2-25-2691/4 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Aleksandr Kondrašov

Otsuse tegemise aeg ja koht

27.05.2025 Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-2691

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi S. M. (M.) vastu võlgnevuse

nõudes

Hagihind

927,57 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479),

lepinguline esindaja F. V.

Kostja S. M. (isikukood XXX; tegelik elu- ja viibimiskoht

teadmata)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista S. M.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks S. M. ja AS LHV Finance vahel

28.05.2023 sõlmitud järelmaksu müügilepingust nr 5028090 tulenev põhivõlgnevus summas 714

eurot, intress summas 21,59 eurot, sissenõudmiskulud summas 40 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivis perioodi 29.09.2023 kuni 18.02.2025 summas 88,44 eurot ja viivis määraga

8,9% aastas põhinõude summalt 714 eurot alates 19.02.2025 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

3. Jätta menetluskulud S. M. kanda.

4. Välja mõista S. M.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskuludena tasutud riigilõiv 245

eurot ja õigusabikulud 240 eurot (käibemaksuta). Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

tuleb kostjal hagejale tasuda käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

5. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamatule täitmisele.

6. Toimetada tagaseljaotsus S. M.le avalikult kätte. Lahend loetakse kostjale avalikult

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise

päevast.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada otsuse teinud maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja (menetluse taastamise

avalduse) 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle

täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tuleb

kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem

kui 2100 eurot.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on

seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS §187 lg 6).

Hagi alus ja kohtu selgitused

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 18.02.2025 Harju Maakohtule hagiavalduse S. M. (kostja)

vastu võlgnevuse nõudes. Hagi aluseks on kostja ja AS LHV Finance vahel 28.05.2023 sõlmitud

järelmaksu müügilepingust nr 5028090 tulenev võlgnevus. Hagi kohaselt palub hageja kostjalt välja

mõista võlgnevus summas 714 eurot (põhinõue), sissenõudmiskulu 40 eurot, intressivõlgnevus

summas 21,59 eurot, sissenõutavaks muutunud lepingujärgne viivis põhinõudelt 8,9% aastas alates

29.09.2023 kuni 18.02.2025 s.o viivis summas 88,44 eurot ning lepingujärgne viivis s.o 8,9% aastas

põhinõudelt 714,00 eurot alates 19.02.2025 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

Kostjale on hagiavaldus koos lisadega ja Harju Maakohtu 27.02.2025 kohtumäärus asja menetlusse

võtmise kohta avalikult kätte toimetatud 10.04.2025 väljaandes Ametlikud Teadeanded avaldatud

kohtuteatega, mille kohaselt menetlusdokumendid loetakse avalikult kätte toimetatuks 15 päeva

möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadeanded ilmumise päevast. Hagiavaldusele vastamise

tähtaeg oli 14 päeva. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud.

2. Kohus leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi

tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses,

kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi

toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja

esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud.

3. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).

Kohus peab siiski vajalikuks selgitada järgmist. Käesolevas asjas on hagi aluseks kostja ja AS LHV

Finance vahel 28.05.2023 sõlmitud järelmaksu müügilepingust nr 5028090 tulenev võlgnevus. Hageja

nõuab kostjalt kohustust, mis tuleneb tarbijakrediidilepingust. Hageja selgituste kohaselt kontrollis

krediidiandja kostja eelnevat maksekäitumist nii välistest registritest kui ka oma sisemistest

andmebaasidest. Maksehäirete kontrolli maksehäirete registritest (krediidiinfo ja krediidiregister)

tulemusena nähtus, et kostjal puudusid maksehäired taotluse esitamisel. Samuti ei olnud krediidiandja

ees negatiivset makseajalugu. Lisaks kontrolliti kostja sissetulekuid ja kohustusi kostja pangakonto

väljavõtte (taotluse esitamisele eelneva kuue kuu perioodi osas) alusel. Tuvastati kostja keskmise

stabiilse ja regulaarse sissetuleku suurus ning kostja igakuised finantskohustused. Krediidivõimelisuse

hindamise käigus arvutas krediidiandja välja skoori, mis on sisuliselt laenusaaja maksejõuetuse

tekkimise tõenäosus. Skoori arvutamisel võeti muuhulgas arvesse isiku vanust, haridustaset,

sissetulekut, kohustusi, varasemat maksekäitumist jne. Kostja osas väljaarvutatud skoor on jäänud

lubatud piiridesse, vastasel juhul ei oleks krediidiandja teinud positiivset krediidiotsust. Krediidiandja

arvutas välja kostja võimaliku maksimaalse kuumakse, mida kostja andmete analüüsi tulemusena oli

võimeline lisaks teenindama. Maksimaalse kuumakse väljaarvutamisel arvestatakse laenusaaja

olemasolevaid finantskohustusi, ülalpeetavaid ning tagatakse nn vaba raha alles jäämine, mille arvelt

saab laenusaaja kanda mh oma majapidamiskulud. Hagi kohaselt on krediidiandja teinud kostja osas

positiivsed krediidiotsused järgides vastutustundliku laenamise nõudeid krediidivõimelisuse hindamise

osas. Hageja poolt esitatud andmete põhjal on kohus seisukohal, et krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamist põhimõtet. Hageja on põhistanud, et laenuandja kontrollis vajaliku

põhjalikkusega kostja krediidivõimelisust, võttes arvesse kostja tausta, sissetulekuid ning kohustusi.

Kohtu hinnangul leidis laenuandja põhjendatult, et kostja oli krediidivõimeline ja suuteline tasuma

lepingust tulenevaid kohustusi.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

4. TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega

hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või

teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas

kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162

lg 1 kohaselt kostja kanda.

5. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt kui

menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses.

Hageja menetluskuluks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on

TsMS § 133 kohaselt 927,57 eurot. Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja

lisa 1 kohaselt tuli hagilt hinnaga kuni 1 000 eurot tasuda riigilõiv summas 245 eurot. Põhjendatud on

hageja menetluskuluna kostjalt välja mõista riigilõiv summas 245 eurot.

Asja materjalidest nähtuvalt on lisaks eeltoodule hageja menetluskuludeks lepingulise esindajale

makstud tasu 591,50 eurot. Hagejale on õigusabiteenust osutatud hinnaga 169 eurot/tunnis

(käibemaksuta), kokku 3,5 tundi. Kohus leiab, et arvestades käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja

õiguslikku keerukust, ei saa põhjendatuks pidada hagejale õigusabi osutamisel rakendatud lepingulise

esindaja tunnitasumäära 169 eurot/tunnis (käibemaksuta). Kohus leiab, et hagejale õigusabi osutamisel

rakendatud põhjendatud ja vajalikuks tunnitasumääraks tuleb lugeda 120 eurot (käibemaksuta). Kohus

arvestas seejuures, et käesolev tsiviilasi ei ole õiguslikult keerukas. Kohus leiab, et võttes arvesse

käesoleva tsiviilasja sisu, mahtu ja keerukust ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud ühtegi istungit ega

sisulist vaidlust, on põhjendatud õigusabikulu 240 eurot (käibemaksuta). Kohtu hinnangul tuleb

põhjendatuks ja vajalikuks lugeda hageja lepingulise esindaja menetlustoiminguid mahus 2 tundi, mis

esindajal on kulunud alusdokumentidega tutvumiseks ja nende analüüsimiseks, hagiavalduse

ettevalmistamiseks ja koostamiseks, lisade kogumiseks ja komplekteerimiseks ning dokumentide

esitamiseks kohtule.

Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 485 eurot

(riigilõiv 245 eurot + õigusabikulud 240 eurot), mis tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt

välja mõista.

6. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse

alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb

tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja

mõistab kostjalt välja menetluskuludelt viivise alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

7. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale

edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega

määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Aleksandr Kondrašov

kohtunik