2-22-2145/60 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-22-2145

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. mai 2025, Tallinn

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Iris Kangur-Gontšarov, Krista Kirspuu

Kohtuasi

Estateguru tagatisagent OÜ hagi B.S-i vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 21. detsembri 2023 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

B.S-i apellatsioonkaebus

Kaebuse hind ringkonnakohtus

114 843,71 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Estateguru tagatisagent OÜ (registrikood

12766368), lepingulised esindajad vandeadvokaadid

Tanel Kalaus ja Martin Järve

Kostja B.S (isikukood XXX), lepinguline esindaja

Kristjan Vahar

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 21. detsembri 2023 otsus osas, milles B.S-ilt mõisteti

Estateguru tagatisagent OÜ kasuks välja boonusintress summas 1681,64 eurot.

Jätta tühistatud osas hagi rahuldamata.

2. Tühistada Harju Maakohtu 21. detsembri 2023 otsus menetluskulude jaotuses osas

ja teha uus menetluskulude jaotus vastavalt tervikresolutsioonis sätestatule.

3. Muus osas jätta Harju Maakohtu 21. detsembri 2023 otsus muutmata.

4. Kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine:

4.1 Hagi rahuldada osaliselt.

4.2 Välja mõista B.S-ilt Estateguru tagatisagent OÜ kasuks 113 162,07 eurot, mis

koosneb intressist 9430,29 eurot ja viivisest 103 731,78 eurot.

4.3 Jätta hageja nõue rahuldamata 14 091 euro ulatuses.

4.4 Jätta menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus 11% ulatuses Estateguru

tagatisagent OÜ kanda ja 89% ulatuses B.S-i kanda.

4.5 Harju Maakohus määrab menetluskulud kindlaks tsiviilkohtumenetluse

seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras mõistliku aja jooksul peale kohtuotsuse

jõustumist.

5. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb

kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Estateguru tagatisagent OÜ (hageja) esitas 09.02.2022 Harju Maakohtule hagi B.S-i

(kostja) vastu, milles palus mõista välja käenduslepingust tuleneva võlgnevuse 127 253,07

eurot.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmis Osaühing W.R (laenusaaja, põhivõlgnik) vahemikus

16.07.2019-31.07.2019 Estateguru OÜ hallatava portaali vahendusel laenuprojekti „#2194

Sildlaen (Eesti)“ raames ligi 1300 laenuandjaga laenulepingud (laenuleping) kokku 370

000 euro kasutamiseks aastase intressimääraga 12%. Laenu tagastamine ja intressi

maksmine lepiti kokku ühe maksena laenuperioodi lõpus. Lisaks sõlmis laenusaaja 10

investoriga boonusintressi maksmise kokkulepped, millega laenusaaja kohustus

vastavatele investoritele tasuma lisaks kokkulepitud intressimäärale täiendavat intressi

aastase määraga 1% vastavate investorite poolt väljastatud summadelt (kokku 118 494

eurolt).

3. Hageja ja kostja sõlmisid 16.07.2019 laenu tagamiseks käenduslepingu, mille punkt 1.1

kohaselt kohustub kostja vastutama hageja ees laenuandjate nõuete ning hageja nõuete

eest laenusaaja vastu. Käenduslepingu punkti 1.2 kohaselt on käendaja vastutuse

rahaliseks maksimumsummaks 583 500 eurot.

4. Laenu tagastamise ja intresside maksmise tähtaeg saabus 31.08.2020. Laenusaaja

nimetatud tähtajaks laenu ei tagastanud ning jättis intressimaksed tasumata. Laenusaaja ja

portaalipidaja pikendasid laenulepingu tähtaega kokku 3 korral ning lõplikuks laenu

tagastamise ja intresside maksmise tähtajaks lepiti kokku 30.12.2020. Laenusaaja ei

tagastanud laenu ning jättis intressid tasumata. Laenulepingu üldtingimuste p 15 alusel on

hagejal õigus nõuda laenulepingust tulenevate kohustuste täitmist ning käenduslepingu p

1.1 alusel vastutab kostja solidaarselt laenusaajaga projektist „#2194 Sildlaen (Eesti)“

tulenevate nõuete täitmise eest.

5. Täitemenetluses 022/2021/411 laekunud 443 151,21 eurost loeti hageja nõuetest täidetuks

järgnevad osad: laenu põhiosa 370 000 eurot, laenulepingu pikendamistasud 650 eurot,

meeldetuletustasud 60 eurot, tagatise realiseerimise tasu 18 500 eurot, hageja

menetlustasu 360 eurot ja intressinõudest (63 011,50 eurot) 53 581,21 eurot.

6. Laenusaaja jättis tasumata intressi määraga 12% põhinõudelt aastas laenuperioodi

01.08.2019-30.12.2020 eest ehk kokku 518 päeva eest summas 63 011,50 eurot.

13.01.2022 täitemenetluses nr 022/2021/411 laekunud summast loeti intressinõudest

täidetuks 53 581,21 eurot, s.t laenusaajal on tasumata intress summas 9 430,29 eurot.

7. Laenusaaja on jätnud tasumata boonusintressi määraga 1% aastas laenuperioodi

01.08.2019-30.12.2020 eest ehk kokku 518 päeva eest summas 1681,64 eurot.

8. Laenu põhisumma 370 000 loeti tasutuks 13.01.2022 täitemenetluses 022/2021/411

laekunud summast. Seega oli laenusaaja laenu põhisumma tagastamisega viivituses

31.12.2020-13.01.2022 ehk 379 päeva ning laenusaajal on kohustus maksta viivist

summas 103 731,78 eurot.

9. Kasutajatingimuste p 18.15 teise lause kohaselt kohustub laenusaaja intressimaksetega

hilinemisel tasuma portaalipidajale ja/või hagejale hüvitist, mille suuruseks on kuni 0,05%

päevas sissenõutavaks muutunud intressimakselt. Intressi (63 011,50 eurot) ja

boonusintressi (1 681,64 eurot) maksmise kohustused muutusid sissenõutavaks

31.12.2020. Hagejal on leppetrahvi nõue summas 12 409,36 eurot.

10. Seega on hageja projektist „#2194 Sildlaen (Eesti)“ tulenev nõue kokku 127 253,07 eurot,

millest intressinõue on 9430,29 eurot, boonusintressi nõue on 1681,64 eurot, viivisenõue

on 103 731,78 eurot ja leppetrahvinõue on 12 409,36 eurot.

Kostja vastus hagile

11. Kostja vaidles hagile vastu. Hageja ei ole tõendanud laenutaotluse olemasolu ega seda,

kellega on laenusaaja sõlminud laenulepingud ning millistel konkreetsetel tingimustel.

Allkirjastatud kokkulepped ja tõendid laenuandjate kohta puuduvad. Puuduvad

maksekorraldused, mis tõendaksid laenuandjatelt raha laekumist konkreetsetes suurustes.

12. Käendusleping on tühine, sest hageja on rikkunud Rahapesu– ja Terrorismi rahastamise

tõkestamise seaduses (RahaPTS) sätestatud hoolsusmeetmeid. Käendusleping on

vastuolus heade kommetega, kuna käendaja vastutuse maksimumsumma 583 500 eurot on

pensionärist tarbija jaoks liiga suur. Hageja on kostja suhtes rikkunud vastutustundliku

laenamise põhimõtet.

13. Nõude esitamisega kõigepealt käendaja, mitte laenuvõtja vastu, on hageja rikkunud hea

usu põhimõtet.

14. Täitemenetluses müüdi laenuvõtja vara liiga madala hinnaga ja liiga kiiresti.

Täitemenetluse tulemit on arvestatud lubamatute ja valede nõuete katteks.

15. Hageja ei ole esitanud korrektset intressiarvestust. Kostja palub ebamõistlikult suurt

intressi nõuet vähendada. Sama puudutab boonusintressi.

16. Viivise määr 27% aastas on tarbija jaoks lubamatult kõrge. Kostja palub viivist vähendada

1000 euroni. Kostja ei nõutu leppetrahvi nõudega.

Maakohtu otsus ja põhjendused

17. Harju Maakohus rahuldas 21.12.2023 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja

kasuks välja 114 843,71 eurot, mis koosneb intressist 9430,29 eurot, boonusintressist

1681,64 eurot ja viivisest 103 731,78 eurot. Menetluskulud jättis maakohus 90,25%

ulatuses kostja kanda ja 9,75% ulatuses hageja kanda.

18. Kohus tuvastas, et hageja ja kostja on sõlminud 16.07.2019 kirjaliku käenduslepingu (dtl

90-91). VÕS § 143 lg 1 kohaselt on tarbijakäendusleping käendusleping, kus käendajaks

on füüsiline isik. Seega on tegemist tarbijakäenduslepinguga.

19. Kohus oli seisukohal, et kostjal puudub alus käenduslepingu kehtivuse vaidlustamiseks

RahaPTS sätestatud alustel. Seonduvalt käendaja vastutuse maksimumsummaga (583 500

eurot) märkis kohus, et kostja käendus on antud ettevõtlustegevuses. Ettevõtlustegevuses

eraisiku antud käenduse maksimumsummad võivad olla kõrgemad kui eraisikust

(tarbijast) käendaja vastutuse määr (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 21. oktoobri 2022

otsus 2-21-11466, p 34). Riigikohus on leidnud, et käenduslepingut ei saa pidada TsÜS §

86 mõttes heade kommetega vastuolus olevaks ainuüksi seetõttu, et käendajal oli

väidetavalt käenduslepingute sõlmimise ajal vara vähem kui käenduslepingutest tulenev

käenduskohustuse piirsumma (Riigikohtu 18. veebruari 2015. a lahend nr 3-2-1-157-14, p

11). Samuti ei kehti käendaja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõte, kuna käendaja

ei ole laenuvõtja. Kohus asus seisukohale, et asja materjalide põhjal ei saa järeldada, et

kostja vastutuse aluseks olev käendusleping oleks sõlmitud kostja jaoks äärmiselt

ebasoodsatel tingimustel.

20. Kohus ei nõustunud, et hageja poolt enne põhivõlgniku vastu nõude esitamist kostja

suhtes kohtusse pöördumine on heade kommete vastane. Laenusaaja suhtes on läbi viidud

täitemenetlus nr 022/2021/411, mille raames ei rahuldatud hageja nõuet täies ulatuses (dtl

112-113). Hageja on põhistanud ja tõendanud, et põhivõlgnik on peale täitemenetluse

läbiviimist varatu. Kostja väited põhivõlgniku vara halbadel tingimustel täitemenetluses

võõrandamise kohta ei ole asjakohased.

21. Hageja on selgitanud, et Estateguru portaalis saab laenu taotleda üksnes isik, kes on

Estateguru kasutajaks registreeritud laenusaajana ning kelle isikusamasus on

portaalipidaja poolt tuvastatud (kasutajatingimuste punkt 5.3). Kinnitatud laenutaotlus

suunatakse portaalis kõigile investoritele ning laenutaotlust käsitletakse lepingu sõlmimise

ettepanekuna (vt kasutajatingimuste punkt 6.1.3). Laenutaotlusele nõustumuse andmisega

loetakse laenuleping sõlmituks (kasutajatingimuste punkt 6.1 ja punkt 6.1.3 d).

Laenutaotlusele antud nõustumuse järgselt koostab Estateguru portaal pdf-vormingus

laenulepingu ärakirja, mis saadetakse e-posti teel või tehakse muul viisil laenuandjale ja

laenusaajale kättesaadavaks portaalis. Hageja on laenulepingute sõlmimise tõendamiseks

esitanud tõenditena mh järgmised dokumendid: Estateguru laenu üldtingimused (dtl 117-

128); Estateguru kasutajatingimused (dtl 129-156); laenutaotlus (dtl 8); investorite

nimekiri (dtl 9-87); laenulepingu lisa (dtl 89); laenulepingute pikendamise kokkulepped

(dtl 93-102, 223-232); laenulepingud (dtl 220-222); kuvatõmmised (dtl 317, 319-321),

hüpoteekidega tagatavate nõuete muutmise leping (dtl 279-286).

22. Kohus oli seisukohal, et portaali kasutajatingimused ja laenu üldtingimused on

tüüptingimused. Hageja on esitanud kohtule tõendi, kuvatõmmise (dtl 319), millest

nähtub, et enne laenulepingu allkirjastamist tuleb laenutaotluse esitajal kinnitada, et

laenutaotleja on tutvunud laenu üldtingimustega ning Estateguru kasutajatingimustega.

Laenulepingus esinevad viited kasutajatingimustele ja laenu üldtingimustele (dtl 220).

Kostja on laenusaaja nimel kinnitanud notariaalses tagatislepingus, et põhivõlgnik on

tutvunud ja teadlik portaali kasutamisele kohalduvate tingimustega ning „Audruvahi

Sildlaen (Eesti)“ ja „#2194 Sildlaen „Eesti“ projektide rahastamiseks sõlmitavate

laenulepingute põhitingimustega (p. 4.3, dtl 282). Kohus asus seisukohale, et kostjal oli

mõistlik võimalus tüüptingimuste sisust teada saamiseks.

23. Laenutaotlusest nähtuvalt on laenusaaja, keda esindas kostja, taotlenud „#2194 Sildlaen

(Eesti)“ projekti raames laenu summas 370 000 eurot (dtl 8). Laenutaotlus on

allkirjastamata. Estateguru laenu üldtingimuste p 5.6 kohaselt peab laenu taotlemiseks

kasutaja täitma selleks ettenähtud rakenduse abil vastavasisulise avalduse (dtl 133).

Avalduse allkirjastamise kohustust ette nähtud ei ole. Laenutaotluse kinnitamine

(nõustumuse andmine) laenusaaja poolt toimub portaalis eraldi etapina ning seejuures

toimub kinnituse andja täiendav identifitseerimine (kuvatõmmis kinnitamisprotsessist, dtl

314). Laenutaotluse kinnitamine (nõustumuse andmine) laenuandjate poolt toimub

portaalis eraldi etapina ning seejuures toimub kinnituse andja täiendav verifitseerimine.

Kinnitus antakse konkreetsele laenutaotlusele ning kuvatud on ka laenu tingimused ja

muud olulised asjaolud (kuvatõmmis, dtl 315). Laenulepingu sõlmimist reguleerib

kasutajatingimuste p 6, milles ei ole ette nähtud laenulepingutele kirjalikku vorminõuet.

24. Hageja on esitanud kohtule laenu andnud investorite nimekirja, millest nähtuvad isikute

nimed, investeeritud summad ja kuupäevad (dtl 9-87). Kohus tuvastas, et hageja on

esitanud kohtule laenulepingu, mis on allkirjastatud T.Y poolt (dtl 220), ja laenulepingu,

mis on allkirjastatud Q.S poolt (dtl 222). Laenulepingud allkirjastanud isikute nimed

kajastuvad ka investorite nimekirjas (dtl 37). Hageja selgituste kohaselt laenulepingute

tingimused kattuvad (s.t erineb vaid laenatud summa ja investor ehk laenuandja) teiste

samas projektis sõlmitud laenulepingutega. Hageja selgituste kohaselt ei makstud

laenusaajale laenu välja läbi notari deposiidi, vaid „#2194 Sildlaen (Eesti)“ projekti

raames laenatud summat 370 000 eurot kasutati Estateguru OÜ peetava portaali siseselt

„Audruvahi sildlaen“ (dtl 232-272) projekti kohustuste katteks. Arveldusi ei tehtud mitte

laenusaaja pangakontode vahel, vaid portaali sees. Kohus tuvastas, et hageja on esitanud

kohtule portaali tehingute väljavõtted (dtl 275-278), millest nähtuvad ülekanded

laenusaajale. Perioodil 16.07.2019-29.07.2019 on tehtud sissemakseid summas 370 000

eurot selgitusega „2194 Brige Loan (Estonia)“.

25. Kokkuvõtvalt asus kohus esitatud asjaolusid ja tõendeid kogumis hinnates seisukohale, et

hageja on tõendanud laenulepingute sõlmimise ja laenukohustuse olemasolu.

26. Lõplikuks laenu tagastamise tähtajaks põhivõlgnik laenu ei tagastanud ning intresse ei

tasunud.

27. Hageja põhjendab, et laenusaaja jättis tasumata intressi määraga 12% põhinõudelt aastas

laenuperioodi 01.08.2019-30.12.2020 eest ehk kokku 518 päeva eest summas 63 011,50

eurot. 13.01.2022 täitemenetluses nr 022/2021/411 laekunud summast loeti

intressinõudest täidetuks 53 581,21 eurot, s.t laenusaajal on tasumata intress summas 9

430,29 eurot. Laenusaaja sõlmis „#2194 Sildlaen (Eesti)“ projekti raames 10 investoriga

laenulepingu lisad ehk boonusintressi maksmise kokkulepped. Boonusintressi maksmise

kokkulepete kohaselt kohustus laenusaaja tasuma viidatud investorite laenatud summadelt

kokku summas 118 494 eurot 1%-list täiendavat intressi (lisaks laenulepingu järgsele 12%

aastamääraga intressile). Laenusaaja on jätnud tasumata boonusintressi määraga 1% aastas

laenuperioodi 01.08.2019- 30.12.2020 eest ehk kokku 518 päeva eest summas 1681,64

eurot.

28. Kohus leidis, et hageja intressinõue summas 9430,29 eurot ja boonusintressinõue summas

1681,64 eurot on põhjendatud.

29. Hageja on selgitanud, et laenusumma tagastamise kohustus summas 370 000 eurot muutus

sissenõutavaks 31.12.2020. Laenu põhisumma loeti tasutuks 13.01.2022 täitemenetluses

nr 022/2021/411 laekunud summast. Seega oli laenusaaja laenu põhisumma tagastamisega

viivituses 31.12.2020-13.01.2022 ehk 379 päeva ning laenusaajal on kohustus maksta

viivist summas 103 731,78 eurot.

30. Kohus märkis, et laenulepingu üldtingimuste punkti 9.2 kohaselt on viivise määraks laenu

põhitingimustes viidatud intressimäär, millele lisandub 15% aastas. Järelikult on hagejal

õigus nõuda viivist laenulepingus sätestatud määras (VÕS § 113 lg 1) 27% põhinõudelt

aastas.

31. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud viivist vähendada. Käendaja enda majanduslik

olukord viivise vähendamise alus ei ole. Käendaja poolt viivise vähendamise taotluse

esitamise korral tuleks tuvastada, kas ja millises ulatuses võinuks põhivõlgnikul endal olla

alust taotleda viivise vähendamist (RKTKo 3-2-1-139-14, p 14-18). Viivise määra

vähendamiseks pole kohtu hinnangul põhjust, sest see määr on kokku lepitud laenusaajast

äriühinguga ja ei ole äärmiselt ebamõistlik. Seega on hagejal viivisenõue summas 103

731,78 eurot.

32. Hageja nõuab leppetrahvi summas 12 409,36 eurot. Kasutajatingimuste p 18.15 teise lause

kohaselt kohustub laenusaaja intressimaksetega hilinemisel tasuma portaalipidajale ja/või

hagejale hüvitist, mille suuruseks on kuni 0,05% päevas sissenõutavaks muutunud

intressimakselt. Kohtu hinnangul on kasutajatingimuste p-s 18.15 sätestatud hüvitise

funktsiooniks sanktsioneerida rikkumist (intressi tasumisega viivitamist). Käesoleval juhul

on kostja arvutanud hüvitise protsendina võlgnetavalt intressilt. Selliselt vastab

kasutajatingimuste p-s 18.15 kokkulepitud hüvitis viivisekokkuleppele ning tegemist ei

ole leppetrahviga, vaid intressivõlalt arvestatud viivisega, mille nõudmine ei ole lubatud.

VÕS § 113 lg 6 kohaselt on selline kokkulepe tühine. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja

leppetrahvi nõue põhjendatud.

Apellatsioonkaebus

33. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse

tühistada osas, milles hagi rahuldati, ja saata tsiviilasi uueks läbivaatamiseks maakohtule.

Alternatiivselt jätta hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus jätnud

eelmenetluse ülesanded olulises ulatuses täitmata, mh ei ole maakohus nõuetekohaselt

täitnud selgitamiskohustust.

34. Poolte vahel sõlmitud käendusleping on tühine käendaja vastutuse maksimumsumma

suuruse tõttu. Samuti oli kostja käenduslepingu sõlmimisel sundseisus, kuna ilma

käenduslepinguta oleks kostja kodu läinud sundmüüki. Esialgne laen sai põhivõlgniku

poolt võetud seetõttu, et kostja ei suutnud eraisikuna enda kohustusi panga ees täita ja

kostja oli sunnitud kinnistu võõrandama põhivõlgnikule, millise tehingu käigus seati

hageja kasuks kinnistule ka hüpoteek. Kostja oli käenduslepingu sõlmimise ajal XX-

aastane pensionär. Käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma on sedavõrd

ebaproportsionaalne, et kostjal ei ole minimaalset elatustaset säilitades ja jooksvaid

vältimatuid kulutusi kandes võimalik oma eeldatava eluea jooksul sellist rahasummat

tasuda. Kostjal ei olnud ka käenduslepingu sõlmimise ajal sellist vara, millele pöörata

sissenõuet käendaja vastutuse maksimumsumma ulatuses. Hageja jättis käenduslepingu

sõlmimise ajal hindamata kostja maksevõime.

35. Põhjendamatu on maakohtu seisukoht, et põhivõlgniku laenukohustus on tõendatud.

Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et põhivõlgnik oleks laenutaotluse esitanud ja

kinnitanud. Samuti ei ole hageja tõendanud, et põhivõlgnikul oli võimalik portaali

kasutajatingimustega ja laenu üldtingimustega tutvuda. Nende kohta oleks pidanud jääma

süsteemi järele logifailid, kuid neid ei ole esitatud. Estateguru portaali väljatrükid

põhivõlgniku tahteavaldusi ei tõenda. Samuti ei ole tõendatud, et lepingupooled oleks

saavutanud konsensuse laenulepingute sõlmimises ja nende tingimustes. Hagiavalduse

kohaselt oli laenuandjaid ligi 1300, kuid hageja on esitanud üksnes kaks digitaalselt

allkirjastatud laenulepingut kahe laenuandja poolt. Kahe laenulepingu esitamisest ei saa

järeldada, et ülejäänud laenuandjad oleksid sõlminud laenulepingud. Hageja oleks pidanud

esitama kõik sellised lepingud. Laenulepingute sõlmimise protseduuri kohta on üksnes

hageja selgitus, kuid see ei ole tõend. Lisaks on tõendamata laenulepingu järgne raha

ülekandmine.

36. Ebaõige on maakohtu seisukohtu, et intressinõue, boonusintressinõue ja viivisenõue on

põhjendatud. Intressi kokkulepet põhivõlgniku ja laenuandjate vahel ei ole hageja

tõendanud. Samuti ei ole hageja tõendanud, et kümne laenuandja ja põhivõlgniku vahel on

sõlmitud boonusintressi tasumise kokkulepe. Põhivõlgnik ei ole sõlminud ka kokkulepet,

et tal on kohustus tasuda viivist 27% aastas. Juhul kui kohus peaks leidma, et

viivisekokkulepe on tõendatud, siis on viivisemäär 27% aastas liiga kõrge. Viivisenõue on

heade kommetega vastuolus. Kui kohus leiab, et hagejal on viivisenõue kostja vastu, siis

tuleb viivist vähendada. Nõutav viivis on objektiivselt suur. Põhivõlgnik on maksejõuetu

ettevõte. Seega on alus viivise vähendamiseks ühelt poolt tulenevalt põhivõlgniku

majanduslikust seisundist ja teiselt poolt põhivõlgniku kohustuse täitmise ulatust

arvestades (hageja väitel on põhivõlgnik juba tasunud 443 151,21 eurot). Lisaks on hageja

majanduslik olukord hea. Viivist tuleks vähendada 1000 euroni või kui kohus sellega ei

nõustu, siis mõistliku suuruseni.

Vastus apellatsioonkaebusele

37. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

38. TsMS § 651 lg 1 sätestab, et ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese

astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi

kaevatud. Kostja on vaidlustanud otsuse osas, milles hagi osaliselt rahuldati, samuti

menetluskulude jaotuse osas, mistõttu kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsust üksnes

nimetatud osas. Osas, milles maakohus jättis hagi osaliselt rahuldamata, ei ole otsuse

peale apellatsioonkaebust esitatud, mistõttu nimetatud osas ringkonnakohus maakohtu

otsust ei kontrolli.

39. Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus mõistis kostjalt

hageja kasuks välja boonusintressi 1681,64 eurot. Selles osas tuleb jätta hagi rahuldamata.

Samuti tuleb maakohtu otsus tühistada menetluskulude jaotuse osas ja teha uus

menetluskulude jaotus. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus

rahuldatakse osaliselt (TsMS § 657 lg 1 p 2).

40. Kostja on vaidlustanud põhivõlgniku poolt laenulepingute sõlmimise laenuandjatega.

Ringkonnakohus märgib, et Estateguru kasutajatingimuste p 6.1 kohaselt toimub

laenulepingu sõlmimine laenusaaja poolt laenutaotluse esitamise ning vastavat

laenulepingut sõlmida sooviva investori poolt sellele pakkumusele nõustumuse andmise

teel. Estateguru kasutajatingimuste 6.1.1 kohaselt kinnitab laenusaaja laenutaotluse

punktis 10 kirjeldatud korras. Estateguru kasutajatingimuste p 10.1 sätestab, et tehingu või

muu toimingu, sh laenutaotluse ning sellele antava nõustumuse, peab kasutaja Estateguru

poolt ettenähtud juhtudel kinnitama kasutajale omistatud salasõna igakordse sisestamisega

või muul Estateguru poolt ettenähtud viisil. Kasutajatingimuste p 6.2 sätestab, et

laenutaotlusele antud nõustumuse järgselt koostab Estateguru pdf-vormingus laenulepingu

ärakirja. Hageja on esitanud maakohtule põhivõlgniku 15.07.2019 (allkirjastamata)

laenutaotluse (dtl 8). Hageja ei ole esitanud logifaili, millest nähtuks põhivõlgniku poolt

laenutaotluse kinnitamine salasõna sisestamise kaudu. Siiski ei ole logifail ainus võimalus

laenutaotluse esitamise ja kinnitamise tõendamiseks. Põhivõlgnik (keda esindas kostja) on

digitaalselt allkirjastatud kolm kokkulepet laenutähtaja pikendamise kohta, kus

põhivõlgnik on kinnitanud, et ta on vahemikus 16.07.2019-31.07.2019 sõlminud

laenulepinguid Estateguru portaali investoritega projekti „#2194 Sildlaen (Eesti)“

rahastamiseks (dtl 93 – 102). Kostja poolt allkirjastatud käenduslepingu p-s 1.1 on

sätestatud, et käendaja vastutab laenuandjate ja hageja nõuete eest põhivõlgniku vastu, mis

tulenevad projekti „#2194 Sildlaen (Eesti)“ raames antud laenudest (dtl 90-91).

Põhivõlgnik (keda esindas kostja) ja hageja vahel sõlmitud hüpoteekidega tagatavate

nõuete muutmise lepingu p 3.1.2 ja 3.1.3 kohaselt on hüpoteekidega tagatud nõuded, mis

tulenevad projekti „#2194 Sildlaen (Eesti)“ raames antud või antavatest laenudest (dtl

279-286). Ka laenutaotlusel on laenu nimeks märgitud „#2194 Sildlaen (Eesti)“.

Arvestades, et kostja on põhivõlgniku nimel allkirjastanud kokkulepped projekti „#2194

Sildlaen (Eesti)“ rahastamiseks sõlmitud laenulepingute pikendamiseks ning sõlminud nii

isiklikult kui põhivõlgniku nimel lepingud projektist „#2194 Sildlaen (Eesti)“ tulenevate

nõuete tagamiseks, siis loeb kohus tõendatuks, et põhivõlgnik on laenutaotluse esitanud ja

selle kinnitanud. Kui põhivõlgnik ei oleks seda teinud, siis puudunuks kostjal isiklikult ja

põhivõlgniku esindajana põhjus sõlmida laenulepingute pikendamiseks ja tagamiseks

lepinguid viitega projektile „#2194 Sildlaen (Eesti)“. Sealjuures ei ole kostja väitnud, et

projekti „#2194 Sildlaen (Eesti)“ rahastamiseks esitas põhivõlgnik mõne muu taotluse kui

see, mis on esitatud kohtule. Põhivõlgnik on hüpoteekidega tagatavate nõuete muutmise

lepingu p-s 4.3 kinnitanud, et ta on tutvunud ja teadlik portaali kasutamisele kohalduvates

tingimustest ja laenulepingute põhitingimustest.

41. Laenuandjate poolt laenulepingute sõlmimise tõendamiseks on hageja esitanud

laenuandjate nimekirja koos laenatud summadega (dtl 9-87) ja näitena kahe laenuandja

T.Y ja Q.S poolt allkirjastatud laenulepingud (dtl 220-222). Samuti on portaalipidaja

sõlminud laenuandjate huvides ülalnimetatud laenutähtaja pikendamise kokkulepped.

Kuigi hageja ei ole esitanud ülejäänud laenuandjate poolt allkirjastatud laenulepinguid ega

ka logifaile, millest nähtuks laenu andmise kinnitamine salasõna sisestamise kaudu, loeb

kohus tõendite (investorite nimekiri ja laenulepingute pikendamise kokkulepped)

koosmõjus tõendatuks, et ka teised laenuandjad on laenulepingute sõlmimiseks

tahteavalduse andnud. Lisaks on maakohus tuvastanud, et põhivõlgnik on laenu saanud,

kuigi mitte väljamaksena, vaid arveldus tehti portaali siseselt varasema laenu

refinantseerimiseks.

42. Eeltoodust tulenevalt on põhivõlgniku ja laenuandjate vahel laenulepingute sõlmimine

tõendatud. Sealhulgas on tõendatud kokkulepe intressimääras (laenutaotluses märgitud

12% aastas) ning viivisemääras (üldtingimuste p-st 9.2 tulenev 27% aastas).

43. Hageja on esile toonud, et põhivõlgnik on kümne laenuandjaga sõlminud ka

boonusintressi kokkulepped. Hageja on selle kohta esitanud laenulepingute lisad (dtl 89,

223-231). Lisad ei ole allkirjastatud, samuti ei ole esitatud logifaili, millest nähtuks lisade

kinnitamine salasõna sisestamise kaudu. Boonusintressile ei ole viidatud laenutaotluses

ning selge kokkulepe boonusintressi kohta ei nähtu ka teistest tõenditest. Eeltoodust

tulenevalt ei saa kokkulepet boonusintressi kohta lugeda tõendatuks ning selles osas tuleb

hagi jätta rahuldamata.

44. Kostja leiab, et käendusleping on tühine vastutuse maksimumsumma suuruse tõttu. Kostja

märgib, et ta oli käenduslepingu sõlmimise ajal pensionär ja tal ei ole eeldatava eluea

jooksul võimalik sellist rahasummat tasuda. Riigikohus on 31.01.2018 otsuses tsiviilasjas

2-14-21710 (p 49) selgitanud, et ei välista, et käendaja vastutuse maksimumsumma

suuruse tõttu võib käendusleping olla vastuolus heade kommetega ka ainuüksi vastutuse

maksimumsumma suuruse tõttu. Ringkonnakohus märgib, et vastutuse maksimumsumma

ebaproportsionaalsust saab hinnata eelkõige suhtes käendaja varasse. Kostja ei ole

tõendanud oma majanduslikku olukorda käenduslepingu sõlmimise ajal. Maakohus on

30.03.2023 määruses selgitanud kostjale, et tal tuleb tõendada käenduslepingu tühisuse

aluseid, sh oma varalist olukorda, ja andnud tõendite esitamiseks tähtaja. Kostja ei ole

oma varalise olukorra kohta käenduslepingu sõlmimise ajal tõendeid esitanud. Sealjuures

on Riigikohus selgitanud, et käenduslepingut ei saa pidada TsÜS § 86 mõttes heade

kommetega vastuolus olevaks ainuüksi seetõttu, et kostjal oli väidetavalt

käenduslepingute sõlmimise ajal vara vähem kui käenduslepingustest tulenev

käenduskohustuse piirsumma (Riigikohtu 18.02.2025 otsus tsiviilasjas 3-2-1-157-14, p

11). Samuti on Riigikohus märkinud, et käendusele kui tagamistehingule on olemuslikult

omane suurte riskide eest vastutamine, ning et käendaja suhtes ei kehti vastutustundliku

laenamise põhimõte (Riigikohtu 31.01.2018 otsus tsiviilasjas 2-14-21710, p 48). Lisaks ei

olnud käendusleping ainus laenulepingutest tulenevate nõuete tagatis, vaid nõudeid tagas

ka põhivõlgniku kinnistule seatud hüpoteek, mille realiseerimise tagajärjel on ka suurem

osa nõudest rahuldatud. Mis puudutab apellatsioonimenetluses esitatud kostja väiteid, et

põhivõlgnik ei sõlminud laenulepingut enda ärilistel eesmärkidel, vaid laenuleping oli

seotud kostja isiklike kohustustega, ning et kostja oli käenduslepingu sõlmimisel

sundolukorras, siis nendele asjaoludele ei ole kostja maakohtus tuginenud, mistõttu jätab

kohus need väited tähelepanuta (TsMS § 652 lg 4). Ülaltoodule tuginedes ei ole

ringkonnakohtul alust muuta maakohtu järeldust, et käendusleping on kehtiv.

45. Ringkonnakohus asus ülal seisukohale, et kokkulepe intressimäära kohta 12% aastas on

tõendatud. Maakohtu poolt väljamõistetud intressi arvestuslikule küljele ei ole kostja

apellatsioonimenetluses vastuväiteid esitanud. Ringkonnakohtul puudub alus muuta

maakohtu otsust intressi väljamõistmise osas.

46. Samuti leidis ringkonnakohus eelnevalt, et kokkulepe viivisemäära kohta 27% aastas on

tõendatud. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustanud viivise perioodi, kuid on

leidnud, et viivisemäär on liiga kõrge ning lisaks taotlenud viivise vähendamist.

Ringkonnakohus märgib, et Riigikohus on majandustegevuses sõlmitud tehingu kohta

leidnud, et kokkulepitud viivisemäär 0,2% viivitatud summast päevas ei oleks seadusega

vastuolus ka siis, kui tegemist oleks tüüptingimusega (vt Riigikohtu 18.12.2024 otsus

tsiviilasjas 3-2-1-139-14, p 13, Riigikohtu 30.042013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-13, p-d

48−49). Käesoleva asjas oli laenuvõtjaks äriühing. Seega ei saa praegusel juhul pidada

viivise määra seadusega vastuolus olevaks.

47. VÕS § 113 lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle

vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 sätestab, et

kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi

maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni,

arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud

huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Riigikohtu 18.12.2014 otsusest tsiviilasjas

3-2-1-139-14 järeldub, et kui viivise vähendamise taotluse esitab käendaja, tuleb viivise

vähendamisel arvestada põhivõlgniku majanduslikku seisundit ja tema poolt kohustuse

täitmise ulatust, mitte käendaja majanduslikku seisundit vm asjaolusid. Viivise

vähendamise taotluse esitamise korral tuleb tuvastada, kas ja millises ulatuses võinuks

põhivõlgnikul endal olla õigus taotleda viivise vähendamist (p 17).

Kolleegiumi hinnangul puuduvad alused viivise vähendamiseks. Põhivõlgnik sai laenu

summas 370 000 eurot ning hageja nõuab viivist summas 103 731,78 eurot. Seega nõuab

hageja viivist oluliselt alla põhivõla suuruse (vähem kui 1/3 põhivõla suurusest).

Arvestades, et laenuvõtjaks oli äriühing, mitte füüsiline isik, ei saa nimetatud viivisenõuet

pidada ebamõistlikult suureks VÕS § 162 lg 1 tähenduses, mistõttu puudub viivise

vähendamise esimene eeldus. Lisaks ei annaks käesoleval juhul viivise vähendamiseks

alust ka põhivõlgniku majanduslik olukord. Kostja leiab, et arvestada tuleb, et põhivõlgnik

on maksejõuetu ettevõte ja tal puudub sisuline majandustegevus. Kolleegium märgib, et

halb majanduslik olukord ei ole automaatseks aluseks viivise vähendamiseks. Kui

põhivõlgnik on maksejõuetu ja tal puudub sisuline majandustegevus, siis ei saa viivise

suurus sisuliselt mõjutada ka põhivõlgniku edasist majandustegevust. Kostja on toonud ka

esile, et põhivõlgnik on juba tasunud laenulepingust tulenevate nõuete katteks 443 151,21

eurot, kuid siin tuleb kolleegiumi hinnangul arvestada, et nimetatud summa tasuti enam

kui üks aasta pärast laenu tagastamise kohustuse saabumist. Eeltoodust tulenevalt jääb

kostja taotlus viivis vähendamiseks rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

48. Arvestades hagi rahuldamise ulatust, tuleb menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus

jätta 11% ulatuses hageja kanda ja 89% ulatuses kostja kanda (TsMS § 163 lg 1).

Tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks

määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest

(TsMS § 177 lg 2).

Ringkonnakohus andis 21.06.2024 määrusega kostjale menetlusabi ja vabastas ta

riigilõivu summas 2100 euro tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel. Kuna

menetluskulude kindlaksmääramine jääb maakohtu lahendada, siis jääb maakohtu

lahendada ka riigilõivu riigituludesse väljamõistmise küsimus (TsMS § 179, § 190).

(allkirjastatud digitaalselt)