2-25-5649/42-25-5649/4 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-25-5649 K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Viru Maakohus Kohtunik Mari-Liis Avikson Otsuse tegemise aeg ja koht 27. mai 2025, Narva kohtumaja Tsiviilasi nr 2-25-5649 Tsiviilasi M S hagi I Svastu elatise nõudes Tsiviilasja hind 2715,39 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: M S (isikukood XXX, elukoht XXX), seaduslik esindaja J F Kostja: I S (isikukood XXX; elukoht XXX; e-post: XXX) Asja läbivaatamine kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega. 2. Mõista I S M S kasuks välja elatis alates 11.04.2025 igakuise elatusrahana 301,74 eurot (sh baassumma 282,31 eurot, lisandub 3% Eesti Vabariigi keskmist brutokuupalgast 59,43 eurot, millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot) kuni M S täisealiseks saamiseni, s.o kuni XXX või kuni lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumiseni. 3. Elatist indekseeritakse iga aasta 01. aprillil vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4. 4. Väljamõistetud elatis tuleb tasuda kalendrikuu eest ette hiljemalt iga kuu 10. kuupäevaks J F arvelduskontole nr XXX, Swedbank AS-is selgitusega „Elatisraha“. 5. Tagasiulatuva elatise nõue jätta rahuldamata. 6. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada menetluse jooksul tasutud elatise makseid. 7. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. 8. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p 2). 13. Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kui mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Viru Maakohtu Narva kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse või kaja. ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED 1. M S (hageja) esitas 14.04.2025 Viru Maakohtule hagi I S (kostja) vastu, milles palub kostjalt hageja kasuks välja mõista igakuine elatis miinimumsummas. Hagiavalduse kohaselt kostja ei ela hagejaga koos ja ei maksa hageja ülalpidamise kulusid. Hageja taotleb elatise väljamõistmist alates 01.01.2024. 2. Kohus kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama, hoiatades samas, et kirjaliku vastuse tähtajaks esitamata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja hagiavalduse menetlusse võtmise määrus on kostjale 05.05.2025 kätte toimetatud isiklikult. Seega on kostja teadlik kirjaliku vastamise kohustusest. Kostja ei ole kohtu määratud ajaks (20 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest) hagile vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu määratud tähtajaks. 3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 2 kohaselt hageja nõusolekut eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Seetõttu rahuldab kohus hagi. 4. Hagejad on palunud 11.04.2025 esitatud hagis mõista elatise välja seadusjärgses miinimummääras alates 01.01.2024. PKS § 101 lg-te 1–7 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Viidatud sätete järgi arvutatakse elatist järgmiselt. Kõigepealt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma oli 1. jaanuaril 2022 ühe lapse kohta 200 eurot ja seda indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt eelnimetatud brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Järgmiseks tuleb arvestada ka seda, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. 2