2-25-4133/11 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
Legislator summary
AI generatedKinnitada L-L. L.-i seadusliku esindaja K. H. ja J. L.-i vahel 27. mail 2025 istungil sõlmitud ja L. maksab alates 01. jaanuarist 2025 L-L. L.-i ülalpidamiseks elatist 250 eurot kuus.
Legislator headnote
AI generated2-25-4133/11 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval: Kinnitada L-L. L.-i seadusliku esindaja K. H. ja J. L.-i vahel 27. mail 2025 istungil sõlmitud ja L. maksab alates 01. jaanuarist 2025 L-L. L.-i ülalpidamiseks elatist 250 eurot kuus.
Full text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Heli Käpp
Tsiviilasja number
2-25-4133
Määruse tegemise aeg ja koht
27. mai 2025, Pärnu
Tsiviilasi
L-L. L.-i hagi J. L.-i vastu elatise võlgnevuse ja elatise
väljamõistmiseks
Menetlustoiming
Menetluse lõpetamine kompromissi kinnitamisega
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: L-L. L. (isikukood XXX); seaduslik esindaja K. H.
(isikukood XXX, e-post: XXX);
Kostja: J. L. (isikukood XXX, viibimiskoht: XXX)
Kohtuistung
27. mai 2025 veebis, osalesid K. H. ja J. L.
RESOLUTSIOON
1. Kinnitada L-L. L.-i seadusliku esindaja K. H. ja J. L.-i vahel 27. mail 2025 istungil sõlmitud ja
protokollitud järgmine kompromiss:
1.1.
J. L. maksab alates 01. jaanuarist 2025 L-L. L.-i ülalpidamiseks elatist 250 eurot kuus.
1.2.
Kompromissi sõlmimise seisuga on elatis perioodi eest 1. jaanuar – 31. mai 2025
muutunud sissenõutavaks summas 1250 eurot (5x 250 eurot), sellest 200 eurot on hagejale
tasutud elatisabi korras Sotsiaalkindlustusameti poolt.
Seega J. L. tasub hagejale perioodi eest 1. jaanuar – 31. mai 2025 sissenõutavaks muutunud
elatisest 1050 eurot, tasumise korra ja tähtaja lepivad J. L. ja K. H. omavahel kokku.
1.3.
Elatis makstakse iga kuu eest ette. Alates 1. juunist 2025 tasumisele kuuluva elatise
250 eurot kuus maksab J. L. K. H. Eesti krediidiasutuses avatud arvelduskontole
(kompromissi sõlmimise ajal nr XXX, XXX), selgitusega "Elatis", näidates makse selgituses
ära ka kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse.
2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-25-4133.
3. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Hüvitatavad kulud puuduvad ja kohus kulude suurust
kindlaks ei määra.
Edasikaebamise kord
Poolte kokkuleppe ja TsMS § 661 lg 4 alusel ei saa määruse peale edasi kaevata, sest pooled
kokkuleppel välistasid määruskaebuse esitamise õiguse. Määrus jõustub menetlusosalistele
kättetoimetamisest (TsMS § 466 lg 1 ja lg 3).
Tsiviilasi nr 2-25-4133
ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA HAGI TAGAMISE TAOTLUS
1. Pärnu Maakohtu menetluses on alaealise L-L. L.-i (seaduslik esindaja K. H.) 17. märtsil 2025
esitatud hagi J. L.-i vastu miinimummääras elatise väljamõistmiseks alates 31. detsembrist 2024.
Igakuise elatise suuruseks alates 31. detsembrist 2024 kuni 31. märtsini 2025 oli 287,72 eurot ja
alates 01. aprillist 2025.a on 301,74 eurot.
Hagiavalduse kohaselt kostja viibib alates 31. detsembrist 2024 kinnipidamisasutuses ega osale lapse
ülalpidamises. Varasemalt on kostja tasunud vabatahtlikult elatist, kuid hetkel ei ole see enam
võimalik. Ei ole teada, kauaks kostja kinnipidamisasutusse jääb, laps on kaks kuud olnud ilma
elatiseta.
2. Kostja kirjalikus vastuses hagile vaidleb elatise väljamõistmisele vastu, sest on lapse
ülalpidamiskulude tasumises osalenud. Kostja möönab, et tema kinnipidamisasutuses viibimise tõttu
on lapsele ülalpidamise andmine olnud raskendatud, kuid lapse kulusid on tasunud ka vanavanemad.
3. 27. mail 2025 kohtuistungil jõudsid pooled elatise suuruses ja tasumise korras kokkuleppele.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 2 kohaselt kohus protokollis poolte avaldatud
kompromissi tingimused: alates 1. jaanuarist 2025 tasub kostja lapsele elatist 250 eurot kuus, elatis
makstakse jooksva kuu 10. kuupäevaks lapse ema arvelduskontole. Seega kompromissi sõlmimise
seisuga on elatis muutunud sissenõutavaks summas 1250 eurot, millest on hagejale 200 eurot
makstud elatisabina. Kostja teab, et peab selle riigile hüvitama. Poolte kokkuleppe kohaselt kostja
maksab hagejale tagasiulatuva perioodi eest 1050 eurot, tasumise korra ja tähtaja lepivad K. H. ja J.
L. omavahel täiendavalt kokku. Alates 1. juunist 2025 maksab kostja 250 eurot kuus K. H. kontole
iga kuu 10. kuupäevaks.
Kompromissi sõlmimisel võtsid pooled elatise suuruse määramisel arvesse, et lapsele
riideid/jalanõusid on seni ostnud ja ostavad ka edaspidi mõlemad vanemad ja lapse vanavanemad,
seda kulu elatise suuruse määramisel arvesse ei võeta. Elatise suuruse määramisel arvestamisel
arvestati lapse riiete kuluks 20 eurot (aluspesu, sukad-sokid jms), eluasemekulu (üür) 125 eurot,
kommunaalkulud 110 eurot, kodune toit 100 eurot (arvestades, et liha-kartulid saadakse
emapoolsetelt vanavanematelt), transpordikulu 20 eurot, sidekulu 20 eurot, ravikulud 20 eurot,
hügieen 10 eurot, lasteaiakulud 105 eurot, huviringid 28 eurot ja jalgpallitreening 19 eurot. Seega
lapse kulud ühes kuus on u 577 eurot, millest 80 eurot on kaetud riikliku lapsetoetusega ning
ülejäänud osas jäävad lapse kulud võrdselt vanemate kanda.
Kohus selgitas pooltele kokkuleppe kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi. Pooled
kinnitasid, et jäävad selle kokkuleppe juurde ning kokkuleppel loobusid kompromissi kinnitamise
määruse peale määruskaebuse esitamise õigusest.
4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi
kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega,
millega ühtlasi lõpetab menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi
tingimused.
5. Kohus leiab, et kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav. Menetluse
lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed
nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kokkulepet kinnitav
kohtumäärus on täitedokumendiks ja on vajadusel sundkorras täidetav.
6. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.
TsMS § 164 lg 1 näeb ette, et hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas
kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Samuti TsMS § 168 lg 3 kohaselt jäävad kompromissi
korral menetluskulud poolte endi kanda, kui nad ei lepi kokku teisiti. Pooled teisiti kokku ei
leppinud, vaid sedastasid ka kompromissis, et kulud jäävad poolte endi kanda. Kuna hüvitatavaid
kulusid asjas tekkinud ei ole, siis kohus TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude suurust kindlaks ei
määra.
2 (3)
Tsiviilasi nr 2-25-4133
7. TsMS § 661 lg 4 kohaselt pooled kokkuleppel võivad hagimenetluses edasikaebamise õiguse
välistada. TsMS § 466 lg-te 1 ja 3 alusel jõustub määrus, mis seaduse kohaselt on jõustumise järel
täitedokumendiks, pooltele kättetoimetamisest.
(allkirjastatud digitaalselt)
Heli Käpp
kohtunik
3 (3)