1-11-10437/6 · 1-11-10437/6 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

1

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise koht ja aeg Viljandi kohtumaja 07. detsember 2011 Kriminaalasi (number ja menetlus) nr 1-11-10437 (kohtueelses menetluses nr 11260101506) riik ja M.O versus F.E kokkuleppemenetlus Menetlus kohtus kohtuistung Kohtukoosseis kohtunik Toomas Lillsaar Kohtuistungi sekretär Irina Meremaa Prokurör Maiken Mardim Süüdistatav

F.E

(isikukood xxx; elukoht

xxxxxxxxxx x-x xxxxxx xxxx xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxx ; ei oma kriminaalkaristatust) ; õpilane Süüdistus KarS p 7 ja 8 § 199 lg 2 järgi Kaitsja advokaat Raul Tosmann Süüdistatav

M.O

(isikukood xxx; elukoht

xxxxxxxxxx x-x xxxxxx xxxx xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxxxx ;omab kriminaalkaristatust) Süüdistus KarS

§ 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi Kaitsja advokaat Raul Tosmann

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused

ning juhindudes

-dest 159 ja 249, tegi kohus kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § otsustused. Otsustused süüs ja karistamises

1. Kriminaalasjas:

1.1 tunnistada

(KarS) -de 7 8

F.E süüdi karistusseadustiku § § 199 lg 2 p ja järgi

ja mõista tall ) kuud; KarS § e karistusena vangistus 2 (kaks 74 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata; 2 (kaks) kuud määrata F.E-le katseaeg 18 (kaheksateist) 2 kuud ning mõistetud vangistust

(kahte) kuud ei pane katseajal toime uut ei pöörata täitmisele, kui F.E

tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded; 75 lg-s

määrata F.E-le katseajaks KarS § 2 alusel käitumi 75 lg skontrolli ajal

kohustusena: F.E

on kohustatud käitumiskontrolli ajal osalema

kriminaalhoolduse poolt organiseeritud sotsiaalabiprogrammis; määrata F.E-le käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxxxxxxxx x-x xxxxxx xxxx

2 xxxxxxxx xxxx; tühistada F.E-le tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld.

1.2 tunnistada M.O lg 2 p-de 4, 7 ja 8

süüdi KarS § 199 järgi ja mõista talle

karistusena vangistus 2 (kaks) kuud; KarS 65 lg oleva § 2 alusel suurendada käes kohtuotsusega M.O-le stust mõistetud kari Tartu Maakohtu 09. märtsi 2011

otsusega M.O-le kandmata osa mõistetud karistuse ära 20 (kahekümne) vangistuse päeva võrra ning mõista

M.O-le liitkaristusena vangistus 2 (kaks)

kuud ja 20 (kakskümmend) päeva KarS § 69 alusel asenda ; da M.O-le mõistetud vangistus 2 (kaks) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva üldkasuliku tööga 160

(ükssada kuuskümmend) tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 07.

detsember 2013 M.O 75 -s 1 ; üldkasuliku töö tegemisel allutada KarS § lg

sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga -x xxxxxx xxxx xxxxxxxxxx x

xxxxxxxx xxxx M.O-le datud elukohast ; tühistada tõkendina kohal lahkumise keeld. 1.3 Kahjude kriminaalmenetluse kulude osas:

ja 2.1 kuriteoga tekitatud ja heastamata kahjus:

2.1.1 Riigi Kinnisvara AS rahuldada täielikult tsiviilhagi ning välja mõista solidaarselt F.E-lt 2154 (kaks tuhat ükssada viiskümmend neli) € ja ja M.O-lt 40 senti Riigi Kinnisvara ASi kasuks; 2.2 välja mõista riigieelarve tuludesse:

2.2.1

ja muu F.E-lt riigi õigusabi tasu 110 (ükssada kümme) € 27 senti

kriminaalmenetluse kulu 2.70 € (postikulu) määrata riigi kasuks;

kriminaalmenetluse kulud 112.97 12 € tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 20 a

jaanuarikuust igakuise menetluskulu osa 9 ( 50 senti tasumine, kuni üheksa) € menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu

30-

s kuupäev;

2.2.2 M.O-lt sundraha 50 (

viiskümmend) € ja riigi õigusabi tasu

91(üheksakümmend üks € almenetluse kulu 2.70 € ) 10 senti ja muu krimina

(postikulu) riigi kasuks; 143.80 tasumisele määrata kriminaalmenetluse kulud €

ositi järgmiselt: 1) alates 2012 a jaanuarikuust igakuise menetluskulu osa 12

(kaksteist us ) € tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas ku tasutava osa tasumistähtaeg kuu 30 s kuupäev; -

2.3 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja

sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaadile: € Raul Tosmannile 28.78 . Selgitused kohtuotsusele

3. Selgitada:

3.1 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel; 3.2 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaal-

hooldus rgi kontrol osakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei jä lnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase

ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele;

3.3 üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus täitmiseks

süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale;

3.4 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust

menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui üdimõistetu sü

on rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel

3

maksekorraldusele: viitenumber 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu ositi tasumine asjas nr 1-11-10437

“); 3.5 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaid -de 383 lustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS § – 392);

3.6 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS § – -des 318 321, mille

koha -

selt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS § s 318 sätestatud alustel

Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku

apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

1.

Süüdistused 1.1. toime pannud kuriteona p 7 Süüdistustest nähtuvalt on F.E KarS § 199 lg 2 ja

8 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o varguse e võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud grupis ja sissetungimisega, mis seisnes selles, et tema tungis ajavahemikul 01.01.-15.08.2011 isikute grupis koos M.O-ga

-le Viljandi maakonnas Pärsti vallas Puiatu külas Riigi Kinnisvara AS kuuluvasse endisesse Puiatu Erikooli ruumidesse ning varastas sealt 117 malmradiaatorit koguväärtusega 1854,40 eurot ning valmistas varastamiseks ette, st lõikas seintelt maha 35 malmradiaatorit, millega tekitas kahju 300 eurot.

1.2 toime pannud kuriteona Süüdistusest nähtuvalt on M.O KarS § 199 lg 2 p 4,

7 ja 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o varguse e võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud grupis, sissetungimisega ning

isiku poolt, kes on varem toime pannud omastamise, mis seisnes selles, et tema, olles

varem toime pannud omastamise, tungis ajavahemikul 01.01.- 15.08.2011 isikute grupis koos F.E-ga Viljandi maakonnas Pärsti vallas Puiatu külas Riigi Kinnisvara AS-le kuuluvasse endisesse Puiatu Erikooli ruumidesse ning varastas sealt 117 malmradiaatorit koguväärtusega 1854,40 eurot ning valmistas varastamiseks ette, st lõikas seintelt maha 35 malmradiaatorit, millega tekitas kahju 300 eurot.

2. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepped

Prokuratuur ja süüdistatavad on nõustunud kriminaalasja lahendamisega

kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatava ja süüdistatavate kaitsja d d on kriminaalasjas sõlminud ped süüdistatavate süüdimõistmiseks kokkulep : 1) F.E KarS § 7 ja 8 järgi ja karistamises 199 lg 2 p-de vangistust 2 (kaks) kuud. KarS § 74 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud karistust täitmisele ei pöörata, määrata

F.E-le katseaeg 18 (kaheksateist) kuud koos allutamisega KarS § 75 lg 1

sätestatud käitumiskontrollile. KarS § 75 lg 1 kohaselt on F.E kohustatud täitma

talle sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – -x xxxxxx xxxx xxxxxxxx xxxx ; 2) xxxxxxxxxx x

ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle

andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15

4

päevaks; , töö või õppimiskoha 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - vahetamiseks.

KarS § 75 lg 2 p 8 alusel lisakohustusena määrata, et F.E on kohustatud

käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhoolduse poolt organiseeritud sotsiaalabiprogrammis.

2) M.O vangistusega 2 (kaks) KarS § 199 lg 2 p 4, 7 ja 8 järgi ja karistamises kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu 09.03.2011 mõistetud ärakandmata karistuse 20 (kakskümmend) päeva vangistust võrra, mõistes - -

liitkaristuseks 2 (kaks) kuud 20 (kakskümmend) päeva vangistust. KarS § 69 alusel

asendada karistus 3 kuud 20 päeva vangistust üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab 2 tundi üldkasulikku tööd, seega kohustub süüdistatav tegema

160 (ükssada kuuskümmend) tundi üldkasulikku tööd. Üldkasulik töö tuleb ära teha 2 (kaks) aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemisel allutada

M.O KarS § 75 lõikes 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxxxxxxxx x-x xxxxxx xxxx xxxxxxxx xxxx .

3.

Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses 3.1.

Põhjendused süüdimõistmises Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS § ohus võib -s 239, mille kohaselt k

süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt KrMS § 239 lg le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, -

mille eest karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja

raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur. Kohtuistungil süüdistatavad kinnitasid, et on kokkulepetest aru saanud ja nõustusid vastavalt kokkulepetele süüdimõistmises ning karistamises ja tekitatud kahju heastamises.

Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja

kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §- 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates st

küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja

prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetle esemete asjaolud selged, vastavuses misel on tõendamis õiguslike kvalifikatsioonidega ning süüdistatavad tulevad süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkulepetele. 3.2. P

õhjendused karistuste mõistmisel KarS

§ 199 lg 2 p 4, 7, 8 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni

viieaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatavate

karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavaid tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkulepetele. 3.3.

P amiseks õhjendused tekitatud kahju hüvit

KrMS § 310 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse puhul teeb kohus otsuse

tsiviilhagis. (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt

kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi.

Riigi Kinnisvara AS on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude

hüvitamiseks tsiviilhagi 2154 (kaks tuhat ükssada viiskümmend neli) € ja 40 senti.

5

Tsiviilhagi tuleb alusel rahuldada VÕS § 1043 ning välja mõista solidaarselt F.E-lt 2154 (kaks tuhat ükssada viiskümmend neli) € ja 40 senti ja M.O-lt Riigi Kinnisvara ASi kasuks.

4. k Kohtu põhjendused riminaalmenetluse kulude hüvitamiseks

Menetluskulud on sätestatud KrMS § s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg - -le 1

kohtueel tatakse ses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsus

uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtu-

menetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 175 lg 1 k üüdimõistva kohtuotsusega kaasnev ohaselt on menetluskuluks s sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 417 (nelisada seitseteist) € ja 03 senti. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja

määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat

valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt seaduse -le 1 on riig (RÕS) § 4 lg 3 p i õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused,

maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse 15.

detsembri 2009 otsusega on kinnitatud

(edaspidi kord). Korras koos hilisemate muudatustega on kehtestatud tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamisse ulatus ja kord. Süüdistatava F.E kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna €. Süüdistatava F.E

76.70 kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina €.

14.39

Süüdistatava M.O kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on

määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna €. Süüdistatava 95.88

M.O kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina €. 14.39

Kaitsjate kohtus esitatud aruanded kaitsjatasudes on usaldusväärsed ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ning kaitsjaid tuleb selles ulatuses tasustada.

KrMS § 175 lg 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu 2 (kaks) ja 70 senti. – €

Vastavalt KrMS § 180 lg hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetlus -le 1 -

kulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja ja suurus. Vastavalt KrMS § 180 lg enetluskulusid määrates arvestab 3 m

kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui

menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. KrMS §

180 lg 2 kohaselt kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit. Arvestades süüdistatava F.E majanduslikku olukorda ja asjaolu et tegemist

on iseseisva sissetulekuta õpilasega siis jätta sundraha väljamõistmata ja süüdistatava

6

M.O majanduslikku olukorda ja resotsialiseerumisväljavaateid vähendada sundraha 50 €-ni. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb:

1) tasu 110.27 F.E-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena riigi õigusabi (76.70 19.18+14.39 ja muu kriminaalmenetluse kulu 2.70 riigi kasuks; + ) € €

2) M.O-lt etluse kuludena sundraha 50 (nelisada välja mõista kriminaalmen

seitseteist) € ja 03 senti, riigi õigusabi ) € tasu 91.10 (57.53+19.18+14.39 ja muu kriminaalmenetluse kulu 2.70 riigi kasuks; €

Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude sellistes määrades hüvitamine oleks süüdimõistetutel üle jõu käivateks kohustusteks.

5.

Kohtu muud põhjendused

Süüdistatavatele tõkenditena kohaldatud elukohast lahkumise keelud tuleb tühistada. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni või kassatsioonikohtust tagastamisest alates - kolme päeva jooksul.

Toomas Lillsaar

Kohtunik