1-25-602/34 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

1-25-602

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. mai 2025, Paide

Kriminaalasja number

1-25-602 (23263050481)

Kohtukoosseis

Kohtunik Piia Jaaksoo

Kohtuistungi sekretär

Gerda Raidla-Allika

Kriminaalasi

Janok Pihle süüdistus KarS § 201 lg 1 järgi üldmenetluses

Prokurör

Merike Lugna

Süüdistatav

Janok Pihle

Isikukood või sünniaeg: 37809010301

Elu- või asukoht ja aadress: Nooruse XXX

Kodakondsus: Eesti

Haridus: põhi

Emakeel: eesti keel

Töökoht või õppeasutus: x

Karistatus: karistamata

Tõkend: ei kohaldatud

Kaitsja

Kannatanu esindaja

Advokaat Eve Jundas

Advokaat Toomas Metsma

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 309 lg 2, § 310 lg 2, § 311, § 312, § 314, § 181

lg 1, § 273 lg 4, § 422 lg 1 kohus otsustas:

1. Õigeks mõista Janok Pihle süüdistuses KarS § 201 lg 1 järgi.

2. Jätta läbi vaatamata kannatanu Y.L-i tsiviilhagi Janok Pihle vastu kuriteoga tekitatud

varalise kahju 6000 eurot hüvitamise nõudes.

3. Jätta riigi kanda riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu ja kulud 1547,21 eurot;

kannatanu riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud 1732,40 eurot ning

tunnistaja sõidukulu 125,67 eurot.

4. Välja mõista riigi kasuks advokaat Eve Jundaselt tunnistaja sõidukulu 119,11 eurot

(tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti

arvelduskontole nr EE351010052031000004 ASis SEB Pank, ak nr

EE522200221013264447 Swedbank ASis, ak nr EE401700017002872300 Luminor Bank

ASis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99925700016095.

Maksekorralduse selgitusse lisada: kriminaalasja number, menetluskulud, isiku nimi. Kui

rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse

läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

5. Kohtuotsuse jõustumisel vabastada aresti alt ja tühistada käsutamise keelumärge ning

tagastada Janok Pihlele Pärnu Maakohtu 4.4.2024 määrusega kriminaalasjas nr 1-24-

2015 tsiviilhagi tagamiseks arestitud sõiduk Jeep Grand Cherokee (registreerimismärk

x; VIN-kood X).

6. Kohtuotsus edastada kohtumenetluse pooltele.

7. Jõustunud kohtuotsus edastada PPA-le ja Transpordiametile.

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse poolel on õigus otsusega mittenõustumisel esitada otsuse peale apellatsioon.

Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates

kohtuotsuse kuulutamisest.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades

selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on

kohtus tutvumiseks kättesaadav.

SÜÜDISTUS

Janok Pihlet süüdistatakse selles, et tema:

- ajavahemikul 22.04.2022 kuni 06.09.2023 Järvamaal X linnas Y.L (isikukood XXX) isikuandmeid

ja elektroonilist identiteeti kasutades, pani toime Y.L-i suhtes omastamise teo, kus Janok Pihle kätte

oli liikumispuudega Y.L usaldanud oma SEB pangakaardi koos pin koodiga kaupluses toiduainete

ostu eest tasumiseks, ent sularaha väljavõtmine oli talle lubatud vaid ühel korral – küttepuude ostuks

minev summa, ent Janok Pihle on võtnud välja sularaha Y.L poolt lubamatuid summasid SEB

kontolt EE441010011685842222 alljärgnevalt:

- 22.04.2022 3500.- eurot Pärnu mnt 63/65 automaadist (millest 600 eurot oli lubatud võtta

küttepuude ostuks)

- 23.04.2022 2500.- eurot Pärnu mnt 63/65 automaadist

- 22.06.2022 600.- eurot Pärnu mnt 63/65 automaadist

- 02.08.2022 50.- eurot Pärnu mnt 63/65 automaadist

- 05.08.2022 500.- eurot Pärnu mnt 63/65 automaadist

- 06.09.2022 100.- eurot Pärnu mnt 63/65 automaadist

Kokku on Janok Pihle omastanud Y.L rahalisi vahendeid 6650 euro suuruses summas, kasutades

seda enda igapäevasteks kulutusteks.

Isikule usaldatud võõra vara ebaseaduslikult enda kasuks pööramisega pani Janok Pihle toime

KarS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kannatanu loobus täpsustatud tsiviilhagiavalduses (tlk 29-31) augustis ja septembris 2022

väljavõetud summade nõudmisest süüdistatavalt, avaldades, et ei mäleta sündmusi ja asjaolusid, mis

seondusid nende summade väljavõtmisega. Sellest tulenevalt prokurör vähendas süüdistuse mahtu ja

loobus J. Pihlele esitatud süüdistusest osas, milles talle heideti ette lubamatute summade

väljavõtmist Pärnu mnt 63/65 automaadist 2.8.2022 50 eurot, 5.8.2022 500 eurot ja 6.9.2022 100

eurot.

KOHTU SEISUKOHT

1. KarS § 201 objektiivse koosseisu järgi on omastamisena vaadeldav see, kui isik, kellele

arvelduskontol olev raha on usaldatud (s.t isik, kellel on arvelduskonto omaniku nõusolek

juurdepääsuks arvelduskontole ja sellel oleva raha käsutamiseks), võtab pangakontolt välja

sularaha, milleks teda volitatud ei ole, pöörates vara enda või kolmanda isiku kasuks.

2. Süüdistatav J. Pihle end esitatud süüdistuses kohtuistungil süüdi ei tunnistanud. Ta on

tunnistanud, et Y.L usaldas talle oma pangakaarti, et ta sularaha välja võtaks, kuid enda kasuks ei

ole ta Y.L-i rahalisi vahendeid pööranud. Kannatanuga olid suusõnalised kokkulepped, alati kui

kannatanu pangakaardiga kannatanu soovil toimetas, viis selle kohta kannatanule ka paberi,

pangaväljavõtte.

3. Kohtus on ütlusi andnud süüdistuses käsitletud sündmuste ajal ühises majapidamises elanud

kannatanu Y.L (tlk 34-43, 88-90) ning tunnistajad U.Y (tlk 90-91pöördel), R.M (tlk 93 pöördel -

95 pöördel) ja süüdistatav Janok Pihle (tlk 96-98 pöördel). Lisaks on tunnistajana üle kuulatud

D.P (tlk 92-93 pöördel).

4. Kuigi J. Pihlele on süüdistus esitatud sularaha väljavõtmise kohta alates 22. aprillist 2022, siis

omavad kohtu hinnangul asjas tähtsust ka eelnevalt Y.L-i pangakontolt J. Pihle kontole 13.

aprillil üle kantud ning Y.L-i pangakontolt 13., 14., ja 15. aprillil väljavõetud summad, et hinnata

isikute ütluste usaldusväärsust.

Auto ostmiseks antud laen

5. Kõigepealt uurib kohus J. Pihle auto ostuga seotud asjaolusid. Janok Pihle rääkis, et ta sai

Y.L-i käest auto ostuks laenu. Auto maksis 7800 eurot ning auto sai ostetud 14. aprillil. Esimene

makse auto ostuks tuli arve peale 5300 eurot, ülejäänud maksis ta sulas. 13.4 kandis XX Y.L-i

arvelt temale 5300 ja sellest 5000 kandis kohe edasi, et auto broneerida ja ülejäänud raha läks

järgmise päeva õhtul sularahas. Tlk 47 näitab Y.L-i arvelt J. Pihlele 5300 eurot kandmist ning 13.

aprillil 3400 euro väljavõtmist tema arvelt sularahaautomaadist. Tlk 74 SEB konto väljavõte

näitab J. Pihle kontole Y.L-ilt 5300 euro laekumist 13.4.2022 ja samal päeval on J. Pihle teinud

ülekande R-MOTORS OÜ kontole 5000 eurot, selgitus 414HRP, liiklusregistri andmetel Ford

Mondeo 2011.a. J. Pihle selgitas, et auto ostmine sattus õhtusesse aega ja ei mäleta, kes talle auto

ostuks raha juure tõi; hiljem ütleb, et auto ostuks tõi raha juurde X.X. Pihle kinnitas, et auto sai

ostetud (seega ka sularaha osa tasutud 14. aprilli õhtul).

6. Kannatanu on samuti kinnitanud, et J. Pihle sai kaardi, et autot osta. Kannatanu ei tea, palju

pangakaardil oli raha ning summat J. Pihlega kokku ei leppinud. Ta usaldas J. Pihlet. Peale

kannatanu kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamist kinnitas kanntanu, et 8700 eurot oli

laen J. Pihlele auto ostmiseks – 5300 eurot kandis internetipangas J. Pihle arvele ja 13. aprillil

võtsid nad sularaha välja kolm korda 1000 eurot pluss 400 eurot.

7. Tunnistaja R.M-i ütluste kohaselt auto ostuks sai J. Pihle Y.L-i käest 8300 eurot.

8. Kannatanu, süüdistatava ja tunnistaja R.M-i ütlused kinnitavad kokkulangevalt, et J. Pihle sai

Y.L-ilt auto ostmiseks laenu, 5300 eurot kanti 13. aprillil J. Pihle arvele ja ülejäänud summa sai

J. Pihle sularahas. Laenu suurus, mis J. Pihle auto ostmiseks sai, erineb isikute ütlustes (Pihle on

tegelikult rääkinud auto hinnast, mitte laenu suurusest), kuid kannatanu ütlustest saab teha

järelduse, et 13. aprillil 2022 J. Pihle arvele 5300 euro kandmine ja samal päeval 3400 euro

sularahana välja võtmine oli kannatanu poolt aktsepteeritud J .Pihlele auto ostmiseks.

9. J. Pihle rääkis, et auto laenu osas oli kokkulepe, et maksab Y.L-ile osade kaupa, iga kuu 200

eurot tagasi. J. Pihle sõnul maksis ta, kuni tuli kohtuprotsess. Viimane makse oli augustis 2023,

kui see asi jõudis uurimisse. Tunnistaja R.M kinnitas, et teab, et J. Pihle on Y.L-ile autolaenu

sularahas tagastanud, summat ei tea. Kannatanu kinnitas, et ei ole laenu Janokilt tagasi saanud.

Kohus märgib, et laenu tagasimaksmine kriminaalasja lahendamisel tähtsust ei oma, kuid võib

edaspidi omada tähtsust isikute ütluste usaldusväärsuse hindamisel.

Kannatanu kontolt 22. juunil 2022 sularaha väljavõtmine

10. J. Pihle avaldas, et 22. juunil 2022 ei ole Y.L-i kontolt sularaha välja võtnud. Kannatanu on

prokuröri küsimusele vastates öelnud, et peale puude tellimist Janokile oma kaarti ei andnud.

Kannatanu ei mäletanud täpset puude saabumise päeva, kinnitas, et see oli kevadel, aprillis.

Janok Pihle kinnitas, et puud saabusid 29. aprillil. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis kinnitaks,

et 22. juunil 2022 võttis Y.L-i arvelt sularaha 600 eurot välja J. Pihle. Selles osas süüdistus

tõendatud ei ole.

Kannatanu poolt pangakaardi andmine teiste isikute kasutusse

11. Kannatanu rääkis, et ei tea, kes ja miks 14., 15., 22. ja 23. aprillil tema pangakontolt raha

välja võttis, üldse ei mäleta. Ei tea, kelle käes pangakaart oli, sõbranna ütles, et aprillikuu sees oli

kõvasti välja võetud raha. Kannatanu kinnitas, et usaldas J. Pihlet, andis talle ka pangakaardi, ei

kontrollinud pangas, mis kontol tehtud oli, aga Janok oleks võinud ikka tšeki anda, mille peale

raha kulutas, aga seda pole küsinud ja pole saanud. J. Pihle kinnitas, et on kannatanule tema

rahaga toimetamiste kohta paberid andnud. Kannatanu avaldas, et see aeg kellelegi teisele

pangakaardi ei andnud. Ei välista, et keegi võis pangakaardi omavoliliselt võtta tema käekotis

olevast rahakotist.

12. Hiljem küsimustele vastates kannatanu lisas, et X R.M-i käes on ka pangakaart olnud. Tema

sai selle peale Janokit. Kannatanu kirjeldas - R.M oli selline, võttis raha sealt välja ja andis

pangakaardi tagasi, pärast vaatas, et see asi läheb liiale ja lõpetas tal ära; ega R.M tegelikult ei

öelnud, palju ta kaardiga sularaha välja võttis. Hiljem avaldab, et september-oktoober andis R.M-

ile kaardi, väljavõttest nägi, et 250 oli välja võtnud, peale seda enam kaarti ei andnud. R.M

kinnitas kohtus, et kui Janokil ja Y.L-il see autovärk oli, siis ta ei suhelnud ämmaga, see oli siis

viimasel ajal kui X ja Janok nende juures elasid, tema ämmaga ei suhelnud, ei teadnud, mis

Janoki, X ja Y.L-i vahel toimus. Kohus leiab, et R.M-i ütlustest tuleneb, et ajaks, mil kannatanu

J. Pihlele auto ostuks laenu andis, oli tema juba ämmaga tülis, mis seab kahtluse alla kannatanu

ütlused, et R.M sai pangakaardi enda kätte peale J. Pihlet. Kannatanu ütlustest ei tulene (ja

kohtule pole esitatud ka muid tõendeid), millal Y.L lubas R.M-il pangakaarti kasutada ja millised

olid need summad, mis R.M välja võttis. Kannatanu nimetab ühel korral 250 euro väljavõtmist,

kuid ütlustest tervikuna on aru saada, et neid raha välja võtmise kordi oli rohkem kui üks. R.M

kinnitas, et tema kasutas Y.L-i pangakaarti. R.M-i sõnul kasutasid samuti Y.L-i pangakaarti U.Y,

X.X ja J. Pihle. Kõik nad kasutasid pangakaarti Y.L-i loal.

13. Kannatanu kinnitas, et on käinud koos X X sularaha välja võtmas (neid oli mitmeid kordi, aga

tõesti ei tea, kas see oli 14. ja 15. aprillil), X.X tegi internetipangas ülekandeid ja käis temaga

koos poes, kus maksis pangakaardiga. Hiljem kinnitab, et sularaha automaadist raha väljavõtmisi

tõesti ei mäleta, lisab, et välistab, et X.X sai pangakaardi ja PIN-koodid enda kätte, küsimusele,

mille alusel välistab, vastab – ei tea, küsimusele kas oletab – vastab, noh. Hiljem avaldab

kannatanu, et teistele kui J. Pihlele ei andnud pangakaarti ja kui kaitsja tuletab meelde, et X.X

käes oli ju ka pangakaart, vastab, et tal oli vähem, ta sai internetipangas nii teha, et kaarti polnud

vaja. Kannatanu kinnitab, et ei mäleta, kas oli kogu aeg juures kui X.X raha välja võttis. Hiljem

ütleb, et tõesti ei tea, kas võis 14. ja 15. aprillil pangakaardi X.X anda.

14. Tunnistaja U.Y on kinnitanud, et tema küsis ema (Y.L-i) käest mõnikord pangakaarti kui oli

vaja autole juppe osta, ei tea, millal see oli. Tema võis ema pangakaarti kasutada, teised (X.X ja

Janok Pihle) võisid kasutada kui tema või ema kaasas oli, paar korda käisid ise söögikraami

ostmas. Kannatanu ei ole rääkinud, et oleks pangakaarti U.Y-le kasutada andnud.

15. Kohus leiab, et eelkirjeldatu näitab, et kannatanu ei mäleta, kellele, millal ja mis otstarbeks ta

oma pangakaarti kasutada andis, ta ei tea, kes ja miks 14., 15., 22. ja 23. aprillil tema

pangakontolt raha välja võttis, üldse ei mäleta. Prokurör avaldas süüdistuskõnes, et raha

väljavõtjaks sai olla vaid J. Pihle, kuna enne auto ostuks laenatud summa andmist ei olnud

kannatanu kontolt raha välja võetud. Samuti leidis prokurör, et X.X skeem oli teine, ta kasutas

vaid pangaülekandeid ja seega puudus sularaha tal vajadus välja võtta, seega saab sularaha

väljavõtmine olla seostatud vaid J. Pihlega. Kohus leiab, et kohtule esitatud tõenditega ei ole

prokuröri seisukoht tõendatud. J. Pihle avaldas, et autoostuks tõi talle sularaha (mis oli Y.L-i

arvelt võetud) X.X. Seda väidet ümber lükkavaid tõendeid kohtule ei ole esitatud. Kohtule

esitatud tõenditega on tõendatud, et Y.L andis oma pangakaarti kasutada peale J. Pihle ja T. X.X

ka U.Y ja R.M-ile. Seega prokuröri järeldus, et sularaha väljavõtmisi saab seostada vaid Janok

Pihlega, ei ole tõendatud.

Kannatanu pangakaardi kasutamine J. Pihle poolt sularaha väljavõtmiseks puude ostmiseks

16. Janok Pihle poolt pangakaardi kasutamise kohta avaldas kannatanu, et Janok sai kaardi enda

kätte auto ostmiseks, muudest asjadest juttu ei olnud, võttis sealt arvelt ise raha. Algul

kategooriliselt eitab, et Janok oleks muuks otstarbeks kaarti enda kätte saanud, siis mitme üle

küsimisel meenub, et Janok käis ka poest toitu toomas, siis sai kaardi enda kätte. Kui prokurör

küsib suunavalt küttepuude ostmise kohta, siis meenub, et puid osteti kevadel, tasuti sularahas.

Mäletab viimast tasutud summat 580 eurot, auto käis kahel korral, eelnevaid tasumisi ei mäleta,

aga siis oli suurem summa. Hiljem vastab prokuröri küsimusele, et andis ise raha autojuhile. Eks

Janok aitas selle raha väljavõtmisel, siis usaldas teda, arvas, et puude raha võttis Janok välja, sest

Janok tellis need puud, ta tundis autojuhte. Ei tea millal enne puude toomist raha välja võeti, aga

enne puude toomist oli raha kodus. Kannatanu avaldab, et ei mäleta, millal ja kui palju sai J.

Pihlelt sularahaautomaadist välja võetud raha.

17. Tunnistaja U.Y kinnitas, et puude eest käis tasumine autojuhile sularahas, ema andis raha

autojuhile, 5600 või 5800. Sularaha käis välja võtmas vist Janok, aga ei mäleta, ka siis oli kaasas

tema ise või Y.L. Hiljem täpsustab, et Janok ise võttis puude raha välja, ema ütles talle õhtul.

18. Tunnistaja R.M-i ütluste kohaselt küttepuude eest maksis Y.L ja summa oli 5600 eurot, kuid

kui ta ei eksi siis neid puid oli rohkem, kui selle summa eest ja siis toodi raha juurde. Sulas.

Kannatanu sai ka tšeki.

19. J. Pihle avaldas, et auto ostmise ajal 13., 14. ja 15. aprillil raha väljavõtmist ei mäleta, kas siis

sai auto ostuks juurde võetud või oli juba küttepuude jaoks. Pihle kinnitas, et tema võttis 22.

aprillil arvelt raha, mis läks küttepuude ostuks.

20. 14.4.2022 on arvelt välja võetud 3500 eurot ja 15.4.2022 1750 eurot, süüdistuses on leitud, et

22.4.2022 välja võetud rahast oli lubatud 600 eurot küttepuude ostuks. Need summad on kokku

5850 eurot. Kuid kohus märgib, et ei kannatanu, J. Pihle ega tunnistajate ütlustest ole aru saada,

millal võeti välja kogu sularaha 5800+580 eurot, mis maksti puude eest. Kohus ei saa ka aru,

millistele tõenditele toetudes on süüdistuses leitud, et 22. aprillil välja võetud 3500 eurost oli

lubatud 600 eurot välja võtta küttepuude ostuks. Kannatanu ei ole midagi sellist avaldanud,

kohus kordab veelkord üle – kannatanu ei tea, kes ja miks 14., 15., 22. ja 23. aprillil tema

pangakontolt raha välja võttis. Seega ei ole kohtule esitatud tõendeid, et 14.4.2022 arvelt välja

võetud 3500 eurot, 15.4.2022 välja võetud 1750 eurot ja 22.4.2022 välja võetud 3500-st eurost

600 eurot olid välja võetud küttepuude ostuks.

21. Prokurör leidis, et J. Pihle poolt Y.L-i kontolt sularaha väljavõtmist tõendab ka J. Pihle Coop

Panga pangakonto vaatlusprotokoll (tlk 71-74), mis näitab, et nii 22. aprillil kui 23. aprillil on

Y.L-i arvelt sularaha väljavõtmine ning J. Pihle poolt tehtud kaardimaksed ja sularaha

sissemakse ajaliselt lähedased, mis näitavad, et J. Pihle oli sel ajal, kui sularaha Y.L-i kontolt X

asuvast automaadist välja võeti, X. Kõigepealt märgib kohus, et J. Pihle on tunnistanud 22. ja 23

aprillil Y.L-i kontolt sularaha väljavõtmist. 22. aprillil võttis raha küttepuude ostuks ja 23. aprillil

Y.Y tasumiseks ja 500 eurot Y.L-ile, kes soovis sularaha koju. Kannatanu kinnitab, et raha oli

kodus enne küttepuude saabumist (mis oli 29. aprillil). Lisaks märgib kohus, et sama

vaatlusprotokoll kinnitab, et nii 22. kui ka 23. aprillil on lähedastel kellaaegadel kui Y.L-i kontolt

on sularaha välja võetud, makstud Y.L-i pangakaardiga toidupoodides. Y.L on kinnitanud, et käis

tavaliselt X.X poes, mõnikord ka J. Pihlega, poes maksis kauba eest ise pangakaardiga. Need

asjaolud näitavad, et Y.L võis olla ka ise X, kui 22. ja 23. aprillil tema kontolt sularaha välja

võeti.

22. Kohus leiab, et eelnimetatud tunnistajate ütlustega ja süüdistatava ütlustega on kogumis

tõendatud, et kannatanu maksis küttepuude eest sularahas vähemalt 5800 eurot, seega pidi

kannatanul olema sellises summas sularaha kodus enne 29. aprilli ning see summa oli

süüdistataval lubatud pangakontolt enne 29. aprilli välja võta. J. Pihle ütlustega on tõendatud, et

22. aprillil väljavõetud 3500 eurot läks küttepuude ostuks Y.L-i kätte. See summa ei kata kogu

küttepuude ostuks kulunud summat (hiljem lisandus veel 580 eurot). Kannatanu ei mäleta, millal

ja kui palju J. Pihle talle küttepuude ostuks raha andis ning palju küttepuud kokku maksid.

Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, mis kinnitaks seda, et küttepuude ostuks 22. aprillil 2022

kannatanu kontolt välja võetud rahast 2900 eurot oleks J. Pihle enda kasuks pööranud.

23. aprillil raha välja võtmine kontolt, kinnistu müük, Y.Y tasu teenuste eest

23. X kinnistu müügist laekus kannatanu kontole 13.4.2022 35 000 eurot (tlk 47).

24. Kannatanu ütluste kohaselt D.P aitas teda kinnistu ostuga, müügi juures ei olnud. Kui

prokurör täpsustab, et kinnistu müüs 2022, siis kinnitab, et D.P aitas müümise juures. Ütleb, et

tõesti ei mäleta, kas D.P selle eest ka raha sai. Kinnitab, et notaris D.P istus vastas tooli peal. J.

Pihlele raha ei andnud, et ta Y.Y edasi annaks.

25. J. Pihle selgitas, et rääkis Y.L-iga, et D.P helistas, et tahab saada metsakinnistu müügi pealt

2000 eurot, siis Y.L palus, et ta võtaks selle raha. 23. aprillil võttis automaadist raha välja ja viis

Y.L-ile koju selle. Kui Y.L palus Y.Y 2000 võtta, siis 500 eurot palus Y.L endale raha võtta.

2500 eurot saigi viidud, algul jäi kogu raha Y.L kätte. Kui D.P Soomest tagasi tuli, siis Y.L

andis talle 2000 eurot ja viis selle Z.Z. 500 eurot jäi Y.L-ile koju.

26. Tunnistaja D.P ütluste kohaselt aitas ta Y.L-i metsa müügiga, käis seda metsa vaatamas,

mitme firmaga; käis hinnapakkumisi küsimas; suhtles Timberiga, oksjoni keskkonda läks see

üles; käis metskonnas uurimas, mis raied saab seal teha ja kas on lubatud. Notarisse pidi ka

minema, kuid ei saanud, jäi haigeks, notarisse läks Janok M. Otseselt summat selle aitamise eest

kokku ei lepitud, aga oli, et selle eest saab mingi summa, sai 1800 eurot. On seda meenutanud ja

mäletab seda niimoodi, et helistas Janokile, et vii naise kätte raha.

27. Kuna eeluurimisel oli tunnistaja D.P öelnud, et kinnistu müügiga tegelemise eest raha ei

saanud, leidis prokurör, et F. Riki ütlused ei ole usaldusväärsed. Kohus ei nõustu prokuröri

seisukohaga. Kohus leiab, et D.P peale kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamist selgitas

usutavalt, miks ütlused on olnud erinevad. Segadus oli seetõttu, et ehitas ka katust Y.L-i

abihoonetele, algul arvas, et see on see ehitusraha, aga kui järele mõtles, siis leidis, et see on ikka

see kinnistu müügi raha. Ei mäleta, kas tasus leppis kokku Y.L või Janokiga.

28. Tunnistaja R.M-i ütluste kohaselt metsatehingu kohta perekonnas räägiti, et D.P pidi saama

2000 eurot, kuid ei tea kas, kes ja millal selle üle andis, aga sellest teadsid J. Pihle, Y.L ja U.Y .

Vastuolude tõttu avaldas prokurör kohtuistungil tunnistaja R.M-i varasemad ütlused, kus ta ütles,

et ei tea summat, mis metsakinnistu müügist saadi, ei tea, mis sellest rahast sai. Tunnistaja

selgitas, et raha ei laekunud ju tema kontole, tõesti ei tea, palju kinnistu müügi hind oli. Lisaks

selgitas, et Y.Ye tasu maksmine meenus kui Y.L hakkas X.X süüdistama, et viimane tema konto

täitsa tühjaks tegi. Kohus leiab, et vastuolu R.M-i ütlustes puudub, tunnistaja on algul rääkinud

üldiselt kinnistu müügi rahast (eeluurimisel ei ole avaldatu põhjal temalt Y.Y tasu kohta küsitud).

29. J. Pihle ja R.M on rääkinud, et D.P sai kinnistu müügiga abistamise eest 2000 eurot. D.P

kinnitas, et sai 1800 eurot. Samuti on J. Pihle ja Y.Y ütlustes erinevus selles, kelle kätte J. Pihle

raha andis. D.P tegelikult ütleb, et tema nagu ei olnud seda raha vastu võtmas. Samas on J. Pihle

ja Y.Yi ütlused kokkulangevad, et kui kinnistu eest raha laekus, siis oli D.P Soomes. J. Pihle

kinnitas, et väljavõetud sularaha jäi Y.L kätte ja sai selle enda kätte Y.Y üleandmiseks Y.L-ilt kui

D.P Soomest tagasi tuli. Kohus märgib, et D.P alguses ei mäletanud üldse, et ta sai kinnistu

müügiga tegelemise eest teenustasu, arvas, et see on ehitustöödega seotud, raha saamise asjaolud

meenusid talle hiljem ja seetõttu ei pruugi ta asjaolusid täpselt mäletada. Kohtu hinnangul

puudub alus J. Pihle ütlustes kahelda, need on kokkulangevad tunnistaja R.M-i ütlustega,

vastuoludeta ja seega usaldusväärsed.

30. Järgnevalt peab kohus lahendama küsimuse, kas J. Pihlel oli kannatanu nõusolek Y.Y

osutatud teenuste eest raha maksta. Kannatanu avaldab, et ei mäleta, kas D.P selle eest raha sai

ja eitab, et oleks J. Pihlele raha andnud Y.Y edasi andmiseks.

31. Kohus märgib, et kannatanu ütluste andmisel kohtus enamike asjaolude kohta avaldas, et ta ei

mäleta. Kui asju küsiti korduvalt, siis vastas küsimustele erinevalt, tegelikult oli aru saada, et ta

ei suutnud 2022. aastal toimunut meenutada. Kannatanu on ise avaldanud, et 2021 kukkus

haiglasse, siis tuli koroona, siis tuli suhkruhaigus ja nüüd peale seda see mälu ongi niimoodi.

Tunnistaja Z.A, kes igapäevaselt suhtleb Y.L-iga, kirjeldas, et Y.L-il on pea olematu mälu, ta ei

mäleta ka mis eile juhtus, mis eile räägiti, ta nagu ei saa aru mida räägitakse, siis ütlebki, et ma ei

mäleta, ma ei mäleta, ma ei mäleta (kannatanu vastas väga paljudele küsimustele ka kohtus nii);

see oli pärast seda kui ta selle koroona väga raskelt läbi põdes.

32. Kohus leiab, et kannatanu halba mälu näitab ka tema poolt muude asjaolude kohta räägitu.

Nii on kannatanu ja Z.A avaldanud erinevad põhjused, miks kannatanu pangakontot uurima

hakati: kannatanu ütles, et see oli seoses venna matustega, Z.A ütleb, et see oli seoses sellega, et

Maksu- ja Tolliametist tuli nõue tulumaksu tasumiseks seoses kinnistu müügiga. Kannatanu on

kinnitanud, et tema sularaha kodus ei hoidnud. Tunnistaja U.Y kinnitas, et Y.L ikka hoidis kodus

sularaha, söögiraha ja tema küsis suitsupakkide jaoks. Tunnistaja Z.A kinnitas, et 2022. a Y.L

võitis ka ise sularaha välja, Y.L oskas seda teha, on käinud Y.L-iga koos pangaautomaadi juures.

Süüdistatav J .Pihle avaldas, et kannatanul oli kodus kogu aeg sularaha. J. Pihle selgitas, et

pangaautomaadist võttis ta sularaha välja Y.L-i soovil, viimane ütles talle, kui palju ta raha

soovis. Tunnistaja Z.A rääkis kohtus asjaoludest, mis seondusid kannatanu pangakonto ja tema

rahaasjadega, kuid tunnistaja on kinnitanud, et ta neid asjaolusid ei tajunud ise vaid sai neist

teadlikuks kannatanu jutu järgi (pangakaartide kasutamine teiste isikute poolt, J. Pihlele auto

ostmiseks antud laen, puude ostmine jne), seega tunnistaja ütlused nende asjaolude kohta ei ole

tõendiks.

33. Kokkuvõtlikult – Y.L on öelnud, et ta ei mäleta, kas D.P sai raha kinnistu müügi eest, ta ei

ole väitnud, et ei lubanud Y.Y selle eest raha maksta. Samas mäletab kannatanu, et notaris käis

temaga müügitehingut sõlmimas D.P, tegelikult käis J. Pihle. J. Pihle kirjeldas, miks 23. aprillil

välja võetud Y.Y mõeldud 2000 eurot peale raha väljavõtmist andis Y.L-ile – D.P oli Soomes.

Ka D.P kinnitab, et kui J. Pihlega sellest tasust jutt oli, oli tema Soomes. Kohus leiab, et J. Pihle,

R.M-i ja FY.Y ütlustega on tõendatud, et 23. aprillil J. Pihle poolt Y.L-i kontolt välja võetud

2500 eurot andis J. Pihle peale väljavõtmist Y.L-i kätte ja sellest rahast 2000 eurot andis Y.L J.

Pihlele, et see anda Y.Y tasuks müügiga abistamise eest.

34. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, mis kinnitaks seda, et Janok Pihle poolt 23. aprillil

2022 kannatanu kontolt välja võetud 2500 eurot oleks J. Pihle enda kasuks pööranud.

35. Kohtule on esitatud SEB vastus järelpärimisele (tlk 67) , mille kohaselt 14.4.2022 muutis Y.L

deebetkaardi lepingu number D141268901 limiite AS SEB Pank Paide kontoris ja kinnitas

muudatuse allkirjaga järgmiselt: sularaha päevalimiit 3500 eurot, maksete päevalimiit 3500 eurot.

Y.L-i pangakonto väljavõte (tlk 48) näitab, et kontolt on maha võetud 14. aprillil 2022 2.50 –

SEB Lepingu D141268901 limiidi muutmine. Süüdistusaktis on nimetatud, et see tõend tõendab,

millal suurendati päevalimiiti, kuid see ei ole kuidagi Janok Pihlele esitatud süüdistuse faktiliste

asjaoludega seotud, seepärast jätab kohus selle tõendi tõendikogumist välja.

36. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis kinnitaks, et J. Pihle oleks

kannatanu kontolt 22. aprillil 2022 välja võetud rahast 2900 eurot ja 23. aprilli väljavõetud

sularaha 2500 eurot enda kasuks pööranud. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et Janok Pihle võttis

kannatanu kontolt 22. juunil 2022 välja 600 eurot.

37. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus J. Pihle talle esitatud süüdistuses KarS § 201 lg 1 järgi

õigeks.

38. J. Pihle suhtes tõkendit kohaldatud ei ole.

Tsiviilhagi

39. Kannatanu Y.L on esitanud J. Pihle vastu tsiviilhagi kuriteoga tekitatud varalise kahju

hüvitamise nõudes summas 6650 eurot (tlk 6). 21. märtsil 2025 esitas kannatanu kohtule

täpsustatud hagiavalduse (tlk 29-31), milles kannatanu loobus nõudest hüvitada augustis ja

septembris 2022 väljavõetu summad, s.o 650 eurot. Kannatanu nõudis J. Pihlelt kuriteoga

tekitatud varalise kahju 6000 eurot hüvitamist. Kohus mõistab J. Pihle talle esitatud süüdistuses

KarS 201 lg 1 järgi õigeks. KrMS § 310 lg 2 kohaselt kui kohus teeb õigeksmõistva kohtuotsuse,

jäetakse tsiviilhagi läbi vaatamata. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus läbi vaatamata kannatanu

Y.L-i tsiviilhagi J. Pihle vastu õigusvastaselt tekitatud varalise kahju 6000 eurot nõudes.

Asitõendid

40. Pärnu Maakohtu 4.4.2024 määrusega kriminaalasjas nr 1-24-2015 (tlk 75-79) on arestitud

tsiviilhagi tagamiseks J. Pihlele kuuluv sõiduk Jeep Grand Cherokee (registreerimismärk X;

VIN-kood X), mille alusel on liiklusregistrisse kantud sõidukile käsutamise keelumärge (tlk 80).

5.4.2024 on koostatud vara – J. Pihlele kuuluva sõiduki Jeep Grand Cherokee, arestimise

protokoll (tlk 81). Tlk 82 sõiduki hoiukohta teisaldamise akt näitab, et arestitud sõiduk asub

Tammsaare tee 70 Pärnu linn. Kohus jätab kannatanu tsiviilhagi, mille tagamiseks oli sõiduk

arestitud, läbi vaatamata. KrMS § 422 lg 1 alusel kohtuotsuse jõustumisel vabastada sõiduk aresti

alt, tühistada käsutamise keelumärge (tlk 80) ja tagastada sõiduk J. Pihlele.

Menetluskulud

41. KrMS § 181 lg 1 kohaselt õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik.

42. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 on menetluskuluks määratud kaitsjale advokaadile E.

Jundasele süüdistatava J. Pihle kaitsmise eest makstud põhjendatud tasu ja kulud 557,30 eurot

(tlk 18-21), 249,86 eurot (tlk 84), 740,05 eurot (tlk 122-124), kokku 1547,21 eurot.

43. KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel on menetluskuluks tunnistajale D.P hüvitatud sõidukulu 244,78

eurot (tlk 119-120). Tunnistaja pidi sõitma kohtuistungile kahel korral, kuna kohus katkestas 9.

aprilli istungi KrMS § 273 lg 4 alusel. 9.4.2025 sõidukulu 125,67 eurot jääb KrMS § 181 lg 1

alusel riigi kanda. 28.aprilli sõidukulu 119,11 eurot jääb KrMS § 273 lg 4 alusel kaitsja advokaat

E. Jundase kanda.

44. KrMS § 182 lg 5 kohaselt tsiviilhagi läbi vaatamata jätmise korral õigeksmõistva kohtuotsuse

tegemise tõttu kannab tsiviilhagi menetlemisest tingitud kulud riik. Riigikohus on 27.06.2016

lahendis 3-1-1-49-16 p-s 25 selgitanud, et menetluskuluks on muu hulgas kannatanu esindajale

makstud mõistliku suurusega tasu (KrMS § 175 lg 1 p 1). Menetluskuluks on kannatanu

määratud esindajale advokaadile T. Metsmale makstud põhjendatud tasu ja kulud 226,92 eurot

(tlk 22-24), 209,84 eurot (tlk 83) ja 1295,64 eurot (tlk 126-128), kokku 1732,40 eurot, mis.

KrMS § 182 lg 5 alusel jääb riigi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Piia Jaaksoo

Kohtunik