2-19-5347/109 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Neve Uudelt, Ele Liiv, Siret Siilbek

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.05.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-5347

Kohtuasi

Osaühingu Laanekuru hagi RV OÜ vastu 196 676

euro väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 04.04.2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Osaühingu Laanekuru apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

196 676 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Osaühing Laanekuru (registrikood 10657095),

seaduslik esindaja Z.R

Kostja RV OÜ (registrikood 12108671), lepingulised

esindajad vandeadvokaadid Janne-Liisa Ottis ja

Kalle-Kaspar Sepper

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 04.04.2024 otsus muutmata.

2. Jätta Osaühingu Laanekuru apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta apellatsioonimenetluse kulud Osaühingu Laanekuru kanda.

4. Mõista Osaühingult Laanekuru RV OÜ kasuks välja apellatsiooniastme

menetluskulude hüvitis 2581,25 eurot. Nimetatud summalt tuleb alates otsuse

jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni maksta võlaõigusseaduse § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras viivist.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

2-19-5347

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Osaühing Laanekuru (hageja) esitas 05.04.2019 hagi RV OÜ (kostja) vastu 196 676 euro

saamiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

1.1. Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt sõlmisid kostja ja AS SEB Liising (ostja)

08.02.2016 teraviljakuivati siseosa seadmete ja lisatööde müügilepingu. Seadmed andis kostja

hagejale akti alusel üle 05.09.2016. Samad pooled sõlmisid 13.04.2016 teraviljakuivati

välisosa seadmete ja lisatööde müügilepingu. Seadmed andis kostja hagejale akti alusel üle

28.09.2016.

1.2. Kostja projekteeris, paigaldas ja seadistas seadmed. Müügilepingute p. 6.1 kohaselt andis

kostja seadmetele 12 kuu pikkuse garantii alates seadmete üleandmise päevast, tegelikult oli

garantiiperiood töödele kaks aastat. Müügilepingute p. 6.2 kohaselt kohustus kostja seadme

puudused viivitamatult tasuta kõrvaldama. Hageja pöördus kostja poole 12 kuu jooksul pärast

seadme üleandmist seoses sellel esinevate probleemidega. Kaheaastase garantiiaja jooksul

esitas hageja kolm nõudeavaldust puuduste küsimuses (28.02.2018, 20.04.2018 ja

31.08.2018). Kostja teatas 11.09.2018, et ta ei tunnista puuduste olemasolu ega ole nõus neid

parandama või enam ei ole nõus neid parandama, v.a osad kostja poolt 25.09.2018 ja

03.10.2018 parandamist leidnud puudused.

1.3. Kuivati siseosa seadmetel ilmnesid kokkuvõtlikult järgmised puudused:



kuivati automaatika oli ebaõigesti seadistatud;



seadme täitekraabi siibrite reguleerimisvõimalused olid ebamõistlikult lahendatud;



seadme väljundpuhvris puudus kaitserüü;



puudusid piisavad puhversektsioonid ja reservosa suurus oli ebapiisav;



puudusid pakkumises olevad sagedusmuundurid (2 tk);



kuivati mahutavus erines hinnapakkumises toodust;



seadmel puudus paigaldusjuhend ja tehniline dokumentatsioon;



puudus kilbi seadmete dokumentatsiooni kogumik paigaldatud seadmete ja

komponentide kohta;



kuivati kilbi teostusjoonised ja juhtahela skeem ei vastanud esitatud joonistele;



puudus elektripaigaldiste projektdokumentatsioon, s.o projekt ja selle ekspertiis,

auditit oli tehtud valedest eeldustest lähtuvalt;



kuivatustemperatuuri ei saanud seadistada +40º peale.

1.4. Kuivati välisosa seadmetel ilmnesid kokkuvõtlikult järgmised puudused:



paigaldatud maakaablite laskevõime polnud müügilepingus kokkulepitud 400 amprit;



kraapide ülevoolutorustikud oli tehtud liiga laugete nurkadega;

2-19-5347



torustikel olevad viljapidurid polnud ligipääsetavad;



tehase punkri konstruktsiooni oli muudetud mittevastavaks tootja nõuetele;



ventileeritavad koonuspõhjad olid liialt väheste tuulutuspiludega;



väli-viljapunkritel puudus CE-vastavusmärgis ja -deklaratsioon, puudus teave tootja

kohta;



osade punkrite sisekoonuste jalad roostetasid ja kõik sisekoonuste jalad olid põranda

külge kinnitamata;



ülemise korruse valgustus ja välivalgustus oli taastamata;



seadme pneumosüsteemil puudusid niiskuse eemaldamise sisend- ja väljundfiltrid,

kuivati suruõhusüsteemil puudus jahutuskuivati;



konveierite väljalasetest vedas teravilja üle edasi sinna, kuhu pole vaja;



uute säilituspunkrite kõrval olev elevaator oli piisavalt toestamata ja vastavalt tootja

nõuetele kinnitamata.

1.5. Hageja kirjeldas seadmete ja tehtud tööde puudusi ja tõi ära iga puuduse parandamise

hinna, mis on kokku 196 676 eurot.

1.6. Hoolimata hageja korduvatest pöördumistest, korduvatest tähtaegade andmisest, poolte

pikaajalistest läbirääkimistest, olid kostjal garantii ajal puudused likvideerimata. Kostja

avaldas, et ta ei paranda antud puudusi.

1.7. Kui hageja ei teatanud mittevastavusest mõistliku tähtaja jooksul ja polnud neid piisavalt

täpselt kirjeldanud, siis oli see vabandatav. Kuivõrd hageja lähtus kaheaastasest seadmele

antud garantiist, ei pidanud hageja vajalikuks jäädvustada oma pöördumisi kirjalikult

taasesitatavas vormis ega neist viivitamatult teatada. Kostja ei esitanud hagejale dokumente,

mille alusel saanuks tuvastada, kas seade vastas Graintek Tornado 8-30 omadustele. Eeltoodu

raskendas asjatundjatelt arvamuse küsimist.

1.8. Hageja ei tootnud kuivateid ja polnud vastava eriala spetsialist. Asja välisel ülevaatusel

tavalist hoolsust rakendades ei saanud antud puudusi avastada ja puudustest sai hageja teada

alles eriteadmistega isikute poolt antud arvamustest. Tulenevalt teraviljakuivatamise

hooajalisusest (2016. aastal 08.08–14.09.2016), ei olnud võimalik seadet 2016. aastal

täisvõimsusel kasutada. Kostja alles õpetas hageja töötajat seadet käsitlema ja kuivatil puudus

kasutusluba (saadi detsembris 2016). Esimesel ja teisel kuivati kasutamise aastal hageja alles

õppis seadet kasutama. Kostja veenis hagejat, et probleem polnud mitte seadmes, vaid hageja

oskuses seadet kasutada. Hageja uskus kostjat ja kallite ekspertiiside tellimise asemel püüdis

asja endale selgeks teha. Puudusi ei olnud võimalik 2016. aastal avastada ka seetõttu, et sel

aastal oli kuivatamist vajava vilja niiskus suhteliselt madal. Probleemid tekkisid 2017. aastal,

kui vili oli märg. Hageja pöördus kevadel ja oktoobris-novembris asjatundjate poole. Kuna

probleemide tuvastamiseks pidi masin töötama ja kevadel ei olnud saada märga vilja, tuli

oodata kuivati hooaja algust.

1.9. Asjatundja AL tegi seadme ülevaatuse 2017. aasta sügisel (viljakuivatushooajal) ning

andis jooksvalt suulise arvamuse, millest hageja sai teada enamuse puudustest. Kirjaliku

arvamuse andis asjatundja 14.02.2018. Asjatundja avaldas 01.10.2019, et hageja ei saanud

puudusi avastada tavapärase ülevaatuse käigus. 2017. aastal tekkis hagejal kahtlus kuivati

mahutavuse osas, misjärel tellis hageja vastava mõõtmise. 24.11.2017 selgus, et kuivati

mahutab 14 tonni vähem kui müügilepingus kokku lepitud.

2-19-5347

1.10. Dokumentatsiooni osas polnud hageja asjatundja ja sai teada puudustest asja tundvalt

isikult KVlt kevadel 2018. Asjatundja RP kinnitas, et hageja kui mitteasjatundja ei saanud

vastavaid puudusi avastada asja üleandmisel. Kostjale edastati asjaomane teave 23.04.2018

või 28.05.2018 koosolekul.

1.11. Elektripaigaldise projektdokumentatsiooni puudustest sai hageja teada, kui soovis

sõlmida käidulepingut. Et audit on tehtud valedest eeldustest lähtudes, sai hageja teada

25.03.2018 asjatundja arvamusest. Hageja edastas kostjale vastava auditi 23.04.2018.

Asjatundja IT avaldas, et hageja ei pidanud talle üleantud elektripaigaldiste kasutuselevõtule

eelnenud auditi (välja antud 02.11.2016) puhul eeldama, et see oli puudustega.

1.12. Asjaolust, et kostja vahetas kaablid ebaõige laskevõimega maakaablite vastu, sai hageja

teada 25.03.2018 eriteadmistega isiku arvamusest. Asjaolu ei ilmnenud varem, kuna hageja ei

kasutanud 400-amprist voolu. Hageja teavitas kostjat vastavast puudusest auditi edastamisega

20.04.2018.

1.13. Kostja kinnitas 14.02.2017 erinevate seadmel tekkinud probleemidega tegelemist.

Kostja 14.02.2017 hagejale saadetud kirjast oli näha, et hagejal oli probleeme seadme ja selle

programmi töötamisega ning kostja oli sellest teadlik. Hagejal puudus sellel ajal teadmine,

miks süsteem selliselt töötab ja kas see oli puudus, kuna ta ise alles õppis seadme käsitlemist

tundma. Kostja oli teadlik, et hagejal oli pretensioone kuivati mahutavuse osas. 28.02.2018

pöördus hageja juristi vahendusel kostja poole, pooled pidasid läbirääkimisi puuduste

kõrvaldamiseks, millele eelnes asjatundjate osavõtul objekti ülevaatus 28.05.2018. Osad

puudused parandas kostja mais-septembris 2018.

1.14. Kui vabandatavust ei esinenud, siis vastutas kostja, kuna puudused tekkisid kostja raske

hooletuse tõttu. Samuti teadis kostja või pidi teadma seadmete mittevastavusest

lepingutingimustele, kuid ei avaldanud seda hagejale. Seadme mahutavuse osas möönis kostja

15.11.2017 kirjas hagejale, et seadme mahutavus erineb hinnapakkumisest toodust. Hageja

oletas, et ülejäänud puudused võisid olla tekkinud seadme ümberkohandamisest. Hagejal

polnud võimalik seda kontrollida, kuna kostja ei esitanud nõutud paigaldusjuhendit.

1.15. Puuduste parandamiseks vajalikud kulutused 196 676 eurot palus hageja kostjalt välja

mõista.

Kostja vastuväited

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

2.1. Hagejal puudus kulutuste hüvitamise nõue, väidetavaid puudusi ei esinenud ja hageja

minetas õiguse tugineda väidetavatele puudustele isegi, kui need peaksid esinema. Hageja ei

toonud esile, millisele lepingu tingimusele iga konkreetne väidetav puudus ei vastanud.

Hagejal kui müügilepingu oma majandus- või kutsetegevuses sõlminud ostjal tuli seade

viivitamata üle vaadata või üle vaadata lasta ja lepingule mittevastavust sellest teatamisel

piisavalt täpselt kirjeldada.

2.2. Kostja garantiikohustus oli seotud tähtajaga 12 kuud, mis sai läbi vastavalt 05.09.2017 ja

28.09.2017. Kuivõrd hageja ei teavitanud selle aja jooksul kuivatil esinenud puudustest,

polnud kostja kohustatud puudusi likvideerima. 12 kuu jooksul teatas hageja vaid asjaolust, et

vihm sajab seadme katusest läbi. Hagiavalduses hageja nimetatud puudusele ei tuginenud.

Esimest korda väitis hageja puuduste olemasolu 28.02.2018, s.o 1,5 aastat pärast üleandmise-

2-19-5347

vastuvõtmise aktide koostamist ning pool aastat pärast garantiiperioodi lõppu. Hagis märgitud

puudused pidid olema hagejale teada juba asja esmasel ülevaatusel, kõige hiljem alates

seadme kasutuselevõtmisest. Tegemist polnud varjatud puudustega.

2.3. Paljud puudused olid hageja enda poolt tekitatud ning neil puudus müügilepingutega

mistahes seos. Hageja kasutab kuivatit sihtotstarbeliselt praeguseks juba kolm hooaega ega

ole väitnud, et ta ei saanud kuivatit kasutada või et temale oli seoses sellega tekkinud

mingisugune kahju. Kostja esitas kõigi loetletud väidetavate puuduste osas hagejale sisulise

seisukoha oma 11.09.2018 kirjalikus vastuses. Kostja jäi nende vastuväidete juurde.

2.4. Kostja viis läbi koolituse seadme kasutamiseks ja hageja kinnitas juhendamise läbiviimist

ning täieliku ülevaate ja teabe omamist seadme sihtotstarbelise kasutamise kohta. Hagejal oli

pädevus puuduste äratundmiseks, tema juures töötas eriteadmistega isik KR ja ta oli palganud

omanikujärelevalve. Hageja ei selgitanud, miks ta ei tellinud asjatundjate arvamusi varem.

2.5. Kostja esitas taotluse vaheotsuse tegemiseks, et kohus hindaks esmajoones seda, kas

hagejal üldse oli õiguslikult võimalik kostja vastu nõuet esitada seoses väidetava lepingule

mittevastavusega, kuna hageja minetas õiguse tugineda puudustele.

Maakohtu 18.05.2020 otsus ja põhjendused

3. Harju Maakohus jättis hagi 18.05.2020 otsusega rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda.

3.1. Hageja puuduste loetelust nähtus, et tegemist oli tehnilise ja keeruka vaidlusega, mistõttu

oli hageja väidetava kulutuste hüvitamise nõude olemasolu ja suuruse põhjendatuse

hindamine seotud suurte kulutustega. Hageja ei teavitanud kostjat tähtaegselt puudustest.

Hageja kaotas õiguse pretensioonide esitamiseks, mida oleks tulnud teha mõistliku aja

jooksul, aga mitte hiljem kui 12 kuu jooksul asja üleandmisest.

3.2. Müügilepingu esemeks oli lisaks asjale ka seonduvad tööd. Maakohus tuvastas lepingute,

üleandmis-vastuvõtmisaktide ja kostja 14.02.2017 kirja alusel järgmised asjaolud:



seadmed ja tööd anti hagejale üle vastavalt 05.09.2016 ja 28.09.2016;



üleandmise-vastuvõtmise aktides kinnitas hageja, et ese oli täielikult komplektne,

kasutuskõlblik ja vastas AS SEB Liising ja kostja vahel sõlmitud müügilepingu

tingimustele, hageja tutvus eseme seisukorraga, ese vastas ülaltoodud kirjeldusele ja

funktsioneeris laitmatult;



müügilepingute p.-s 6.1 leppisid pooled kokku, et müüja garanteerib eseme laitmatu

funktsioneerimise 12 kuu jooksul alates eseme üleandmise päevast;



kostja garantiikohustus sai läbi vastavalt 05.09.2017 ja 28.09.2017;



hageja pöördus erinevate kolmandate isikute poole puudustega seotud küsimustes,

mille oleks pidanud esitama kostjale.

3.3. Tuvastatud asjaoludest järeldas maakohus, et hageja vaatas aktide allkirjastamisel

müügiobjektid üle. Oma majandus- ja kutsetegevuse raames oleks hageja pidanud asja üle

vaatama või üle vaadata laskma viivitamatult. Isegi juhul, kui asja üleandmisel ei olnud

võimalik tuvastada, kas asi vastas kokkulepitud tingimustele, siis oli hagejal aega asja

kasutamiseks, puuduste tuvastamiseks ja pretensioonide esitamiseks vastavalt kokkulepitud

garantiiajale 12 kuud, kuid ka seda ajalist kokkulepet ei järgitud. Kolmandate isikute poole

pöördumist ei saanud pidada pretensiooni esitamiseks kostjale.

2-19-5347

3.4. Tõendamist ei leidnud, et garantiiperiood oli kaks aastat. 12 kuu jooksul seadmete

üleandmisest teavitas hageja kostjat vaid kuivati vihma katusest läbisadamisest. Hagiavaldus

ei esitatud nimetatud puudusega seoses. Kuna hageja ei teavitanud kostjat puudustest

õigeaegselt, siis minetas hageja õiguse tugineda puudustele. Seetõttu jäi hagi rahuldamata.

Ringkonnakohtu 11.09.2020 otsus ja põhjendused

4. Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse menetlusõiguse olulise rikkumise ja

materiaalõiguse väära kohaldamise tõttu ning saatis asja maakohtule uueks arutamiseks.

4.1. Maakohtu otsus ei vastanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 449 lg 1 nõuetele.

Maakohus põhjendas vaheotsuse tegemise vajadust puuduste loetelust nähtuva tehnilise ja

keeruka vaidlusega, mistõttu hageja nõude olemasolu ja suuruse põhjendatuse hindamine oli

seotud suurte kulutustega. TsMS § 449 lg 1 kohaldamise eelduseks oli nõutava rahasumma

suuruse, st nõude ulatuse, tõendamise eriline kulukus või keerukus. Nõude olemasolu pidi

kohus TsMS § 449 lg-te 1 ja 2 järgi tehtava vaheotsuse puhul igal juhul kindlaks tegema

(sõltumata kindlakstegemise kulukusest ja keerukusest). Nimetatut maakohus ei teinud.

4.2. Maakohus rikkus vaheotsuse tegemisel oluliselt ka TsMS § 436 lg-s 1 ja § 442 lg-s 8

sätestatud kohtuotsuse põhjendamise kohustust, sest maakohtu otsuses puudusid seisukoht ja

põhjendused, kas ja miks oli nõutava rahasumma suuruse tõendamine tavapärasest oluliselt

kulukam või keerukam. Otsuse olulises osas põhjendamata jätmine oli oluline menetlusõiguse

normi rikkumine, mis tingis maakohtu otsuse tühistamise, sõltumata apellatsioonkaebuse

põhjendustest. Maakohus peab asja uuel läbivaatamisel hindama ja põhjendama, kas esinevad

vaheotsuse tegemise eeldused TsMS § 449 lg 1 järgi.

4.3. Maakohus leidis sisuliselt, et hageja hilines puudustest teatamisega ning hagi tuli seetõttu

jätta rahuldamata. Seejuures maakohus nõuet ei kvalifitseerinud. Maakohtu poolt tuvastatud

asjaoludel oli tegemist müügilepinguga ja seda ei mõjutanud asjaolu, et leping hõlmas ka

seadmete tarnimist ja paigaldamist (võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 2 esimene lause).

Hageja õigus nõuda kostjalt müügilepingust tulenevate kohustuste täitmist tulenes VÕS § 365

lg-s 1 sätestatust. Hagiavaldusest nähtuvalt nõudis hageja kostjalt kulutuste hüvitamist, mis

olid vajalikud müüdud asja viimiseks müügilepingus kokkulepitud seisu, kahest erinevast

õigussuhtest tulenevalt. Esiteks heitis hageja kostjale ette müügilepingute p-st 6.1 tuleneva

garantiikohustuse rikkumist ja nõudis garantiisuhtest tulenvalt tekkinud kahju. Teiseks aga

müügilepingu rikkumist.

4.4. Mõlemad hageja nõuded tulenesid küll erinevatest õigussuhetest, kuid olid

kvalifitseeritavad VÕS § 115 lg-te 1-3 järgi. Erinevus seisnes selles, et müügigarantii puhul

oli hageja soodsamas seisus võrreldes müügilepingust tuleneva õigussuhtega, kuna hagejal

puudus vaidluse kontekstis puudustest viivitamatult teatamise ja nende täpse kirjeldamise

kohustus.

4.5. Maakohus leidis, et hageja ei tõendanud, et garantiiperiood oli kaks aastat.

Ringkonnakohus leidis, maakohus ei täitnud nimetatud osas otsuse põhjendamiskohustust.

Müügigarantii kohustuse rikkumisest tuleneva nõude põhjendatuse kindlakstegemiseks

pidanuks maakohus tuvastama, milles müüja ja ostja müügilepingutes kokku leppisid. Hageja

väitis, et müügilepingus sätestatud 12-kuuline tähtaeg oli ekslik. Selline väide oli niivõrd

abstraktne, et vajaks täpsustamist, mida hageja sellega silmas peab. Hageja tõi esile erinevaid

asjaolusid: ostja kinnitus pikema garantiitähtaja kohta; kostja seadusliku esindaja antud

kinnitus pikema aegumistähtaja kohta; samuti kostja käitumine lepingu täitmisel peale 12-

2-19-5347

kuulise garantiiaja möödumist (puuduste kõrvaldamisele asumise). Nimetatust tulenevalt

tuleks hagejale anda võimalus täpsustada, kas ta peab silmas, et kirjalikus lepingus märgitud

12-kuuline klausel lepingu p-s 6.1 ei kajastanud poolte tahet lepingu sõlmimisel või lepiti

hiljem suuliselt või konkludentselt kokku pikemas garantiiperioodis.

4.6. Maakohus ei hinnanud ka hageja poolt seni esitatud tõendeid. Tuvastamata jäi, kas kostja

rikkus oma lepingulisi kohustusi, st millised puudused seadmetel esinesid, kas need esinesid

seadmete üleandmise ajal või tekkisid peale üleandmist hagejapoolsete rikkumiste tagajärjel

nagu kostja seda väitis. Maakohus ei hinnanud kostja väiteid, et puudused ei seondu

müügilepinguga. Nimetatud osas tuleb maakohtul anda hagejale võimalus asjaolusid selgitada

ja iga puuduse korral lepingule viidata.

4.7. Kui ostja ja müüja vahel ei kehtinud kaheaastane garantii seadmetele ja/või töödele, tuli

nõue lahendada seaduse alusel ja hinnata, kas hageja teatas puudustest õigeaegselt (mõistliku

aja jooksul) ning kirjeldas neid piisavalt täpselt. Kui maakohus peaks tuvastama, et hageja ei

teatanud puudustest mõistliku aja jooksul ja ei kirjeldanud neid piisavalt, tuleb võtta seisukoht

hageja väidete osas, mis seonduvad vastava kohustuse täitmise vabandatavusega. Seejuures

tuleb hinnata hageja väiteid ja tõendeid selle kohta, et temal kui eriteadmisi mitteomaval

isikul ei olnud asja välise ülevaatamise käigus võimalik vaidlusaluseid puudusi tajuda ning

millal ta sai antud puudustest teada või pidi neist teada saama.

4.8. Kui maakohus peaks tuvastama, et hageja vabandatavusega seonduvad väited polnud

põhjendatud, tuleb hinnata hageja väiteid, et puudused tekkisid kostja raske hooletuse tõttu

või kostja teadis puudustest juba seadmete üleandmisel. Nõude võis VÕS § 115 lg 2 järgi

esitada üldjuhul alles pärast täitmiseks antud täiendava tähtaja möödumist ja üksnes erandina

VÕS § 115 lg 3 järgi tähtaega andmata. Ka nimetatud nõude eeldus tuleb maakohtul

tuvastada.

Maakohtu 04.04.2024 otsus ja põhjendused

5. Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohus määras

menetluskulud kindlaks rahaliselt.

5.1. Maakohus leidis, et poolte vahel sõlmiti kuivati müügileping. Pooled ei vaielnud, et

hagejal olid liisinguvõtjana kõik ostja õigused müüja vastu nõude esitamiseks ning pooled

sõlmisid müügilepingud oma majandustegevuses. Lepingute ese anti hagejale üle siseosa

seadmed osas 05.09.2016 ja välisosa seadmed osas 28.09.2016. Üleandmise-vastuvõtmise

aktide järgi oli lepingu ese täielikult kompleksne, kasutuskõlblik ja vastas müügilepingu

tingimustele. Hageja kinnitas aktides, et ta oli eseme seisukorraga tutvunud, ese vastas

ülaltoodud kirjeldusele ja funktsioneeris laitmatult. Seega kinnitas hageja seadmeid vastu

võttes, et seadmed töötasid ja puudusi ei esinenud. Osundatust tulenevalt sai eeldada, et

hageja vaatas eseme üle.

5.2. Üldjuhul sai majandustegevuses tegutseva isiku mõistlikuks puudustest teavitamise

tähtajaks pidada lühemat kui kahekuust tähtaega. Hageja pidi puudustest teavitama hiljemalt

05.11.2016 ja 28.11.2016. Hageja polnud menetluses väitnud, et oleks perioodil 05.09.2016–

28.11.2016 kostjale puudustest teatanud. Isegi kui eeldada, et hageja esindaja rääkis sel

perioodil kostjale puudustest suuliselt (mida hageja ei tõendanud), siis hageja oleks pidanud

müügilepingule mittevastavust piisavalt täpselt kirjeldama, s.t teavitama puudustest

kirjalikult.

2-19-5347

5.3. Isegi, kui hageja poolt hagis viidatud puudused olid varjatud puudused, siis oleks pidanud

kõik eseme puudused ilmnema kuivati esmasel kasutamisel ning hageja oleks pidanud neist

kohaselt kirjalikult täpselt kirjeldades ka kostjat teavitama. Hageja ei tõendanud, et ta oleks

kostjale puudustest kirjalikult teatanud peale esimese kuivatushooaja lõppu. Kohtu hinnangul

lõppes mõistlik aeg puudustest teatamisest hiljemalt 12-kuulise müügigarantii lõppedes.

Kuivõrd poolte vahel sõlmitud müügilepingu p 6.1 järgi garanteerib müüja eseme laitmatu

funktsioneerimise 12 kuu jooksul alates eseme üleandmise päevast, siis garantii lõppes siseosa

seadmetel 05.09.2017 ja välisosa seadmetel 28.09.2017.

5.4. Hageja ei tõendanud, et garantii kehtis kaks aastat. Pooled väljendasid oma tahet lepingu

sõlmimisel ja selles märgitu järgi kohustus kostja müüjana garanteerima eseme laitmatu

funktsioneerimise 12 kuu jooksul alates eseme üleandmise päevast. Leping ei eristanud

seadme detaile ja ehitustöid, vaid viitas eseme laitmatu funktsioneerimise tagamise ajale 12

kuu jooksul. Kostja edastas hagejale liisingulepingu ülevaatamiseks. Lepingu p 22.11 järgi

garanteeris müüja eseme laitmatu funktsioneerimise 12 kuu jooksul alates eseme üleandmise

päevast. Hageja ei tõendanud, et pooled oleks arutanud kaheaastast garantiitähtaega enne

lepingu sõlmimist või hageja oleks soovinud lepingus märgitud 12-kuulist tähtaega muuta.

5.5. Lisaks ei teavitanud hageja teise hooaja lõppedes kostjat kirjalikult puudustest. Kohus

leidis, et kostja poolt peale garantiiperioodi lõppu hageja poole pöördumist ei saanud

tõlgendada soovina garantiiperioodi pikendada. Kostja selline käitumine võis viidata kostja

soovile teha koostööd, hoida kliendisuhet või ennetada peale garantiiperioodi lõppu ilmnenud

puuduste kõrvaldamisega müügilepingu rikkumisest tulenevat kahjunõuet. Sellisena tuli

käsitleda ka kostja hilisemaid parandustöid ja dokumentide edastamist.

5.6. Garantiitähtaja kulg polnud ka peatunud. Hageja ei tõendanud, et ei saanud kuivatit

kasutada, kuna see ei vastanud lepingutingimustele. Võimalikud parandustööd ei takistanud

hagejal vilja kuivatamast. Samuti ei toonud hageja esile, et ta ei saanud mõnel hooajal vilja

kuivatada. Lepingueset vastu võttes kinnitas hageja, et seadmed töötasid laitmatult ja

puuduseid ei esinenud. Juhul, kui eeldada, et müügigarantii oli pikem kui 12 kuud, lõppes

hagejale müüdud toote garantii hageja poolt sellele muudatuste tegemisega. Kostja teavitas

hagejat müügigarantii lõppemisest 13.08.2017 e-kirjas ja viitas 29.05.2018 ülevaatusel hageja

poolt elektri- ja seadmete tehtud muudatustele ja lõhkumisele, osaliselt ehitamisele.

5.7. Hageja oli professionaalset vilja kuivatamisteenust pakkuv äriühing, mis tegutses antud

valdkonnas (sh teraviljakasvatus, õliseemnete kasvatus, rapsi ja rüpsi kasvatus ning

kuivatusteenuse pakkumine) juba alates 2000. aastast. Hageja oli piisavate teadmistega isik,

kelle puhul tuli eeldada, et ta pidi väidetavatest puudustest teada saama asja vastuvõtmisel või

suutma need spetsialisti abiga lühikese aja jooksul alates asja kasutusele võtmisest tuvastada.

Piisavate teadmiste puudumisel oli omanikujärelevalvel õigus kaasata teisi vastava

pädevusega spetsialiste. Ehitusjärelevalve kinnitas, et kuivati (mitte hoone) vastas

ehitusprojektile, heale ehitustavale, ehitise nõuetele ja normidele. Kohus ei tuvastanud kostja

rasket hooletust. Küll sai hageja kui majandustegevuses tegutseva isiku passiivsust lugeda

raskeks hooletuseks.

5.8. Hageja minetas õiguse tugineda puudustele, kuna ta ei teavitanud väidetavatest

puudustest seaduses ega lepingus sätestatud tähtajal. Isegi kui möönda, et hageja teatas

väidetavatest puudustest suuliselt, siis hageja ei tõendanud teatamis või kirjeldanud neid

teavitamise tuvastamiseks piisavalt täpselt.

2-19-5347

5.9. Hageja nõue võis tuleneda müügilepingu rikkumisest. Selleks tuli kohtul tuvastada, kas

hagejal tekkis kahju ja hageja poolt sellest kostjale teatamata jätmine oli mõistlikult

vabandatav või tekkis kahju kostja raske hooletuse tõttu ning hagejal oli õigus nõuda kahju

hüvitamist. Kohtu hinnangul hageja ei tõendanud, et tal tekkis kahju ja et see tekkis kostja

raske hooletuse tõttu. Hageja poolt esitatud asjatundjate arvamused jättis kohus arvestamata,

kuna nimetatud isikutel puudus pädevus asjatundja arvamuse esitamiseks. Hageja ei

tõendanud, et tegemist oli lepinguesemete puudustega, veel enam, varjatud puudustega, mida

hagejal polnud võimalik tuvastada juba vastuvõtmisel või seadme koolitusel 2016. aastal,

hiljemalt garantiiaja lõpuks (kuivatamise teisel hooajal, 2017. aasta suve lõpus). Seega polnud

isegi puuduse möönmisel sellest peale 12-kuulise garantiiaja lõppu teatamine vabandatav.

Samuti ei tõendanud hageja, et kahju oleks tekkinud kostja raske hooletuse tõttu.

Apellatsioonkaebus

6. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsus tühistada täies ulatuses ja

teha uus, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

6.1. Maakohus rikkus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas vääralt

materiaalõiguse norme. Eeltoodu tõttu jõudis kohus ebaõigetele järeldustele ja tegi ebaõige

kohtulahendi. Maakohus rikkus oluliselt kohtuotsuse põhjendamise kohustust, jättes asjas

tähtsate asjaolude kohta selge seisukoha võtmata, jättes otsuses nimetamata tõendid, millele

rajanesid kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas ning kohus ei põhjendanud,

miks ta ei nõustunud hageja faktiliste väidetega. Kohus ei analüüsinud kõiki tõendeid ega

põhjendanud, miks ta esitatud tõendit ei arvesta. Lisaks pani kohus menetluse jooksul toime

mitmeid menetluslike rikkumisi hageja suhtes.

6.2. Kohus tuvastas ebaõigesti, et müügigarantii oli 12 kuud. Lepingupoolte vahel oli

kokkulepitud garantiiperiood tähtajaga 24 kuud. Maakohus jõudis ebaõigele järeldusele, et

hageja müügigarantii jooksul ei teavitanud kostjat puudustest ja jõudis ebaõigele seisukohale

garantii lõppemise aja tuvastamisel. Kohus asus üllatuslikult ja ebaõigesti tuvastama ning

seda pooltega arutamata, kas pooled pikendasid garantiitähtaega. Kumbki pool sellele ei

tuginenud.

6.3. Kohus leidis põhjendamatult, et lepingutingimustele mittevastavused olid puudused, mida

hageja oleks saanud avastada tavapärasel ülevaatusel või hageja oleks pidanud selleks

kaasama vastavad eriteadmistega isikud. Tellijal puudus kohustus teha töödele ekspertiisi ega

kaasata asjatundjaid. Hageja teavitas kostjat puudustest õigeaegselt. Varjatud puudustest

teatamise kohustus tekib alates ajahetkest, mil need tegelikult ilmnevad. Kohus ei hinnanud

iga konkreetse puuduse korral, mis ajahetkest vastav puudus ilmnes või pidi ilmnema. Samuti

jättis kohus tähelepanuta hageja tõendid selle kohta, kas tegemist oli varjatud puudusega ja

mis ajahetkest pidi hageja avastama selle või millal puudus pidi ilmnema.

6.4. Kohus jättis tähelepanuta, et lepingu esemetele kehtis garantii, mille kohaselt kohustus

kostja garantiiajal tagama lepingu esemete laitmatu funktsioneerimise, s.o igasuguse puuduse

likvideerimise. Garantii ajal polnud hagejal kohustust teavitada kostjat puudustest

viivitamatult. Viivitamatu teavitamiskohustus hakkas kehtima alles pärast garantii lõppu.

Kohus ei hinnanud, kas puudusest teavitamise kohustuse rikkumine võis olla vabandatav.

6.5. Kohus ei hinnanud kostja töö puuduse olemust ega töövõtja käitumist. Selle asemel

hindas kohus hoopis hageja hoolsust. Sellega kohaldas kohus ebaõigesti materiaalõigust.

Kohus tuvastas vääralt, et tegemist polnud lepingutingimustele mittevastavustega. Kohus ei

2-19-5347

põhjendanud, miks ta ei arvestanud hageja esitatud asjaoludega ja tõenditega. Hageja tõendas,

et kostja poolt teostatud töö ei ole selliste omadustega nagu pidi see olema või see ei sobi

otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi

teadma või see ei sobi otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse või sellel ei ole

keskmist kvaliteeti või müüdud lepingu esemel ei ole kokkulepitud omadusi, müüdud asi ei

sobi asja tavaliseks või kokkulepitud kasutusviisiks. Kohus jättis eeltoodu täielikult

hindamata. Kohus võttis seisukoha ainult lepingute eseme puuduste suhtes võrreldes seda

hinnapakkumuses sisalduvaga.

6.6. Kohus jagas tõendamiskoormise ebaõigesti ja jättis arvestamata, et tõendamiskoormise

jaotamisel tuli arvestada, et tellija tõendamiskoormis lepingu rikkumise tõendamisel ei saanud

professionaalse töövõtjaga vaieldes olla piiramatu olukorras, mis nõuab süvendatud tehnilisi

teadmisi. Kostja ei esitanud ühtegi dokumenti selle kohta, millistele omadustele pidi asi

vastama. Nimetatut kinnitas ka asjaolu, et kohus hindas tootele vastavust vaid

hinnapakkumuse alusel. Kohus oleks pidanud kohaldama TsMS § 283 lg-t 2. Kohus ei

põhjendanud, kuidas ta jõudis järeldusele, et hagejale kahju ei tekkinud. Kohus ei

põhjendanud miks ta ei arvesta hageja esitatud tõenditega kahju ulatuse kohta. Lisaks leidis

kohus vääralt, et hageja loobus 07.12.2023 istungil mingis osas kahju hüvitamise nõudest.

Vastustaja seisukoht

7. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Kostja jäi

maakohtus esitatud seisukohtade juurde. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta

rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kahelda

maakohtu otsuse seaduslikkuses ja põhjendatuses. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6

kohaselt maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid.

9. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust

ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja

vaidlustas maakohtu otsuse tervikuna. Seega kontrollib maakohtu otsust täies ulatuses.

10. Hageja on kostja vastu esitanud nõude kahju hüvitamiseks nii müügigarantii (VÕS § 230

lg 1) kui ka müügilepingu (VÕS § 208 lg 1) alusel. Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses

jätkuvalt selle üle, milline oli müügigarantii tähtaeg, ja kas hageja saab maksma panna

garantiist tulenenud õigusi. Garantii pikkusest sõltub mh see, kas hageja nõue tuleb lahendada

müügilepingu alusel, millisel juhul oli hagejal (erinevalt garantiilepingust tulenevast

õigussuhtest) puudustest mõistliku aja jooksul teatamise ja nende täpse kirjeldamise kohustus.

Pooled vaidlevad ka üle, kas hageja täitis neid kohustusi nõuetekohaselt.

11. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, nagu oleks maakohus ebaõigesti

tuvastanud garantiitähtaja, milleks oli 12 kuud eseme ja tööde üleandmise päevast.

11.1. Garantiileping sisaldub mõlema müügilepingu p-s 6 (II kd, tl 17 ja 25).

Garantiitingimuste kohaselt garanteerib müüja eseme laitmatu funktsioneerimise 12 kuu

jooksul alates eseme üleandmise päevast (II kd, tl 17 ja 25, p-d 6.1). Ringkonnakohtu

hinnangul on lepingupoolte tahe garantiitähtaja osas üheselt selge ning see ei vaja

tõlgendamist (VÕS § 29). Garantii kehtib lepingus ette nähtud aja jooksul. Maakohtu

2-19-5347

seisukohast, et garantiitähtaeg oli 12 kuud, järeldub, et garantii tähtaeg ei olnud pikem. Seega

ei ole maakohus jätnud hindamata, kas garantiitähtaeg võis olla 24 kuud, nagu hageja leidis.

Samuti on maakohus märkinud, et leping ei erista seadme detaile ja ehitustöid, vaid viitab

eseme laitmatu funktsioneerimise tagamise ajale 12 kuu jooksul (II kd, tl 64 pöördel, p 34.6).

Maakohus ei ole jätnud hageja väiteid hindamata. Samuti on maakohus kvalifitseerinud

pooltevahelise õigussuhte, leides, et pooled sõlmisid müügilepingu (II kd, tl 62 pöördel, p

30.7). Vaidlusalune õigussuhe tuleb kvalifitseerida kohtul. Kohus ei juhindu seejuures poole

enda hinnangust.

11.2. Maakohus on andnud hinnangu ka AS SEB Liising esindaja 29.09.2016 e-kirjas

märgitule (vt II kd, tl 64 pöördel, p-d 34.5 ja 34.6). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et

müügilepingud sõlmiti nendes toodud tingimustel ning leping ei erista garantii puhul seadme

detaile ja ehitustöid. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, millest nähtuks, et pooled oleksid

arutanud enne lepingute sõlmimist pikema garantiitähtaja üle kui 12 kuud. Ka hageja ja AS

SEB Liising vahel sõlmitud liisingulepingus on garantiitähtajaks märgitud 12 kuud (III kd, tl

47B pöördel, p 22.11). AS SEB Liising esindaja 29.09.2016 e-kiri (II kd, tl 7 K. Kübar

29.09.2016 kell 13.13 saadetud e-kiri) lepinguid ei muuda. Samuti ei väljenda viidatud

29.09.2016 e-kiri, et kostja ja AS SEB Liising leppisid kokku lepingutes märgitust pikemas

garantiitähtajas. Siinses asjas ei ole pooled esitanud tõendeid, millest nähtuks, et kostja oleks

teinud tahteavalduse, mille kohaselt on garantiitähtaeg 24 kuud.

11.3. Maakohus ei ole jätnud tähelepanuta ka tunnistaja ütlusi. Maakohus selgitas, et

tunnistajate (s.o tunnistajate, kes ei viibinud lepingu sõlmimise juures) ütlused ei tõenda, et

müügigarantii tähtaeg on lepingus kokkulepitust pikem (II kd, tl 64 pöördel, p 34.6).

Ringkonnakohtul ei ole alust heita maakohtule ette eksimusi tõendite hindamisel. Poolte

kokkulepped tulenevad eelkõige lepingust, ja lepingut ei saa garantiitähtaega hinnates kõrvale

jätta.

11.4. Garantiist tulenevad kohustused lõppevad VÕS § 155 lg 4 p 2 järgi tähtaja möödumisel,

milleks garantii on välja antud. Ringkonnakohtu hinnangul tuvastas maakohus õigesti, et

müügigarantii lõppes siseosa seadmetel 05.09.2017 ja välisosa seadmetel 28.09.2017.

11.5. Kuna maakohus tuvastas, et müügilepingutes toodud garantiitähtaeg oli 12 kuud, hindas

maakohus ka hageja väiteid selle kohta, kas garantiitähtaeg oli müügilepingutes märgitust

erinev, s.o 24 kuud (V kd, tl 64–65 pöördel, p 34). Hageja väidab, et kumbki pooltest ei ole

väitnud, et garantiitähtaega pikendati. Hageja käsitlus maakohtu seisukohast on kuntslik. Kui

müügilepingute kohaselt oli garantiitähtaeg 12 kuud, siis sai see muutuda 24 kuu pikkuseks

üksnes juhul, kui pooled selles täiendavalt kokku leppisid (st pikendasid garantii tähtaega).

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus pooli üllatanud ega jätnud garantiiga seonduvaid

küsimusi pooltega arutamata. Ringkonnakohus rõhutab, et müügilepingud sõlmiti kostja ja AS

SEB Liising vahel, kuid hageja taotlusel (II kd, tl 15 ja 23, p-d 1). Kostja ja AS SEB Liising

leppisid kokku, et müügigarantii on 12 kuud eseme üleandmise päevast (II kd, tl 17 ja 25, p

6.1), ning et muud garantiitingimused on sätestatud müüja poolt esemega kaasaantavas

garantiikirjas või sätestatakse üksikasjalikult müüja ja liisinguvõtja vahel sõlmitavas

garantiilepingus (II kd, tl 17 ja 25, p 6.3 esimene lause). Hageja ei ole tõendanud, et hageja ja

kostja oleksid müügigarantiid hiljem muutnud või sõlminud garantiilepingu teistsuguste

tingimustega. Toimiku materjalid ei anna alust järelduseks, et kostja ja AS SEB Liising

oleksid müügilepingutes garantiitähtaja märkimisel eksinud. AS-i SEB Liising esindaja on

29.09.2016 e-kirjas täiendavalt märkinud, et masinate garantii on vastavalt lepingule üks aasta

(II kd, tl 7). Müügilepingutest ei nähtu, et kostja ja AS SEB Liising oleksid diferentseerinud

2-19-5347

garantiitähtaja pikkust masinate ja tööde osas. Müügilepingutes on aga selgelt märgitud, et

lepingu esemed hõlmavad ka asjaomaseid töid (II kd, tl 15, p 2 ja tl 23, p 2).

12. Kuna garantiitähtaeg oli 12 kuud, lõppes garantii vastavalt 05.09.2017 ja 28.09.2017, nagu

maakohus õigesti leidis. Maakohus tuvastas, et hageja teavitas kostjat garantiiperioodil

(kuivati kasutamise esimesel aastal) üksnes ühest puudusest – s.o kuivati katus lasi vihma läbi

(Z.R 27.11.2016 kell 10.09 saadetud e-kiri – II kd, tl 5), mille üle pooled siinses menetluses

aga ei vaidle. Muudest puudustest kostja teavitamist garantiiaja jooksul ei ole hageja

tõendanud.

12.1. Kostja 14.02.2017 e-kiri, millele hageja apellatsioonikaebuses viitab, ei kinnita, et

hageja oleks kostjat garantiiajal vaidlusalustest puudustest teavitanud (II kd, tl 156–157). E-

kirjast nähtuvad peamiselt kostja etteheited hagejale, et hageja ei ole kostjat probleemide

ilmnemisest teavitanud, vaid on teinud kostjale etteheited kolmandate isikute ees (II kd, tl 156

esimene – kolmas lõik). See ei ole käsitatav kostja puudustest teavitamisena. E-kirjast nähtub,

et kostja juhatuse liige ei mõista hageja väidetud probleeme („väidad, et kõik on valesti, asjad

ei tööta, programm on vigane jne […]. Millistele faktidele/näidetele need toetuvad?“ – II kd,

tl 156 teine lõik). Kostja on e-kirjas viidanud, et hageja on kostjale kinnitanud, et hageja on

rahul ja kõik töötab (II kd, tl 156, esimene ja kolmas lõik). Samas toob kostja ka esile, et

hageja juhatuse liige ei oska süsteemi käsitleda, sest ei ole selle vastu huvi tundnud ega

osalenud kuivati häälestamisel. E-kirja lõpus on kostja palunud hagejal teavitada oma

pretensioonidest töödele (II kd, tl 157). Hageja ei ole esile toonud ega tõendanud, et ta oleks

kostja palvele vastanud.

12.2. Kostja on 14.02.2017 e-kirjas küll viidanud kuivatiga seotud küsimustele, millega

seonduvat on pooled omavahel arutanud ja millega kostja on tegelenud, kuid e-kiri ei tõenda,

et tegemist oleks puudustega. Hageja tõdemus, et „kostja teadis puudustest“, „hageja on

pöördunud kostja poolt kuivatil esinevate puudustega seoses“ või „hageja on kostjat suuliselt

teavitanud asja lepingutingimustele vastavusest garantii ajal“, ei ole piisav. Hageja ei ole hagi

aluseks olnud väidetavaid puudusi seostanud 14.02.2017 e-kirjas märgituga (TsMS § 5 lg 1 ja

§ 236 lg 1). Seejuures ei oma tähtsust hageja osundatu, et hageja ei ole takistanud kostjal

puudusi kõrvaldamast.

12.3. Hageja väidab apellatsioonkaebuses, et kostja käis garantiiajal jooksvalt puudusi

kõrvaldamas, kuid hageja ei ole esile toonud, millistest puudustest on juttu. Hageja viitest

sellele, et „hagejal on probleeme kuivati ja selle programmi töötamisega ning kostja oli sellest

teadlik“ jääb väheks. Hageja märgib ka ise, et hagejal puudus sellel ajal teadmine, miks

süsteem selliselt töötab ja kas see on puudus, kuna ta ise alles õppis kuivati käsitlemist

tundma (V kd, tl 76 teine lõik).

12.4. Eelnevast tulenevalt leidis maakohus õigesti, et hageja ei teavitanud kostjat garantiiajal

hagi aluseks olnud puudustest.

13. Müügilepingu alusel puudustest tingitud nõuete esitamiseks tuli hagejal tõendada

puuduste olemasolu ja see, et puudused või nende tekkimise põhjused eksisteerisid asjal juba

selle üleandmise hetkel. Kuna kostja vaidles hagile vastu (mh vaidles kostja vastu sellele, et

hageja on puudustest tähtaegselt ja nõuetekohaselt teavitanud), tuli hagejal tõendada, et ta on

kostjat igast puudusest tähtaegselt ja nõuetekohaselt teavitanud. Ringkonnakohus nõustub

maakohtuga, et hageja ei ole teavitamiskohustust täitnud.

2-19-5347

13.1. Maakohus leidis õigesti, et arvestades müügieseme üleandmise aega ja VÕS § 220 lg-t 1

ja 2, pidi hageja kostjat puudustest teavitama hiljemalt 05.11.2016 ja 28.11.2016. Hageja ei

ole esile toonud, et ta oleks kostjat puudustest teavitanud ajavahemikul 05.09.2016–

28.11.2016 (s.o vastavalt VÕS § 220 lg-le 1 hiljemalt kahe kuu jooksul puudustest

teadasaamisest). Maakohus leidis, et üldjuhul saab majandustegevuses tegutseva isiku

mõistlikuks puudustest teavitamise tähtajaks pidada lühemat kui kahekuulist tähtaega (V kd, tl

63, p 32.4). Hageja 28.02.2018 nõudeavaldus (ega hilisemad avaldused) ei olnud esitatud

mõistliku aja jooksul. Seejuures rõhutab ringkonnakohus, et hagejal oli VÕS § 219 lg 1

kohaselt kohustus asi üle vaadata, mis on otseselt seotud ülevaatuse käigus avastatud

puudustest müüjale teatamise kohustusega (VÕS § 220 lg 1) ja selle täitmata jätmisega

seonduvad sanktsioonid (VÕS § 220 lg 3). Ülevaatuse eesmärk on tuvastada asja vastavus

lepingutingimustele ja selleks peab ostja järgima käibes vajalikku hoolsust (VÕS II komm

(2019) § 219, p-d 1 ja 3.3).

13.2. Kuigi kostja oli andnud ka müügigarantii, ei tähenda see, et müügilepingute alusel

nõuete esitamisel ei tulnud hagejal järgida VÕS § 220 lg 1 ja 2 nõudeid. Nõue teavitada

kostjat asja lepingutingimustele mittevastavusest mõistliku aja jooksul kehtis paralleelselt

garantiiga. Asja lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt teavitamata jätmine ei olnud

ringkonnakohtul hinnangul ka vabandatav (VÕS § 220 lg 3). Müügilepingud olid

garantiitähtaja osas üheselt selged. Kostja esindaja palus hagejal teavitada oma

pretensioonidest töödele juba 14.02.2017 e-kirjas (II kd, tl 157), s.o garantii kehtivuse ajal. Ka

15.11.2017 e-kirjas on kostja juhatuse liige M.M küsinud hageja juhatuse liikmelt MKlt, et

miks hageja ei pöördu probleemide esinemise korral kostja poole (I kd, tl 97). Samuti nähtub

kostja juhatuse liikme RV 13.08.2016, 29.09.2016, 13.08.2017 ja 15.11.2017 e-kirjadest, et

hageja tegeles väidetavate puudustega kostjat sellesse kaasamata (III kd, tl 48, 50, 135 ja 136

pöördel). Kui hagejal oli võimalik jagada puudustega seotud infot kolmandate isikutega, pidi

hagejal olema võimalik nendest ka kostjat teavitada. Seda, et hagejal oli väidetavalt raskusi

eriteadmistega isikute leidmisega, ei ole hageja täpsemalt sisustanud. Muu hulgas ei ole

hageja esile toonud ega tõendanud, et ta oleks mõne eriteadmistega isiku poole aegsasti

pöördunud. Samas, nagu märgitud, arutas hageja tekkinud probleeme kolmandate isikutega.

Järelikult pidi hagejal asjaomane teave olemas olema.

13.3. Puudustest teavitamisel ei oma tähtsust, et hageja alles õppis kuivatit kasutama ja et

kuivatil puudus kasutusluba. Ringkonnakohus viitas eelnevalt, et hagejal oli kohustus asi

viivitamatult üle vaadata (VÕS § 219 lg 1). Asja ülevaatamise ning selle lepingutingimustele

vastavuse kiire kontroll peab tagama asjal esinevate puuduste võimalikult varajase avastamise

ning andma müüjale võimaluse avastatud puuduste korral õigeaegse heastamistoimingu (VÕS

§ 107) tegemisega vältida kahju tekkimist ostjale või piirata vastavaid kahjulikke tagajärgi ja

selle kaudu ka oma vastutust (VÕS II komm (2019), § 219, p 1). Hageja juhatuse liige Z.R on

01.09.2016 ja 28.09.2016 allkirjastanud üleandmise-vastuvõtmise aktid, milles on kinnitanud,

et ta on esemete seisukorraga tutvunud, need vastavad aktis toodud kirjeldusele (s.o esemed

on täielikult komplekssed, kasutuskõlbulikud ja vastavalt müügilepingute tingimustele) ning

funktsioneerivad laitmatult (I kd, tl 27–28 pöördel). Samuti on kostja teinud enda poolt

võimaliku selleks, et hageja tunneks kuivatit ja saaks seda kasutada. Koolitamis-juhendamis

aktis on hageja kinnitanud, et kostja on hagejat juhendanud seadmete osas ning hageja omab

täielikku ülevaadet ja teavet seadme sihtotstarbelise kasutamise kohta (vt III kd, tl 51–54

pöördel, sh p 2).

14. Kui ostja ei teata müüjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda

oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul asja lepingutingimustele

mittevastavust piisavalt täpselt, ei või ostja asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda

2-19-5347

(VÕS § 220 lg 3). Kuna maakohus leidis õigesti, et hageja ei täitnud teavitamiskohustust, tuli

maakohtul hinnata hageja väiteid, mis seondusid kohustuse täitmise vabandatavusega (VÕS §

220 lg 3 teine lause). Samuti tuli maakohtul hinnata, kas puuduste näol oli tegemist varjatud

puudustega. Varjatud puuduste osas, mis ilmnevad pärast asja üleandmist, tekib VÕS § 220

lg-s 3 sätestatud tagajärg pärast puuduse ilmnemisele järgneva ajavahemiku möödumist, mille

jooksul teatamiskohustus tulnuks lõike 1 kohaselt täita (VÕS II komm (2019), § 220, p 3.3).

15. Maakohus on hageja esiletoodud puudusi otsuses ükshaaval käsitlenud (V kd, tl 65

pöördel–70 pöördel, p 36.5). Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda

neid (TsMS § 654 lg 6). Kuna maakohus on hageja väidetud puudusi ükshaaval otsuses

käsitlenud, siis ei ole põhjendatud apellatsioonkaebuse väide, et maakohus ei ole hageja

väiteid käsitlenud või nendega arvestanud. Z.R-ilt leidis maakohus, et hageja ei ole läbivalt

tõendanud, et tegemist oleks üldse olnud lepingu tingimustele mittevastavustega (puudustega)

või on hageja jätnud esile toomata, milles puudus täpsemalt seisneb. Maakohus andis hagejale

võimaluse asjaolusid selgitada ja iga puuduse osas lepingule viidata, kui palus hagejal esitada

hagi terviktekst (II kd, tl 175). Samuti toimus maakohtu menetluses mitu kohtuistungit, sh

07.12.2023 ja 06.02.2024 kohtuistungid (V kd, tl 2–6 ja 11–14), kus hageja väidetud puudusi

ükshaaval käsitleti. Ringkonnakohus on 11.09.2020 otsuses selgitanud, mida pooltel tuleb asja

lahendamisel täpsustada ning mida maakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel hinnata.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus sai puudusi hinnata üksnes müügilepingute sõlmimisele

eelnevalt kostja esitatud hinnapakkumiste järgi. Kostja müüs seadmed koos lisatöödega

vastavalt hinnapakkumistele (vt II kd, tl 15, p 2 ja 19–22, ning tl 23, p 2 ja 27–29).

Hinnapakkumised olid müügilepingute osaks. Seega ei ole põhjendatud hageja etteheide, et

maakohus hindas hageja väidetud puudusi üksnes võrreldes hinnapakkumises tooduga.

Apellatsioonkaebusest ei selgu, milles maakohus eksis, kui kõrvutas hageja väidetud puudusi

hinnapakkumistes tooduga. Hageja kordab apellatsioonkaebuses peamiselt maakohtu

menetluses esitatud seisukohti ja leiab läbivalt, et maakohtu seisukohad on arusaamatud.

16. Samuti leidis maakohus, et nii KVl kui ka ALl puudub pädevus asjatundjana arvamuse

andmiseks (III kd, tl 49 ja 114), mistõttu ei kinnita need hageja asjaomaseid väiteid. Hageja

on apellatsioonkaebuses viidanud, et kutsetunnistused kantakse kutseregistrisse ja nende

olemasolu saab kontrollida. Maakohus on otsuses viidanud kutseregistrist tehtud

väljatrükkidele, mille kohaselt ei ole KVl ega ALl asjaomast kutsetunnistust (III kd, tl 49 ja

114). Seega ei ole maakohus jätnud selgitamata, miks hageja tõendid tema väiteid ei kinnita.

Ainuüksi sellest, et hagejal oli raskusi kuivati kasutamisel, ei järeldu, et sellel esinevad hageja

väidetud puudused. Hageja märgib ka ise, et tal puudub sellise kuivatiga töötamise kogemus,

nagu ta kostjalt ostis (V kd, tl 77, p 2.9 kolmas lõik).

17. Tunnistaja KR, kes oli hageja endine töötaja, on kinnitanud, et kuivati kasutamisel ei

esinenud takistusi ega probleeme (IV kd, tl 175 pöördel, ajamärgid 01:02:46–01:03:02 ja

01:06:37–01:06:56). KR oli hageja töötaja, keda koolitati kuivatiga töötama ja kes seda

hageja juures ka tegi (IV kd, tl 175, ajamärk 00:58:48 ning tl 175 pöördel, ajamärid 01:08:44

ja 01:11:30). Põhjendatud ei ole apellatsioonkaebuse väide, et hageja ei kasutanud kuivatit või

ei saanud seda kasutada täisvõimsusel. Hageja kasutas kuivatit ka 2018. aastal (II kd, tl 6,

IVle 20.08.2018 kell 12.30 saadetud e-kiri – „kuna praegu on viljakuivatuse hooaeg, siis ei

ole võimalik tagada tühje punkreid“).

18. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, et hagejal ei olnud võimalik

menetluses oma väiteid tõendada, sest kostja ei esitanud kuivatit puudutavaid dokumente.

Hagejal olid olemas kostja hinnapakkumised (II kd, tl 19–22 ja 27–29), milles on

üksikasjalikult lahti kirjutatud müügilepingute esemeks olnud seadmed ja lisatööd, samuti

2-19-5347

kuivati ja selle paigaldusjoonised (III kd, tl 55–56 pöördel, 59, 143–152 ja IV kd, tl 123–132).

Sealhulgas on siseosa seadmeid puudutavas hinnapakkumises kirjeldatud, millised omadused

kuivatil peavad olema (II kd, tl 19–22). Lepingute kohaselt ei kuulu lepingu koosseisu muid

dokumente peale hinnapakkumiste (II kd, tl 15, p 2 ja tl 24, p 2). Selleks, et hinnata, kas

kostja müüdud seadmed vastasid poolte vahel kokkulepitule, ei olnud hagejal vaja

paigaldusjuhendit. Hageja märgib ka ise apellatsioonkaebuses, et tema väidetud puudused

seonduvad asja omadustega (V kd, tl 84, seitsmes lõik). Lisaks nähtub kostja esindaja kirjast,

et elektriskeem on hagejale edastatud 21.09.2017 (II kd, tl 86). Ringkonnakohus märgib, et

hageja peab suutma menetluses esile tuua, millised puudused tema arvates kuivatil esinevad ja

milles need seisnevad. Toimiku materjalidest nähtuvalt on hageja ka aru saanud, et temal tuli

esile tuua ja tõendada asja lepingutingimustele mittevastavus. See, millised omadused pidid

kuivatil olema, ei saa tuleneda paigaldusjuhendist või mõnest muust dokumendist, mis ei

olnud lepingute osaks. Hageja ei ole suutnud esile tuua ühtegi müügilepingul põhinevat nõuet

või omadust, millele kuivati ei vasta. Siinjuures märgib ringkonnakohus, et maakohus on

juhtinud hageja tähelepanu vajadusele kaaluda enda õiguste kaitseks lepingulise esindaja

vahetamist ja uue esindaja poole pöördumist, sest hageja varasem lepinguline esindaja ei

olnud suuteline vormistama loogilisi ja selgeid menetlusdokumente, esitama tähtaegselt

asjakohaseid taotlusi ja vastuväiteid ning esindama hagejat istungil ettevalmistunult ja

asjatundlikult (IV kd, tl 192 ja pöördel, 197 pöördel–198, p-d 7 ja 9). Hageja teatas

maakohtule, et ei soovi esindajat vahetada (IV kd, tl 193–196) ning seejärel, et esindab ennast

ise (IV kd, tl 199). Kuigi hagejat esindas 07.12.2023 kohtuistungil ja edasises maakohtu

menetluses vandeadvokaat, oli maakohtu menetlus juba lõpufaasis. Riskid, mis seonduvad

sellega, et poole lepinguline esindaja ei tee menetluses kõike vajalikku, jäävad poole enda

kanda. Kohtu selgitamiskohustus ei hõlma nõuet selgitada lepingulisele esindajale korduvalt

seda, mida poolel tuleb menetluses esile tuua.

19. Hageja leiab, et maakohus rikkus menetlusõiguse norme, kui jättis rahuldamata hageja

taotluse kuulata tunnistajana üle IT ja RP. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus

taotluse rahuldamata jätmisel eksinud. Hageja taotlus, mille kohaselt „eriteadmistega isikud

saavad anda ütlusi hagis kirjeldatud puuduste kohta“ (II kd, tl 194 viimane lõik), ei vastanud

nõuetele. Taotlusest ei selgu, milliseid konkreetseid faktiväiteid hageja soovis tunnistajate

ütlustega tõendada. Vastavalt TsMS § 236 lg-le 3 peab menetlusosaline tõendi esitamisel või

tõendite kogumise taotlemisel põhjendama, millise asjas tähtsust omava asjaolu tõendamiseks

ta soovib tõendit esitada või tõendite kogumist taotleb. Hageja tunnistajate ülekuulamise

taotluse rahuldamata jätmise tingis see, et hageja ei toonud esile, milliste faktiväidete

tõendamiseks hageja tunnistajaid üle kuulata soovis. Ringkonnakohus küsis hagejalt üle, kas

hageja on apellatsioonkaebuses esitanud tõenditega seotud taotlusi ja millised need on (eelnev

jäi apellatsioonkaebuse ebaselge teksti tõttu kohtule arusaamatuks) (V kd, tl 130–132).

Hageja, vastates kohtu küsimusele, ei toonud esile ühtegi taotlust (V kd, tl 131–132), vaid

leidis kokkuvõtvalt, et maakohtu kogutud tõendid on piisavad, et apellatsioonkaebus

rahuldada (V kd, tl 131). Ka oma 16.05.2024 menetlusdokumendis, milles hageja võttis kokku

apellatsioonkaebuse põhiseisukohad, ei toonud hageja esile, et tal oleks ringkonnakohtule

menetluslikke taotlusi (V kd, tl 121–124). Kuna hageja ei ole apellatsioonimenetluses

taotlenud IT ja RP tunnistajana ülekuulamist (TsMS § 633 lg 6), siis ei saaks ka maakohtu

võimalikud menetlusõiguslikud minetused taotluse lahendamisel tingida teistsugust

menetluslikku tagajärge, s.o IT ja RP ülekuulamist tunnistajana. 13.05.2025

menetlusdokumendist nähtub, et hagejale on ka apellatsioonimenetluses dokumente

koostanud õigusteadmistega nõustaja, kelleks on maakohtu poolt menetlusest kõrvaldatud

hageja varasem lepinguline esindaja (V kd tl 134 pöördel–135).

2-19-5347

20. Ringkonnakohtu hinnangul ei viita miski sellele, et maakohus oleks tegutsenud

erapoolikult või kostjat hagejale eelistades. Samuti pole maakohus ringkonnakohtu hinnangul

kostja tõendeid hageja omadele eelistanud või nendega tingimusteta nõustunud. Sellest, et

maakohus rahuldas kostja nõuetele vastava taotluse tunnistajate ülekuulamiseks, ei tulene

hagejale õigust nõuda enda taotluse (mis ka nõuetele ei vastanud) rahuldamist. Maakohus ei

ole eksinud ka selles, kui püsis tunnistajate ülekuulamisel nendes piirides, milles tunnistajate

ülekuulamine otsustati. Pool võis esitada tunnistajale lisaküsimusi, kuid seonduvalt nende

faktiliste asjaoludega, mille kohta tunnistaja üle kuulati. Sarnaselt eelmises punktis märgituga

selgitab ringkonnakohus ka teiste tunnistajate küsitlemise ja muude tõendite esitamise

võimaluse kohta, et apellatsioonimenetluses ei ole hageja etteheidetel menetluslikku väljundit,

sest hageja ei ole esitanud tõenditega seotud taotlusi, sh tunnistajate ülekuulamiseks, kui

maakohtu menetlusõiguse normide rikkumise tõttu jäi hagejal tema hinnangul mõne asjaolu

kohta tõend esitamata (TsMS § 633 lg-d 4 ja 6). Ringkonnakohus rõhutab, et hagi

menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest (TsMS § 5 lg 1).

Hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste

ja kaebuste esitamise (TsMS § 4 lg 2). Samuti on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet

põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis

asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab

(TsMS § 5 lg 2).

21. Põhjendatud ei ole ka apellatsioonkaebuse väide, et maakohus ei määranud hagejale

tähtaega seisukoha esitamiseks kostja vastusele hagi tervikteksti kohta. Kostja esitas viidatud

menetlusdokumendi 23.02.2021 (III kd, tl 31). Pärast seda on hageja esitanud mitmeid

menetlusdokumente, milles hagejal oli võimalik vajadusel täiendavaid seisukohti ja tõendeid

esitada. Maakohtul ei olnud kohustust küsida hagejalt kirjalikku seisukohta igale kostja

menetlusdokumendile. Seda enam, et maakohus arutas asja mitmetel kohtuistungitel.

Maakohus tegi asjas otsuse alles 04.04.2024. Seega oli hagejal võimalik maakohtumenetluses

oma menetlusõigusi teostada. Hageja taotles maakohtu menetluses küll eelmenetluse

uuendamist (IV kd, tl 195), kuid nõutus hiljem, et asja sisulise arutelu võib lõpetada (V kd, tl

14).

22. Ebaõige on apellatsioonkaebuse väide, et maakohus on otsuse p-s 36.5.8 käsitlenud

puudust, mida hageja ei ole hagis ega selle terviktekstis esile toonud. Hageja tugines

projekteerimisvigadele hagi terviktekstis, väites, et kuivati süsteem on projekteeritud valesti ja

see ei vasta kuivati kasutamise eesmärkidele (II kd, tl 187 esimene lõik). Samuti on ebaõige

apellatsioonkaebuse väide, et maakohus ei ole otsuses hinnanud hagi tervikteksti p-s 3.1.10

märgitud puudust (s.o kilbi teostusjoonised ja juhtahela skeem ei vasta esitatud joonistele).

Asjaomast puudust on maakohus käsitlenud otsuse p-s 36.5.13 (V kd, tl 68).

23. Vastuseks hageja väitele, et kuivati ei ole mobiiltelefoni abil juhitav ja masin eeldab

manuaalset juhtimist (V kd, tl 91 alt teine lõik), märgib ringkonnakohus, et kostja tõendi

kohaselt lõikas hageja läbi kuivati asjaomase kaabelduse, mis ei võimalda süsteemi

automaatrežiimis kasutada. Kostja on teatanud, et manuaalselt asjade käitlemisel andurid ei

rakendu, ning et süsteemi ei ole võimalik kasutada osaliselt manuaalselt ja automaatselt (III

kd, tl 48). Hageja ei ole eelnevalt ümber lükanud.

24. Eelnevast tulenevalt jääb hageja apellatsioonkaebus rahuldamata ja maakohtu otsus

muutmata. Kuna hageja ei saa puudustest teatamise kohustuse rikkumise tõttu asja

lepingutingimustele mittevastavusele tugineda ja hageja ei ole ka tõendanud, et tema väidetud

puudused on käsitatavad lepingueseme puudustena, ei käsitle ringkonnakohus

apellatsioonkaebuse väiteid, mis puudutavad väidetavaid puudusi.

2-19-5347

25. Viimaks märgib kolleegium vastuseks hageja apellatsioonkaebusele järgmist. Kuigi

hageja osundab apellatsioonkaebuses õigesti sellele, et kohus peab võtma seisukoha kõigi

menetlusosalise esitatud väidete kohta, peab ka menetlusosalise lepinguline esindaja esitama

kohtumenetluses oma väited ja vastuväited selgelt, loogiliselt ja struktureeritult, et kohus

saaks nende kohta seisukoha võtta. Praegusel juhul on hageja esitanud kohtule nõustaja

koostatud suure tekstimahuga menetlusdokumente (sh 86 lk pikkune apellatsioonkaebus) ega

ole neis oma väiteid ja vastuväiteid selgelt, lühidalt ja loogiliselt välja toonud. Seetõttu on

kohtul hageja vastuväiteid hulgaliste korduste, ebaselgete lausete ning vastuväidete suure

hulga tõttu raske jälgida ning mahuka teksti hulgast eristada. Seega saab hageja aidata

menetlusdokumente koostades kaasa sellele, et kohtule on mõistetav, millised on hageja

väited ja vastuväited iga üksiku küsimuse puhul, mille kohta kohus peab seisukoha võtma.

Menetlus ei saa keskenduda püüdlustele püüda mõista, milliseid väiteid ja taotlusi pool

kohtule on esitanud (TsMS § 2).

26. Harju Maakohtu 17.08.2023 määrus, millega hageja lepinguline esindaja Ingrid Vinnal

kõrvaldati menetlusest, ei ole kaevatav. Seega ei ole alust lubada Ingrid Vinnalil jätkata

menetluses hageja esindamist.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

27. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS §

171 lg 1 alusel hageja kanda.

28. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud

TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

29. Kostja esitatud menetluskulude nimekirjade järgi on tema apellatsioonimenetlusega

seotud menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud 2581,25 eurot (= 2231,25 + 350) (ilma

käibemaksuta). Nimekirjade kohaselt kulus kostja lepingulisel esindajal

apellatsioonimenetluse toimingutele kokku 12 tundi 45 minutit, sh maakohtu otsuse ja

apellatsioonkaebuse analüüsimine, suhtlemine kliendiga, apellatsioonkaebuse vastuse

koostamine, tutvumine hageja täiendavate seisukohtade ja kohtu kirjaga, hageja

menetluskulude nimekirja analüüsimine, kostja menetluskulude nimekirja ja hageja

menetluskuludele vastuväidete koostamine.

30. Arvestades maakohtu otsuse, apellatsioonkaebuse ja vastuse sisu ja mahtu on kolleegiumi

hinnangul esindaja tehtud toimingud ja toimingutele kulunud aeg olnud põhjendatud ja

vajalik.

31. Menetluskulude nimekirja järgi on kostja esindaja tunnitasu 175 eurot (ilma

käibemaksuta), mis ei ületa vandeadvokaadi keskmist tasumäära.

32. Seega on kostja apellatsiooniastme vajalikud ja põhjendatud kulud esindajale kokku

2581,25 eurot 12 tundi 45 minutit × 175 eurot/tund), mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja

mõista. Vastavalt kostja taotlusele tuleb hagejal TsMS § 177 lg 4 järgi tasuda hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist.

(allkirjastatud digitaalselt)