Legislator Case Law & Legislation
2-25-4133/11 AI generated

2-25-4133/11 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

Case Number 2-25-4133/11
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kinnitada L-L. L.-i seadusliku esindaja K. H. ja J. L.-i vahel 27. mail 2025 istungil sõlmitud ja L. maksab alates 01. jaanuarist 2025 L-L. L.-i ülalpidamiseks elatist 250 eurot kuus.

Legislator headnote

AI generated

2-25-4133/11 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval: Kinnitada L-L. L.-i seadusliku esindaja K. H. ja J. L.-i vahel 27. mail 2025 istungil sõlmitud ja L. maksab alates 01. jaanuarist 2025 L-L. L.-i ülalpidamiseks elatist 250 eurot kuus.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Heli Käpp

Tsiviilasja number

2-25-4133

Määruse tegemise aeg ja koht

27. mai 2025, Pärnu

Tsiviilasi

L-L. L.-i hagi J. L.-i vastu elatise võlgnevuse ja elatise

väljamõistmiseks

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine kompromissi kinnitamisega

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: L-L. L. (isikukood XXX); seaduslik esindaja K. H.

(isikukood XXX, e-post: XXX);

Kostja: J. L. (isikukood XXX, viibimiskoht: XXX)

Kohtuistung

27. mai 2025 veebis, osalesid K. H. ja J. L.

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada L-L. L.-i seadusliku esindaja K. H. ja J. L.-i vahel 27. mail 2025 istungil sõlmitud ja

protokollitud järgmine kompromiss:

1.1.

J. L. maksab alates 01. jaanuarist 2025 L-L. L.-i ülalpidamiseks elatist 250 eurot kuus.

1.2.

Kompromissi sõlmimise seisuga on elatis perioodi eest 1. jaanuar – 31. mai 2025

muutunud sissenõutavaks summas 1250 eurot (5x 250 eurot), sellest 200 eurot on hagejale

tasutud elatisabi korras Sotsiaalkindlustusameti poolt.

Seega J. L. tasub hagejale perioodi eest 1. jaanuar – 31. mai 2025 sissenõutavaks muutunud

elatisest 1050 eurot, tasumise korra ja tähtaja lepivad J. L. ja K. H. omavahel kokku.

1.3.

Elatis makstakse iga kuu eest ette. Alates 1. juunist 2025 tasumisele kuuluva elatise

250 eurot kuus maksab J. L. K. H. Eesti krediidiasutuses avatud arvelduskontole

(kompromissi sõlmimise ajal nr XXX, XXX), selgitusega "Elatis", näidates makse selgituses

ära ka kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-25-4133.

3. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Hüvitatavad kulud puuduvad ja kohus kulude suurust

kindlaks ei määra.

Edasikaebamise kord

Poolte kokkuleppe ja TsMS § 661 lg 4 alusel ei saa määruse peale edasi kaevata, sest pooled

kokkuleppel välistasid määruskaebuse esitamise õiguse. Määrus jõustub menetlusosalistele

kättetoimetamisest (TsMS § 466 lg 1 ja lg 3).

Tsiviilasi nr 2-25-4133

ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA HAGI TAGAMISE TAOTLUS

1. Pärnu Maakohtu menetluses on alaealise L-L. L.-i (seaduslik esindaja K. H.) 17. märtsil 2025

esitatud hagi J. L.-i vastu miinimummääras elatise väljamõistmiseks alates 31. detsembrist 2024.

Igakuise elatise suuruseks alates 31. detsembrist 2024 kuni 31. märtsini 2025 oli 287,72 eurot ja

alates 01. aprillist 2025.a on 301,74 eurot.

Hagiavalduse kohaselt kostja viibib alates 31. detsembrist 2024 kinnipidamisasutuses ega osale lapse

ülalpidamises. Varasemalt on kostja tasunud vabatahtlikult elatist, kuid hetkel ei ole see enam

võimalik. Ei ole teada, kauaks kostja kinnipidamisasutusse jääb, laps on kaks kuud olnud ilma

elatiseta.

2. Kostja kirjalikus vastuses hagile vaidleb elatise väljamõistmisele vastu, sest on lapse

ülalpidamiskulude tasumises osalenud. Kostja möönab, et tema kinnipidamisasutuses viibimise tõttu

on lapsele ülalpidamise andmine olnud raskendatud, kuid lapse kulusid on tasunud ka vanavanemad.

3. 27. mail 2025 kohtuistungil jõudsid pooled elatise suuruses ja tasumise korras kokkuleppele.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 2 kohaselt kohus protokollis poolte avaldatud

kompromissi tingimused: alates 1. jaanuarist 2025 tasub kostja lapsele elatist 250 eurot kuus, elatis

makstakse jooksva kuu 10. kuupäevaks lapse ema arvelduskontole. Seega kompromissi sõlmimise

seisuga on elatis muutunud sissenõutavaks summas 1250 eurot, millest on hagejale 200 eurot

makstud elatisabina. Kostja teab, et peab selle riigile hüvitama. Poolte kokkuleppe kohaselt kostja

maksab hagejale tagasiulatuva perioodi eest 1050 eurot, tasumise korra ja tähtaja lepivad K. H. ja J.

L. omavahel täiendavalt kokku. Alates 1. juunist 2025 maksab kostja 250 eurot kuus K. H. kontole

iga kuu 10. kuupäevaks.

Kompromissi sõlmimisel võtsid pooled elatise suuruse määramisel arvesse, et lapsele

riideid/jalanõusid on seni ostnud ja ostavad ka edaspidi mõlemad vanemad ja lapse vanavanemad,

seda kulu elatise suuruse määramisel arvesse ei võeta. Elatise suuruse määramisel arvestamisel

arvestati lapse riiete kuluks 20 eurot (aluspesu, sukad-sokid jms), eluasemekulu (üür) 125 eurot,

kommunaalkulud 110 eurot, kodune toit 100 eurot (arvestades, et liha-kartulid saadakse

emapoolsetelt vanavanematelt), transpordikulu 20 eurot, sidekulu 20 eurot, ravikulud 20 eurot,

hügieen 10 eurot, lasteaiakulud 105 eurot, huviringid 28 eurot ja jalgpallitreening 19 eurot. Seega

lapse kulud ühes kuus on u 577 eurot, millest 80 eurot on kaetud riikliku lapsetoetusega ning

ülejäänud osas jäävad lapse kulud võrdselt vanemate kanda.

Kohus selgitas pooltele kokkuleppe kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi. Pooled

kinnitasid, et jäävad selle kokkuleppe juurde ning kokkuleppel loobusid kompromissi kinnitamise

määruse peale määruskaebuse esitamise õigusest.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi

kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega,

millega ühtlasi lõpetab menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi

tingimused.

5. Kohus leiab, et kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav. Menetluse

lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed

nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kokkulepet kinnitav

kohtumäärus on täitedokumendiks ja on vajadusel sundkorras täidetav.

6. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

TsMS § 164 lg 1 näeb ette, et hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas

kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Samuti TsMS § 168 lg 3 kohaselt jäävad kompromissi

korral menetluskulud poolte endi kanda, kui nad ei lepi kokku teisiti. Pooled teisiti kokku ei

leppinud, vaid sedastasid ka kompromissis, et kulud jäävad poolte endi kanda. Kuna hüvitatavaid

kulusid asjas tekkinud ei ole, siis kohus TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude suurust kindlaks ei

määra.

2 (3)

Tsiviilasi nr 2-25-4133

7. TsMS § 661 lg 4 kohaselt pooled kokkuleppel võivad hagimenetluses edasikaebamise õiguse

välistada. TsMS § 466 lg-te 1 ja 3 alusel jõustub määrus, mis seaduse kohaselt on jõustumise järel

täitedokumendiks, pooltele kättetoimetamisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Heli Käpp

kohtunik

3 (3)