetuse saamiseks ning hakkab alates aprillist 2025 saama töötutoetust.

Võlgnikul on solidaarselt E. M ja M. T vastu nõudeõigus 2448 eurot, kuid arvestades nende

suhtes algatatud täitemenetluste arvu, on nõude täitmine ebatõenäoline.

Võlgnikul on kohustusi vähemalt üle 164 390,12 euro. Võlgniku suhtes on käimas

konfiskeerimismenetlus. Eeldades arestimise proportsionaalsust võimaliku nõude ja vara

väärtusega, võib konfiskeerimismenetlusest tulenevate kohustuste maht oluliselt suureneda.

Võlgniku sõnul on tal ka elektrienergia võlg ca 1000 eurot. Võlgniku selgituste kohaselt võeti

laene võlgade katteks, sest oli hirm kaotada kodu.

Võlgniku ainus väärtuslik vara on ühisomandis olev kinnistu, võlgniku eeldatava osa väärtus

sellest on 50 000 eurot. Eelpool tuvastatud asjaoludest on võlgnik usaldusisiku hinnangul

maksejõuetu. Võlgniku ühisvara ei ole võimalik jagada, sest sellel on keelumärge, mis ei lõpe

pankroti väljakuulutamisega (PankrS § 45 lg 2).

Usaldusisik palub määrata enda tasuks 1820 eurot, lisandub käibemaks 400,40 eurot.

KOHTU SEISUKOHT

5. Kohus, tutvunud avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et välja tuleb kuulutada

võlgniku pankrot.

6. FIMS § 18 lg 2 p 1 kuulutab välja võlgniku pankroti vastavalt pankrotiseaduse §-s 31

sätestatule. FIMS § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja

pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui käesolevas

seaduses ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei

suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku

majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 järgi kuulutab kohus pankroti

välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

7. Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, kuna ta ei suuda rahuldada

võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus ei ole ajutine. Võlgnikul

puudub sissenõutavaks muutunud kohustuste (vähemalt 164 390,12 eurot) täitmiseks vara ja

piisav sissetulek.

Usaldusisiku vara- ja võlanimekirja järgi on võlgniku ainus väärtuslik vara võlgniku ja tema

abikaasa ühisvarasse kuuluv kinnisasi. Võlgnikule kuuluvale osale kinnisasjast on seatud

keelumärge kriminaalmenetluses konfiskeerimise tagamiseks Eesti Vabariigi kasuks. Samuti

koormab kinnisasja hüpoteek.

PankrS § 108 lg 1 sätestab, et pankrotimääruse alusel muutub võlgniku vara pankrotivaraks,

mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse

läbiviimiseks. PankrS § 123 lg 1 sätestab, et pankrotivara hulka ei kuulu esemed, mis

kuuluvad kolmandale isikule. Kui kolmandal isikul on nõue talle kuuluva eseme

väljaandmiseks, peab haldur eseme tagastama (vara välistamine). Vara välistamist nõudev isik

ei ole välistamisnõude osas pankrotivõlausaldajaks. KarS § 85 lg 1 sätestab, et konfiskeeritu

läheb riigi omandisse või saadetakse rahvusvahelises lepingus sätestatud juhtudel tagasi.

Arest tagab seega riigi tingimusliku vara välistamise nõude, kusjuures tingimuseks on

jõustunud kohtulahend arestitud eseme konfiskeerimise kohta (vt ka Pankrotiseadus I.

Kommenteeritud vlj, § 45, p 2.2 ja Riigikohtu 7. detsembri 2016 määrus asjas nr 3-1-1-68-16,

p 53). PankrS § 45 lg 2 kohaselt ei lõpe pankroti väljakuulutamisega võlgniku varale

kriminaalmenetluses võimaliku konfiskeerimise või konfiskeerimise asendamise tagamiseks

kohaldatud arest või kohtulik hüpoteek.

8. Kohtu hinnangul ei jätku eelnevat arvestades võlgnikul käesoleval ajal pankrotivara

pankrotimenetluse kulude katteks (PankrS § 30 lg 1). Võlausaldaja on tasunud

pankrotimenetluse kulude katteks deposiidi 2000 eurot (dtl 512).

Võlausaldaja on taotlenud võlgniku pankrotimenetlust. Võlgnik ei ole kohustustest

vabastamise menetlust taotlenud. Võlgnik ei ole enam makseraskustes, vaid välja on

kujunenud püsiv maksejõuetus. Seega esineb alus võlgniku pankroti väljakuulutamiseks.

Kohus peab esialgselt maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolu (üle võimete laenamine ja

kohustuste võtmine) PankrS § 22 lg 5 tähenduses, kuivõrd usaldusisik ei ole väitnud ega

toonud kohtu ette asjaolusid, et tegemist oleks kuriteo tunnustega teo või rasket

juhtimisveaga.

Kohus vabastab usaldusisiku Svetlana Pildeni tema taotlusel usaldusisiku ülesannetest (FIMS

§ 55 lg 1 p 1). Kohus nimetab pankrotihalduriks Martin Krupi, kes on andnud nõusoleku

pankrotihalduriks nimetamiseks.

9. Kohus määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 25. juuni 2025 kell

14.00 (PankrS § 78 lg 1). Pankrotihalduril on soovi korral võimalik osaleda virtuaalselt.

10. Kohus kohustab võlgnikku PankrS § 86 lg-te 1 ja 2 alusel vandega kinnitama, et kohtule

esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt

õiged. Kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne

võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva.

Kohus määrab vande andmise ajaks 25. juuni 2025 kell 13.50.

Kohus hoiatab PankrS §-s 89 sätestatud tagajärgede eest – kui võlgnik ei täida teabe andmise,

dokumentide esitamise ja/või vande andmise kohustust, võib kohus kohaldada tema suhtes

sundtoomist, trahvimist või aresti kohustuste täitmiseni, kuid mitte kauem kui kolmeks kuuks.

11. Kohus avaldab teate avalduse läbivaatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded

(FIMS § 18 lg 4 ja PankrS § 33).

12. Usaldusisik on taotlenud enda ülesannete täitmise eest tasu 1820 eurot (lisandub

käibemaks).

11.1. FIMS § 54 lg 1 järgi on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte lõike 2 teise lause kohaselt kuni

maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud

kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete

kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FIMS § 18 lg-s 2

nimetatud otsuse tegemisel. FIMS § 54 lg 4 teise lauselt kohaselt arvestab kohus tasu suuruse

määramisel töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos

taotlusega tasu arvestuse.

11.2. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise

halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib

ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning

põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise

aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega

seotud üldised kulud (sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud).

PankrS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele

viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest

alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg-s 11

sätestatust.

11.3. Taotluse kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmiseks kokku 14 tundi. Arvestades

avaldaja maksejõuetusavalduse läbivaatamisel usaldusisiku läbi viidud ülesannete mahtu

(avalduse mahukust, vara ja võlgade nimekirja koostamine koos päringute tegemise ning

usaldusisiku hinnanguga), põhjalikkust ja keerukust ning tema kutseoskusi, kohus leiab, et

usaldusisiku näidatud ajakulu on vajalik ja põhjendatud. Usaldusisiku tunnitasu (130 eurot) ei

ületa seaduses sätestatud ülemmäära (177,20 eurot). Seetõttu määrab kohus usaldusisiku

tasuks 1820 eurot. Summale lisandub käibemaks 400,40 eurot.

11.4. Võlausaldaja on kohtu deposiiti tasunud usaldusisiku tasu katteks 1500 eurot. Seega

tuleb usaldusisiku tasust (2220,40 eurot) 1500 eurot välja maksta kohtu deposiidist. Ülejäänud

tasu 720,40 eurot (sh käibemaks) mõistab kohus välja võlgniku pankrotivara arvel.

11.5. PankrS § 23 lg 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste

tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Halduri tasule lisatakse

käibemaks mh juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane

käibemaksuseaduse tähenduses. Ka praegu palub usaldusisik tasu välja maksta B OÜ-le

(registrikood XXX). Äriühing on käibemaksukohustuslane (XXX).

(allkirjastatud digitaalselt)