2-24-13581/31 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Gea Lepik ja Kaija Piirmets

Määruse tegemise aeg ja koht

27.05.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-13581

Kohtuasi

J.L (end J.L) hagi M.Q vastu elatise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 17.04.2025 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

M.Q apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Apellant (kostja) M.Q (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta M.Q 14.05.2025 apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 17.04.2025 otsuse

peale tsiviilasjas nr 2-24-13581 Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse võtmata.

2. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud M.Q

kanda. J.Ll ei ole

apellatsioonimenetluses tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

2-24-13581

1. U.C (ema) esitas J.L (end J.L) (hageja, laps) nimel 06.09.2024 Harju Maakohtule M.Q

(kostja, isa) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt lapse kasuks alates hagi esitamisest välja

miinimumelatise.

Hagiavalduse kohaselt sündis laps xx.xx.xxxx, vanemate kooselu lõppes 2021 märtsis ning

laps elab nüüd emaga ja viibib isaga 4–6 ööpäeva kuus. Isa tasus kolme aasta jooksul pärast

vanemate lahkuminekut elatist. Probleemid elatise maksmisega tekkisid 2024 juulis ning

alates septembrist ei soovi isa taas lapsele elatist maksta. Lapse kulud on 705–780 eurot kuus.

Ema töötasu on 800 eurot kuus. Lisaks saab ema peretoetust 80 eurot kuus.

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidles hagile osaliselt vastu.

2.1. Kostja oli nõus kandma 50% avalduses märgitud kuludest, v.a lapse eluasemekulu (300

eurot), sest lapsel on isa juures tasuta elukoht olemas ja laps võib elada isaga. Lisaks nõustus

ta kandma ootamatuid lisakulusid. Isa keskmine töötasu on 1050 eurot kuus.

Isa soovis, et laps elaks edaspidi pool ajast (10–15 päeva kuus) temaga ning isa maksab elatist

180 eurot kuus. Kui töö tõttu ei õnnestu seda teha, siis maksab isa lisaraha. Kui

miinimumelatise (287,72 eurot kuus) tasumise korral oleks seaduse järgi võimalik lapsega

kohtuda, siis nõustus isa tasuma ka seaduses sätestatud miinimumelatist.

2.2. Isa kinnitas 02.10.2024, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Menetluse käik

3. Harju Maakohus selgitas 03.10.2024 miinimumelatise suuruse kujunemist ning tegi

04.10.2024 pooltele ettepaneku lahendada vaidlus kompromissiga. Pooled ei saavutanud

kokkulepet.

4. Harju Maakohus määras 26.03.2025 määrususega asja lahendamise viisiks kirjaliku

menetluse, määras tähtaja viimaste seisukohtade esitamiseks (04.04.2025) ja vastaspoole

seisukohtadele vastuväidete esitamiseks (11.04.2025) ning teatas otsuse avalikult teatavaks

tegemise aja (17.04.2025). Mh selgitas maakohus määruses kostjale järgmist: „Kuivõrd

hageja soovib elatise välja mõistmist miinimummääras, soovib kohus teada, kas kostja arvates

esineb perekonnaseaduse (PKS) § 101 ja § 102 nähtuvaid aluseid elatise vähendamiseks – s.o

kas kostja vaidlustab lapsele makstavate toetuste jaotumist vanemate vahel, kas hageja viibib

kostjaga vähemalt 7 päeva kuus või on kostja kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele

lapsele. Kas kostjal on määratud töövõime vähenemine või on tal teine laps, kes elatise

väljamõistmise korral vastavalt §-le 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt

vähemkindlustatuks, kui elatist saav laps“.

5. Hageja esitas 31.03.2025 lõpliku seisukoha. Kostja ei esitanud seisukohta.

Maakohtu otsus ja põhjendused

6. Harju Maakohus rahuldas 17.04.2025 otsusega hagi ja mõistis alates hagi esitamisest kuni

lapse täisealiseks saamiseni kostjalt hageja kasuks välja PKS § 101 alusel arvutatud

miinimumelatise muutuva suurusena, arvestades, et laps viibib iga kuu isaga vähem kui 7

päeva ning lapsetoetust saab ema. Enne 01.04.2025 on elatis 287,72 eurot kuus ning alates

01.04.2025 301,74 eurot kuus. Elatise määr muutub iga aasta 1. aprillil, lähtudes baassumma

2-24-13581

indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ja lapsetoetuse

(kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates toetuste

suuruse muutmisele järgnevast kuust. Maakohus märkis, et elatis tuleb tasuda iga kuu eest ette

ema pangakontole. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.

Maakohus tuvastas järgmised asjaolud:

-

isal on kohustus last ülal pidada;

-

laps elab emaga;

-

emale makstakse lapsetoetust 80 eurot;

-

laps viibib isaga vähem kui 7 päeva kuus;

-

rahvastikuregistri andmetel ei ole isal teisi lapsi.

Miinimumelatise nõue on põhjendatud ja tuleb PKS §-de 96–97, § 100 lg-te 1 ning § 101

alusel rahuldada. Elatis on mõistlik määrata muutuva suurusena, et vältida vajadust pöörduda

baassumma ja lapsetoetuse suuruse muutumise korral elatise suuruse muutmiseks taas kohtu

poole. PKS § 100 lg 4 järgi tuleb elatist maksta kalendrikuu eest ette.

Menetluskulud jäävad tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 alusel poolte endi

kanda.

Apellatsioonkaebus

7. Kostja esitas 14.05.2025 ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palus asja uuesti

läbi vaadata ning teha otsuse pärast seda, kui tsiviilasjas nr 2-25-773 on määratud isa ja lapse

suhtlemise kord.

Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt tegi maakohus 17.04.2025 otsuse ilma kostja osavõtuta.

Kostja sai e-kirja teel teate, et asjas toimub istung 17.04.2025. Kostja võttis end töölt vabaks,

aga istungit ei toimunud. Keegi ei ole kostja arvamust ära kuulanud.

Tsiviilasjas nr 2-25-773 vaidlevad vanemad lapsega suhtlemise korra üle ning istung toimub

27.08.2025. Selles asjas otsustab kohus, mitu päeva kuus saab laps viibida isaga. Isa taotleb

õigust viibida lapsega koos pool ajast. Kui kohus määrab, et isa viibib lapsega koos pool ajast

on isa nõus maksma emale 50% lisakuludest (lasteaia ekskursioonid, ravimid, õppekursused,

huviringid).

Kuna ema ei luba lapsel isaga suhelda, ei maksa isa lapsele praegu elatist. Enne vanemate

konflikti tasus isa elatist ja kandis lisaks täiendavad kulud. Mh tasus isa lapse ülalpidamiseks

emale elatise täissumma ka 2024 septembris, s.o hagi esitamise kuul.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Kolleegium leiab üksmeelselt, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia

kaalutlustel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 1 p 6 järgi menetlusse võtmata.

Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2

sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku

aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei

tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.

2-24-13581

9. Kolleegium märgib, et ringkonnakohus ei võta TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi

apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei

saaks kaebust ilmselt rahuldada. Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik

perspektiivitus tähendab seda, et apellatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui

faktilised asjaolud, millele apellatsioonkaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks (RKTKm

24.04.2013, 3-2-1-35-13, p 12). Kohus peab apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel

apellatsioonkaebuse aluseks olevate faktiliste asjaolude õigsust eeldades analüüsima, kas on

olemas sellele faktikogumile vastav õigusnorm, mis võiks anda aluse kaebuse rahuldamiseks

(RKTKm 03.04.2018, 2-16-18835/64, p 10.1). Seega hindab ringkonnakohus praeguses

menetlusetapis üksnes apellatsioonkaebuse väiteid ega hinda nende kohta asjas esitatud

tõendeid.

10. Apellatsioonkaebuse väited selle kohta, et maakohus jättis kostja ära kuulamata, ei anna

alust maakohtu otsust tühistada.

Olukorras, kus maakohus on oluliselt rikkunud õigusliku ärakuulamise põhimõtet, peab

ringkonnakohus TsMS § 656 lg 1 p 1 järgi iseenesest maakohtu otsuse tühistama ja saatma

asja maakohtule uueks arutamiseks. Siinses asjas ei ole aga kostja toonud esile selliseid

asjaolusid, mis annaksid alust järeldada, et maakohus jättis kostja ära kuulamata. Kostja ekslik

arusaam sellest, et 17.04.2025 toimub kohtuistung, kuigi maakohtu 26.03.2025 määrususega

oli määratud selleks päevaks otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ning enne seda kostjale

viimaste seisukohtade esitamise tähtaeg, ei anna koosmõjus kostja 02.10.2024 nõustumisega

lahendada asi kirjalikus menetluses alust järeldada, et maakohus rikkus õigusliku

ärakuulamise põhimõtet. Kostjal oli võimalik kõik oma seisukohad kirjalikult esitada.

11. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust muuta ka väljamõistetud elatise suurust või jätta

elatis välja mõistmata.

11.1. Maakohus mõistis kostjalt tema alaealise lapse ülalpidamiseks välja PKS § 101 järgi

arvutatud miinimumelatise.

PKS § 96 ja § 97 p 1 järgi peab vanem alaealist last ülal pidama. Lapse ülalpidamine tähendab

lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Kui

vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos

või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 2 järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul

lapsele elatist makstes. Lapse ülalpidamise ulatus määratakse PKS § 99 järgi kindlaks lapse

vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, sh arvestatakse lapse kõiki eluvajadusi (tema

võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning

tema kasvatamise kulutusi). Samas ei või igakuine elatis ühele lapsele olla PKS § 101 lg 1

järgi väiksem kui PKS § 101 lg-te 2–7 alusel arvutatud summa. Nimetatud summa arvutamise

aluseks on baassumma, keskmine brutokuupalk, lapsetoetus ja lasterikka pere toetus, lapse

vanema juures viibimise aeg ja lapsel vanema õe või venna olemasolu. Kuna PKS § 101 lg-s 1

on sätestatud elatise miinimumsuurus, tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi

vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning et mõlemad

vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses (RKTKo

27.10.2021, 2-19-18082, p 11). Kohus võib mõista vanemalt lapse kasuks PKS § 101 lg-te 2–

7 järgi arvutatud miinimumelatisest väiksema elatise välja PKS § 102 lg-te 1 ja 2 järgi üksnes

olukorras, kus vanem ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline

andma lapsele ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist ning selleks on mõjuv

põhjus.

2-24-13581

11.2. Kostja ei ole toonud apellatsioonkaebuses esile asjaolusid, millest saaks järeldada, et

maakohus arvutas PKS § 101 alusel valesti miinimumelatise suuruse (võttis aluseks valed

asjaolud) või jättis põhjendamatult PKS § 102 lg 2 alusel elatise suuruse vähendamata (jättis

arvestamata kostja esitatud asjaolud, mis kinnitavad, et kostja varaline seisund ei võimalda

mõjuval põhjusel miinimumelatist maksta).

Kuigi kostja avaldas maakohtus ja apellatsioonkaebuses soovi lapsega tulevikus rohkem aega

koos veeta, ei ole kostja väitnud, et hagi esitamise või kohtumenetluse ajal oleks laps viibinud

tema juures rohkem kui 7 ööpäeva kuus. Sellest tulenevalt arvestas maakohus elatise suurust

määrates PKS § 101 lg 6 järgi õigesti suhtluspäevade arvuks alla 7 ööpäeva, mis ei anna alust

elatise suurust vähendada. Juhul, kui kohus peaks teises tsiviilasjas määrama kindlaks

suhtluskorra, mille kohaselt viibib laps tulevikus kostjaga vähemalt 7 ööpäeva kuus, on

apellandil TsMS § 459 järgi õigus taotleda kohtult siinses asjas tehtud kohtuotsuse muutmist.

Arvestades seda, et laps vajab ülalpidamist iga päev, sh kohtumenetluse ajal, ei ole kohtul

alust jätta lapsele elatist välja mõistmata või mõista välja väiksemat elatist üksnes seetõttu, et

kostja soovib lapsega veeta koos rohkem aega ning tulevikus võib kohtulahendi alusel

vanema ja lapse suhtlemispäevade arv muutuda. Samuti ei ole kohtul alust lükata sel põhjusel

elatiseasja lahendamist edasi. Ringkonnakohus märgib, et vanemal ei ole ka õigust keelduda

lapsele elatist maksmast, kui vanem ei saa lapsega kohtuda.

11.3. Juhul, kui kostja on täitnud kohtumenetluse ajal (sh hagi esitamise kuul)

ülalpidamiskohustust ning tasunud lapse ema pangakontole lapse kulude katteks elatist, ei ole

lapse emal õigust nõuda kohtuotsuse täitmist tasutud ulatuses. Kostja ei pea tasuma elatist

topelt. Kattuvas ulatuses elatisenõude sundtäitmiseks täiemenetluse alustamise korral saab

kostja esitada kohtule täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 alusel hagi sundtäitmise

selles osas lubamatuks tunnistamiseks.

12. Ülalmärgitud põhjendusi arvestades ei saaks kolleegium apellatsioonkaebuses toodud

väidete õigsust eeldades kaebust rahuldada. Seetõttu jätab kolleegium apellatsioonkaebuse

menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel menetlusse võtmata.

13. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse

kulud TsMS § 168 lg 1 järgi koosmõjus TsMS § 639 lg-ga 1 apellandi kanda. Kuna

vastustajal ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid

menetluskulusid tekkinud, ei tule apellandil vastustajale apellatsioonimenetluse kulusid

hüvitada.

14. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle

esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada.

Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega

paberkandjal ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile

kätte ja edastab teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et

apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

15. Määruse peale, millega ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast,

võib TsMS § 696 lg 1 esimese lause ja § 638 lg 9 järgi esitada määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt)