1-09-4681/28 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1

1-09-4681

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 07. detsembril 2011. a, Tartu kohtumaja, Kalevi 1 Asja number 1-09-4681 (09230105155) Täitmiskohtunik Ene Muts Kohtuistungi sekretär Kädi Leola Prokurör Evelin Merilaine Kriminaalasi Tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamine. Kinnipeetav H.B Isikukood: XXX; elukoht vabanemisel:XXXX; EV kodanik RESOLUTSIOON juhindudes KarS § 76 lg 3 ja KrMS § 426, 432

Vabastada H.B , isikukood: XXX, talle Harju Maakohtu 03.04.2009.a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimuslikult enne tähtaega katseajaga 1 (üks) aasta. KarS § 78 p 2 järgi katseaja algust hakata lugema kohtumääruse jõustumisest.

Kohustada H.B täitma katseaja jooksul KarS § 75 lg. 1 sätestatud kontrollnõudeid järgmiselt:

- elama kohtu määratud alalises elukohas, vabanemise järel XXXX;

- ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike

järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele,

- alluma

kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks ku

viieteistkümneks päevaks,

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

KarS § 75 lg 2 p 2 ja 8 alusel määrata H.B-le

katseajaks järgmised kontrollkohustused:

- mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume;

- osalema sotsiaalprogrammis, mida kriminaalhooldusametnik soovitab.

Määrata H.B

katseajaks käitumiskontrollile Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja Vivian Ojastu järelevalve alla.

2 Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul arvates 08.12.2011. a.

Asjaolud ja kohtu seisukoht

H.B tunnistati süüdi Harju Maakohtu 03.04.2009.a. otsusega KarS § 424 ja § 329 järgi ning Kars § 63 lg 1 alusel mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel

vähendati H.B-le mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks

mõisteti 8 kuud vangistust. Kars § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka tema

eelvangistuses viibitud aeg 02.04.2009 kuni 03.04.2009, mille järgi on kandmata karistus 7

kuud ja 28 päeva. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada uue kuriteo eest mõistetud karistus eelmisele 10.04.2008 a. Harju Maakohtu poolt mõistetud karistusele ärakandmata osa võrra,

mõistes liitkaristuseks 1 aasta, 11 kuud ja 28 päeva. Vastavalt KarS § 69 asendati karsitus

üldkasuliku tööga 1436 tundi ja see tuli ära teha 24 kuu jooksul. 25.04.2011 aasta Tartu

Maakohtu määrusega pöörati KarS § 69 lg 6 alusel täitmisele 03.04.2009 Harju Maakohtu kohtuotsusega H.B-le määratud karistus täitmata osas s.o. 6 kuud ja 22 päeva.

Karistusaeg algas 07.06.2011.a ja lõpeb 29.12.2011.a.

Õigus taotleda ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve all ja ennetähtaegset tingimisi vabastamist saabus 07.12.2011.a.

H.B on varem kriminaalkorras karistatud ühel korral. See on tema esimene reaalne

vangistus. H.B mõisteti süüdi alkoholi joobes sõiduki juhtimise ja karistuse täitmisest kõrvale hoidumise eest. Varasemalt on teda karistatud joobes juhtimise ja varavastase kuriteo eest samuti korduvalt väärtegude eest Liiklusseaduse alusel.

Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt ei ole H.B vangistuse ajal distsiplinaarkorras

karistatud. Vanglas ei ole kinnipeetav osalenud taasühiskonnastamise alastes tegevustes, kuna kinnipeetavale ei ole koostatud individuaalset käitumiskava. Kohaldatuid soodustuse raames õpingute jätkamine XXXX. Enne vangistust elas koos vanematega viimastele kuuluvas korteris

XXXX. Elas seal koos ema, vanaema ja noorema vennaga. Ülikoolis õppimise ajal elas

ühiselamus XXXX Perekond on andnud nõusoleku vabanemiseks eeltoodud elamispinnale

Tallinnas. Enne vangistust töötas ametlikult XXXX. Tartu Vangla andmetel nõuded H.B vastu puuduvad. Peale vabanemist töökoht puudub, aga töötavad vanaema ja ema on

võimelised teda materiaalselt toetama kuni tööle asumiseni. Lähivõrgustiku kuuluvad ema,

vanaema ja vend. Perekonnaliikmetega suhtleb tihti. Tutvusringkonnas kriminaalse taustaga

isikuid, suhtleb tihedalt sõpradega, kellest üks on kuriteo kaasosaline. Kõik rikkumised on

sooritanud grupis või koos teiste isikutega allub grupi mõjule. Seega võib oletada, et

enesekehtestamisega on probleeme. Perekond omab positiivset mõju. Korduvalt on karistatud

alkoholi tarvitamise ning alkoholi joobes sõiduki juhtimise eest, seda nii väärteo kui kriminaalkorras. Vangistuses suhtumine probleemkäitumisse on muutunud kriitilisemaks, oskab näha võimalike tagajärgi ning püüab analüüsida enda varasemat käitumist. Lähedaste sõnul ei ole isik sõltuvusprobleemidega tegelenud, sest ei ole seda endale eelnevalt tunnistanud. Vaatamata

teatud mõttevigade olemas olule, hetkel motivatsioon seaduskuuleka elu alustamiseks kasvab,

mis väljendub põhjus-tagajärg paremas arusaamises, enesekriitilisuse väljendamises ja soovis

osaleda programmides. H.B hindab oma tervislikku seisundit heaks, väidetavalt pole probleeme ei kehalise ega vaimse tervisega.

Tartu Vangla toetab H.B ennetähtaegset tingimisi vabastamist allutamisega

käitumiskontrollile. Kriminaalhooldusametnik arvamuse kohaselt on H.B suhted sugulastega head ja toetavad ning isikule positiivse mõjuga. H.B on vanglas olles

3

jätkanud õpinguid XXXX. H.B on karistatud kriminaalkorras alkoholijoobes

sõidukijuhtimise eest, ta on toime pannud ka varavastse kuriteo. Uue kuriteo pani toime kriminaalhoolduse katseajal. Väärteokorras alkoholi kuritarvitamise eest karistatud neljal korral võib viidata sõltuvus probleemidele. Kriminaalhooldaja ettepanekul on tegevused ja/või kohustused riskide maandamiseks järgmised:

- mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume

- otsima endale töökoha, omandama üldhariduse või eriala kohtu määratud tähtajaks

- mitte viibima kohtu määratud paikades ega suhtlema kohtu määratud isikutega

- osalema sotsiaalprogrammis Eluviisitreening

H.B seletas, et ta on karistuse kandmise ajal jätkanud õpinguid. Ka vabaduses

soovib õppida ja töötada. On ka varem töötanud. Nõus osalema sotsiaalprogrammis. Ei pea sotsiaalprogrammis osalemist õpingute ja töö kõrvalt raskeks. On teinud järeldusi karistusest ja saanud sellest õppetunni. Saab aru, et alkoholi tarvitamine on olnud kuritegude põhjuseks. Esialgu pidas paremaks karistuse lõpuni kandmist. Seejärel muutis oma seisukohta ja oli valmis alluma kriminaalhooldusele.

KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Prokurör peab võimalikuks H.B vangistusest tingimisi enne tähtaegset vabastamist. Ta kannab reaalset vangistust esimest korda ja karistuse kandmise ajal ei ole tema

käitumisele midagi ette heita. On nõus alluma käitumiskontrollile, mis toetab tema resotsialiseerumist.

Täitmiskohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ja prokuröri kaitsja arvamused, leiab, et H.B tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks on olemas formaalne alus ja küllaldaselt materiaalseid aluseid. Formaalseks aluseks on see, et teise astme kuritegude eest mõistetud karistusest on kantud ½

karistusajast, kuid mitte vähem kui 6 kuud. KarS § 76 lg 1 p 2 alusel on formaalne alus karistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks.

Materiaalseteks alusteks on kindla elukoha olemasolu ja lähedastest isikutest koosnev toetav sotsiaalne võrgustik. H.B on kindlad tegevusplaanid õppimiseks ja töötamiseks.

Ta on karistuse kandmise ajal õpinguid jätkanud ning tahab taastada karistusele eelneva õpingute ja tööga seotud eluviisi. Kindla eesmärgi olemasolul ei ole vajalik katseajaks KarS § 75 lg 2 p 4 alusel tööle asumise kohustuse määramist.

H.B ei ole karistuse kandmise ajal olnud taasühiskonnastamise alast tegevust

lühikese karistusaja tõttu. Vangla iseloomustusest nähtub tema allumine grupi mõjule.

Tasakaalutust otsustamises ja enesekindluse puudumist väljendas H.B ka

kohtuistungil oma seisukohtade muutmisega ennetähtaegselt vabanemise osas. See asjaolu

näitab vajadust sotsiaalprogrammi järele, mis toetab taasühiskonnastamist ja enesekindluse saavutamist teiste mõju alt väljumiseks. Alkoholi tarvitamise keeld aitab eelnimetatule kaasa. Alkoholi tarvitamise keeld on absoluutne ja kriminaalhooldusametniku poolt kontrollitav ka kodus. Uue kuriteo toimepanemine sõltub H.B-st endast. KarS § 75 lg 2 p 2 ja 8 aluselmääratavad kontrollkohustused toetavad seniste eluviiside muutmist.

Ene Muts täitmiskohtunik