2-24-7103/24 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Margit Jäätma, Triin Uusen-Nacke

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 28. mai 2025

Tsiviilasja number

2-24-7103

Tsiviilasi

H.W hagi OÜ XXXXX vastu töölepingu

erakorralise ülesütlemise kehtivuse tuvastamiseks

ning töötasu, hüvitiste ja viivise saamiseks

OÜ XXXXX hagi H.W vastu töölepingu

erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks

ja töölepingu lõpetamiseks

Tsiviilasja

hind

apellatsioonikohtus

10 530 eurot 55 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 9. detsembri 2024. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ XXXXX apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Apellant (kostja): OÜ XXXXX (registrikood

XXXXXXXXX), lepinguline esindaja advokaat

Janar Kuus

Vastustaja (hageja): H.W (isikukood XXX),

lepinguline esindaja Margit Teino

RESOLUTSIOON

1. Jätta

OÜ XXXXX

apellatsioonkaebus

rahuldamata.

2. Jätta Tartu Maakohtu 9. detsembri 2024. a

otsus muutmata.

3. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud OÜ

XXXXX kanda.

4. Määrata H.W menetluskulude rahaliseks

suuruseks 805 eurot 20 senti.

5. Mõista OÜ-lt XXXXX H.W kasuks välja

menetluskulud 805 eurot 20 senti.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse

Riigikohtule

päeva

jooksul

otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui

seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab

ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. H.W (hageja) esitas 27. novembril 2023 töövaidluskomisjonile avalduse XXXXX OÜ

(kostja) vastu ja kostja esitas 18. detsembril 2023 töövaidluskomisjonile avalduse hageja

vastu.

Töövaidluskomisjon rahuldas 4. aprilli 2024. a otsusega hageja avalduse osaliselt ja jättis

kostja avalduse rahuldamata. Töövaidluskomisjon tuvastas, et poolte vahel sõlmitud tööleping

lõppes 16. novembril 2023 hageja esitatud töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldusega

töölepingu seaduse (TLS) § 91 lg 2 alusel. Töövaidluskomisjon mõistis kostjalt hageja kasuks

välja puhkusehüvitise 2843 eurot 90 senti (bruto), 2023. a oktoobri ja 1.–16. novembri töötasu

kokku 2562 eurot 4 senti (bruto), täiendkoolituse kulu hüvitise 252 eurot (neto), hüvitise TLS

§ 100 lg 4 alusel 3949 eurot 66 senti (bruto), kahju hüvitise autoraadio (ja sellega soetud

osade) eest 225 eurot (neto) ja viivise 9355 eurolt 56 sendilt perioodi 16. november 2023 kuni

15. detsember 2023 eest 52 eurot 32 senti ja edasi võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni.

2. Kostja esitas 6. mail 2024 maakohtule hagi, milles palub rahuldada kostja

töövaidluskomisjonile esitatud nõuded ning taotluse vaadata hageja esitatud avaldus

rahuldatud osas läbi hagimenetluse korras hagina. Kostja palub tuvastada hageja töölepingu

erakorralise ülesütlemise tühisuse ning lõpetada tööleping TLS § 85 lg 4 alusel alates 16.

detsembrist 2023.

Hagiavalduse kohaselt asus hageja 25. veebruaril 2019 suulise tähtajatu töölepingu alusel

kostja juures tööle autojuhina. Hageja pidi 7. oktoobril 2023 minema veoautoga tööle Rootsi

Kuningriiki. Kostja helistas 6. oktoobril 2023 hagejale seoses välislähetusse minekuga.

Hageja teatas, et ta ei saa 7. oktoobril 2023 välislähetusse minna, sest tema vanaema matused

toimuvad 8. oktoobril 2023. Kostja muutis laevapiletite broneeringu 7. oktoobrilt 8. oktoobri

õhtuks. Seejärel teatas hageja, et matused toimuvad 9. oktoobril 2023. Kostja muutis

laevapiletite kuupäevad 9. oktoobriks, aga hageja ütles, et ta on sel päeval matustel. Kostja

ütles hagejale, et kui viimane tööle tulla ei taha või ei saa, siis võib töösuhte lõpetada. Hageja

ei ilmunud tööle ja saatis 16. novembril 2023 avalduse töölepingu lõpetamiseks TLS § 91 lg 2

alusel.

Hageja töölepingu erakorraline ülesütlemine on tühine, selleks puudus alus. Kuna hageja ei

ilmunud tööle ega tundnud huvi tööle tulemise vastu, ei olnud kostjal kohustust talle töötasu

maksta. Hageja hakkas töö vastu huvi tundma alles 29. oktoobril 2023. Hageja väidab 14.

jaanuari 2024. a menetlusdokumendis, et ta sai kostja 3. novembri 2023. a e-kirjast aru, et

kostja lõpetas temaga töösuhte. Hageja ei vaidlustanud kostja töölepingu ülesütlemist ja

ülesütlemine on jõustunud. Töösuhet ei ole võimalik topelt üles öelda. Hageja avaldust saaks

käsitada töölepingu korralise ülesütlemise avaldusena. Kostja sai avalduse kätte 16. novembril

2023 ning töösuhe tuleb lugeda lõppenuks 16. detsembril 2023.

3. Hageja esitas 3. juunil 2024 maakohtule hagi, milles palus tuvastada, et poolte vahel

sõlmitud tööleping lõppes 16. novembril 2023 hageja esitatud töölepingu erakorralise

ülesütlemise avaldusega TLS § 91 lg 2 alusel ning mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitise

TLS § 100 lg 4 alusel 3949 eurot 66 senti (bruto), 2023. a oktoobri töötasu ja 1.–16. novembri

töötasu kokku 2562 eurot 4 senti (bruto), puhkusehüvitise 2843 eurot 90 senti (bruto),

täiendkoolituse kuluhüvitise 252 eurot (neto), kahju hüvitise autoraadio (ja seotud osade) eest

225 eurot (neto) ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Hagiavalduse kohaselt oli kokku lepitud töötasu 1500 eurot (neto) kuus, millele lisandusid

lähetuskulud. Kuna kostja asus X ja hageja elas X, edastas kostja kõik tööülesanded telefoni

teel. Hageja saatis kostjale tööaja arvestused koos kulude arvestustega igakuiselt meili teel.

Kui kostjal ei olnud vedusid välismaal, oli hageja kodus töö ootel ja täitis ühekordseid

ülesandeid Eestis. Kostja tasus ooteaja eest kokkulepitud töötasu. 2023. a juulist kuni

oktoobrini tegi hageja Eestis tööd. Kostja helistas 5. oktoobril 2023 ja teatas, et 8. oktoobril

2023 on vaja minna lähetusse. Hageja oli saanud teate vanaema surmast ja palus helistada

järgmisel päeval. Kui kostja helistas, siis hageja selgitas, et ta püüab leida lahenduse, et ta

saaks matustel osaleda ja minna ka lähetusse. Kostja ei olnud nõus väljasõitu muutma ja

teatas, et läheb kohalik vedaja. Hageja sai aru, et kostja lahendas olukorra. Kostja ei võtnud

pärast seda enam hagejaga ühendust ega vastanud hageja kõnedele. Hageja saatis 3.

novembril 2023 kütuse kulu aruande ning palus teatada, kui Autosert arve on tasutud. Kostja

3. novembri 2023. a vastusest selgus, et kostja arvates on töösuhe lõppenud. Kuna kostja

keeldus oktoobri töötasu maksmast, saatis hageja 15. novembril 2023 kostjale hoiatuse ja

teatas, et kui kostja hiljemalt 16. novembriks 2023 töötasu ei maksa, siis lõpetab hageja

töölepingu erakorraliselt. Kostja oktoobrikuu töötasu ei maksnud, hageja ütles kostjaga

töölepingu erakorraliselt üles.

Hageja ühe kuu keskmine töötasu oli 1283 eurot 22 senti ning hagejal on õigus nõuda TLS§

100 lg 4 alusel hüvitist 3949 eurot 66 senti (bruto). Kostja on jätnud hagejale tasumata töötasu

2023. a oktoobri eest 1609 eurot 29 senti (bruto) ja 1.–16. novembri eest 952 eurot 75 senti

(bruto). Hagejal on õigus saada puhkusehüvitist 53 päeva eest 2843 eurot 90 senti (bruto).

Hageja ei ole kasutanud puhkust 2022. ja 2023. aasta eest. Kostja ei tõendanud, et hageja

oleks puhkust kasutanud. Kostja märkis 2023. a-l kolmel korral töötasu selgitusse

puhkusetasu, aga hageja ei ole esitanud puhkuseavaldust. Puhkusel olekut ei ole märgitud

tööaja aruandes. Kostja on kohustatud hüvitama täiendkoolituse kulu 252 eurot.

Veoautokoolitus oli vajalik tööülesannete täitmiseks, hageja kooskõlastas osalemise kostjaga.

Autosse jäid hageja isiklikud esemed – autoraadio, võimendi ja alaldi kokku 720 euro

väärtuses. Kostja keeldus nende tagastamisest.

4. Hageja vaidles kostja hagile vastu. Poolte vahel ei olnud sõlmitud suulist töölepingut.

Kostja endine juhatuse liige A.A. kinnitas töövaidlusasjas, et tööleping oli sõlmitud kirjalikult

ja see on hoiustatud XXXXX. Hagejale oli teada, et ta peab minema oktoobri alguses

lähetusse, täpne kuupäev ei olnud hagejale teada. Hageja ei teadnud kostjaga telefoni teel

rääkides, millal matused toimuvad. Kostja väited laevapiletite broneerimise ja nende

kuupäevade muutmise kohta ei vasta tõele.

Kostja ei ole pärast 6. oktoobrit 2023 hagejale helistanud, samuti ei vastanud ta 11. ja 19.

oktoobril 2023 ning 8. novembril 2023 hageja kõnedele. Hageja esitas lahkumisavalduse alles

pärast seda. Kostja ei esitanud hagejale töölepingu ülesütlemise avaldust. Hageja ei pidanud

väljendist „tõmbame joone alla“ aru saama, et kostja ei kavatse enam hagejat edaspidi tööga

kindlustada ega töötasu maksta.

5. Kostja vaidles hageja hagile vastu. Hageja töölepingu erakorraline ülesütlemine on tühine.

Kostja on TLS § 28 lg 2 p 2 kohaselt kohustatud töötasu maksma üksnes siis, kui hageja teeb

tööd. Hageja ilmus välja alles siis, kui talle ei makstud töötasu. Töötasu nõue ei ole hea usu

põhimõttega kooskõlas. Pooled ei ole ooteajas kokku leppinud. Kostja selgitas kohtuistungil,

et ootamise olukorda varem ei olnud, sest kogu aeg oli töö olemas. Alati oli teada, millal tuleb

lähetusse minna. Kuna töölepingu erakorraline ülesütlemine on tühine, on alusetu ka hageja

hüvitise nõue. Kostja taotles hüvitise vähendamist nullini.

Hageja on töösuhte kestel puhanud, saamata on 13,34 päeva puhkust ning puhkusehüvitis 568

eurot 2 senti (neto). Hageja pangakonto väljavõttest nähtuvalt on kostja maksnud talle

puhkusetasu. Hageja ei esitanud puhkusetasu laekumisel pretensioonine. Puhkusel viibimine

ei sõltu avalduse olemasolust. Hageja kahju hüvitamise nõue 225 eurot on alusetu ja

põhjendamata. Hageja eemaldas sõidukist originaal stereoseadme ja pole seda tagastanud.

Aluseks ei saa võtta autoraadio soetamise maksumust, sest autoraadio oli kasutatud. Hagejal

puudub õiguslik alus nõuda veoautojuhi täiendkoolituse kulu hüvitamist, kostja ei suunanud

teda koolitusele. Kostja oli nõus tasuma arve tingimusel, et arvel märgitud summa

käibemaksuta osa peetakse hageja palgast kinni.

MAAKOHTU LAHEND

6. Tartu Maakohus tegi 9. detsembril 2024 otsuse, millega jättis kostja hagi rahuldamata ja

rahuldas hageja hagi. Maakohus tuvastas, et poolte vahel sõlmitud tööleping lõppes 16.

novembril 2023 hageja erakorralise ülesütlemise avaldusega TLS § 91 lg 2 alusel ning mõistis

kostjalt hageja kasuks välja hüvitise TLS § 100 lg 4 alusel 3949 eurot 66 senti (bruto), töötasu

2562 eurot 4 senti (bruto), puhkusehüvitise 2843 eurot 90 senti (bruto), täiendkoolituse kulu

hüvitise 252 eurot (neto) ja kahjuhüvitise autoraadio, võimendite ja alaldi eest 225 eurot

(neto). Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivise

ajavahemiku 17. november 2023–9. detsember 2024 eest 1227 eurot 21 senti ja tasumata

põhivõlalt 9355 eurolt 56 sendilt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

10. detsembrist 2024 kuni põhivõla tasumiseni. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda

ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 3777 eurot. Maakohus märkis, et

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda lahendi jõustumisest kuni täitmiseni

viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud ulatuses.

Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et pooled sõlmisid 25. veebruaril 2019 töölepingu, mille

kohaselt H.W töötas XXXXX OÜ-s autojuhina. Hageja esitas 16. novembril 2023 kostjale

töölepingu ülesütlemise avalduse TLS § 91 lg 2 alusel põhjendusega, et kostja viivitas

oluliselt palga maksmisega. Kostja kinnitusel sai ta avalduse kätte 16. novembril 2023. Poolte

vahel on vaidlus selle üle, kas hageja avaldus oli põhjendatud.

Kohtule ei ole esitatud sõlmitud töölepingut, aga hageja pangakonto väljavõtte kohaselt tasus

kostja töötasu tavaliselt 10. kuupäevaks. Pooled ei vaidle, et kostja ei maksnud hagejale 2023.

a oktoobri ja novembri eest töötasu ning see nähtub konto väljavõttelt.

Maakohus leidis, et töösuhe ei lõppenud ülesütlemisega 3. novembril 2023. Kostja 3.

novembri 2023. a e-kiri ei saa olla ülesütlemisavaldus, kuna selle sisust ei ole üheselt

arusaadav kostja soov. Hageja ei pidanud aru saama, et kostja soovib selle kirjaga lepingut

ühepoolselt lõpetada. Kostja ei ole teinud selle teate alusel kannet TÖR-i. Seega ka kostja ei

käsitanud algselt seda teadet ülesütlemisavaldusena.

Kostja selgituste kohaselt ei maksnud ta töötasu, kuna hageja ei ilmunud tööle. Kostja ei ole

oma väidet tõendanud. Kostja ei tõendanud, et hageja pidi minema oktoobris välislähetusse,

kuid keeldus sellest. Kostja enda selgituste kohaselt vahetas kostja hagejale vastu tulles mitu

korda laevapileteid. Seega võib arvata, et hageja ei läinud lähetusse kokkuleppel kostjaga.

Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit, et kostja oleks selgelt kohustanud hagejat lähetusse

minema. Kostja esindaja ei andnud ka kohtuistungil selget vastust.

Kostja ei tõendanud, et hageja ei ilmunud pärast 9. oktoobrit tööle. Hageja väitel sai ta

tööülesannete kohta infot telefoni teel. Kostja vaidles sellele küll vastu, aga ei osanud

selgitada, mil moel hagejale sõitude kohta teavet jagati. Kostja ei toonud välja ega tõendanud,

et hagejal oli kohustus käia osaühingu Käreveres asuvas kontoris ülesandeid saamas. Ka

kostja enda kirjeldusest nähtub, et info järjekordse välislähetuse kohta andis osaühingu

esindaja hagejale telefoni teel. Maakohus luges piisavalt tõendatuks, et hageja pidi olema

kodus n-ö ootel ning minema tööd tegema pärast konkreetse korralduse saamist.

TLS § 28 lg 2 p 2 sätestab, et tööandja on muu hulgas kohustatud maksma töö eest töötasu

kokkulepitud tingimustel ja ajal. Töö andmata jätmisel peab tööandja maksma keskmist

töötasu TLS § 35 alusel. Seega oli kostjal kohustus hagejale tasu maksta ka siis, kui ta tööd ei

anna.

TLS § 91 lg 2 p 2 sätestab, et töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda mh siis, kui

tööandja on oluliselt viivitanud töötasu maksmisega. Kostja oleks pidanud oktoobri töötasu

maksma hiljemalt 10. novembril 2023. Kuna kostja seda ei teinud ja hoolimata hageja

hoiatusest tasu ei maksnud, oli hagejal õigus tööleping üles öelda. Hageja võis tugineda kostja

3. novembri 2023. a kirjale, millest nähtuvalt kostja plaanis ka tulevikus jätta töötasu

maksmata („Ega kui tööl ei ole käidud siis palka ei ole ka kuskilt maksta.“). Töölepingu

erakorraline ülesütlemine oli põhjendatud.

Kuna hageja ütles töölepingu erakorraliselt üles kostja lepingurikkumise tõttu, on tal õigus

nõuda TLS § 100 lg 4 kohaselt hüvitist kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Maakohus ei

pidanud põhjendatuks vähendada hüvitist 0 euroni. Kolme kuu töötasu suurune hüvitis on

üldreegel ning hüvitise suuruse muutmiseks peavad esinema kaalukad põhjused. Kostja ei ole

toonud välja asjaolusid, et seaduses ette nähtud hüvitise tasumine on mingil põhjusel

ebaõiglane. Hageja ei ole kuidagi kõrvale hoidnud töölepingu täitmisest ega ole kostjale kahju

tekitanud. Poolte vahel ei ole vaidlust, et hageja kolme kuu töötasu on 3949 eurot 66 senti

(bruto).

Pooled ei vaidle, et kostja ei maksnud hagejale töötasu alates 2023. a oktoobrist. Kuna

tööleping lõppes 16. novembril 2023, mõistis maakohus hageja kasuks selle aja eest välja

töötasu kokku 2562 eurot 4 senti (bruto). Kostja ei ole nõutud summat arvutuslikult

vaidlustanud.

Töölepingu lõpetamisel tuleb hagejale TLS § 71 kohaselt hüvitada kasutamata puhkus.

Hageja väitel oli tal kasutamata 2022. ja 2023. aasta eest kokku 53 puhkusepäeva, mille eest

on õigus saada puhkusehüvitist 2843 eurot 90 senti (bruto). Kostja vastuväite kohaselt on

hagejal saamata 13,34 päeva puhkust ning puhkusehüvitis 568 eurot 2 senti (neto). Kostja

märkis 10. veebruari 2023. a, 9. juuni 2023. a ja 11. juuli 2023. a ülekannete selgitusse

puhkusetasu maksmise. Samas ei ole kostja tõendanud, et hageja oli sellel ajal puhkusel.

Hageja võrdles ülekandeid jaanuari, mai ja juuni aruannetega ning leidis, et hageja oli sellel

ajal tegelikult lähetuses. Nimetatud kuude aruannetes ei ole puhkusel viibimist kajastatud.

Kostja esitas TVK-le puhkuse arvestuse, kuid see ei lähe kokku hagejale makstud tasudega.

Hageja on kostja arvestuse kohaselt puhanud ka aprillis, aga mais talle puhkusetasu makstud

ei ole. Kuna kostja ei ole tõendanud, et hageja oleks puhkuseavalduse esitanud või puhanud,

luges maakohus, et hagejale tuleb hüvitada 53 puhkusepäeva. Pooled ei vaidle hüvitise

suuruse arvutamise üle.

Hageja on soovinud täiendkoolituse kulu 252 euro hüvitamist. Kostja lubas Autosert arve

tasuda. TLS § 28 lg 2 p-st 5 tuleneb tööandja kohustus kanda koolituskulusid, kui tegemist on

ettevõtte huvidest lähtuva koolitusega. Autosert arve kohaselt on see 35-tunnine

täienduskoolitus (veoautojuht, bussijuht) ning hageja seletas, et ilma selle koolituseta ei oleks

ta saanud välislähetustele. Kuni pooled pole tõendanud vastupidist, tuleb eeldada, et koolituse

läbimine oli kostja huvides. Kostja ei ole vaidlustanud seda, et hageja on koolituse eest

tasunud.

Hageja esitas kahju hüvitamise nõude seoses sellega, et autosse jäi talle kuuluv autoraadio

koos lisadega. Hageja esitas tõendina autoraadio arve 145 eurot ning nimetas teiste esemete

summa. Hageja väitel jäid veoautosse tema isiklikud esemed, mh autoraadio maksumusega

145 eurot, võimendi 100 eurot, võimendi 50 eurot, 24v-12v alaldi 80 eurot, kokku 720 euro

väärtuses. Kostja leidis, et kasutamise tõttu ei ole nende väärtus enam see, mis ostes. Hageja

vähendas nõutud summat ja soovis 225 eurot hüvitist. Pooled ei vaidle, et vaidlusalused asjad

kuuluvad hagejale ning need on kostja käes, mistõttu tuleb kostjal VÕS § 115 lg 1 alusel

hüvitada 225 eurot.

Kostjal väitel eemaldas hageja sõidukist originaal stereoseadme ja pole seda tagastanud.

Maakohtu hinnangul ei olnud kostja tõendatud, et tal oleks nõue hageja vastu ja ta saaks kahju

hüvitamisest VÕS § 110 alusel keelduda.

Kostja on viivituses töötasu, hüvitise ja puhkusehüvitise tasumisega. Kui tööleping lõppes 16.

novembril 2023, tekkis kostjal nimetatud summade tasumise kohustus.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

7. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse. Kostja vaidlustab maakohtu

otsust kostja hagi rahuldamata jätmise osas ja hageja hagi rahuldamise osas, v.a osas, millega

maakohus rahuldas hageja täienduskoolituse kulu hüvitise (252 eurot) ja kahjuhüvitise (225

eurot) nõuded.

Kostja ei nõustu maakohtu järeldusega, et poolte töösuhe lõppes hageja 16. novembril 2023

esitatud töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldusega, hagejal puudus selleks mõjuv

põhjus.

Hageja ei ilmunud tööle ega tundnud üle kuu aja huvi tööle tulemise vastu. Kostja esitas

töövaidluskomisjonile ja maakohtule põhjendused ja tõendid, et hageja ei soovinud minna

välislähetusse Rootsi Kuningriiki ja hageja oli teadlik sellest, et kostja muutis tema tegevuse

tulemusena laevapiletid 10. oktoobrile 2023. Hageja ilmus välja alles siis, kui talle ei makstud

töötasu 2023. a oktoobrikuu eest.

Hageja väited töösuhte lõpetamise osas on vastuolulised. Hageja kinnitas, et ta sai kostja 3.

novembri 2023. a e-kirjast aru, et kostja lõpetas temaga töösuhte. Hageja oleks pidanud

vaidlustama töölepingu ülesütlemise seaduses sätestatud korras ja ta ei saa teistkordselt

töösuhet lõpetada. Hageja pidi minema välislähetusse Rootsi Kuningriiki. Küsimus oli üksnes

hageja välislähetusse minemise kuupäeva muutumises seoses hageja vanaema surmaga.

Kostja esitas töövaidluskomisjonile dokumentaalse tõendina hageja K,K, 15. jaanuari 2024. a

seletuskirja, millest nähtub, et hageja oleks saanud ka ise minna välislähetusse Rootsi

Kuningriiki, kuid ta ei olnud sellest huvitatud. Maakohus ei põhjendanud, miks ta selle

tõendiga ei arvestanud. Selle asemel, et helistada kostjale ja anda teada, et ta läheb ise

välislähetusse, otsustas hageja, et „las X (kostja juhatuse liige) rahuneb paar nädalat ja siis

vaatab edasi“. Hageja hakkas töö vastu huvi tundma alles 29. oktoobril 2023, mil helistas

K,K,le, mitte aga kostja juhatuse liikmele.

Kuna hageja töölepingu erakorraline ülesütlemine on tühine, siis saaks hageja avaldust

käsitleda korralise ülesütlemise avaldusena. Kostja sai hageja avalduse kätte 16. novembril

2023, töösuhe tuleb lugeda TLS § 98 lg 1 alusel lõppenuks 16. detsembrist 2023.

Kuna hageja töölepingu erakorraline ülesütlemine on tühine, siis oleks maakohus pidanud

jätma rahuldamata TLS § 100 lg 4 alusel esitatud hüvitise nõude. Isegi kui hageja on

töölepingu kehtivalt üles öelnud, on hüvitis kolme kuu keskmise töötasu ulatuses kostja

suhtes äärmiselt ebaõiglane. Maakohus jättis tähelepanuta, et kogu probleem sai alguse

sellest, et hageja vältis ise välislähetusse minekut. Hageja andis kostjale matuse toimumise

kohta valed kuupäevad ja laskis mitmel korral kostjal laevapiletid teisele kuupäevale muuta.

Maakohus jättis tähelepanuta kostja 12. veebruaril 2024 töövaidluskomisjonile esitatud

menetlusdokumendi lisa 1.

Kuna hageja ei ilmunud tööle, siis ei olnud kostjal kohustust maksta talle töötasu. Käesoleval

juhul ei esinenud olukorda, kus kostjal polnud võimalik kindlustada hagejat tööga.

Hageja viide ülesütlemisele eelnenud hoiatusele ei oma tähtsust. Hageja eesmärgiks ei olnud

tööle ilmumine, vaid alusetult töötasu ja hüvitise saamine. Hageja esitas kiirelt töölepingu

erakorralise ülesütlemise avalduse, mitte aga nõuet võimaldada tööd või ilmuda tööle.

Töötasu nõudmist aja eest, mil hageja ei ilmunud tööle, ei saa pidada hea usu põhimõttega

kooskõlas olevaks. Hageja kuritarvitab oma õigusi.

Kostja on maksnud hagejale puhkusetasu, mis on nähtav hageja enda esitatud pangakonto

väljavõttest. Ka kostja raamatupidamise esitatud andmete kohaselt on hageja viibinud

puhkusel ja tal on õigus saada puhkusehüvitist 568 eurot 2 senti (neto). Maakohus on jätnud

selle dokumentaalse tõendi tähelepanuta. Hageja ei esitanud puhkusetasu laekumisel ühtegi

pretensiooni selle kohta, et ta pole puhkusel viibinud. Heauskselt käituv hageja oleks sellisest

veast kostjat informeerinud. Puhkusel viibimise fakt ei sõltu avalduse olemasolust või selle

puudumisest. Hagejale on kogu aeg makstud tasud välja järgneva kuu 10. kuupäevaks, seega

puudutab näiteks 10. veebruari 2023. a ülekanne 2023. a jaanuari. Hageja on soovinud

puhkusetasu saada koos töötasuga puhkusel viibimisele järgneval kuul. See ühtib ka hageja 4.

veebruaril 2023 esitatud aruandega ja teiste aruannetega. Hageja viibis puhkusel 1. jaanuarist

2023 kuni 15. jaanuarini 2023 ja puhkusel viibimine nähtub pangakonto väljavõttest.

8. Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Hageja

palub jätta kõik menetluskulud kostja kanda.

Maakohus ei ole rikkunud menetlusnorme ega kohaldanud valesti materiaalõigust. Hageja

jääb maakohtu ja töövaidluskomisjoni menetluses esitatud seisukohtade ja väidete juurde.

Maakohus on hinnanud kõiki tõendeid kogumis ega ole eelistanud ühtegi tõendit. K. K, oli

sõltuvussuhtes kostjast, olles viimase töötaja. K,K, 15. jaanuari 2024. a seletuskirja kohta on

antud hinnang juba töövaidluskomisjoni otsuses. Töövaidluskomisjon leidis, et pigem on selle

seletuskirjaga tõendatud, et hageja oli valmis tööd tegema.

Hageja ei keeldunud välislähetusse minemisest. Hageja teatas kostjale 6. oktoobril 2023, et

soovib vanaema matustel osaleda. Kostja nõustus sellega. Hageja ei öelnud kostjale, et

matused on 8. oktoobril 2023 ega lasknud korduvalt muuta laevapiletite kuupäevi. Kostja

kinnitab ka apellatsioonkaebuses, et korraldas ise laevapileti asendamise selleks, et hageja

saaks minna oma vanaema matustele. Hiljem kuulis hageja oma töökaaslase käest, et

lähetusse läksid siiski sama ettevõtte kaks töötajat ja alles esmaspäeval, s.o 9. oktoobril 2023.

Kostja 8. jaanuaril 2023 töövaidluskomisjonile saadetud vastuse lisas esitatud kirjavahetuse

järgi DFDS A/S Eesti filiaaliga broneeris kostja 5. oktoobril 2023 laevapileti pühapäevaks, s.o

8. oktoobriks 2023, mitte 7. oktoobriks 2023. Nimetatud kirjavahetus DFDS A/S Eesti

filiaaliga ei tõenda, et laevapiletite kuupäevi oleks korduvalt muudetud.

Hageja ei ole kunagi kinnitanud, et sai kostja 3. novembri 2023. a kirjast aru, et kostja on

töösuhte lõpetanud. Arvestades et kostja keeldus oktoobrikuu eest töötasu maksmast ega

kindlustanud hagejat pärast 9. oktoobrit 2023 kokku lepitud tööga, oli hagejal mõjuv põhjus

töölepingu erakorraliseks lõpetamiseks.

Maakohus on õigesti mõistnud välja hüvitise TLS § 100 lg 4 alusel. Maakohus on õigesti

leidnud, et kaalukaid põhjuseid hüvitise suuruse muutmiseks ei esinenud.

Kostja heidab hagejale ette hea usu põhimõtte vastast käitumist olukorras, kus kostja on ise

käitunud hea usu põhimõtte vastaselt. Hageja pidas ise tööaja arvestust, saates kostjale iga kuu

vastavad aruanded. Poolte töötasu kokkulepet ooteajal tõendavad hageja pangakonto väljavõte

ja hageja kostjale esitatud igakuised aruanded.

Kuivõrd poolte töösuhe kestis kuni 16. novembrini 2023, oli kostjal kohustus selle ajani

hagejale töötasu maksta. Kostja ei tõendanud, et hageja oleks jätnud tööülesanded täitmata.

Maakohus on puhkusetasu välja mõistmist põhjendanud, tuginedes tõenditele ja andnud

sealjuures hinnangu kostja raamatupidamise esitatud arvestuse kohta. Maakohus ei ole jätnud

kostja nimetatud dokumentaalset tõendit tähelepanuta. Kostja ei ole esitanud ühtki tõendit, et

hageja oleks avaldanud puhkusele mineku soovi ja kostja oleks seda aktsepteerinud ega

puhkusegraafikut. Samuti ei ole kostja tõendanud, et hageja on soovinud puhkusetasu saada

koos töötasuga puhkusel viibimisele järgneval kuul.

Arvestades kõiki töövaidlusasja asjaolusid, s.o kostja pahatahtlikkust töösuhtes, hageja tööga

kindlustamata jätmist ja töövaidlusasja lahendamise venitamist olukorras, kus ettevõttes ei ole

enam ühtki hagejat, ettevõttel on suur maksuvõlg ning ettevõte on üle antud tuntud

firmamatjale, palub hageja jätta kõik menetluskulud kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu

otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus jätab kohtuotsuse TsMS § 657 lg 1 p

1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus jätab menetluskulud

ringkonnakohtus kostja kanda.

Kostja ei ole vaidlustanud maakohtu otsust osas, milles maakohus rahuldas hageja nõude

täiendkoolituse kulu hüvitise 252 eurot (neto) ning autoraadio, võimendite ja alaldi eest

kahjuhüvitise 225 eurot (neto) saamiseks. Selles osas on maakohtu otsus jõustunud (TsMS §

456 lg 4).

10. Hageja palus tuvastada, et poolte vahel sõlmitud tööleping lõppes 16. novembril 2023

hageja töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldusega TLS § 91 lg 2 alusel.

Kostja palub tuvastada hageja töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse ning lõpetada

tööleping TLS § 85 lg 4 alusel alates 16. detsembrist 2023.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti hageja nõude rahuldanud ning jätnud kostja

nõude rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu sellekohaste põhjendustega

(maakohtu otsuse p-d 8.1 ja 8.2) ja ei korda neid kõiki TsMS § 654 lg 6 järgi.

11. Vastuseks kostja apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

Hageja tugines 16. novembri 2023. a töölepingu ülesütlemise avalduses TLS § 91 lg-le 2,

leides, et kostja viivitas oluliselt palga maksmisega. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et

täitmata on hageja töölepingu erakorralise ülesütlemise materiaalne eeldus (mõjuv põhjus).

Apellatsioonkaebuses ei vaidlusta kostja maakohtu poolt tuvastatut, et kostja ei maksnud

hagejale 2023. a oktoobri ja novembri eest töötasu ning see nähtub ka hageja konto

väljavõttelt.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja ei ole tõendanud, et hageja ei ilmunud tööle

ega tundnud enam kui kuu aja jooksul huvi tööle tulemise osas.

TLS § 5 lg 1 nimetab minimaalsed nõuded töölepingu kirjalikule dokumendile. Kohtule ei ole

esitatud töölepingut, millest tuleneksid selgelt töötaja kohustused, tööülesannete kirjeldus ja

nende täitmise viis ja koht, samuti aeg, millal töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid

(tööaeg). Kostja kohustuseks on oma töötajatega nõuetekohase töölepingu sõlmimine.

Töösuhe poolte vahel oli kestnud aastaid. Olukorras, kus tööandja ei esita seadusest

tulenevatele nõuetele vastavat töölepingut, ei piisa vaidluse puhul töötaja töökohustuste sisu

üle tööandja hilisemast selgitusest.

Kostja ei ole tõendanud ka seda, et hagejal oli kohustus kindlal ajal viibida kostja asukohas,

maakohus on õigesti järeldanud, et esitatud asjaolude põhjal tuleb usutavaks pidada hageja

väidet, et hageja sai tööülesannete kohta infot telefoni teel. Maakohus leidis põhjendatult, et

kuigi kostja vaidles vastu hageja väitele tööülesannete edastamise viisi kohta, ei ole kostja

menetluses selgelt esile toonud, mil moel töötajale sõitude kohta teavet jagati. Ka

apellatsioonkaebuses ei ole kostja selgitanud, milline oli kostja igapäevane töökorraldus.

Viited võimalikule telefonivestluses toimunud pooltevahelisele vastastikusele

möödarääkimisele hageja lähedase surma asjaoludega seonduvalt ei tõenda hageja

töökohustuste täitmise viisi ja konkreetse juhtumi täpseid asjaolusid (apellatsioonkaebuse p

3.5).

Kostja esitatud kostja teise töötaja K,K, 15. jaanuari 2024. a seletuskirjast (dtl 503) nähtub

ühe konkreetse väidetava töötajate omavahelise vestluse sisu. See, et üks kostja töötajatest

kinnitas, et tema arvates sai hageja aru, et tal oleks endal olnud võimalik sõitma minna, aga

hageja ei olnud sellest väga huvitatud, ei nähtu ei kostja töökorraldus ega hageja

töökohustuste rikkumine.

Maakohus on õigesti tuginenud TLS § 28 lg 2 p-le 2, mille kohaselt tööandja on kohustatud

maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. Töö andmata jätmisel peab tööandja

maksma keskmist töötasu TLS § 35 alusel. Kostjal oli kohustus töötajale tasu maksta ka siis,

kui ta tööd ei anna.

Maakohus on õigesti leidnud, et hagejal oli alust arvata, et kostja talle töötasu ei maksa, kuna

kostja oli teda 3. novembri 2023. a e-kirjaga teavitanud, et ta ei kavatse ka tulevikus tasu

maksta (dtl 117) . Hageja saatis kostjale 15. novembril 2023 hoiatuse ja palus tasuda saamata

jäänud töötasu (dtl 62).

12. Maakohus on õigesti mõistnud välja hagejale töötasu 2023. a oktoobrist kuni 16.

novembrini 2023. Kostja ei ole seda summat arvutuslikult ka apellatsioonkaebuses

vaidlustanud.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole diskretsiooni rikkunud kostjalt TLS § 100 lg 4

alusel hüvitise välja mõistmisega. TLS § 100 lg 4 järgi maksab tööandja juhul, kui töötaja

ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud,

tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Ringkonnakohus ei

nõustu kostja apellatsioonkaebuse väidetega, mille kohaselt on kolme kuu hüvitise nõue

kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane.

Kostja viitab apellatsioonkaebuses TLS § 15 lg-tele 1 ja 2, kuid kostja ei ole tõendanud hageja

tööülesannete täitmata jätmist. Maakohus on õigesti leidnud, et kostja ei ole esitanud ühtegi

tõendit selle kohta, et ta oleks selgelt kohustanud hagejat lähetusse minema.

13. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka puhkusehüvitise väljamõistmise osas. Ainuüksi

see, kui töötaja jätab vaidlustamata tööandja poolt tehtud tasu selgitusse kantud

„puhkusetasu“, ei tõenda töötaja puhkusel viibimise aega. Kostja ei esitanud

apellatsioonkaebuses ka sisulisi vastuväiteid maakohtu poolt tuvastatule, et hageja võrdles

ülekandeid jaanuari, mai ja juuni aruannetega ning leidis, et ta oli sellel ajal tegelikult

lähetuses. Hageja esitas nimetatud kuude aruanded (dtl 128 jj) ning neis ei ole puhkusel

viibimist kajastatud. Maakohus hindas kostja esitatud puhkuse arvestust (dtl 506), kuid leidis,

et see ei lähe kokku töötajale makstud tasudega (dtl 213). Dokument, mille kohaselt oleks

hagejal saada puhkusetasu 568 eurot 2 senti (dtl 285), ei tõenda puhkusel viibimise aega ega

tasu arvestamise viisi.

Maakohus leidis ringkonnakohtu hinnangul sellises olukorras õigesti, et kuna tööandja ei ole

tõendanud, et töötaja oleks puhkuseavalduse esitanud või puhanud, tuleb hagejale hüvitada 53

puhkusepäeva. Apellatsioonkaebuses ei vaidlusta kostja hüvitise suuruse arvutamist.

14. Kuivõrd ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse

muutmata, puudub vajadus muuta menetluskulude jaotust maakohtu menetluses.

15. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta kostja kanda

(TsMS § 171 lg 1).

Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema apellatsiooniastmes kantud

menetluskuluks lepingulise esindaja kulu 959 eurot 40 senti (koos käibemaksuga). Hageja

esindajal kulus apellatsioonkaebuse analüüsile ja sellele vastuse koostamisele kokku 7 tundi.

Hageja esindaja tunnitasu oli 110 eurot (ilma käibemaksuta). Ringkonnakohus leiab, et hageja

esindaja ajakulu on vaidluse keerukust ja mahukust arvestades põhjendatud ja vajalik kokku 6

tunni ulatuses. Hageja esindaja tunnitasu ei ületa sarnase õigusteenuse keskmist hinda. Seega

määrab ringkonnakohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks apellatsiooniastmes ja

mõistab kostjalt hageja kasuks välja 805 eurot 20 senti (koos käibemaksuga) (6x110x1,22).

(allkirjastatud digitaalselt)