3-22-2694/37 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Maili Lokk ja Tanel Saar

Määruse tegemise aeg ja koht

28. mai 2025, Tartu

Haldusasja number

3-22-2694

Haldusasi

X.X.-i kaebus Viru Vangla 28. oktoobri 2022. a otsuse

nr 6-10/24731-2 ja 9. detsembri 2022. a vaideotsuse nr

6-12/480-3 tühistamiseks, vangla kohustamiseks

algatama kaebaja avavanglasse paigutamise menetlus

ja sooritama erinevaid toiminguid ning vangla

tegevuse õigusvastasuse ja erinevate asjaolude

tuvastamiseks

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X.-i määruskaebus Tartu Halduskohtu 25. novembri

2024. a määruse resolutsiooni punkti 2 peale

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja X.X.

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta X.X.-i määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 25. novembri 2024. a

määruse resolutsiooni punkt 2 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kinni peetav isik X.X. esitas 15. detsembril 2022 Tartu Halduskohtule liitkaebuse Viru

Vangla vastu. Pärast X.X.-i esitatud kaebuse osalist tagastamist 13. jaanuari 2023. a

määrusega ja kaebaja poolt kaebuse täiendamist, tagastas Tartu Halduskohus 25. novembri

2024. a määrusega X.X.-i kaebuse tervikuna.

1.1.

Halduskohus leidis, et kaebaja põhieesmärgiks on tema paigutamine Viru Vanglast

ümber Tallinna Vangla avavangla osakonda. Seejuures on kaebaja väljendanud

rahulolematust tema suhtes koostatud individuaalse täitmiskavaga (ITK) ning

riskihinnanguga ja selles märgitud ohutasemega. Kaebaja esitas kaebuses erinevaid nõudeid,

kuid kõige selgemini mõistetavad nõuded on Viru Vangla 28. oktoobri 2022. a otsuse nr 6-

10/24731-2 ja 9. detsembri 2022. a vaideotsuse nr 6-12/480-3 tühistamise nõuded ning

vangla kohustamise nõue algatada kaebaja avavanglasse paigutamise menetlus. Veel on

kaebaja taotlenud Viru Vangla kohustamist erinevate toimingute sooritamiseks (nt ümber

hindama kaebaja riskitase ja ohtlikkuse tase; muutma kaebaja ITK-s märgitud avavanglasse

saamise võimaluse kuupäeva; lõpetama isikuandmete töötlemine kustunud karistuste osas;

viima andmete automatiseeritud töötlemine vastavusse isikuandmete kaitse seadusega (IKS))

ning erinevate vangla tegevuste ja asjaolude õigusvastasuse tuvastamiseks (nt et riskihinnang

on sisutu ja selle koostamiseks kasutatav meetod ei ole kooskõlas IKS-ga ega Põhiseadusega

(PS); kaebajal on õigus teha ITK-s muudatusi; vangla piirab ebaseaduslikult kaebaja õigusi

IKS-i alusel; vangla on rikkumise tõsiduse astme määramisel kohustatud juhinduma Euroopa

Inimõiguste Kohtu (EIK) asjakohasest praktikast; üksikvangistusega karistamine rahumeelse

tööle asumisest keeldumise eest on vastuolus rahvusvaheliste kinnipidamisstandarditega ning

Eesti riik on vangistusseaduse (VangS) § 63 lg 1 p 4 ja lg 4 kohaldamisel rikkunud

rahvusvahelistest lepingutest tulenevaid kohustusi; Viru Vangla meediku tegevus 4.

novembril 2022 oli ebakompetentne ja õigusvastane).

1.2.

Halduskohtule kaebuse esitamise hetkel viibis kaebaja Viru Vanglas, kuid praeguseks

on ta ümber paigutatud Tallinna Vanglasse, mistõttu ei ole kaebus kohustamisnõudes kaebaja

ümberpaigutamiseks Tallinna Vanglasse enam eesmärgipärane. Viru Vangla ei saa enam

otsustada selle üle, kas kaebaja suhtes on põhjendatud algatada tema ümberpaigutamise

menetlus ning kohus ei saa ka Viru Vanglat enam kohustada kaebaja taotlust uuesti

lahendama. Kui kaebajal on soov, et ta paigutataks Tallinna Vangla avavangla osakonda, on

tal õigus esitada taotlus sellesisulise menetluse algatamiseks Tallinna Vanglale. Ka kaebuses

esitatud teised kohustamisnõuded Viru Vangla vastu (kohustada vanglat ümber hindama

kaebaja riskitase ja ohtlikkuse tase; muutma ITK-s märgitud avavanglasse saamise võimaluse

kuupäeva; lõpetama isikuandmete töötlemine kustunud karistuste osas; viima andmete

automatiseeritud töötlemine vastavusse IKS-ga) ei saa enam olla eesmärgipärased, kuivõrd

vanglal puudub võimalus kaebaja suhtes otsustuste tegemiseks ja/või juba tehtud otsustuste

muutmiseks ja/või tühistamiseks.

Kui nõude rahuldamine ei ole muutunud asjaolude tõttu võimalik, siis ei ole ka

kohtumenetluse läbiviimine põhjendatud. Arvestades, et kohus ei ole kaebust menetlusse

võtnud, tagastab kohus kaebuse kohustamisnõuete osas halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 121 lg 2 p 2 alusel, kuna kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada

kaebuse eesmärki.

1.3.

Kaebaja esitatud tühistamisnõuded tagastab halduskohtus HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel,

kuna kaebajal puudub pärast kaebuse esitamist muutunud asjaolude tõttu ilmselgelt

kaebeõigus. Kaebaja esitatud kohustamisnõuete rahuldamine (algatada kaebaja suhtes tema

Viru Vanglast Tallinna Vangla avavanglasse ümberpaigutamise menetlus ja sooritada

erinevaid muid toiminguid) ei ole kaebaja Tallinna Vanglasse ümberpaigutamise tõttu

võimalik. Sel juhul ei riku kaebaja õigusi ka Viru Vangla 28. oktoobri 2022. a otsus nr 6-

10/24731-2, millega vangla jättis rahuldamata kaebaja 14. septembri 2022. a taotluse tema

Tallinna Vangla avavanglasse paigutamise menetluse alustamiseks, ega 9. detsembri 2022. a

vaideotsus nr 6-12/480-3. Kaebajal puudub nende otsuste vaidlustamise õigus HKMS § 44 lg

1 alusel ehk nende vaidlustamine ja neile kohtu poolt õigusliku hinnangu andmine ei ole

enam kaebaja õiguste kaitseks vajalik.

1.4.

Kaebuses esitatud erinevad õigusvastasuse tuvastamise nõuded tuleb tagastada HKMS

§ 121 lg 2 p 1 alusel. Kaebaja tuvastamisnõuded on vähemalt osaliselt abstraktsed ning

kaebajal puudub kaebeõigus selliste nõuete esitamiseks (nt tuvastada et kinnipeetava

rikkumise tõsiduse astme määramisel on vangla PS § 123 ja § 3 alusel kohustatud juhinduma

EIK otsustest, või tuvastada, et rahumeelse keeldumise eest üksikvangistusega karistamise

praktika on vastuolus rahvusvaheliste kinnipidamisstandarditega, Euroopa Kohtu otsustega,

CPT seisukohtadega ja ÜRO rahvusvahelise praktikaga kodaniku- ja poliitiliste õiguste osas).

Vanglal on juba iseenesest kohustus lähtuda enda tegevuses erinevatest õigusaktidest. Samuti

ei saa kohus lahendada üldist õigusvastasuse tuvastamise nõuet, vaid saab hinnata vangla

tegevuse õiguspärasust konkreetse haldusakti ja/või toimingu vaidlustamisel. Seega ka nt

kaebaja soovitud vangla meediku 4. novembri 2022. a tegevuse õiguspärasuse hindamine

eraldiseisvalt ei ole kaebuses toodud asjaoludel kaebaja õiguste kaitseks vajalik, sh ka mitte

preventiivsel eesmärgil, nagu kaebaja on kaebuse täienduses välja toonud. Ka kaebaja

soovitud riskihinnangu ja ITK koostamist puudutavate asjaolude eraldiseisev tuvastamine ei

saa olla kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Kohus saaks hinnata vastavaid kaebaja väiteid

riskihinnangu ja ITK alusel tehtud vangla otsustuste õiguspärasuse hindamise raames.

2. X.X. esitas Tartu Halduskohtu 25. novembri 2024. a määruse vaidlustamiseks

määruskaebuse, milles palub tühistada viidatud määruse resolutsiooni punkti 2 ja rahuldada

esmases kaebuses esitatud nõuded.

Kaebaja leiab, et kohus tõlgendas tema tahet ebaõigesti, et kaebaja eesmärgiks on üleviimine

avatud vanglasse. Kaebaja esitas kaebuse täienduses 24. jaanuaril 2023 oma tahte

üksikasjaliku tõlgenduse aga kohus ei vaadanud seda läbi. Kaebaja selgitas, et kõiki tema

nõudeid on vaja eraldi läbi vaadata, mitte panna ühte hunnikusse, otsides moodust

keeldumiseks. Vangla otsuste tühistamisnõue tuleb läbi vaadata sõltumata kaebaja asukohast.

Viru Vanglas koostatud ITK-d kasutatakse siiani Tallinna Vanglas. Ei ole õige nõuda

kaebajalt kogu protseduuri uuesti läbimist Tallinna Vanglas. Kohtu väide, et

tuvastamisnõuded on abstraktsed, on eraldatud faktidest. Kohtule on antud selgitused,

milliseid norme ja kuidas neid rikutakse ning millised vangla tegevused rikkumistega

kaasnevad. Kaebajal on õigus nõuda vangla tegevuste õigusvastasuse tuvastamist. See

võimaldab lõpetada vangla jätkuvad tegevused, kaitsta kaebaja õigusi antud hetkel ja

tulevikus ning nõuda hüvitist tekitatud kahju eest. Eelnev ei sõltu sellest vanglast, kus

kaebaja antud hetkel viibib.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust halduskohtu määruse

tühistamiseks. X.X.-i määruskaebus jääb rahuldamata.

4. Halduskohus selgitas ja põhjendas väga põhjalikult, miks esineb alus kaebuse

tagastamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ja neid kordama ei

hakka (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2).

5. Kaebaja leiab määruskaebuses, et halduskohus mõistis teda ebaõigesti kui väitis, et

kaebaja põhieesmärgiks on tema üleviimine avatud vanglasse. Ringkonnakohus kaebajaga ei

nõustu. Halduskohtule esitatud kaebuses on mitmeid nõudeid, kuid muuhulgas taotles

kaebaja Viru Vangla otsuste nr 6-10/24731-2 ja nr 6-12/480-3 tühistamist ja vangla

kohustamist algatama avavanglasse paigutamise menetlus. Nimetatud otsustega jäeti kaebaja

taotlus Tallinna Vangla avavanglaosakonda paigutamiseks ja riskihindamise

ümberhindamiseks rahuldamata ning selle otsuse peale esitatud vaie rahuldamata (tl 31, 35-

36). Samuti on kaebaja nõuded seoses enda riskihinnanguga ja ITK-ga kantud soovist saada

ümberpaigutatud avavanglaosakonda. Määruskaebuses ei ole kaebaja täpsustanud, millist

muud eesmärki ta kaebusega taotleb ning miks halduskohtu järeldus on ebaõige.

Määruskaebus ei sisalda väiteid, mille alusel saaks tõlgendada kaebust teistmoodi.

Kaebaja märkis 24. jaanuari 2023. a kaebuse täienduses halduskohtule, et vangla rikub

süstemaatiliselt tema õigusi ja vangla toimingute õigusvastasuse tuvastamise järgselt saab ta

nõuda kõikide oma karistuste annulleerimist ja kaitsta ennast tulevikus vanglarežiimi

kuritegeliku omavoli eest. Ringkonnakohtu hinnangul viitas halduskohus vaidlustatavas

määruses õigesti, et kohus ei saa lahendada üldist õigusvastasuse tuvastamise nõuet, vaid

saab hinnata vangla tegevuse õiguspärasust konkreetse haldusakti või toimingu

vaidlustamisel.

6. Ringkonnakohus märgib, et kohtule esitatav kaebus peab sisaldama konkreetseid

nõudeid vastavalt HKMS §-le 37 ja olema sõnastatud võimalikult selgelt ja lühidalt (HKMS

§ 52 lg 1). Kaebaja on esitanud kaebuses üle 15 nõude ning kõigi nende eesmärk ei ole

arusaadav. Mitu tuvastamisnõuet seoses õigusaktide ja EIK lahendite järgimisega sobiksid

kaebaja seisukohtadeks või põhjendusteks vangla kindla haldusakti või tegevuse

vaidlustamisel. Jaatada ei saa ka võimalust, et kui kaebaja viibib Tallinna Vanglas, saab ta

jätkuvalt vaidlustada Viru Vangla haldusakte või toiminguid. Kaebaja viibis küll Tartu

Halduskohtule kaebuse esitamise ajal Viru Vanglas, kuid on praeguseks ajaks ümber

paigutatud Tallinna Vanglasse. Kuna kaebaja ei viibi enam Viru Vanglas, ei ole Viru Vanglal

võimalik teha otsuseid, mis puudutaksid kaebaja õigusi. Viru Vanglal ei ole võimalik muuta

Tallinna Vanglas viibiva kinnipeetava ITK-d, riskihinnangut või tühistada tema suhtes varem

tehtud otsuseid. Teises vanglas viibides ei saa kaebajale Viru Vangla haldusaktid või

toimingud enam mingit mõju avaldada. Seetõttu ei saa muutunud asjaolude tõttu käesolevas

asjas toimuv menetlus kaebaja õiguslikku positsiooni parandada.

7. Tulenevalt eelnevalt esitatud asjaoludest ja vaidluse sisust jätab Tartu Ringkonnakohus

X.X.-i määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 25. novembri 2024. a määruse

resolutsiooni punkti 2 muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)