2-25-4462/18 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margit Jäätma, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks

Määruse tegemise aeg ja koht

27. mai 2025, Tartu

Tsiviilasja number

2-25-4462

Tsiviilasi

SIHTASUTUSE AHTME HAIGLA taotlus kohaldada I.C

suhtes esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematut ravi

psühhiaatriahaiglas

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 21. märtsi 2025 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

I.C määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja: I.C (isikukood XXX), esindaja riigi

õigusabi korras vandeadvokaat Anti Aasmaa

Avaldaja: SIHTASUTUS AHTME HAIGLA (registrikood

90003344), seaduslik esindaja Georgi Belotserkovski

RESOLUTSIOON

1. Täpsustada Viru Maakohtu 21. märtsi 2025 määrust I.C suhtes kohaldatud

esialgse õiguskaitse algusaja osas. Ülejäänud osas jätta maakohtu määrus

muutmata.

2. Sõnastada kohtumääruse terviktekst järgmiselt:

2.1.

Rakendada esialgset õiguskaitset ning paigutada I.C

psühhiaatriahaiglasse alates 20. märtsist kell 03.00 isiku tahtest olenematu

ravi kohaldamiseks kuni ravi vajaduse ära langemiseni, kuid mitte kauemaks

kui 22. märts 2025 kell 11.42.

2.2.

Isiku tahtest olenematu ravi toimub meditsiiniliselt näidustatud ravimite

manustamisega.

2.3.

SA Ahtme Haiglal toimetada kohtumäärus I.C-le kätte isiklikult allkirja

vastu. Allkirjaleht tagastada kohtule. Määruse põhjendust ei pea isikule

endale teatavaks tegema, kui isik ei ole ilmselt võimeline seda mõistma või kui

see võib tekitada olulist kahju tema tervisele.

2.4.

Tunnistada kohtumäärus täitmisele kuuluvaks kätte toimetamisega I.C-le

.

3. Jätta I.C määruskaebus rahuldamata, välja arvatud taotlus tuvastada, et I.C

viibis ajavahemikul 22. märts 2025 kell 11.42 kuni 7. aprill 2025 ebaseaduslikult

kinnises asutuses faktiliselt tahtest olenematul ravil, mis osas jätta määruskaebus

läbi vaatamata.

4. Jätta määruskaebuse esitamisega seotud I.C menetluskulud Eesti Vabariigi

kanda. Jätta SIHTASUTUSE AHTME HAIGLA menetluskulud tema enda

kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud,

tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 536 lõikes 2 nimetatud isikud, valla- või linnavalitsus ja

kinnise asutuse juht. Määruskaebus tuleb esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

käesoleva määruse kättetoimetamisest.

Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil.

ASJAOLUD

1. SIHTASUTUS AHTME HAIGLA (avaldaja) esitas 21. märtsil 2025 Viru Maakohtule

taotluse I.C (puudutatud isik) suhtes tahtest olenematu ravi kohaldamiseks kestusega kuni

neli päeva. Taotluse kohaselt tõi kiirabi puudutatud isiku haiglasse 18. märtsil 2025

ebaadekvaatse käitumise tõttu. Haiglasse saabudes oli puudutatud isik rahulik ja andis

nõusoleku vabatahtlikuks raviks. Puudutatud isiku seisund halvenes 20. märtsi 2025 öösel, ta

muutus tigedaks, agressiivseks, tugevnesid hallutsinatoor-luululised elamused. Puudutatud

isiku vaatas üle valvearst G. Belotserkovski, kes tegi otsuse tahtest olenematuks raviks. 21.

märtsil 2025 vaatas puudutatud isiku üle psühhiaater L. Katšanovskaja, kelle arvamuse

kohaselt patsient püsis psühhootiline ja tema suhtes oli vaja rakendada tahtest olenematut ravi.

2. Maakohus rakendas 21. märtsil 2025 esialgset õiguskaitset tähtajaga 4 päeva ning paigutas

puudutatud isiku psühhiaatriahaiglasse isiku tahtest olenematu ravi kohaldamiseks kuni ravi

vajaduse ära langemiseni, kuid mitte kauemaks kui 22. märts 2025 kell 11.42. Maakohus

leidis, et psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) § 11 lg-s 1 sätestatud eeldused on täidetud ning

esialgse õiguskaitse rakendamine 4 päevaks on põhjendatud.

3. Maakohus määras 21. märtsil 2025 puudutatud isikule riigi õigusabi korras esindaja.

Vandeadvokaat Anti Aasmaa võttis riigi õigusabi tellimuse vastu 24. märtsil 2025 ja kuulas

puudutatud isiku ära 26. märtsil 2025 puudutatud isiku viibimiskohas Ahtme haiglas.

Puudutatud isik oli ärakuulamisel seisukohal, et tema haiglasse paigutamine ei olnud

põhjendatud ja vabatahtlikult ta mingit nõusolekut raviks ei ole andnud.

4. Puudutatud isik esitas 29. märtsil 2025 talle määratud esindaja kaudu määruskaebuse

maakohtu 21. märtsi 2025 määruse peale ja täiendas määruskaebust 11. mai 2025 vastuses

kohtunõudele. Täiendatud määruskaebuses palub puudutatud isik tuvastada, et ta viibis

ajavahemikel 20. märts 2025 kell 11.42 kuni 21. märts 2025 kell 14.57 ja 22. märts 2025 kell

11.42 kuni 7. aprill 2025 kinnises asutuses ebaseaduslikult tahtest olenematul ravil.

Alternatiivselt palub puudutatud isik tühistada Viru Maakohtu 21. märtsi 2025 määruse osas,

milles ta paigutati ajavahemikul 20. märts 2025 kell 11.42 kuni 21. märts 2025 kell 14.57

kinnisesse asutusse tahtest olenematule ravile.

Kuna maakohus rakendas 21. märtsil 2025 esialgset õiguskaitset tähtajaga 4 päeva kuni 22.

märtsi 2025 kella 11.42-ni, sai maakohus aru, et tahtest olenematu ravi algas 18. märtsil 2025

kell 11.42. PsAS § 11 lg-te 3 ja 4 kohaselt võib psühhiaatri otsuse alusel tahtest olenematut

ravi kohaldada kuni 48 tundi. Seega viibis puudutatud isik ajavahemikul, mis jäi psühhiaatri

otsuse kehtivuse lõppemise ja maakohtu määruse tegemise aja vahele (20. märts 2025 kell

11.42 kuni 21. märts 2025 kell 14.57), ebaseaduslikult tahtest olenematul ravil.

Samuti viibis puudutatud isik ebaseaduslikult tahtest olenematul ravil pärast maakohtu

esialgse õiguskaitse määruse kehtivuse lõppemist ehk ajavahemikul 22. märts 2025 kell 11.42

kuni 7. aprill 2025. Puudutatud isiku enese selgitustest tema ärakuulamisel tuleneb, et ta ei

olnud nõus enese ravimisega haiglas ja soovis minna koju. Avaldaja ei ole esitanud

dokumentaalset tõendit selle kohta, et puudutatud isik oleks andnud teadvustatud nõusoleku

enese ravimiseks avaldaja peetavas haiglas. Seeläbi ei ole võimalik asuda seisukohale, et ta

oleks andnud teadvustatud nõusoleku enese raviks, mistõttu viibis ta alates 22. märtsi 2025

kella 11.42-st Ahtme haiglas ebaseaduslikult ilma õigusliku aluseta.

Puudutatud isiku haiglas viibimise ebaseaduslikkus on võimalik tuvastada käesolevas

menetluses. Ta viibib haiglas edasi vahetult peale tahtest olenematu ravi kohaldamist. Ei ole

mõistlik ega kooskõlas menetlusökonoomia põhimõttega, et ta peaks esitama eraldiseisva

nõude raviteenuse osutaja vastu. Tahtest olenematu ravi menetluses määratakse isikule

esindaja, kellel on õigus teda esindada ka vastu tema tahtmist, seeläbi on käesolevas

menetluses tema õigused paremini kaitstud. Samuti on kohtupraktikas jaatatud võimalust

hagita menetluses tuvastada, et isik võib viibida faktiliselt ebaseaduslikult ööpäevaringsel

erihooldusteenusel (RKTKm 02.10.2024, 2-17-18027/149, p 14.3).

5. Avaldaja selgitas 4. aprillil 2025 vastuses määruskaebusele, et avaldaja esitas maakohtule

esialgse õiguskaitse taotluse tahtest olenematu ravi kohaldamiseks alates 20. märtsist 2025,

mitte alates 18. märtsist 2025, kui puudutatud isik haiglasse saabus. Puudutatud isiku vaatas

pärast haiglasse saabumist läbi tema raviarst dr L. Katšanovskaja ja esialgu oli puudutatud

isik raviga vabatahtlikult nõus. Avaldaja esitas esialgse õiguskaitse taotluse kohtule alles siis,

kui puudutatud isiku seisund halvenes. Valvearst tegi tahtest olenematu ravi otsuse 20. märtsil

2025. Maakohus on ilmselt ekslikult arvestanud tahtest olenematu ravi alguseks isiku

haiglasse saabumise kuupäeva, s.o 18. märtsi 2025. Pärast maakohtu esialgse õiguskaitse

määruse kehtivuse lõppemist jäi puudutatud isik ravile Ahtme haiglasse vabatahtlikult ja

viibis haiglas ka vastuse koostamise ajal 4. aprillil 2025.

6. Puudutatud isiku ravi Ahtme haiglas lõppes 7. aprillil 2025.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu 21.

märtsi 2025 määrust tuleb täpsustada puudutatud isiku suhtes kohaldatud esialgse õiguskaitse

kohaldamise algustähtaja osas. Ülejäänud osas jääb maakohtu määrus TsMS § 659 ja § 657 lg

1 p 1 alusel muutmata. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata, välja arvatud teine

tuvastusnõue, mis osas tuleb määruskaebus jätta läbi vaatamata.

8. Ringkonnakohus selgitab kõigepealt, keda tuleb lugeda selles asjas avaldajaks. TsMS § 534

lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse rakendamise taotluse psüühikahäirega isiku

paigutamiseks tema tahteta või tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse esitada ka PsAS § 13

lõikes 1 nimetatud isik. PsAS § 13 lg 1 sätestab, et esialgse õiguskaitse rakendamise taotluse

isiku tahtest olenematu ravi kohaldamiseks ja isiku haigla psühhiaatriaosakonda

paigutamiseks, samuti esialgse õiguskaitse tähtaja pikendamise taotluse esitab isiku elukoha

järgne valla- või linnavalitsus, isiku eestkostja või haigla pea- või ülemarst haigla

tegevuskohajärgsele kohtule. Haigla pea- või ülemarsti äraolekul esitab taotluse haigla

valvearst.

Ringkonnakohus leiab, et PsAS § 13 lg-t 1 tuleb koosmõjus tsiviilkohtumenetluse ja

tsiviilõiguse üldiste põhimõtetega tõlgendada nii, et esialgse õiguskaitse taotluse esitajaks on

haigla pidaja kui juriidiline isik, keda esindab haigla pea- või ülemarst, nende äraolekul

valvearst. Seega esitab arst taotluse haigla pidaja nimel, mitte isiklikult. Selline tõlgendus on

kooskõlas ka Riigikohtu uuema praktikaga, milles avaldajana on käsitletud haigla pidajat,

mitte arsti isiklikult (vt RKTKm 13.06.2022, 2-21-18253/33).

Seega on maakohus õigesti käsitlenud juriidilist isikut SIHTASUTUS AHTME HAIGLA

(määruses SA Ahtme Haigla) avaldajana, st hagita menetluse menetlusosalisena TsMS § 198

lg 1 p 2 tähenduses.

9. Maakohus kohaldas puudutatud isiku suhtes esialgset õiguskaitset 4 päevaks, kuid ei ole

kaevatavas määruses märkinud puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse kohaldamise ja

tema suhtes tahtevastase ravi kohaldamise täpset algusaega. Kuivõrd maakohus määras

tahtevastase ravi 4 päevaks selle lõppemisega 22. märtsil 2025 kell 11.42, siis saab sellest

järeldada, et maakohus otsustas tahtevastast ravi kohaldada alates puudutatud isiku

psühhiaatriahaiglasse saabumisest 18. märtsil 2025.

10. Asja materjalide kohaselt saabus puudutatud isik psühhiaatriahaiglasse 20. märtsil 2025

kiirabiga ja andis nõusoleku vabatahtlikuks raviks kell 12.10. Ahtme Haigla on puudutatud

isiku vastava nõusoleku ringkonnakohtule edastanud. Ajal, mil puudutatud isik viibis

psühhiaatriahaiglas ravil enda nõusoleku alusel, vajadus tema tahtevastaseks raviks puudus.

Avaldaja on selgitanud, et puudutatud isiku tervislik seisund muutus 20. märtsi 2025 öösel ja

valvearst tegi puudutatud isiku suhtes tahtevastase ravi otsuse 20. märtsil 2025 kell 03.00 ning

sellele tuginedes esitas 21. märtsil 2025 kohtule taotluse puudutatud isiku suhtes tahtevastase

ravi kohaldamiseks esialgse õiguskaitse korras kuni 4 päeva. Ringkonnakohus leiab, et

kuivõrd maakohus eksis taotletava tahtevastase ravi algustähtaja osas, tuleb maakohtu määrust

resolutsiooni p-s 1 täpsustada ja määrata, et puudutatud isiku suhtes kuulus esialgne

õiguskaitse psühhiaatriahaiglas isiku tahtest olenematu ravi kohaldamiseks kuni ravi vajaduse

ära langemiseni kohaldamisele alates 20. märtsist kell 03.00, kuid mitte kauem kui 22. märts

2025 kell 11.42. Ülejäänud osas tuleb maakohtu määrus jätta muutmata.

11. Määruskaebuse loogika kohaselt leidis maakohus, et puudutatud isik paigutati

tahtevastasele ravile arsti otsuse alusel neli päeva enne esialgse õiguskaitse tähtaja lõppu, st

arsti otsus pidi olema tehtud 18. märtsil 2025 kell 11.42 ja see kehtis kuni 20. märtsi 2025

kella 11.42-ni. Kaebaja leidis, et vahepealsel ajal kuni maakohtu määruse tegemiseni 21.

märtsil 2025 kell 14.57 õiguslik alus puudutatud isiku tahtevastasele ravile.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole nimetatud määruskaebuse järeldus kooskõlas muude asjas

esitatud ja kogutud tõenditega. Nii haigla taotluse kui ka maakohtu määruse põhjenduste

kohaselt tehti haiglas puudutatud isiku tahtest olenematu ravi otsus 20. märtsi 2025 öösel,

mitte 18. märtsil 2025 kell 11.42. Avaldaja vastusest ringkonnakohtu nõudele nähtub, et

puudutatud isik andis 18. märtsil 2025 kell 12.10 vabatahtliku nõusoleku raviks (dtl 65) ja et

tahtest olenematu ravi otsuse tegi valvearst G. Belotserkovski 20. märtsi 2025 öösel, kui

patsiendi seisund kell 3.00 halvenes (dtl 63). Kuna PsAS § 11 lg 3 kolmanda lause kohaselt

loetakse tahtest olenematu ravi otsuse vormistamise aeg tahtest olenematu haiglaravi

alguseks, tuleb puudutatud isiku tahtest olenematu ravi alguseks lugeda 20. märts 2025 kell

3.00.

12. PsAS § 11 lg 4 ja § 13 lg 2 kohaselt võib isiku tahtest olenematu ravi ainult arsti otsuse

alusel kesta kuni 48 tundi. Kuna praegusel juhul tuleb tahtest olenematu ravi alguseks lugeda

20. märts 2025 kell 3.00, võis puudutatud isikut arsti otsuse alusel tahtest olenematult ravida

kuni 22. märtsil 2025 kella 3.00-ni. Maakohus pikendas puudutatud isiku tahtest olenematut

ravi esialgse õiguskaitse korras 21. märtsil 2025 kell 14.57, seega enne 48 tunni möödumist

arsti otsuse tegemisest.

13. Ringkonnakohus märgib, et tahtest olenematu ravi alguse aeg peab selgelt, st minutilise

täpsusega sisalduma kohtule esitatavas esialgse õiguskaitse taotluses. Praegusel juhul oli

taotluses kirjas ainult see, patsiendi seisund halvenes 20. märtsi 2025 öösel, misjärel tehti

tahtest olenematu ravi otsus. Selline täpsus ei ole piisav. Maakohus oleks pidanud paluma

avaldajal taotlust täpsustada. Nimetatu oli ka võimalikuks põhjuseks, miks maakohus jõudis

arusaamisele, et puudutatud isiku tahtest olenematu ravi otsus haiglas tehti ajal, kui seda

tegelikult ei tehtud, st 18. märtsil 2025 kell 11.42. Samas ei viinud see maakohtu ebatäpsus

määruse vormistamisel maakohut ebaõige otsuseni avaldaja taotluse rahuldamise osas.

Määruskaebuses ei ole vaidlustatud maakohtu määrust osas, milles maakohus leidis, et

määruse tegemise ajal olid PsAS § 11 lg-s 1 sätestatud eeldused puudutatud isiku suhtes

esialgse õiguskaitse kohaldamiseks täidetud.

14. Puudutatud isik on määruskaebuses esitanud kaks tuvastusnõuet TsMS § 368 lg 1

tähenduses. Esmalt palub puudutatud isik tuvastada, et ta viibis 20. märtsil 2025 kella 11.42-st

kuni 21. märtsil 2025 kella 14.57-ni kinnises asutuses ebaseaduslikult tahtest olenematul ravil.

Määruskaebuse viide, et kohus saab TsMS § 543 lg 3 alusel ka pärast isiku kinnisesse

asutusse paigutamise lõpetamist tuvastada tema kinnisesse asutusse paigutamise

ebaseaduslikkuse, on iseenesest õige ja kooskõlas Riigikohtu praktikaga (RKTKm

08.01.2021, 2-20-6730/42, p 11).

Ringkonnakohtu hinnangul on selline tuvastusnõue lubatav maakohtu määruses nimetatud

ajavahemiku suhtes, st ka selle ajavahemiku suhtes, kui isiku tahtest olenematu ravi aluseks

saab kuni 48 tundi olla arsti otsus (PsAS § 11 lg-d 3 ja 4 ning § 13 lg 2).

Ringkonnakohus jätab puudutatud isiku määruskaebuse esimese tuvastusnõude osas

rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul oli puudutatud isiku viibimiseks tahtevastasel ravil

20. märtsil 2025 kella 11.42-st kuni 21. märtsil 2025 kella 14.57-ni olemas õiguslik alus (vt

selle kohta käesoleva määruse p-d 11 ja 12).

15. Määruskaebuse teises tuvastusnõudes palub puudutatud isik tuvastada, et ta viibis alates

22. märtsist 2025 kella 11.42-st kuni 7. aprillini 2025 ebaseaduslikult kinnises asutuses

faktiliselt tahtest olenematul ravil. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse selle tuvastusnõude

osas läbi vaatamata.

Ringkonnakohtu hinnangul võimaldab TsMS § 543 lg 3 ringkonnakohtul tuvastada

määruskaebuse alusel ainult seda, kas isiku paigutamine kinnisesse asutusse oli ebaseaduslik

vaidlustatud määruse kohaselt. Teistsugune tõlgendus tähendaks, et vaidlus puudutatud isiku

kinnisesse asutusse paigutamise õiguspärasuse üle algaks määruskaebemenetluses ja

kaebeõigus ringkonnakohtu määruse peale oleks piiratud Riigikohtule määruskaebuse

esitamise võimalusega. Määruskaebuses viidatud Riigikohtu lahendist (RKTKm 02.10.2024,

2-17-18027/149, p 14.3) ei saa teha teistsugust järeldust. Viidatud tsiviilasjas esitas avaldaja

oma nõude maakohtule, mitte määruskaebuses ringkonnakohtule.

16. Määruskaebuse menetlemisega seotud puudutatud isiku kulud jäävad TsMS § 172 lg 3

alusel Eesti Vabariigi kanda. Avaldaja menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 1 alusel tema

enda kanda. Menetluskulude jaotust arvestades puudub vajadus nende rahalise suuruse

kindlaksmääramiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)