3-24-2585/13 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Einar Vene, Madis Ernits

Määruse tegemise aeg ja koht

29.05.2025, Tartu

Haldusasja number

3-24-2585

Haldusasi

X.X.-i kaebus Tartu Vangla vastu

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 22.01.2025. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X.-i määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja/määruskaebuse esitaja – X.X.

Vastustaja – Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse kaebaja määruskaebus Tartu Halduskohtu 22.01.2025. a määruse

peale.

2. Rahuldada kaebaja määruskaebus osaliselt. Tühistada Tartu Halduskohtu

22.01.2025. a määruse resolutsiooni p 1 ning saata asi tagasi halduskohtule menetluse

jätkamiseks.

3. Jätta rahuldamata määruskaebus osas, milles kaebaja vaidlustas Tartu Halduskohtu

22.01.2025. a määruse resolutsiooni p 2. Jätta vastavas osas halduskohtu määrus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p 2 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva

jooksul käesoleva määruse kättesaamisest arvates. Muus osas ei ole määrus vaidlustatav

(HKMS § 119 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaebaja esitas 26.06.2024 Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse (registreeritud Tartu

Vanglas 28.06.2024 nr-ga 1-13/24/438-1; dtl 9-10), milles tõi välja, et tal on

transporditalumatus. Sundasendis olemine on väga valus ja piinav. Kaebaja palus 15.06.2024

võimaldada ema surma tõttu väljasõitu kas koos võruga, saatjaga või õe-vennaga. Vangla ei

lubanud teda pahatahtlikult väljasõidule. Vangla ei lubanud ka riigi kulul sõita. 13.06.2024

viidi kaebaja vastuvõtule Tartu Ülikooli Kliinikumi, kuhu transport tõi talle kaasa

tervisehädasid. 14.06.2024 taotlusele vahetada transport väljaviimise vastu vastas vangla

eitavalt, vaatamata sellele, et sõit oli kaebaja kulul. Kahju hüvitamist nõudis kaebaja summas

10 000 eurot.

2. Kaebaja esitas 26.06.2024 uuesti kahju hüvitamise taotluse (registreeritud Tartu Vanglas

28.06.2024 nr-ga 1-13/24/441-1; dtl 12-13), kus kordas eelnevalt esitatud taotluses toodud

asjaolusid. Lisaks tõi ta välja, et nõuab nüüd kahju hüvitamist summas 100 000 eurot, siis

saaks ta emale ilusa hauakivi ja hauaümbruse. 30.06.2024 toimuvad Viljandis ema matused.

Kaebaja palus vanglal võtta ühendust oma õe ja vennaga, kes tulevad kaebajale 30.06.2024

järele ja viivad ta Viljandisse.

3. Tartu Vangla jättis 29.07.2024. a käskkirjaga nr 6-1/24/368 (dtl 15–17) rahuldamata

kaebaja lühiajalise väljasõidu taotluse. Kaebaja märkis väljasõidu põhjuseks oma ema

matustel osalemise Viljandi Metsakalmistul 30.06.2024. Kaebaja käis 15.06.2024

väljaviimisel oma ema matustel Viljandis matusebüroos. Seega oli kaebajale juba ühel korral

võimaldatud osaleda ema matustel ja temaga hüvasti jätta. Keelduva otsuse tegemisel võttis

vangla arvesse kaebaja poolt toime pandud kuritegude ühiskonnaohtlikkust, tema

kriminogeenseid riske ja kõrgohtlikkust avalikkusele ning asjaolu, et talle on juba

võimaldatud ema matustel osalemine väljaviimisega.

4. Kaebaja esitas 12.09.2024 Tartu Halduskohtu kaebuse (dtl 1-2), milles palus halduskohtul

välja nõuda dokumendid seoses oma ema matustega. Koos kaebusega esitas kaebaja riigi

õigusabi taotluse, milles märkis, et pole tervisest tulenevalt suuteline ise kaebust koostama.

5. Tartu Halduskohus jättis 12.11.2024. a määrusega (dtl 20-21) kaebuse käiguta ning

kohustas kaebajat viie päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest kõrvaldama

kaebuses esinenud puudused. Halduskohus märkis, et kaebus ei vasta halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) §-des 38-39 sätestatud kõikidele nõuetele ja ei ole seetõttu menetletav.

6. Kaebaja esitas 25.11.2024 puuduste kõrvaldamise avalduse (dtl 24-25), milles märkis, et

halduskohus ei toonud määruses välja seda, millised puudused tal kõrvaldada tuleb. Kaebaja

ise ei tea, millised puudused tal kõrvaldada tuleb. Seetõttu palus ta endale riigi õigusabi korras

esindaja määramist. Kaebajal on terviseprobleemid, mistõttu ei saa ta ise enda esindamisega

hakkama. Kaebaja ei kasuta vangla süü tõttu tahvlit ning ei näe enda kaebust. Ka ei saatnud

kohus koos määrusega kaebusest koopiat ning kaebaja ei tea, mida ta kohtule kirjutas.

Kaebaja viitas sellele, et kui ta kirjutas seoses ema matustega, siis ilmselt soovib ta

õigusvastasuse tuvastamist ning seda, et vangla hüvitaks kahju, mis tekkis kaebajale seeläbi,

et ta ei saanud luba matustele väljasõidule, ei saanud laost oma riideid, et matustele minna, ei

saanud luba väljasõidule kirikus hüvastijätmiseks, ei saanud luba isegi oma kulul

väljaviimisele transpordiga, kus kaebaja võiks viibida oma tervisele kohastes tingimustes ilma

valu ja piinadeta.

7. Tartu Halduskohus jättis 19.12.2024. a määrusega (dtl 29-30) kaebuse teistkordselt

käiguta. Halduskohus märkis, et kaebuses tuleb märkida kaebuse nõue, selle faktiline

põhjendus jne. Tuvastamiskaebuse esitamisel tuleb välja tuua, miks on kaebuse esitamine

vajalik kaebaja huvide kaitseks. Kaebuses tuleb esitada ka andmed riigilõivu tasumise kohta

või menetlusabi taotlus.

8. Kaebaja esitas 08.01.2025 veel kord puuduste kõrvaldamise avalduse, milles ta palub

tuvastada, et vangla ei andnud matustele minekuks väljasõidu luba õigusvastaselt ja et

väljaviimist ei korraldatud riigi kulul.

9. Tartu Halduskohus tagastas 22.01.2025. a määrusega kaebuse (resolutsiooni p 1) ning

jättis kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 2).

10. Kaebaja halduskohtule esitatud kaebusest selgub, et ta ei ole rahul sellega, et vangla ei

andnud talle luba lühiajaliseks väljasõiduks ema matustele ja korraldas väljaviimist kaebaja

kulul kaebajale sobimatus bussis. Kaebaja esitas halduskohtule õigusvastasuse tuvastamise

nõude.

11. Halduskohus tuvastas, et Tartu Halduskohus võttis 03.07.2024. a määrusega haldusasjas

nr 3-24-1885 menetluse kaebaja esitatud kaebuse Tartu Vangla 19.06.2024 arve nr 11129226

õigusvastasuse tuvastamiseks (väljaviimise kulude tasumise kohutus, määruse p-d 6 ja 11).

Järelikult on käesolevas haldusasjas esitatud kaebus, milles kaebaja palub tunnistada

õigusvastaseks tema kulul ema matustele väljaviimise korraldamine, hõlmatud 03.07.2024. a

määrusega haldusasjas nr 3-24-1885 menetlusse võetud tuvastamiskaebusega ning ei ole

seetõttu lubatav. Halduskohus tagastas esitatud kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 3 alusel, kuna

kaebaja on halduskohtule varem juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning

varasem kaebus on kohtu menetluses.

12. Tuvastamiskaebuse, mis oli esitatud seoses kaebajale ema matusetele väljasõidu loa

väljastamata jätmisega ja sobimatus bussis viibimisega väljaviimise ajal, tagastas halduskohus

viitega HKMS § 121 lg 1 p-le 1. Halduskohus selgitas kaebajale korduvalt, et ta peab välja

tooma, miks on tuvastamiskaebus vajalik tema õiguste kaitseks ja mis on selle esitamise

eesmärk (HKMS § 38 lg 4, § 45 lg 2). Lisaks selgitas halduskohus kaebajale, et ta peab

esitama andmed riigilõivu tasumise kohta või menetlusabi taotluse. Ka seda puudust ei ole

kaebaja kõrvaldanud. Halduskohus leidis, et kaebaja on jätnud kõrvaldamata olulised

puudused ning need takistavad asja edasist menetlust.

13. Riigi õigusabi taotluse jättis halduskohus rahuldamata riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 1

alusel, kuna kaebaja on ise ja koos kohtu abiga võimeline oma õigusi kaitsma.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

14. Kaebaja esitas 05.02.2025 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu

22.01.2025. a määruse tühistamiseks.

15. Ei vasta tõele, et esitatud kaebus on sisuliselt sama, mis kaebus asjas nr 3-24-1885.

Praegune olukord sarnaneb hoopis asjale 3-23-1278, mille Riigikohus tagastas halduskohtule

10.09.2024, kuna nii haldus- kui ka ringkonnakohus jätsid tähelepanuta kaebaja väited, mille

ta esitas nii vanglale kui kohtutele.

16. Halduskohus ei andnud kaebajale advokaati ning ei kontrollinud ka ise asjaolusid.

Advokaat oleks kohe välja nõudnud need materjalid, mille numbreid kaebaja halduskohtule

kirjeldas ning oleks alles siis otsustanud, kas asi sarnaneb haldusasjaga nr 3-24-1885. Kaebaja

tervislik seisund ei võimalda tal ise enda esindamisega tegeleda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Esmalt otsustab ringkonnakohus talle esitatud määruskaebuste menetlusse võtmise (I).

Seejärel lahendab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse Tartu Halduskohtu 22.01.2025. a

määruse peale, millega halduskohus tagastas kaebuse ning jättis kaebaja riigi õigusabi taotluse

rahuldamata (II).

I

17. HKMS § 207 lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse võtmise

viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on

seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete

kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse

apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei

tulene teisiti.

18. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja esitatud määruskaebus Tartu Halduskohtu 22.01.2025. a

määruse peale on esitatud tähtaegselt ja vastab määruskaebusele esitatavatele nõuetele määral,

et seda on võimalik menetleda. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse.

II

19. Kaebaja on vaidlustanud Tartu Halduskohtu 22.01.2025. a määruse, millega halduskohus

tagastas kaebuse. Halduskohus leidis, et kaebaja on esitanud kaebuse nõudega tunnistada

õigusvastaseks kaebaja kulul ema matustele väljaviimise korraldamine. Sellise nõude on ta

aga juba esitanud haldusasjas nr 3-24-1885 ning selle kaebuse võttis halduskohus nimetatud

asjas ka menetlusse. Seega leidis halduskohus, et kaebuse tagastamise alus on HKMS § 121 lg

1 p 3, kuna kaebaja on halduskohtule varem juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel

ning varasem kaebus on kohtu menetluses.

20. Lisaks leidis halduskohus, et kaebaja ei ole ka pärast mitmeid puuduste kõrvaldamise

avalduste esitamist välja toonud, mis eesmärgil ta tuvastamiskaebuse esitas. Ühtlasi ei ole

kaebaja tasunud riigilõivu ega esitanud menetlusabi taotlust. Seega tagastas halduskohus

tuvastamiskaebuse seoses kaebajale ema matustele väljasõidu loa väljastamata jätmisega ja

sobimatus bussis viibimisega väljasõidu ajal HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel (halduskohus märkis

ekslikult HKMS § 121 lg 1 p 1), kuna kaebus ei vasta HKMS § 37–39 nõuetele, kaebaja ei ole

kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja

läbivaatamist.

21. HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt peab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus selgitama asjas

välja vaidluse eseme. Sama lõike p 3 kohaselt kontrollib kohus, kas kaebuses on esitatud selle

eesmärgi saavutamiseks sobivad ja vajalikud nõuded.

22. Kaebaja esitas 12.09.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse (dtl 1-2), milles oli esialgu

palutud välja nõuda rida dokumente seoses kaebaja ema matustega. Halduskohus jättis

kaebuse kahel korral käiguta. 12.11.2024. a käiguta jätmise määruses märkis halduskohus

ainult seda, et kaebus ei vasta HKMS §-des 38–39 sätestatud kõikidele nõuetele ja pole

seetõttu menetletav. Vastuseks nimetatud määrusele esitas kaebaja puuduste kõrvaldamise

avalduse (dtl 24-25), milles tõi välja, et kohus ei ole öelnud, millised on konkreetsed

puudused, mis tuleb kõrvaldada. Kaebaja märkis, et ilmselt on ta soovinud, et halduskohus

tunnistaks õigusvastaseks vangla tegevuse seoses tema mittelubamisega ema matustele ja

hüvitaks talle kahju, mis tekkis seetõttu, et ta ei saanud matustele, luba väljasõidule, ei saanud

oma riideid laost, et matustele minna, ei saanud luba väljasõiduks kirikus toimunud

hüvastijätule, ei saanud luba omal kulul väljaviimisele transpordiga, kus ta võib viibida oma

tervisele piinu tekitamata.

23. Teistkordselt jättis halduskohus kaebuse käiguta 19.12.2024, märkides taas, et kaebus ei

vasta HKMS §-de 38–39 nõuetele. Halduskohus lisas, et kaebuses ei ole sõnaselgelt märgitud

kaebuse nõuet. Samuti tuleb kaebajal juhul, kui ta taotleb õigusvastasuse tuvastamist,

selgitada, mis on kaebuse esitamine vajalik tema õiguste kaitseks. Ühtlasi tuleb kaebuse

esitamisel tasuda riigilõiv või esitada menetlusabi taotlus. Vastuseks (dtl 34-35)

kohtumäärusele märkis kaebaja, et tal pole aimdust sellest, milliste puuduste kõrvaldamist

kohus temalt nõuab, aga kui temalt puuduste kõrvaldamist tahetakse, siis ta soovib, et

tunnistataks valeks, et talle ei antud luba minna väljasõidule matustele ning et väljaviimist ei

võimaldatud riigi kulul. Samuti viitas kaebaja sellele, et transport oli bussiga, mis ei

arvestanud tema tervise eripärasid ja see tekitas talle piinu. Tal ei võimaldatud minna ema

matustele, kusjuures ta ei saanud emaga ka videokõne vahendusel suhelda.

24. HKMS § 2 lg 3 sätestab, et kohus lahendab asja üksnes kaebuses või seaduses sätestatud

muus avalduses nõutud ulatuses. Avalduse esitamise otsustab menetlusosaline omal

äranägemisel. Sama paragrahvi neljas lõige sätestab, et kohus tagab omal algatusel asja

lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või

tehes nende esitamise kohustuseks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste

avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Sama paragrahvi viiendast

lõikest tuleneb, et kohus tagab igas menetlusstaadiumis oma selgitustega, et menetlusosalise

huvide kaitseks vajalik avaldus ega tõend ei jääks esitamata õigusliku kogenematuse tõttu

ning avalduse läbivaatamist takistavad vormivead kõrvaldatakse.

25. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus viidatud sätete vastu eksinud ning on valesti

tuvastanud kaebaja tahte ja kaebuse eesmärgi kohtusse pöördumisel. Ringkonnakohtu

hinnangul on halduskohus oma käiguta jätmise määrustega kaebajat eksitanud ning puuduste

olemasolu selgitamine on toimunud puudulikult ja lünklikult, mistõttu ei ole kaebaja aru

saanud, mida halduskohus tema täpselt soovib, st milline peab olema puudusteta ja korrektne

kaebus.

26. Kuigi esialgne kaebus oli tõepoolest puudustega ning sellest selgus vaid see, et kaebaja

soovib vaidlustada vangla tegevust seoses tema ema matustega, siis järgnevatest puuduste

kõrvaldamise avaldustest selgus, et kaebaja eesmärgiks on eelkõige talle tekitatud kahju

hüvitamine seoses sellega, et ta ei saanud minna tema poolt soovitud viisil ema matustele.

Seda eesmärki ja kaebaja soovi talle tekitatud kahju hüvitamiseks kinnitab ka asjaolu, et

kaebaja on esitanud Tartu Vanglale kaks kahju hüvitamise taotlust, mis on vanglas

registreeritud 28.06.2024 nr-ga 1-13/24/438-1 ja nr-ga 1-13/24/441-1. Tartu Vangla

24.09.2024. a vastusest (dtl 18) kohtunõudele selgub, et kohtunõudele vastamise hetkel olid

mõlemad kahjunõuded vangla menetluses, st nendele sisulisi vastuseid vangla toona edastada

ei saanud.

27. Olukorras, kus kaebaja avaldas soovi kahju hüvitamiseks, oli väär see, et halduskohus

justkui suunas kaebajat õigusvastasuse tuvastamise kaebust esitama või arvas, et see võiks

olla kaebaja eesmärk kaebuse esitamisel. Seda enam, et Tartu Halduskohtu menetluses on

haldusasjas nr 3-24-1885 juba kaebaja nõue tuvastada Tartu Vangla 23.05.2024. a kaebajale

määratud hüvitise tema vanglasisesele isikuarvele kandmise toimingu ja Tartu Vangla

19.06.2024. a arve nr 11129226 õigusvastasus. Nimetatud arve oli seotud küll lühiajalise

väljaviimisega ja selle kuludega ning seostub tõepoolest ka kaebaja ema matustega, aga siiski

tuleb eristada siinkohal õigusvastasuse tuvastamist ja kahju hüvitamist, sest hetkel ei ole

kohtu menetluses kaebust, mille eesmärgiks oleks kahju hüvitamine seetõttu, et kaebaja pidi

ise väljaviimise kulud kandma. Ühtlasi sätestab HKMS § 45 lg 2, et tuvastamiskaebuse võib

esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema

hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Järelikult

ei annaks tuvastamiskaebuse esitamine kaebaja õiguste kaitse seisukohast midagi juurde.

Olukorras, kus kaebaja leiab, et haldusorgan on oma tegevuse või tegevusetusega talle kahju

tekitanud, on põhjendatud ikkagi hüvitamiskaebuse esitamine.

28. Kuna kaebaja on kinnipeetav tuleb tal enne halduskohtusse pöördumist läbida kohustuslik

kohtueelne menetlus vastavalt vangistusseaduse § 11 lg-le 8, mis sätestab, et vangla tekitatud

kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et

kinnipeetav on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise

taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi

vaatamata jätnud. Nagu eespool märgitud, kinnitas vangla, et kaebaja on esitanud kaks kahju

hüvitamise taotlust, kusjuures vangla lisas need ka kohtunõudele edastatud vastuse juurde.

Samas kinnitas vangla toona, et ei ole veel kahju hüvitamise taotlusi lahendanud.

Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 18 lg-st 1 tulenevalt peab haldusorgan taotluse lahendama

kahe kuu jooksul selle nõuetekohasest esitamisest arvates. Vangla vastusest ei selgu, et taotlus

ei oleks olnud nõuetekohane või et vangla oleks andnud tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.

Ringkonnakohus leiab, et ei vangla ega ka halduskohus ei saa hakata hiljem tuginema sellele

või viidata asjaolule, et taotlustes võisid esineda puudused, kui RVastS § 18 lg-s 1 sätestatud

tähtaeg taotluste lahendamiseks on möödunud. See aga tähendab, et sisuliselt tuleb olukorras,

kus haldusorgan viivitab taotluste lahendamisega, asuda seisukohal, et kui kaebaja pöördub

kaebusega kohtusse ja seda nõuetekohase tähtaja jooksul, siis võimalikud puudused taotluses

ei oma tähtsust ning taotlus tuleb lugeda nõuetekohaselt esitatuks, st selliseks, milles ei esine

puudusi.1 Kuna Tartu Vangla registreeris kaebaja kaks kahju hüvitamise taotlust 28.06.2024,

pidi ta olema need taotlused lahendanud 28.08.2024. Kuu aega hiljem, mil vangla vastas

halduskohtu kohtunõudele, olid need taotlused endiselt lahendamata. RVastS § 18 lg 2

sätestab, et kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt

lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30

päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks. Seega, kui kaebaja

pöördus kaebusega halduskohtusse 12.09.2024, pidas ta kinni RVastS § 18 lg-s 2 sätestatud

tähtajast ning kohustuslik kohtueelne menetlus tuleb lugeda läbituks nende kahe eespool

märgitud kahju hüvitamise taotluse osas ja nendes toodud asjaoludel.

29. Ringkonnakohus leiab eelnevale tuginedes, et Tartu Halduskohtu 22.01.2025. a määruse

resolutsiooni p 1 tuleb tühistada ning saata asi tagasi halduskohtule menetlusse võtmise

otsustamiseks.

30. Kaebaja on vaidlustanud halduskohtu määrust ka osas, milles halduskohus jättis

rahuldamata tema riigi õigusabi taotluse (resolutsiooni p 2). Siinkohal nõustub

ringkonnakohus halduskohtu määruse põhjenduste ja seisukohtadega, et riigi õigusabi taotluse

rahuldamata jätmine RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel oli põhjendatud, ega pea vajalikuks halduskohtu

esitatud põhjendusi täiendavalt korrata (HKMS § 203 lg 2, § 201 lg 4). Seda järeldust ei

muuda ka see, et ringkonnakohus halduskohtu määruse, millega halduskohus kaebuse

tagastas, tühistab. Kuigi halduskohus eksis selgitamiskohustuse ja uurimispõhimõtte täitmise

suhtes, on halduskohtul võimalik edasise menetluse käigus oma vastavaid ülesandeid täita

ning vajadusel kaebajat abistada. Advokaadist esindaja määramine käesolevas vaidluses

kaebajale ei ole ringkonnakohtu hinnangul jätkuvalt tarvilik.

(allkirjastatud digitaalselt)

1 Vrd Tartu Ringkonnakohtu 07.08.2023. a määrus, 3-22-1396, p-d 12 ja 13.