3-23-2624/44 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

3-23-2624

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Halduskohus

Kohtunik Ülle Polluks

Otsuse kuupäev ja koht 27.05.2025, Jõhvi

Haldusasja number 3-23-2624

Haldusasi DGN MARKETING OÜ ja Võru Tarbijate Ühistu kaebus

Võru Linnavalitsuse 11.10.2023 korralduse nr 651 ja

17.01.2024 korralduse nr 17 ning selle alusel 30.01.2024

väljastatud ehitusloa nr 2412271/00554 tühistamiseks

Menetluse vorm Kirjalik menetlus

Menetlusosalised Kaebaja I: DGN MARKETING OÜ

Kaebaja II: Võru Tarbijate Ühistu

esindajad: v.adv Veiko Viisileht ja v. adv Annika Klettenberg

Vastustaja: Võru linn

esindaja: Esko Hillep

Kolmas isik: Lidl Eesti OÜ

esindaja: v. adv Ann Tarkin

RESOLUTSIOON

1. Jätta kolmanda isiku 28.04.2025 taotlus kaebuse läbivaatamata jätmiseks

rahuldamata.

2. Rahuldada kaebajate taotlus ja lubada üle minna Võru Linnavalitsuse 17.01.2024

korralduse nr 17 ja selle alusel 30.01.2024 väljastatud ehitusloa nr 2412271/00554

tühistamisnõudelt tuvastamisnõudele.

3. Jätta kaebus Võru Linnavalitsuse 11.10.2023 korralduse nr 651 tühistamise nõude

osas

rahuldamata.

4. Rahuldada kaebaja I kaebus osaliselt ja tuvastada 17.01.2024 korralduse nr 17 ja

30.01.2024 väljastatud ehitusloa nr 2412271/00554 õigusvastasus.

5. Jätta muus osas kaebus rahuldamata.

6. Mõista vastustajalt (Võru linn) kaebaja I (DGN MARKETING OÜ ) kasuks välja

menetluskulud summas eurot 3000 eurot.

7. Mõista kaebajatelt (DGN MARKETING OÜ ja Võru Tarbijate Ühistu) kolmanda

isiku

(Lidl Eesti OÜ) kasuks solidaarselt välja menetluskulud summas 3876,5 eurot.

8. Jätta muud menetluskulud poolte enda kanda.

1

3-23-2624

EDASIKAEBAMISE KORD JA MUUD SELGITUSED

Otsusele võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 26.06.2025. Vastuseks esitatud

apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva

jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või

ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal

seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib

apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule

vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist

(HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. DGN MARKETING OÜ (kaebaja I) on kinnistuomandi (korteriomand, katastritunnus

91901:013:0054) omanik. Kaebaja I annab nimetatud kinnistuomandi üürile Võru Tarbijate

Ühistule (kaebaja II), tegemist on kaebaja I tütarettevõttega. Äriregistri andmetel on

äriühingutel samad juhatuse liikmed.

2. Võru Linnavalitsus kehtestas 11.10.2023 korraldusega nr 651 Võru linnas Luha tn 12 ja

Jüri tn 82 kinnistute detailplaneeringu.

3. DGN MARKETING OÜ ja Võru Tarbijate Ühistu esitasid 20.11.2023 Tartu Halduskohtule

kaebuse Võru Linnavalitsuse 11.10.2023 korralduse nr 651 tühistamiseks (haldusasi nr 3-

23-2624).

4. Tartu Halduskohus võttis 11.01.2024 määrusega kaebuse haldusasjas nr 3-23-2624

menetlusse, tunnistas vastustajaks Võru linna ja kohustas vastustajat vastama kaebusele ning

kaasas halduskohtumenetlusse kolmanda isikuna Lidl Eesti OÜ.

5. Kaebajad esitasid 26.01.2024 kohtule kaebuse täienduse, milles täpsustasid enda

kaebeõigust ja eristasid kaebuse osi, mis on esitatud subjektiivsete õiguste kaitseks ja avalike

õiguste kaitseks.

6. Võru Linnavalitsus otsustas 17.01.2024 korraldusega nr 17 väljastada ehitusloa

kaubandushoone, prügimaja, piirdeaia püstitamiseks asukohtadega Jüri tn 82, Luha tn 12,

pülooni püstitamiseks asukohaga Jüri tänav; sademeveetoru ja kanalisatsiooni toru

püstitamiseks asukohaga Luha tänav T1. Võru Linnavalitsuse 17.01.2024 korralduse nr 17

alusel väljastati 30.01.2024 ehitusluba nr 2412271/00554 kaubandushoone, prügimaja,

sademeveetoru ja kanalisatsioonitoru püstitamiseks (ehr koodid 121413654, 221445787,

221445794, 221445797 ja 221445798).

2

3-23-2624

7. Kaebajad esitasid 19.02.2024 Tartu Halduskohtule ühise kaebuse, milles taotlesid Võru

Linnavalitsuse 17.01.2024 korralduse nr 17 ja 30.01.2024 ehitusloa nr 2412271/00554

tühistamist koos esialgse õiguskaitse taotlusega vaidlusaluse korralduse ja ehitusloa kehtivuse

peatamiseks (haldusasi nr 3-24-477).

8. Tartu Halduskohus võttis 26.02.2024 määrusega kaebuse haldusasjas nr 3-24-477

menetlusse, tunnistas vastustajaks Võru linna ja kohustas vastustajat vastama kaebusele.

Kohus kaasas halduskohtumenetlusse kolmanda isikuna Lidl Eesti OÜ. Ühtlasi kohustas

kohus vastustajat ja kolmandat isikut vastama kaebusele ja esitama seisukoht esialgse

õiguskaitse taotluse osas.

9. Tartu Halduskohus jättis 13.03.2024 määrusega rahuldamata kaebajate esialgse õiguskaitse

taotluse, määrus jõustus 7.05.2024

10. Kaebajad pöördusid 25.06.2024 kohtusse uue esialgse õiguskaitse taotlusega, milles

palusid peatada Võru Linnavalitsuse 17.01.2024 korralduse nr 17 ja Võru Linnavalitsuse poolt

30.01.2024 väljastatud ehitusloa nr 2412271/005554 kehtivus kuni kohtuotsuse jõustumiseni

haldusasjas nr 3-24-477.

11. Tartu Halduskohus jättis 27.06.2024 määrusega rahuldamata kaebajate esialgse

õiguskaitse taotluse, määrus jõustus 9.09.2024.

12. Tartu Halduskohus liitis 18.09.2024 määrusega haldusasjad nr 3-23-2624 ja nr 3-24-477

ühte menetlusse. Liidetud haldusasja numbriks sai nr 3-23-2624. Ühtlasi jättis kohus

rahuldamata vastustaja ja kolmanda isiku taotlused kaebuse läbi vaatamata jätmiseks.

13. Liidetud haldusasja määras kohus määrusega läbivaatamisele kirjalikus menetluses,

andis menetlusosalistele aja täiendavate taotluste, seisukohtade ja tõendite esitamiseks kuni

27.03.2025 ja vastuväidete esitamiseks kuni 28.04.2025 ning teatas, et kohtuotsus haldusasjas

tehakse avalikult teatavaks 27.05.2025.

14. Kaebajad esitasid 27.03.2025 täiendava seisukoha koos menetluskulude nimekirjaga.

15. Kolmanda isiku vastuväited kaebajate 27.03.2025 seisukoha ja menetluskulude osas

laekusid kohtusse 28.04.2025.

16. Kaebajate vastuväited kolmanda isiku menetluskulude osad laekusid kohtusse

28.04.2025.

17. Tartu Halduskohus andis 16.05.2025 määrusega kaebajatele võimaluse üle minna Võru

Linnavalitsuse 17.01.2024 korralduse nr 17 ja selle alusel väljastatud ehitusloa nr

2412271/0054 tühistamisnõudelt tuvastamisnõudele 3 päeva jooksul kohtumääruse

kättesaamisest arvates.

18. Kaebajad esitasid kohtule 22.05.2025 taotluse saada kohtult luba üleminekuks

tühistamisnõudelt tuvastamisnõudele ja taotluse täiendavate menetluskulude

väljamõistmiseks.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

3

3-23-2624

19. Kaebajad pidasid liidetud haldusasjas vastustaja 11.10.2023 korraldusega nr 651

kinnitatud detailplaneeringut (DP) ja 17.01.2024 korralduse nr 17 alusel 30.01.2024

väljastatud ehitusluba nr 2412271/00554 õigusvastaseks kokkuvõtvalt järgmistel põhjustel:

20. DP

1)Kaebaja I oli kaasatud DP menetlusse alles lõpufaasis, kuna enne 24.01.2023 ei teavitanud

vastustaja kaebajat I kõnealusest DP menetlusest, kuigi DP menetlus algatati juba 13.04.2022

korraldusega nr 191.

Sellega rikuti planeerimisseaduse (PlanS) § 121 lg-t 2. Seega polnud kaebajal I võimalust

enda seisukohti esitada enne 17.02.2023, kuid sellel ajal toimus juba detailplaneeringu avalik

väljapanek (vahemikus 9.02.2023-22.02.2023), mis tähendab, et kaebaja I 17.02.2023

seisukoht ei sisaldanud DP materjalide hulgas sellel ajal, kui vastustaja saatis DP erinevatele

asutustele kooskõlastamiseks. Kui vastustaja oleks kaebaja I kaasanud DP menetlusse varem,

oleks vastustaja saanud avalikule väljapanekule saata DP lahenduse, kus on naaberkinnisasja

omaniku huvidega arvestatud ja sellest hoolimata, et DP kohaselt planeeritakse uue Lidl

kaupluse rajamist olemasoleva Võru Maksimarketi vahetusse lähedusse, mistõttu puudutab

DP kaebaja I kui naaberkinnisasja omaniku õigusi. Sellest tulenevalt on vaidlusalune DP

kehtestamise korraldus formaalselt õigusvastane.

2) Kaebaja II ei olnud DP menetlusse kaasatud, kuigi vaidlusalune DP riivab otseselt tema

subjektiivseid õigusi. Kaebaja II üürib DP

naaberkinnisasjal asuvaid

äriruume/kaubandushoonet, kus asub Võru Maksimarket.

Seega oleks vastustaja pidanud tema DP menetlusesse kaasama alusest peale, sest probleemid

sademeveega (sademevee valgumine kaebaja II kasutatavasse parklasse) ning Jüri tn võimalik

uus liikluslahendus puudutavad otseselt ka kaebaja II õigusi ning mõjutavad Võru

Maksimarketi külastatavust klientide poolt. Olukorras, kus Võru Maksimarketi ja kogu hoone

külastatavaus muutub tavapärasest väiksemaks või kaob, on ilmne, et riknema hakkavad

kaubad ning kaebaja II kannab seetõttu täiendavat kahju. Selliselt oleks kõrgemal pinnal asuv

konkurent otseselt nii probleemi põhjustaja kui ka võidaks sellest äriliselt. Sellest tulenevalt

on vaidlusalune DP kehtestamise korraldus formaalselt õigusvastane. Kaebaja II

subjektiivseid õigusi rikub peamiselt DP-ga kavandatava kauplushoone juurde rajatav

liikluslahendus ning oluliselt juba praegu esinev ning DP elluviimisel võimendust saav

sademevee probleem.

3) Kaebajad leiavad, et planeeritava kauplushoone peasissepääsu asukoht ei ole läbi mõeldud

ja piisavalt kaalutletud. Lisaks on see vastuolus „Võru maakonnaplaneeringu 2030+“

põhimõttega, mille kohaselt peaks tänavaruumiga piirnev fassaad olema avatud.

4) DP liikluskorralduse lahendus on kaalutlemata jäetud, arvestatud ei ole olemasoleva

liikluskoormusega Jüri tänaval ja naaberkinnistutel, erinevate poolte huvid on

tasakaalustamata. Tegemist on planeerimisseaduse (PlanS) § 10 rikkumisega. Kaebaja I poolt

pakutud lahendusi ja Hendrikson&Ko arvamust pole arvestatud. Kaebaja II hinnangul halvendab

planeeringualale kehtestatud liikluskorraldus oluliselt liigipääsetavust Võru Maksimarketi

parklasse. Liiklusprobleemide vältimiseks oleks kaebajate hinnangul mõistlik planeerida uuele

kaubandushoonele sissesõidud ainult Luha tänavalt. Kõik teised ettepanekud on vastustaja DP

4

3-23-2624

kehtestamisel arvestamata ja kaalumata jätnud, millega rikkus PlanS § 12, sest pole järgitud

otstarbeka, mõistliku ja säästliku maakasutuse põhimõtteid.

5) DP ala ei ole muutunud jalakäija ja kergliikleja jaoks sobilikumaks. Tänavaäärsete

kergliiklusteede ja uue hoone vaheline haljastus on eemaldatud ja loodud suur plats, mis loob

tuulekoridore ja lisab tuuleiile, sh soosib nii sademevee voolu kui ka lume kahjustusi tuisu

alal Jüri tänavale.

6) Sisse- ja väljasõidud on üksteisele väga lähestikku. DP lahenduses ei ole vasakpööret DP

alalt välja Jüri tänavale ära keelatud ja see hakkab looma ohtralt liiklusohtlikke olukordi

arvestades, et kohe vasakpöörde tegemisel uuest kauplusest Jüri tänavale järgneb olemasoleva

Võru Maksimarketi riste Jüri tänavaga, kus on hetkel lubatud nii parem- kui ka vasakpööred

krundile ja sealt välja. Kaebaja I poolt pakutud variante ei ole vastustaja kaalunud. Vastustaja

on eiranud fakti, et Jüri tänava liiklus on juba käesoleval ajal tipptundidel probleemne ning

kui Jüri tänavale lisandub veel üks sisse- ja väljasõit (mis võimaldab nii parem- kui ka

vasakpöördeid) uude kauplushoonesse, siis muutub Jüri tänaval liiklemine äärmisel

komplitseerituks. Vastavalt PlanS §-le 10 kehtib huvide tasakaalustamise ja lõimumise

põhimõte, kuid vastustaja on seda DP lahenduse kehtestamisel rikkunud ja eiranud erinevate

poolte huvide tasakaalustamist Jüri tänava liikluslahendust kehtestades. Täielikult on eiratud

kaebaja I 17.02.2023 ja 5.04.2023 kirjalikke seisukohti ja tellitud Hendrikson & Ko

ekspertarvamust (v. a jalgtee laiuse korrigeerimine hoone vahetus läheduses). Samuti on

vastustaja eiranud HMS §-s 6 sisaldavat uurimispõhimõtet, sest on jätnud välja selgitamata

liikluslahenduse seisukohalt olulised asjaolud. Juhul, kui vastustaja ei nõustunud

ekspertarvamusega, siis oleks ta võinud paluda täiendavat ekspertarvamust liikluslahenduse

kohta või arvestada Võru Linnavalitsuse liikluskomisjoni 21.03.2023 koosolekul tehtud

ettepanekuga, et Jüri tänaval võiks vähemalt tipptunnil vasakpöörde lubamise ära keelata.

7) DP lahendus on sademevee probleemide osas puudulik ja olemasolevat tõsist

üleujutusprobleemi otseselt süvendav. Tegemist on kaebajate subjektiivsete õiguste riive ja

kahju tekitamisega. Alates 2022. a kevadest on suurte vihmasadudega ilmnenud probleem, et

vihmavesi ei valgu Võru Maksimarketi hoovist ära. Olemasolev sademeveetorustik on olnud

ka varasemalt üle uputatud, kuid viimaste aastate ehitustöödega seoses on samasse trassi

suunatud sademevett uuelt kaetud pindadelt ja uutest rajatud trassidest ning

ülepumpamisjaama ei ole töösse pandud. Sellest tulenevalt on sademevesi hakanud liikuma

suurte sadude korral trassist kaebaja I kinnisasjal asuvasse parklasse ehk kaebaja II poolt

opereeriva Võru Maksimarketi parklasse. Lahendust olukorrale ei ole leitud. Sademevee

probleemi jätkumisel ning suurendamisel (sh otseselt kehtestatud DP lahenduse tõttu, mis

suurendab kaetud pindade osakaalu piirkonnas) võib kaebajal I tekkida probleeme oma

üürnikuga, kes ei ole enam huvitatud Võru Maksimarketi pindade üürimisest ning võib esitada

kaebaja I vastu kahjunõudeid. Niisamuti riivab sademevee probleem lisaks kinnistu

omanikule ka otseselt kaebaja II õigusi, sest kui Võru Maksimarketi parklad on kehtestatud

DP lahenduse tõttu varasemast veelgi rohkem üleujutatud, siis tähendab see, et väheneb

külastajate arv ning selle tagajärjel ka kaupluse käive.

8) Vastustaja ei ole DP kehtestamisel kaalutlenud olemasoleva haljastuse säilitamise

võimalusi. Kõrghaljastuse täielikult hindamata jätmine ja selle väärtuse mitte selgitamine on

Võru maakonna teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“

ja üldplaneeringu keskkonnamõju hindamise aruande suunisega selgelt vastuolus. Sisuliselt ei

ole säilitatud haljastust üldse DP ala põhimahus (v.a Jüri tn 82 eelnev kitsas edelosa) ega ka

tänavamaal DP ala naabruses, kuigi lahenduse oleks saanud koostada osaliselt kõrghaljastust

5

3-23-2624

säilitavalt. Eriti suur ja kena puudegrupp võetakse maha Jüri tänavalt planeeringualale

sissepääsu rajamisel.

9) Müratõkkeseina rajamise nõue on kehtestatud ilma vastavaid kaalutlusi esile toomata.

Arvestatud pole ka võimalusega, et müratõkkeseina ja hoone vahelisele alale võib tekkida

üleujutus, sest planeeritav hoone on kavandatava müratõkkeseina poole kaldu ning sademevee

torude läbimõõdud on sademevee ärajuhtimiseks selgelt ebapiisavad.

10) DP-st ei nähtu arusaadavalt otsuse kujundamist.

21. Avalikes huvides pidasid kaebajad kaebust esitatuks järgmiste vastuväidete osas:

1) DP liikluskorralduse lahendus, mis ei arvesta avalikke huvisid ning tekitab Jüri tänavale

kunstlikult tihedat liiklust.

2) Sademevee probleemid tähendavad seda, et ebapiisav sademevee ärajuhtimine ja mured

üleujutustega ei riku üksnes kaebajate subjektiivseid õigusi, vaid kahjustab ka avalikke huve.

Piirkonna sademeveedrenaaž on juba praegu ebapiisav. Planeeringualast sademevesi maasse

ei imbu, seetõttu on tõenäoline, et DP lahenduse elluviimine kahjustab ebapiisav sademevee

ärajuhtimine juba suuremat piirkonda.

3) Olemasoleva haljastuse säilitamata jätmine pole avalikes huvides, kuna uus planeeritud

haljastus kasvab vaid ca 20-30 aasta perspektiivis. Olemasoleva haljastuse säilitamine

võimaldaks vähendada planeeringuala liigniiskust ja sademevett.

4) Müratõkkeseina rajamine rikkus ümbruskonna üldist ühtset muljet. Arvestades

müratõkkeseina pikkust DP põhijoonistel, oleks rajatav kaubandushoone naabruskonnast

kunstlikult eraldatud. Avalikes huvides ei saa olla olukord, kus müratõkkeseina ja hoone seina

vahele jääb ebatavaline pimekoridor, mida saab kasutada alkoholi pruukimiseks vms avalikku

linnaruumi sobimatuks tegevuseks. Müratõkkeseina DP-s kirjeldatud kujul rajamise

kaalutlused on puudulikud, sealjuures muudab vaidlustatud korraldus müratõkkeseina

rajamise arendajale/maaomanikule kohustuseks, mitte valikuks.

22. Ehitusluba

Kaebajad leidsid kokkuvõtvalt, et ehitusluba on õigusvastane, sest DP menetluse käigus ja

ehitusloa väljastamise käigus on vastustaja jätnud teostamata vajalikud kaalutlused, millega

rikkus HMS 4 (kavandatava kauplusehoone peasissepääsu asukoht ei ole DP lahenduses läbi

mõeldud ega kaalutletud, puudu on sademevee probleemi toimuv lahendamine uute kaetud

pindade (hoone katus, parklad, krundi siseteed) ehitamisel ning liikluskorralduse küsimused,

krundile ehitatakse püloon, mida DP ette ei näinud. Vastustaja ei ole täitnud enda HMS §-st 6

tulenevat uurimiskohustust, eelkõige sademevee probleemi ning liikluslahenduse küsimuses.

Kaebaja I ei ole kaasatud õigeaegselt ehitusloa menetlusse ning teda teavitati ehitusloa

menetlusest esmakordselt 18.01.2024, kui talle edastati vaidlustatav korraldus. Kaebaja II ei

ole üldse ehitusloa väljastamise menetlusse kaasatud, kuigi ehitusluba puudutab kaebaja II

õigusi. Sellega kaasnes EhS § 42 lg 7 p 2 ning HMS § 11 lg 1 p 3 või HMS § 11 lg 2

rikkumine, sest kaebaja II kaebaja kaubandushoone (Võru Maksimarket) asub Luha tn 12

kinnistu vahetuses naabruses ning väljastatud ehitusluba riivab kaebaja II subjektiivseid

õigusi.

6

3-23-2624

Kohtule esitatud 27.03.2025 täiendavas seisukohas väitsid kaebajad täiendavalt DP osas, et:

1) Kavandatava peasissepääsu asukoht ei ole DP lahenduses läbi mõeldud ega

kaalutletud;

2) Kaalutlemata on DP ala ja kaebajale I kuuluva kinnistu tõsise sademevee probleemi

lahendamine;

3) Kaalutlemata on jäetus liikluskorralduse küsimused;

4) Kaalutlusõigust pole teostatud olemasoleva haljastuse säilitamise küsimuses;

5) Kaalutlusõigust pole teostatud müratõkkeseina rajamise kohustuse määramisel;

6) Vastustaja on rikkunud uurimisprintsiipi, eelkõige sademevee probleemi ja

liikluslahenduse küsimuses.

Seega on vaidlusalune korraldus nr 651 formaalselt ja materiaalselt õigusvastane ning kuulub

tühistamisele.

Kaebajal II on kaebeõigus korralduse nr 651 vaidlustamiseks enda subjektiivsete õiguste

kaitseks, sest korraldusega rikuti ettevõtlusvabadust. Kaebus on esitatud alternatiivselt

avalikes huvides seonduvalt DP liikluskorralduse lahendamisega, sademevee probleemidega,

olemasoleva haljastuse säilitamisega ja müratõkkeseina rajamise kohustusega. Ühtlasi teatasid

kaebajad, et jäävad täies ulatuses nii 11.10.2023 korralduse nr 651 ja 17.01.2024 korralduse nr

17 ning ehitusloa tühistamise nõude juurde. Kaebajad palusid muu hulgas arvestada kaebajate

26.01.2024 kaebuse täpsustust.

23. Vastustaja ei nõustunud liitkaebusega ja vaidles sellele vastu esitades järgmisi

vastuväiteid:

24. DP

1) Vastustaja arvates puudub kaebajal II DP-ga subjektiivsete õiguste riive. Kaebaja II on

esitatud kaebuses käsitlenud tema õiguste riivena huvide kahjustamist, mis ei kvalifitseeru

kaitstava õigusena. Kaebaja II on esitatud kaebuses määratlenud end kui kaebajale I kuuluva

vara üürnik. Viidatud suhe esinemine ei laienda (ega võimalda ka edasi kanda) kaebajal I

olevaid õigusi kaebajale II. Kaebaja II poolt esitletud väidetav subjektiivsete õiguste riive

allub kaebaja I ja kaebaja II vahelisele võlaõiguslikule varasuhtele ehk võimalik õigusriive

vara kasutamisel tuleb lahendada kaebaja I ja II vahel sõlmitud üürilepingu raames. Vastustaja

arvates pole kaebaja II tõendanud enda kaebeõigust avalike huvide kaitseks esitatud

alternatiivse kaebuse osas HKMS § 44 lg 2 alusel.

2) Kaebaja II pole avaldanud PlanS § 127 lg 2 kohast soovi olla kaasatud DP koostamisse.

Kaasatud oli kaebaja I, kes oleks pidanud välja selgitama, kas tema üürnikul on huvi osaleda

algatatud DP menetluses või mitte. Vastustaja ei tea ega peagi teadma kõikide Võru linna

kinnistute omanike ja kinnistut või seal asuvat vara üürivate isikute vahel esinevaid

õigussuhteid. Vastustaja on teavitanud kaebajat I DP algatamisest 9.05.2022 kirjaga nr 22-

0180-VLV/9.

3) DP kehtestatud liikluslahendus ja sademevee ärajuhtimine kaebajat II ei puuduta. Samas on

alusetu nõuda kaebajate poolt, et vaidlustatud DP raames leitaks lahendust nö Võrusoo

piikonna sademevee probleemidele. Läbi liiklustiheduse suurenemise Jüri tänaval raskemaks

muutuv vasakpööre ei ole ja ei saagi olla põhjuseks, miks peaks reserveerima linna ühe

peamagistraali kaebajate klientidele ja seda olukorras, mil klientidel on võimalik kaebajale I

7

3-23-2624

kuuluvalt kinnistult langetada valik, millist sõidusuunda kinnistult lahkumiseks kasutada –

ida-, põhja- või läänesuund.

4) PlanS § 126 lg 1 p-de 6 kohaselt on detailplaneeringuga lahendatavaks ülesandeks ka

ehitiste arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine ehk planeeritava kaupluse

peasissepääs saaks olla DP-ga lahendatavaks küsimuseks, kuid see ei oma vaidlustatud DP

puhul olulist mõju. PlanS § 124 lg 2 kohaselt on DP eesmärgiks eelkõige üldplaneeringu

elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. Terviklahenduse otsimise

käigus on jõutud tänaseks kehtestatud tulemini. Kusjuures kauplusehoone peasissepääsu on

võimalik muuta ka kehtestatud DP puhul, kui on täidetud muudatusega kaasnevad nõuded ehk

tegemist ei ole küsimusega, mis eviks olulist ruumilist mõju ja tuleks jätta seetõttu

tähelepanuta.

5) Kaebajate etteheide DP-le, et see on vastuolus „Võru maakonnaplaneeringuga 2030+“

põhimõtetega, on ainetu. PlanS mõte kohaselt on planeerimismenetlus hierarhiline ehk tehtud

etteheide võiks olla asjakohane üksnes siis, kui esitaks väide vastuolude esinemise kohta Võru

linna üldplaneeringuga. Ilmselt leiaks ka hoolsal otsimisel seostatavaid vastuolulisi punkte

kehtestatud DP põhimõtete ja riigi kõige tähtsama strateegiadokumendi „Üleriigiline

planeering „Eesti 2030+“ põhimõtetega, kuid need ei oma käesolevas vaidluses tähtsust.

6) Vaidlustatud korralduse nr 651 selgitavas osas on selgelt leidnud sademevee ja

liikluskorralduse küsimused teemade käsitlused. Nimel on keelatud sademevee juhtimine

vertikaalplaneerimise teel naaberkinnistutele ja vertikaalplaneerimine ja sademevee

ärajuhtimiseks vajalikud kalded lahendatakse projekteerimise käigus nii, et krundi maapinna

kõrguste muutmine ei tohi halvendada naaberkruntide olukorda. Vajadusel tuleb kaaluda

naabermaaüksute ja planeeritava ala vahele kraavi vi drenaaži rajamist. Kaebaja I poolt

tõstatud sademevee probleemi ei saa lahendada vaidlustatud DP-ga või selle raames.

Vastustaja on teadlik sademevee probleemidest ja osalemas projektis, millega Võrru

näidisalana Luha tn piirkonna sademeveesüsteem selliselt, et esmalt kasutatakse sademevett

tehnopargis või muudes piirkonna rajatistes ning seejärel kanaliseeritakse puhverdatud

sademevesi Tamula järve.

7) Viidatud lahendusest on teavitatud ka kaebajat I 4.10.2023 kirjaga nr 22-0180-VLV/65.

Kaebaja I on ka kutsutud osalema projektiga seotud koosolekutel, et oleks võimalus panustada

sobilikuma lahenduse leidmisele. Kaebaja I ei pidanud koosolekul osalemist oluliseks.

Sademeveepumpla tööle rakendamisel saab torustik töösse täis mahuga ja ei tohiks olla

probleeme sademevee ärajuhtimisega piirkonnast.

8) Kaebajate väide, et peasissepääs planeeritavasse parklasse on mõeldud Jüri tänavalt

kahesuunalisena selliselt, et lubatud on nii parem- kui vasakpööre, aeglustab liiklust,

põhjustab ummikuid, on mitte kaebajate õigusi kahjustav vaid kaitsev argument. Üldteada on,

et üheks suuremaks ohuallikaks liiklusõnnetuste põhjustamisel on liikumiskiirus. Mida

väiksem kiirus, seda suurem turvalisus. Vastustaja on tuginenud DP kehtestamisel suurte

kogemustega Liikluslahendus OÜ liikluskorralduse seletuskirjas esitatud seisukohtadele.

9) DP kehtestamisel on juhindutud planeeringu koostamise eesmärgist määrata alale

ehitusõigus kaubandus- ja teenindushoone ning parkla rajamiseks. Tehnovõrkudega

ühendamiseks, liikluskorralduse, haljastuse ja heakorra lahendamiseks ning maa sihtotstarbest

(100% ärimaa). Vaidlustatud korralduse selgitavas osas väga selgelt esitatud nõue haljastuse

8

3-23-2624

osakaalule, sealhulgas kõrghaljastusele. DP kohaselt pole oluline, kas see toimub olemasoleva

haljastuse säilimise või uue rajamise kaudu.

10) müratõkkeseina rajamist on soovinud naaberkinnistute omanikud võimaliku müra

leevendava meetmena ehk kaebaja I etteheited ei ole tõesed. DP-s on viidatud teemad leidnud

käsitlemist ning saavutatud naaberkinnistuid rahuldava lahenduseni.

11) DP menetlustoimikust nähtuvalt on kaebaja I olnud menetlusse kaasatud alates 9.05.2022

(menetlust alustati 13.04.2022). Kaebaja I poolt esitatud ettepanekuid on kaalutletud ja

nendega mittenõustumisel on esitatud keeldumise kaalutletud põhjus. Vastustaja on kaebaja I

ära kuulanud ning kohaldanud tema poolt esitatud vastuargumentide osas uurimispõhimõtet,

et välja selgitada parim võimalik lahendus. Vastustaja on DP menetluse käigus kogunud DP

ala kohta kõik vajalikud lähteandmed ning analüüsinud ja uurinud neid kogumis. Kaebajad ei

ole esitanud kaebuses uusi tõendeid DP menetluses juba käsitlemist leidnud teemade kohta.

25. Ehitusluba

Kaebajal II puudub kaebeõigus. Liikluskorralduse lahendused on DP-s esitatud. Vastustaja on

hinnanud kõiki esitatud arvamusi ja ettepanekuid ning on jõudnud sel hetkel parima

võimaliku lahenduseni. Põhjendamatu ja tõendamata on väide, et uute kaetud pindade

tekkimisel kaebajate vahetusse lähedusse raskendatakse Jüri tn 83 kinnisasjal sademevee

ärajuhtimist ja luuakse tehislikult olukord sademevete juhtimiseks Jüri tn 83 kinnisasjale. See

ei vasta tõele. Vastustaja on ette näinud nii olemasolevate kraavide puhastamise kohustuse

liigvee paremaks ja kiiremaks ärajuhtimiseks ja jälginud, et ehitustegevuse tulemina ei

tekkiks kaldeohtu vee sundliikumisele (juhtimisele) kinnistule Jüri tn 83. DP-ga on keelatud

sademevee juhtimine vertikaalplaneerimise teel naaberkinnistutele ja vertikaalplaneerimine

ning sademevee ärajuhtimiseks vajalikud kalded on lahendatud projekteerimise käigus nii, et

krundi maapinna kõrguste muutmine ei halvendada naaberkruntide olukorda.

Kaebuses jääb arusaamatuks etteheide pülooni püstitamisele. Tegemist ei ole DP kohustusliku

rajatisega, mistõttu on viidatud temapüstitus kaebuses asjakohatu. Müratõkkeseina rajamist on

soovinud naaberkinnistute omanikud võimaliku müra leevendava meetmena. Müratõkkeseina

osas puudub kaebajatel õiguste riive.

26. Kolmas isik palus jätta kaebus rahuldamata. Kolmanda isiku vastulaused olid

kokkuvõtlikult järgmised:

27. DP

Kolmanda isiku arvamusel puudub kaebajal II kaebeõigus, kuna DP kehtestamise otsus ei riku

tema subjektiivseid õigusi ja kaebus ei ole esitatud avalike huvide kaitseks. Kaebaja I on

kaebaja II tütarühing, mis on loodud kinnisvara omamiseks, üürile andmiseks ja haldamiseks.

Kaebajal II puuduvad planeerimismenetluses sellised subjektiivsed õigused, mida oleks

võimalik maksma panna või rikkuda.

Juhul, kui DP kehtestamisega on riivatud kaebaja I õigusi, siis on kaitstava õiguse riive

väheintensiivne ja asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Vastustaja on

kehtestanud õiguspärase menetluse läbinud DP.

9

3-23-2624

Kehtestatud DP on kooskõlas kehtiva Võru linna üldplaneeringuga. DP menetlus on läbi

viidud vastavalt PlanS nõuetele. Vastustaja on DP menetluses kaebajatele vastanud piisava

põhjalikkusega ja selgitanud, miks nende arvamusi ei ole arvesse võetud.

Populaarkaebuse esitamise eeldused ei ole täidetud. Kohtupraktikas on leitud, et

populaarkaebuse esitamise eelduseks on avalike huvide riive. Käesoleval juhul soovivad

kaebajad, et kohus võrdustaks nende ärihuvid avalike huvidega.

Kaebaja I oli kaasatud DP koostamise menetlusse algusest peale vastustaja 9.05.2022 kirjaga

nr 22-0180-VLV/9, mille käigus esitas kaebaja I samasisulisi arvamusi nagu kaebuses.

Vastustaja on kaebajale I korduvalt selgitanud, miks tema vastusväiteid ei ole arvesse võetud

(vastustaja kirjad 22.03.2023 kiri nr 22-0180- VLV/53 ja 04.10.2023 kiri nr

22-0180-VLV/65). Kaebaja I sai võimaluse enda arvamuse esitamiseks DP käigus enne selle

kehtestamist, mistõttu oli kaebajal I võimalus mõjutada DP lahendusi.

Vastustaja on piisavalt rakendanud uurimiskohustust, kuna DP koosseisus on esitatud

liikluslahendus, mida on ka DP koostamise käigus täiendatud. Ekspert on selgitanud Jüri

tänava läbilaskvust on kasutanud u 30% ja normide järgi võiks antud kohas liikuda kolm

korda rohkem autosid. Olukord, kus kaebajatele ei meeldi vastav selgitus ja planeeritud

liikluslahendus, ei kujuta endast uurimiskohustuse rikkumist.

Sademevee probleemidest on vastustaja teadlik, kuna tegu on laiemat piirkonda puudutava

probleemiga. Sarnaselt liikluslahendusega on tegelikkuses vastustaja enda uurimiskohustuse

täitnud. Oluline on, et DP-ga ei ole ette nähtud ka sademevee olukorra halvendamist

piirkonnas ega kaebajale I kuuluval kinnisasjal. DP-le on väljastatud tehnilised tingimused ja

planeeringu lahendusele järgneb projekteerimine, kus leitakse parimad tehnilised lahendused.

DP haljastuse lahendus vastab nõuetele. Võru Linnavolikogu 11.03.2009 määrusega nr 98

kehtestatud Võru linna üldplaneeringus on DP alale määratud perspektiivne ärimaa, kuhu saab

arendada kaubandust, teenindust, toitlustust ja majutushooneid, büroo- ja kontorihooneid.

Haljastuse säilitamiseks antud asukohas pole juhiseid üldplaneeringus antud. Haljastuse

osakaal on DP-s planeeritud lähtuvalt väljakujunenud lahendusest. Jüri tn 83, mis on samuti

DP kohaselt ärimaa, on suures ulatuses tehispindadega kaetud. Jüri tn 83 kinnisasjal puudub

peaaegu haljastus ja parkimisalad ei ole liigendatud haljastusega, mis võiks olla kinnisasjal

sademevete ärajuhtimise probleemide põhjuseks.

Jüri tn 83 kinnisasjal paiknevad maapinna kõrgused on kõrgemad kui DP-ga planeeritud alal.

Müratõkkesein ei mõjuta kaebajate õigusi. Samas ei pidanud vastustaja kaasama kaebaja II

DP menetlusse.

Kolmanda isiku arvates ei pidanud vastustaja kaaluma planeeritava kauplusehoone

peasissepääsu asukohta. Kaebajad ise leiavad kaebuse punktis 20, et kauplusehoone

peasissepääsu asukoha määramine DP-s ei ole kohustuslik. DP menetluses on selgitanud

kaebajatele, kuidas lahendatakse peasissepääsu asukoht. Kauplusehoone peasissepääsu

asukoht lahendati arhitektuurivõistluse tulemusena, mis saab olema projekteerimise üheks

alusdokumendiks. Olukorras, kus vastustaja oleks asunud DP koostamisel kaaluma kaupluse

peasissepääsu asukohta paiknemise määramist, oleks vastustaja ületanud kaalutlusõiguse piire

(kaalutlusnormist tulenevate objektiivsete piiride rikkumine). Kehtiv Võru linna üldplaneering

ei sea kohustuseks objektiivsete piiride rikkumist. Kehtiv Võru linna üldplaneering ei sea

kohustuseks määrata DP koostamisel ärihoonete sissepääsud. Lisaks leidis kolmas isik, et

10

3-23-2624

vastustaja ei pidanud arvestama DP kehtestamisel Võru maakonnaplaneeringuga. DP eesmärk

on eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse

loomine. Kuna tegu oli kehtiva üldplaneeringu kohase DP koostamisega ja üldplaneeringus

puuduvad nõuded DP-ga planeeritud alal hoonete fassaadidele, siis ei olnud vastustajal

võimalik ka kaaluda täiendavate tingimuste seadmist.

Vastustaja on kolmanda isiku arvamusel piisavalt kaalunud ja leidnud tasakaalustatud

lahenduse planeeritava kauplusehoone kinnistule juurdepääsuks Jüri ja Luha tänavatelt. DP-le

koostatud liikluskorralduse lahendus arvestab olemasolevat liikluskoormust (liikluskorralduse

koostamise aluseks olid nii 2016, 2020 kui ka 2022 läbiviidud liiklusuuringud).

Liikluskorralduse lahenduses on jõutud Jüri tn vasakpöörete lubamise või keelamise osas

järeldusele, et DP-ga planeeritud uus juurdepääs ei mõjuta sõidueesõigusega tee

läbilaskevõimet ja vasakpöörde tegemiseks arvutuslikku keskmist ooteaega – kaebajate

vastupidised väited on täielikult tõendamata ja alusetud. DP-st võimalik mõju kaebajate

kinnistute juurdepääsetavusele on väheintensiivne. DP-s on välja toodud piisava

põhjalikkusega kehtestatud liikluskorraldust puudutavad kaalutlused ja seejuures ette näinud

tulevikus võimalikud meetmed probleemide lahendamiseks.

DP-s on õiguspäraselt lahendatud olemasoleva haljastuse tingimused, need on kooskõlas

üldplaneeringuga. Üldplaneeringu kohaselt on haljasalade arendamine eelistatud

muinsuskaitsealal ja selle kaitsevööndis. DP koostajate hulgas oli maastikuarhitekti-

planeerija. Vastava haridusega spetsialist on õige hindama haljastuse väärtust. DP koostamisel

on antud hinnang, et olemasolevate puude ja põõsaste haljastuslik väärtus ei ole kõrge. DP

kohaselt on eelistatud isetekkelise koosluse asendamine uue, kujunduslikult ja

funktsionaalselt läbimõeldud haljastusega. Eelkirjeldatud lahenduse tagamiseks on DP-ga

seotud mitmeid haljastuse tingimused, sh kvaliteedi nõuded. Haljastusse on kaebajatel

võimalik panustada enda kinnistul.

28. Ehitusluba

Kaebajal II puudub kaebeõigus, kuna ehituloa andmisega ei rikuta tema subjektiivseid õigusi.

EhS § 42 lg 6 kohaselt kaasab pädev asutus vajadusel (ehk mitte alati) kinnisasjaga piirneva

kinnisasja omaniku. Kaebaja II ei ole Luha tn 12 ja Jüri tn 82 kinnisasjade piirneva kinnisasja

omanik. EhS § 42 lg 7 p 2 kohaselt esitab pädev asutus vajadusel (ehk mitte alati) ehitusloa

eelnõu arvamuse avaldamiseks mh isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine

puudutada. Arvestades ehitusloa andmise menetlusele eelnevat läbitud planeerimismenetlust

oli kolmanda isiku hinnangul vastustajale selge, et ehitusloa menetluses puudub vajadus

kaasata kaebaja II kolmanda isikuna, kelle õigusi või huve ehitamine võiks puudutada. Isegi

kui tunnistada, et ehitusloaga riivatakse kaebaja II ettevõtlusvabadust, siis ei ole

ettevõtlusvabadust riivatud ulatuses, mis oleks nõudnud kaebaja II ehitusloa menetlusse

kaasamist. Kui lähtuda sellest, et uue kaubandusettevõtte lisandumisel peaks kaasama kõiki

piirkonna konkurente, siis muutuks oluliselt kogu ehituslubade väljaandmise menetlus ja

halduskoormus tõuseks määramatult suureks.

Kaebajal I puudub kaebeõigus, kuna kaebuses ei ole põhistatud ega tõendatud, kuidas

ehitusluba kaebaja I subjektiivseid õigusi rikub. Vajadus kaasata kaebaja I ehitusloa

menetlusse vastustajal puudus. Ehitusloa saanud ehitusprojektis sisaldavate lahendustega ei

suunata kaebajale I kuuluvale kinnisasjale sademevett. Samuti ei ole ette nähtud sademevee

ärajuhtimise takistamist ehitusloa saanud ehitisega.

11

3-23-2624

Kaebajad on esitanud ehitusloa peale populaarkaebuse, mis ei ole lubatud. Kaebuses toodud

väidetest selgub, et kaebajad soovivad vaidlustada ehitusluba mh DP menetluse käigus tehtud

väidetavate vigade tõttu avalike huvide kaitseks, mis pole lubatud ehitusloa vaidlustamisel.

Õigusaktides ei ole seatud kohustust hinnata kaubandushoone sissepääsu asukohta. Kaebajatel

puudub subjektiivne õigus nõuda piirnevale kinnisasjale rajatava hoone sissepääsu määramist.

Samuti puuduvad kaebajatel subjektiivsed õigused, mida saab sellise sissepääsu asukoha

määramisega rikkuda. DP-s ei ole määratud planeeritud hoonele kindlat sissepääsu asukohta.

DP joonisel on märgitus, et hoone juurdepääs võib toimuda Jüri tänava poolt.

Ehitusloa kohane liikluskorraldus vastab DP-le. Ehituloaga viiakse ellu DP lahendusi, mis on

koostatud suurte kogemustega spetsialisti poolt ja sellele nõutele vastavust ei ole vaidlustatud.

Sellega liikluskorralduse lahendusega ei rikuta kaebajate õigusi, kuna DP-ga planeeritud ja

ehitusloa esemeks olev uus juurdepääs ei mõjuta sõidueesõigusega tee läbilaskevõimet ja

vasakpöörde tegemiseks arvutuslikku keskmist ooteaega. Seega, mõju kaebajatele on

väheintensiivne.

Ehitusloa kohane sademevee lahendus ei põhjusta kaebajate õiguste rikkumist ega too kaasa

kahju tekkimist sademevee valgumisega Jüri tn 83 kinnisasjale. Kohus on veenvalt selgitanud

13.03.2024 esialgse õiguskaitse läbivaatamise määruses, et kohtu hinnangul ei ole ehitusloa

tagajärjel kaebajale I kuuluvale ja kaebaja II kasutuses oleva kinnisasja, Jüri tn 83, sademevee

ärajuhtimisega kaasneva kahjuliku tagajärje tekkimise oht tõenäoline. Kaebajad ei ole

põhistanud ega tõendanud väidet, et Luha tn 12 sademevesi põhjustaks vee valgumise Jüri

tänava teetruubi kaudu Jüri tn 83 kinnistule. Kohus pidas tõenäoliseks, et Luha 12 kinnistul

paikneva kraavi sademeveega täitumise korral valguks vesi Luna tn 12 kinnistu suunas, mitte

Jüri tn 83 kinnistule. Ehitusloa saanud sademevee ärajuhtimise lahendused koosmõjus

piirkonna kraavide puhastamisega, on piisavad Luha tn 12 kinnisasjalt sademevete

ärajuhtimiseks selliselt, et sademeveed ei valgu Jüri tn 83 kinnisasjale ega takista Jüri tn 83

kinnisasjalt sademevee ärajuhtimist. Samas ei ole kolmanda isiku arvamusel probleem

põhjustatud ehitusloast ega selles sisaldavatest lahendustest.

Müratõkkesein ei toimuks tammina, mis takistaks sademevete ära juhtimist. Kolmanda isiku

hinnangul võiksid kaebajad ise panustada Jüri tn 83 kinnisasjal sademevete ärajuhtimise

olemasoleva olukorra parandamisse (kõvade pindade osakaalu vähendamine). Väited, et DP-

ga pole ette nähtud pülooni ja müratõkkeseina rajamiseks, on ainetud, kuna PlanS § 125 lg 1

ja kehtiva Võru linna üldplaneeringu kohaselt pole püloon ja müratõkkesein rajatised, mille

püstitamine peaks olema kajastatud DP-s.

Kolmanda isiku 28.04.2025 vastuväidete kohaselt kaebajate 27.03.2025 täiendavatele

seisukohtadele tuleb kaebajate kaebus korralduse nr 651 vaidlustamise osas jätta läbi

vaatamata. Kaebajal II puudub ilmselgelt kaebeõigus, kuna DP kehtestamise otsus ei riku

kaebaja II subjektiivseid õigusi. Avalike huvide kaitseks esitatud kaebus pole põhistatud.

Jaemüügi kaupluse pidajatel ei ole põhiseadusega kaitstud ettevõtlusvabaduse alusel õigust

nõuda kohalikult omavalitsuselt sekkumist nende turuosa tagamiseks. DP lahendusega

kaebaja I õiguste riive on väheintensiivne.

Liikluslahendus vastab nõuetele, pole ohtlik ja ei takista Jüri tn 83 kinnistule juurdepääsu.

Võru Linnavalitsus on väljastanud 15.01.2025 korralduse nr 11, millega anti kasutusluba

sademevee torustikule (rajatis 221445797). DP menetlus on läbi viidud õiguspäraselt,

kaebajad kaasati menetlusse vastavalt PlanS nõuetele. DP-ga ei saagi lahendada ära kõiki

12

3-23-2624

kaebajate arvates vajalikke teemasid, mis kaebajate hinnangul rikkuvad nende subjektiivseid

õigusi (nt kauplusehoone peasissepääsu asukoht). DP menetlus oli õiguspärane.

Kaebus ehitusloa andmise osas tuleb kolmanda isiku arvamusel jätta rahuldamata, kuna

ehitusloa andmise menetlus oli õiguspärane. Ehitusloa andmisega ei ole rikutud kaebajate

subjektiivseid õigusi. Isegi kui ehituloa aluseks olevas dokumentatsioonis esines mingeid

puudusi kaebuste esitamise hetkel on need sellises ulatuses kõrvaldatud, mis võimaldas anda

ehitusloa alusel rajatud ehitistele kasutusloa Võru Linnavalitsuse 15.01.2025 korraldusega nr

11. KOHTU PÕHJENDUSED

29. Vaidluse all on Võru Linnavalitsuse 11.10.2023 korraldusega nr 651 kehtestatud DP, mis

hõlmab Võru linnas Luha tn 12 ja Jüri tn 82 kinnistuid ja Võru Linnavalitsuse 17.01.2024

korralduse nr 17 alusel 30.01.2024 väljastatud ehitusluba nr 2412271/00554 formaalne ja

materiaalne õiguspärasus. Muu hulgas vaidlevad pooled selle üle, kas kaebajatel on

kaebeõigus nimetatud haldusaktide vaidlustamiseks ja kas kohtule esitatud liitkaebus on

lubatav.

30. Kohus selgitab, et enne seda, kui hakata analüüsima korralduse nr 651 ja korralduse nr 17

formaalset ja materiaalset õiguspärasust hindab kohus veel kord liitkaebuse, sh

populaarkaebuse lubatavust ja kaebajate kaebeõigust ning muude kaebuse läbivaatamata

jätmise aluste olemasolu (I), järgmisena vaatab kohus läbi kaebajate taotluse korralduse nr 17

ja ehitusloa tühistamisnõudelt tuvastamisnõudele üleminekuks (II), siis annab kohus hinnangu

korralduse nr 651 õiguspärasusele (III), seejärel korralduse nr 17 õiguspärasusele (IV) ja

viimasena jagab poolte menetluskulud (IIV).

I

31. Kolmas isik taotles 28.04.2025 kohtult kaebuse läbivaatamata jätmist HKMS § 151 lg 2 p

1 alusel, kuna kaebajatel puudub kaebeõigus enda subjektiivsete õiguste kaitsmiseks kaebuse

esitamiseks (HKMS § 44 lg 1), aga samuti avalike huvide kaitseks kaebuse esitamise õigus

(HKMS § 44 lg 2). Alternatiivselt palus kolmas isik jätta kaebus läbi vaatamata HKMS § 151

lg 2 p 1 ja HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel kui ebaolulise õiguse riivega ja väheperspektiivitu

kaebuse.

32. Haldusasja materjalide kohaselt on kaebaja I kinnistu Võru linn, Jüri tn 83,

(korteriomand, katastritunnus 91901:013:0054) omanik. Kaebaja II üürib kaebajalt I Jüri tn

83 kinnistul asuvat hoonet ja peab seal kauplust (Võru Maksimarket). Eelnevast nähtub, et

kaebaja II ei ole Jüri tn 83 kinnistu omanik. Kaebaja I ja kaebaja II vahel esineb võlaõiguslik

suhe (üürileping).

33. Korralduse nr 651 väljastamise ajal kehtinud PlanS § 141 (edaspidi v.r) sätestas, et igal

isikul on õigus detailplaneeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks pöörduda kohtusse 30

päeva jooksul arvates päevast, millal isik sai teada või pidi teada saama planeeringu

kehtestamisest, kui ta leiab, et otsus on vastuolus avaliku huviga või kui otsusega on rikutud

tema õigusi või piiratud tema vabadusi. HKMS § 44 lg 1 sätestas, et kaebusega võib

halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks.

34. Vastustaja korraldusega nr 651 kehtestatud DP määras alale ehitusõiguse kaubandus- ja

teenindushoone ning parkla rajamiseks, tehnovõrkudega ühendamiseks, liikluskorralduse,

13

3-23-2624

haljastuse ja heakorra lahendamiseks. Kaebaja II selgitas 26.01.2024 menetlusdokumendis, et

vaidlusaluse korraldusega kehtestatud DP riivab tema põhiseaduse §-s 31 sätestatud õigust

ettevõtlusvabadusele.

Ühtlasi viitas kaebaja II kohtupraktikale, mille kohaselt on äriühingul õigus vaidlustada

eelhaldusaktiga kinnitatud projekteerimistingimusi riivatud ettevõtlusvabaduse õiguse

kaitsmiseks. Nimelt, kaebaja II sõnul raskendab DP-s märgitud liikluskorralduse lahendus

kaebaja II poolt opereeritava Võru Maksimarketi külastatavust, sest külastajad ei saa enam

harjumispärasel ja mugaval viisil poodi külastada, vaid peavad arvestama liikluse

aeglustumisega ja vasakpöörete sooritamise probleemidega nii Võru Maksimarketi parklasse

kui ka sealt välja. See toob kaasa klientide vähenemise ja käibe languse. Lahendamata on

jäetud sademevee kogumise probleem, mis ka mõjutab kaebaja II õigust ettevõtlusvabadusele

negatiivselt.

35. Kohus on seisukohal, et nii kaebajal I kui ka kaebajal II on kaebeõigus (subjektiivsete

õiguse kaitsmise eesmärgil esitatud kaebus), kuna nii Jüri tn 83 kinnistu omanikuna (kaebaja

I) kui ka kinnistul oleva kaupluse pidajana (II) on kaebajatel nii õiguslik kui ka faktiline

kokkupuude DP määratud ehitusõigusega planeeritavale alale. Kaebaja I on planeeritava ala

naaberkinnistu omanik. Kaebajal II võib küll DP kehtestatud liikluskorralduse lahenduse tõttu

olla mõju tema poolt peetava Võru Maksimarketi kaupluse külastatavusele. Kohus nõustub

kaebajaga II, et sademevee küsimus võib puudutada tema subjektiivseid õigusi, kuna

kaubanduskeskuse külastatavust võib häirida liigse sademevee olemasolu kinnistul.

Kokkuvõtlikult leiab kohus, et nii kaebajal I kui ka kaebajal II on vastustaja korralduse nr 651

osas kaebeõigus enda subjektiivsete õiguste riivest lähtudes (HKMS § 44 lg 1).

36. HKMS § 44 lg 2 sätestab, et muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi

kaitseks, võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul. PlanS v.r § 141 kohaselt

on igal isikul DP otsuse vaidlustamiseks pöörduda kohtusse 30 päeva jooksul arvates päevast,

millal isik sai teada saama planeeringu kehtestamisest, kui ta leiab, et otsus on vastuolus

avaliku huviga või kui on otsusega rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi.

37. Populaarkaebuse esitamisel saab kohus kaebuses esitatud nõuete ulatuses kontrollida

üksnes haldusakti kooskõla seadustega, eelkõige planeerimismenetlusele kehtestatud nõuete

täitmist. Populaarkaebuse eesmärgiks ei saa olla ka abstraktsete kolmandate isikute erahuvide

kaitse. Populaarkaebus teenib üksnes avalike huvide kaitset. Populaarkaebuse puhul peab

kaebaja välja tooma vaidlustatava haldusakti väidetava õigusvastasuse alused, osutades

sealjuures õigusvastaselt kahjustatud avalikule huvile.1

38. Kohus on seisukohal, et antud juhul on populaarkaebuse tegelikuks eesmärgiks nii kaebaja

I kui ka kaebaja II erahuvide kaitse, kuid mitte avaliku huvi kaitse. Kuigi osundavad kaebajad

26.01.2024 menetlusdokumendis riivatud avalikule huvile, on see tehtud märkusega

„alternatiivselt“. Mõlemad kaebajad on äriühingud, kes on huvitatud ettevõtlusega tulu

teenimisest. Kaebajate tegevuse eesmärgiks ei ole algusest peale avalike huvide kaitse. Lisaks

on leitud kohtupraktikas, et DP alal asuva ühe kinnistu piiresse jääva haljasala suurus ei saa

olla käsitletav avalikes huvides kaitstud õigushüvena. Kohus rõhutab, et DP alal pole tegemist

avaliku pargiga või muu vaba aja veetmiseks oleva avaliku alaga. Kaebajad ei kuulu

keskkonnakaitse organisatsiooni. Seega, kaebajate argumendid selle kohta, et DP lahenduse

tõttu kahaneb DP alaga hõlmatud kinnistute haljastus (sh erinevate puude liikide raiumine),

mille taastamine võtab 20-30 aastat, ei ole asjakohased. Asjakohased pole ka avaliku huvi

1 RKHKo nr 3-3-1-84-08, p 11.

14

3-23-2624

kaitseks esitatud väited seonduvalt müratõkkeseina rajamisega, kuna avalikes kohtades

turvalisusega ja alkoholi tarbimisega tegeleb politsei. Sel põhjusel ning arvestades seda, et

mõlema kaebaja kaebus on võetud menetlusse nende subjektiivsete õiguste kaitseks, aga

samuti seda, et avalike huvide kaitseks esitatud kaebus, alternatiivse variandina ehk selle

menetlemist soovitatakse juhul, kui subjektiivsete õiguste kaitseks esitatud kaebust mingil

põhjustel ei menetleta, jätab kohus kaebajate populaarkaebuse läbi vaatamata.

39. Kohus on seisukohal, et kaebajate enda subjektiivsete õiguste kaitseks esitatud kaebust on

võimalik pidada lubatavaks. Kohus ei nõustu kolmanda isikuga selles, et esineb alus kaebuse

läbivaatamata jätmiseks HKMS § 151 lg 2 p 1 ja HKMS § 121 lg 2 p-i 21 alusel. Kohtu

hinnangul ei ole liitkaebus ilmselgelt perspektiivitu. Samas ei saa kohtu arvates nimetada

kaebajate subjektiivsete õiguste (omandiõigus, ettevõtlusvabadus), mis on põhiseadusega

kaitstud õigused, väheintensiivseks õiguste riiveks kogu liitkaebuse ulatuses. Kohus on ka

varasemalt (haldusasja 3-24-477 menetluse raames) asunud seisukohale, et kaebus ehitusloa

vaidlustamise osas on lubatav ja jättis 18.09.2024 määrusega vastustaja ja kolmanda isiku

taotlused kaebuse läbivaatamata jätmiseks väidetava kaebeõiguse puudumise tõttu. Kohus

leidis, et võttes arvesse, et kolmas isik ja kaebaja II tegutsevad vähemalt osaliselt samal

kaubaturul ning kaebajale I kuuluv kinnistu asub praktiliselt kolmandale isikule kuuluva

kinnistu kõrval, ei saa pidada kolmandale isikule ehituloa andmist haldustegevuseks, mis

riivaks kaebajate õigusi väheintensiivselt. Kohus jääb varem võetud seisukoha juurde.

40. Lähtudes eeltoodust jätab kohus kolmanda isiku 28.04.2025 taotluse kaebuse

läbivaatamata jätmiseks rahuldamata.

II

41. Tartu Halduskohus tegi 16.05.2025 kindlaks, et Võru Linnavalitsus väljastas 15.01.2025

korraldusega nr 11 kasutusloa kaubandushoone (ehitisregistri kood 121413654) püstitamisele

asukohaga Luha tn 12; pülooni (ehitisregistri kood 221445787) püstitamisele asukohaga Jüri

tänav; prügimaja (ehitisregistri kood 221445794) püstitamisele asukohaga Luha tn 12;

sademeveetoru (ehitisregistri kood 221445797) püstitamisele asukohaga Luha tänav T1;

kanalisatsioonitoru (ehitisregistri kood 221445798) püstitamisele asukohaga Luha tänav T1.

Kasutusluba oli vormistatud 8.01.2025 ehitusregistris nr 2512371/00204. Tartu Halduskohus

andis 16.05.2025 määrusega kaebajatele võimaluse üle minna Võru Linnavalitsuse

17.01.2024 korralduse nr 17 ja selle alusel 30.01.2024 väljastatud ehitusloa nr 2412271/00554

tühistamisnõudelt tuvastamisnõudele 3 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamisest

arvates. Kaebajad taotlesid 22.05.2025 avalduses kohtult luba üle minna Võru Linnavalitsuse

17.01.2024 korralduse nr 17 ja selle alusel 30.01.2024 väljastatud ehitusloa nr 2412271/00554

tühistamisnõudelt tuvastamisnõudele. Kaebajate üleminekuvajadus seisneb selles, et kaebajad

soovivad menetluskulude väljamõistmist. Kaebajate arvates on selline üleminek tulenevalt

kohtupraktikast lubatud.

42. Kohus peab kaebajate taotlust põhjendatuks. Kohtupraktika kohaselt ehitusloa õiguslik

toime ammendub ehitisele kasutusloa väljastamisega. Ehitisele antud ehitusluba kehtib kuni

ehitisele kasutusloa andmiseni, pärast kasutusloa andmist kaotab ehitusluba kehtivuse. Pärast

ehitisele kasutusloa andmist ei ole võimalik ehitise nõuetelevastavust vaidlustada ehitusloa

peale protesti või tühistamiskaebuse esitamise teel. Samuti ei ole haldusorganil enam

võimalik ehitusloa kehtetuks tunnistamine. Vastava põhjendatud huvi olemasolu korral on

võimalik ehitusloa õigusvastasuse tuvastamise taotlemine. Muu hulgas on kohtupraktikas

leitud, et kui haldusakt on täielikult ammendunud, on tühistamiskaebus menetluslikult

15

3-23-2624

lubamatu õiguskaitsevajaduse äralangemise tõttu ning sellisel juhul tuleb lähtuda analoogiast

HKMS § 152 lg 1 p-ga 4 ja lg-ga 2.2 Olukorras, kus tühistamisnõude rahuldamine on

haldusakti mõju lõppemise tõttu muutunud võimatuks, on Tartu Ringkonnakohus

aktsepteerinud tuvastamisnõudele üleminekul põhjendatud huvina ka seda, et

tuvastamisnõude rahuldamine annaks isikule õiguse menetluskulude hüvitamiseks.3

43. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus kaebajate taotluse ja lubab üle minna Võru

Linnavalitsuse 17.01.2024 korralduse nr 17 ja selle alusel 30.01.2024 väljastatud ehitusloa nr

2412271/00554 tühistamisnõudelt tuvastamisnõudele.

III

DP

44. PlanS v.r § 1 lg 3 sätestab, et käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele

kohaldatakse haldusmenetluse seadust, arvestades käesoleva seaduse erisusi. Kohus märgib

esmalt DP kehtestamise 11.10.2023 korraldus nr 651 on haldusakt HMS § 51 lg-s 1 sätestatud

tähenduses. HMS § 54 sätestab, et haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva

haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas,

proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.

45. Kaebajad on esitanud DP 11.10.2023 korraldusega nr 651 kehtestatud detailplaneeringu

osas järgmised etteheited: 1) kaebaja I oli kaasatud menetlusse alles 24.01.2023, mis tõi

endaga kaasa olukorra, kes kaebaja I esitatud argumendid jäid suures osas tähelepanuta ja

vajalikud kaalutlused tegemata; 2) kaebaja II ei olnud üldse menetlusse kaasatud; 3)

kavandatava peasissepääsu asukoht ei ole DP lahenduses läbi mõeldud ega kaalutletud; 4)

kaalutlemata on DP ala ja kaebajale I kuuluva kinnistu tõsise sademevee probleemi

lahendamine; 5) kaalutlemata on jäetus liikluskorralduse küsimused; 6) kaalutlusõigust pole

teostatud olemasoleva haljastuse säilitamise küsimuses; 7) kaalutlusõigust pole teostatud

müratõkkeseina rajamise kohustuse määramisel; 8) vastustaja on rikkunud uurimisprintsiipi,

eelkõige sademevee probleemi ja liikluslahenduse küsimuses. Kohus käsitleb kaebajate

etteheiteid kehtestatud DP osas eraldi.

46. Kaebaja I väitis, et vastustaja kaasas ta DP menetlusse vajalikust hiljem (alles

24.01.2023), mistõttu kaebaja I esitatud argumendid jäid suures osas tähelepanuta ja vajalikud

kaalutlused tegemata. Sellest tulenevalt on vaidlusalane korraldus materiaalselt õigusvastane.

47. PlanS v.r § 127 lg 2 sätestab, et DP koostamisse võib kaasata isiku, kelle huve planeering

võib puudutada. Haldusasja materjalide kohaselt algatati Võru Linnavalitsuse 13.04.2022

korraldusega nr 191 Võru linnas Luha tn 12 ja Jüri tn 82 kinnistute DP ja Võru Linnavalitsuse

09.05.2022 kirjaga nr 22-0180-VLV/93 kaasati kaebaja I DP menetlusse (dtl 330). Kaebaja I

ei ole selle kirja vastu vaielnud ega väitnud hilisemas halduskohtumenetluse staadiumis

vastupidist. Seega loeb kohus eelnevaga tõendatuks, et kaebaja I oli kaasatud DP menetlusse

9.05.2022 kirjaga nr 22-0180-VLV/93, mitte 24.01.2023. Sel põhjusel osutus alusetuks

2 RKHKo 3-3-1-44-14, p 12.

3 TrtRKm 5.04.2022 3-19-2392, p 18; TrtRKm 28.10.2014, 3-11-1990, p 12; TrtRKo 27.03.2018. a nr 3-16-

1748, p 6.

16

3-23-2624

kaebaja väide selle kohta, et vastustaja kaasas ta DP menetlusse 9-kuise hilinemisega DP

menetluse alustamisest arvates.

48. Kaebaja II väitis, et teda pole puudutatud isikuna kaasatud DP menetlusse. Kohus märgib

esmalt, et poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kaebaja II jäi DP menetlusse üldse

kaasamata. Pooled vaidlevad selle üle, kas kaebaja II DP menetlusse kaasamata jätmine oli

menetluslik viga, mis tõi endaga kaasa olulise kaalutlusvea ja vaidlusaluse korralduse sisulise

õigusvastasuse.

49. HMS § 11 lg 1 p 3 sätestab, et haldusmenetluses on menetlusosalised isik, kelle õigusi või

kohustusi haldusakt, haldusleping või toiming võib puudutada. Menetlusosalisel on õigus

esitada enne haldusakti andmist selle kohta oma arvamus ja vastuväited (HMS § 40 lg 1).

PlanS v.r § 127 lg 2 mõtte kohaselt kaasatakse isikud menetlusse planeerimismenetluse

algusfaasis, et oleks tagatud viidatud sättes märgitud isikute õigus avaldada oma arvamust

ning detailplaneeringu koostajatel oleks võimalik selliste lähiala kinnisasjade omanike

õigustatud arvamusi ja ettepanekuid lihtsasti ja efektiivselt ka arvesse võtta ning neid

arvestada juba detailplaneeringu koostamise etapis.

50. Haldusasja materjalidest tulenevalt ei oma kaebaja DP alaga piirnevatel aladel

kinnisomandit. Kaebaja II on Jüri tn 83 kinnistul Võru Maksimarketi pidaja, kes üürib

äriruume kaebajalt I. Ühtlasi on kaebaja I (Jüri tn 83 kinnisasja omanik). Kaebaja I on

kaebaja II tütarettevõtte. Äriregistri andmetel on kaebajal I ja kaebajal II samad juhatused

liikmed, mis omakorda tähendab seda, et hoolimata DP menetlusse kaasamata jätmisest oli

kaebaja II teadlik vähemalt alates 9.05.2022 (vastustaja 9.05.2022 kiri nr 22-0180-VLV/93)

alustatud DP menetlusest ja tal oleks võimalus soovi korral esitada kõikides DM menetluse

etappides enda arvamusi ja vastuväiteid.

51. Selles valguses ei näe kohus põhjust arvata, et vastustaja oleks rikkunud kaebaja II DP

kaasamiskohustust. Kohus ei pea mõistlikuks olukorda, kus lisaks kinnistu omanikele

kaasatakse menetlusse kinnistul asuvate hoonete ja ruumide üürnikud, allüürnikud nende

partnerid jne, kelle ärihuve või DP-ga kavandatav lahendus puudutada. Nende isikute õiguste

kaitsmiseks ja kaasa rääkimiseks ongi mõeldud DP avalik väljapanek (PlanS § 135). Lisaks

võimalusele teada saada alustatud DP-st kaebajalt I oli kaebajal II võimalus vastuvõetud DP-

ga tutvuda avaliku väljapaneku käigus. Kaebaja II ei ole selgitanud kohtule, mille poolest

oleks erinevus kaebaja I DP menetluses esitatud vastuväidete ja tema vastuväidete vahel.

Samuti ei ole kaebaja II avaldanud soovi kogu DP menetluse väitel olla kaasatud DP

menetlusse, kuigi kaebaja II juhatus oli DP menetlusest teadlik kaebaja I kaudu. Sellest

tulenevalt on kohus seisukohal, et vastustaja ei ole rikkunud ei kaasamis- ega

ärakuulamiskohustust, kui jättis kaebaja II DP menetlusse kaasamata.

52. Kohus peab siinkohal asjakohaseks enne kaebajate poolt osundanud kaalutlusvigade

käsitlemist DP-s viidata Riigikohtu praktikale, milles on Riigikohus korduvalt selgitanud

ulatusliku kaalutlusõigusega planeerimisotsuste kohtuliku kontrolli piire, märkides, et kohus

ei teosta erinevate huvide kaalumist haldusorgani eest, ei muuda planeeringulahendust

haldusorgani asemel ega otsusta planeeringulahenduse otstarbekuse üle (HKMS § 158 lg 3).4

Planeerimismenetluses põrkuvate huvide omavaheline kaalumine on omavalitsusüksuse

pädevuses ja sinna kohus kaalutlusreeglite järgimise korral ei sekku. Kohus saab kontrollida

üksnes seda, kas kaalutlusõiguse alusel tehtud otsus pole ilmselgelt meelevaldne.

Kaalutlusotsuste sisuline kontroll piirdub õiguse üldpõhimõtetest ja kaalutlusreeglitest

4 RKHKo nr 3-3-1-23-16, nr 3-3-1- 15-08, nr 3-3-1-8-02.

17

3-23-2624

kinnipidamisega (HMS §-d 4 ja 54). Mida laiem on haldusorganile antud kaalutlusõigus, seda

raskemad ja selgemad vead peavad esinema kaalutlusvigade tuvastamiseks. Haldusakti

tühistamist ei too kaasa sellised kaalutlusvead, mis kohtu hinnangul ei mõjuta lõpptulemust.5

53. Praeguses asjas ei nähtu kohtule, et vastustaja oleks vaidlustatud otsuse andmisel teinud

kaalutlusvigu, mis tooksid kaasa haldusakti tühistamise. Kohtu hinnangul on vastustaja

kaalutlused asjakohased ja kooskõlas Riigikohtu suunistega ning kohtule ei nähtu, et

vastustaja oleks detailplaneeringu kehtestamisel lähtunud ilmselgelt põhjendamatutest

kaalutlustest. Kohus ei pea vajalikuks vastustaja kaalutlusi ükshaaval üle korrata, sest nõustub

nendega, ning keskendub vaid neile kaalutlustele, millele kaebaja on osundanud.

54. Kaebajad väitsid, et DP-ga planeeritava kaupluse peasissepääsu asukoht ei ole läbi

mõeldud ega piisavalt kaalutletud, seda pole määratletud DP-s. DP liikluskorralduse lahendus

on jäetud kaalutlemata ja ei arvesta kaebajate huve.

55. Kohtu hinnangul planeeritava kaupluse peasissepääsu asukoha kaalutlemine DP-s või

kaalutlemata jätmine ei puuduta kaebajaid ei õiguslikult ega faktiliselt. Kaebajate viited

peasissepääsuga seonduvalt liiklusohutusele ei ole kohtu hinnangul asjakohased, kuna

peatänavalt mahasõitude markeerimine DP-s ei sõltu antud juhul kaupluse hoone sissepääsust.

56. Teiseks on kohus varasemalt rõhutanud, et avaliku huvi kaitseks ei ole kaebuse esitamine

pole lubatav, mistõttu kaebajate väide liiklusohutuse tagamise kohta ei ole asjakohane.

Planeeritud liikluskorralduse kohaselt ei näe kohus põhjust arvata, et kindlaksmääratud

liikluse skeem oleks takistanud kaebaja I kinnistule klientide juurdepääsu Jüri tänavalt.

Vastupidi, leiab kohus, et juurdepääs kaebaja kinnistule ja kaebaja II poolt hallatavale Võru

Maksimarketile on piisavalt tagatud. Vasakpoolsed mahasõidud on Eesti liiklusmaastikus

tavaline nähtus linna territooriumil, mille ebamugavus kompenseeritakse vastavate tsooni-

taskutega (ooteread, dtl 174), millest on ohutum ja mugavam pöörata paremast teesuunast

vasakule. Kohus märgib täiendavalt, et ka halduskohtumenetluse käigus ehk peale Lidl

kaupluse ehitamist ei ole kaebajad veenvalt põhistanud ega tõendanud seda, et DP-ga

kehtestatud liikluskorralduse lahendus oleks neid negatiivselt mõjutanud. Kohus peab

oluliseks rõhutada ka seda, et kaebaja I kinnistule on võimalik pääseda ka Luha tn kaudu

(kahes kohas), kus pole vaja sooritada vasakpööret.6 Järelikult ei takista DP-ga planeeritava

kaupluse peasissepääsu asukoht ja sellega seonduvalt planeeritud liikluse korraldus Jüri

tänaval kaebaja I kinnistule juurdepääsu ja seetõttu ei ole kaebajate õigusi mingil määral

piiratud. Sellisel juhul on asjakohatud kaebajate etteheided vastavate kaalutluste puudumisele

DP-ga planeeritava kaupluse peasissepääsu asukoha valiku osas. Selles valguses peab kohus

kaebajate etteheited liikluskorralduse halvenemise osas ja seeläbi kaebaja I kinnistule

juurdepääsetavuse osas asjakohatuks ja otsituks. Kohtu hinnangul lõi vastustaja kehtestatud

DP täiesti võrdväärse olukorra nii tol hetkel planeeritava Lidl kaupluse kui ka olemasoleva

Võru Maksimarketi juurdepääsetavuse osas. Nimelt, mõlemale hoonetele on tagatud sisuliselt

juurdepääsud Luha tänavalt ja Jüri tänavalt. Pikki ümbersõite aitab vältida Luha tänava ja Jüri

tänava ristumisel asuv ringristmik, mille kasutamine aitab välistada kaebajate poolt mainitud

väidetavalt ebamugavat vasakpoolset mahasõitu Jüri tänavalt, kui suunata autosid Luha

5 RKHKo nr 3-3-1-78-12, p 12;

6https://www.google.co.in/maps/@57.8361534,27.0100447,3a,75y,141.07h,89.06t/data=!

3m7!1e1!3m5!1sL8WHE8UHfyP2nxSgS7Bu9Q!2e0!6shttps:%2F%2Fstreetviewpixels-

pa.googleapis.com%2Fv1%2Fthumbnail%3Fcb_client%3Dmaps_sv.tactile%26w

%3D900%26h%3D600%26pitch%3D0.9351427928123854%26panoid

%3DL8WHE8UHfyP2nxSgS7Bu9Q%26yaw%3D141.06874773790994!7i16384!8i8192?

entry=ttu&g_ep=EgoyMDI1MDUwNy4wIKXMDSoASAFQAw%3D%3D

18

3-23-2624

tänavale. Järelikult on alusetu kaebajate väide, te DP-ga kehtestatud liikluskorralduse näol ei

kohelda kinnistute naabreid võrdselt. Kohtu hinnangul DP-s ettenähtud liikluse skeem on

kaebajate huve arvestatav ja ei takista mingil moel autode juurdepääsu Võru Maksimarketile.

Vastupidi, oleks kaebajate poolt pakutud lahendusega nõustumine (uuele hoonele sissesõidud

ainult Luha tänavalt) tähendanud kinnistute omanike ja kaupluste pidajate ebavõrdset

kohtlemist, kuna sellisel juhul oleks jäänud kaebaja I kinnistuni juurdepääs nii Jüri kui ka

Luha tänavalt. Vastustaja poolt otsustatud liiklusskeem on kinnitatud ka Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi 8.09.2023 kirjaga nr 14-3/1442-1.

57. Samas on kohus seisukohal, et kaebajate etteheide seonduvalt sellega, et DP-s oleks

vastustaja pidanud määrama tuleva kaupluse sissepääsu ja see peaks olema Luha tänava

suunalt, on ekslik. Hoone täpsemate sissepääsude määramine ei ole DP ülesanne (PlanS v.r §

126 lg 1). PlanS § 126 lg 1 p 6 küll näeb ette vastustajale kohustuse määrata DP-ga ehitise

arhitektuurilised ja kujunduslikud ülesanded, kuid viimast ei puuduta siiski hoone

juurdepääsude kindlaksmääramist vahetult DP-s. DP põhijoonisest tulenevalt on siiski

piisavalt ja arusaadavalt näha, et tuleva Lidl kaupluse sissepääs kui ka kauplusehoone fassaad

on planeeritud Jüri tänava suunalt, mitte muust kohast (dtl 174).

58. Nagu ka kaebaja I kinnistu näitel ei sõltu kaubanduskeskuse sissepääs sellest, kuhu

planeeritakse sissepääsud tänavalt kinnistule. Iialgi ei nõua Rahandusministri 13.04.2018

käskkirjaga nr 1.1-4/81 kinnitatud Võru maakonnaplaneering 2030+ peatükk 3.1.4 p 8

planeeritava hoone sissepääsu Luha tänava suunalt. Kaebajate poolt tehtud vastav järeldus on

kohtule arusaamatu. Tegemist on vaid planeeritava hoone fassaadile esitatud nõudega, mis

peab olema tänavaruumiga piirnemise korral avatud. Kohus rõhutab, et DP põhijoonise järgi

planeeritava Lidl kaupluse fassaad on suunatud Jüri tänavale (peatänav), mistõttu vastab

planeeritav hoone üldplaneeringus kehtestatud nõutele.

59. Kohus on seisukohal, et isegi siis, kui pidada vaidlusalust korraldust liiklusskeemi

kehtestamise osas vähepõhjendatuks, ei saanud see mõjutada selle sisulist õiguspärasust, kuna

lõppkokkuvõttes on vastustaja poolt kehtestud liiklusskeem naaberkinnistute omanikke ja

kaupluste pidajaid võrdselt kohtlev ja proportsionaalne lahendus. DP seletuskirjas on kohtu

hinnangul piisavalt põhjendatud, miks vastustaja eelistas kehtestatud liikluskorralduse

lahendust. Muu hulgas selgitatud on, et Jüri ja Luha tänava juurdepääsu osas on nii sisemine

kui ka väljumine lubatud parem- ja vasakpöördega. Jalakäijate juurdepääs hoonesse on

planeeritud Luha tänavalt (väheintensiivse liiklusega tänav), mis tagab nende turvalisuse.

Kohus ei näe sellise lahenduse pinnalt alust arvata, et kaebajate õigused sellise liiklusskeemi

rakendamise juures oleksid ebaproportsionaalselt riivatud ehk rikutud. Mõlemale kinnisasjale,

sisuliselt tagatakse võrdväärsed võimalused ligipääsetavuse osas (jalakäijad, autod, muud

vahendid). DP lahutamatuks osaks muutunud joonisel (liikluse skeem) on selline lahendus

hästi näha. Kaebajate ettepanek jätta ära juurdepääs planeeringualale Jüri tänavalt on

ilmselgelt konkurentsi kahjustatav. Vastustaja ja kolmanda isiku selgituse kohaselt ei ole

liiklus planeeringu alal väga tihe (30% võimest), et koheselt keelata vasakpöördeid kinnistute

parklatest. Kohus märgib, et ka DP kehtestamise ajal oli kaebajate kinnistu asuvast parklast

välja sõita vasakule ja paremale pöörates. Kohus rõhutab ka seda, et tegemist ei ole avalike

huvidest esitatud kaebusega, vaid kaebusega, mis on esitatud kaebajate õiguste kaitseks.

Kohus on seisukohal, et kehtestatud liiklusskeemiga DP alal on tagatud kaebajate õigused

selle kaudu, et on loodud võrdväärsed võimalused kinnistutele pääsemiseks nii jalgsi kui ka

transpordiga. Kohtu hinnangul ei ole ka eluliselt usutav, et vastustaja poolt kehtestatud

lahendus võiks olla tipptundidel tiheda liikluse tõttu problemaatiline ja mõjutada kaebajate

kaubanduskeskuse külastavust. Kohus rõhutab, et liiklusskeem näeb ette kaks juurdepääsu

19

3-23-2624

Võru Maksimarketi parklale kahes kohas nii Jüri tänavalt kui ka Luha tänavalt, mis teeb kohtu

hinnangul ligipääsetavust suhteliselt heaks ka tipptundidel. Luha tänavalt juurdepääs Võru

Maksimarketile on parempoolne ja ei näe ette mingit ooteaega. Ilmselt saavad ka autojuhid

sellega arvestada tipptundidel. Vaidlusaluses korralduses on selgitatud muu hulgas, et

liikluskomisjonis kahel korral läbi arutatud ja kaalutud kaebaja I poolt pakutud lahendus Jüri

tänavalt juurdepääsu keelamiseks planeeritavale alale, kuid see ei ole liikluskorralduse

analüüsist tulenevalt põhjendatud. Liikluskorralduse analüüs on esitatud DP seletuskirjas.

60. Kohtu hinnangul on vaidlusalune korraldus piisavalt põhjendatud liikluskorralduse

kehtestamise osas, sh osas, miks kaebaja I poolt pakutud lahendusega jäeti arvestamata.

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi hinnangul on vastustaja samuti oma seisukohti

arusaadavalt selgitanud ning täitnud talle seadusega antud kaalutlus- ja selgituskohustust.

61. Kaebajad heitsid vastustajale ette sademevee probleemide lahendamata jätmist DP-s.

Kohus kaebajatega ei nõustu. Nimelt tuleneb DP seletuskirjast, et sademeveekanalisatsiooni

lahendus on kavandatud vastavalt AS Võru Vesi poolt väljastatud tehnilistele tingimustele nr

5–18/22/25. Sademeveekanalisatsiooniga liitumine on kavandatud Luha tänaval asuvast

sademeveetorustikust. Torustik tuleb rajada PVC või PP SN8 min De 160

kanalisatsioonitorudest. Pöördekohtadesse tuleb ette näha sademeveekaevud. Vajadusel tuleb

projekteerida sademeveemahutid ning parklate sademevee ärajuhtimiseks paigaldada enne

tänavatorustikku nõuetekohane õli-liivapüüdur. Samas on keelatud sademevee juhtimine

vertikaalplaneerimise teel naaberkinnistutele ja vertikaalplaneerimine ja sademevee

ärajuhtimiseks vajalikud kalded lahendatakse projekteerimise käigus nii, et krundi maapinna

kõrguste muutmine ei tohi halvendada naaberkruntide olukorda. Vajadusel tuleb kaaluda

naabermaaüksuste ja planeeritava ala vahele kraavi või drenaaži rajamist. Kohtu hinnangul on

selline lahendus piisav, et vältida võimalikke kahjulikke mõjusid kaebaja I kinnistule ja

kaebaja II kaubandushoonele. Kohtu arvates on DP-ga kehtestatud piisavad preventiivsed

meetmed sademevee kogumiseks planeeritavalt maa-alalt, et vältida sademevee sattumist

Luha tn 12 ja Jüri tn 82 ühendatud kinnisasjalt kaebaja I kinnisasjale (Jüri tn 83). Vastustaja

on selgitanud täiendavalt vastuses kaebusele, et Luha tänaval on olemas sademeveetorustikud,

mis töötavad hetkel vaid ülevoolu põhimõttel põhjusel, et Piiri tn sademeveepumpla ei tööta

ehk siis torustik töötab hetkel osaliselt uputatult ja piiratud mahuga. Sademeveepumpla tööle

rakendamisel saab torustik töösse täis mahuga ja ei tohiks olla probleeme sademevee

ärajuhtimisega piirkonnast. Kohus rõhutab, et sademevee vool on suunatud Tamula järve

poole ehk kaebaja I kinnistu asukohaga vastanduvas suunas. Kaebaja I poolt kohtule esitatud

fotodelt on näha, et kaebaja I ja DP ala vahel on olemas sademevee kraav peaaegu kogu

kaebaja I kinnistu DP piirneva alaga ulatuses.

62. Kohtul puudub alus kahelda vastustaja sõnades selle kohta, et eelpoolkirjeldatud viisil

kogutakse piisavalt tõhusalt sademevett DP alal. Vastustaja kinnitusel ei plaanita planeeritava

hoone ja rajatiste ehitamisel tõsta krundi maapinda selliseks, et selle kõrgus ületas kaebaja I

kinnistu kõrguse. Lisaks on vastustaja usutavalt põhjendanud, et liigse sademevee

probleemiga tegeletakse. Samas DP eesmärgiks ei ole lahendada vahetult kaebaja I kinnistul

koguneva sademevee probleeme. Kohtu hinnangul DP kehtestamise ajal ei tulnud ilmselgeid

vigu sademevee ärajuhtimise planeerimisel. Muu hulgas vastustaja andis kaebajale

04.10.2023 kirjaga nr 22-0180-VLV/65 võimaluse osaleda arutelul projektiga seotud

koosolekutel (liigse sademevee kogumise probleemi lahendamine piirkonnas), et oleks

võimalus panustada sobilikuma lahenduse leidmisele, kuid kaebaja I koosolekust osa ei

võtnud.

20

3-23-2624

63. Sellest tulenevalt on alusetud kaebajate etteheited vastustajale seonduvalt liigse

sademevee kogumise probleemide lahendamata jätmisega DP-s. Selles valguses on alusetud

ka kaebajate etteheited vastustajale haljastuse likvideerimise osas, et justkui haljastuse

likvideerimine ehk DP ala suremas osas asfalteerimine võiks tekitada kaebajatele I ja II

koguneva sademevee tõttu kinnistul kahjustusi. DP ala suremas osas täisehitamine saab küll

suurendada koguneva sademevee mahtu, kuid kohtu hinnangul DP ala ümbritsev kraav ei

võimalda kogutud sademeveel sattuda kaebaja I kinnistu territooriumi. Kohtu arvates on kraav

piisavalt sügav, et vastu võtta ja edasi suunata kogu DP alal tekkinud sademevesi. Vajadusel

saab kraavi puhastada või sügavust ja laiust suurendada. Planeeritakse võtta tööle ka

pumplaid. Puude ja muu taimestiku hävitamisega seonduvalt ei analüüsi kohus kaebajate

väiteid, kuna varasemalt on tuvastatud, et kaebajal puudub õigus esitada kaebust avalike

huvide kaitsmise eesmärgil. Muu hulgas märgib kohus, et kaebaja I enda kinnistul haljastus

praktiliselt puudub.

64. Kohus on seisukohal, et ka planeeritava müraseinaga seonduvalt ei ole kaebajate poolt

välja toodud etteheide sademevee kogumise osas põhjendatud. Vastustaja selgitas, et

müratõkkeseina rajamist on soovinud naaberkinnistute omanikud võimaliku müra leevendava

meetmena parkimisalast. Kohus nõustub vastustajaga, et müraseina rajamise ja kaebajate

subjektiivsete õiguste vaheline riive puudub. Põhjendamata on kaebaja väide, et

müratõkkesein võiks takistada sademevee kogumist DP alalt. Sademevee liikumist kraavides

müratõkkesein ilmselt ei takista.

65. Seega leiab kohus, et Võru Linnavalitsuse 11.10.2023 korraldus nr 651 on õiguspärane ja

selle tühistamiseks puudub alus. Lähtudes eeltoodust jätab kohus rahuldamata kaebuse Võru

Linnavalitsuse 11.10.2023 korralduse nr 651 tühistamise nõudes.

IV

Ehitusluba

66. EhS § 42 lg 1 sätestab, et ehitusluba antakse, kui esitatud ehitusprojekt vastab

õigusaktides sätestatud nõuetele, eelkõige detailplaneeringule või projekteerimistingimustele

ning ehitisele ja ehitamisele esitatud nõuetele.

67. Kaebajad pidasid vaidluslust ehitusluba õigusvastaseks põhjusel, et DP menetluse käigus

ja ehitusloa väljastamise käigus on teostamata vajalikud kaalutlused kauplusehoone

peasissepääsu osas. Samas jäid kaebajad ehitusloa väljastamisega seotud haldusmenetlusse

kaasamata.

68. Kohus selgitab esmalt, et kaebajate poolt DP menetluse osas esitatud etteheited ei ole üle

kantavad ehitusloa menetlusse. Seega ei analüüsi kohus ehitusloa õiguspärasuse hinnates

kaebajate etteheiteid läbiviidud DP menetlusele. Kaupluse peasissepääsu osas DP

õiguspärasuse hindamise kontekstis on kohus seisukoha võtnud käesoleva otsuse p-s 57.

Kohus ei pidanud peasissepääsu kohta kaalutluste esitamist õigusvastaseks. DP joonisel on

juurdepääs hoonele markeeritud ja seetõttu tuvastatav.

69. Kohtupraktikas on leitud, et ehitusluba võib sarnaselt planeeringuga kavandatud

ümberkorraldustele riivata juriidilise isiku ettevõtlusvabadust, mõjutada tema

21

3-23-2624

majandustegevust ja selle tulemusi, samuti võib selline mõju kavandatava projekti eripärast

tulenevalt olla nii ettevõtlust soodustav kui ka selle võimalusi kitsendav.7

70. Kohus nõustub kolmanda isikuga selles, et kaebajad ei ole põhjendanud kuidas ehitusluba,

millega anti õigus kauplusehoone ja sh ka selle sissepääsu ehitamiseks riivab kaebajate õigusi.

Kaebaja I on küll naaberkinnistu omanik ja kaebaja II Jüri tn 83 krundil asuva Võru

Maksimarketi omanik, kuid pelgalt sellest ei piisa, et kaebajad saaksid ette heita vastustajale

ehitusloaga ehitatava kauplusehoonesse sissepääsu asukoha valiku kohta diskretsiooni

teostamata jätmist osutamata enda subjektiivsete õiguste riivele. Kohtule ka ei ole selline

kaebajate õiguste riive, mis võiks tekkida ehitatava kaupluse hoone sissepääsu asukohast,

äratuntav. Kohtu hinnangul ei saa kauplusehoone sissepääsu asukoht puudutada kaebajaid

õiguslikult negatiivses plaanis. Kaebajad ei ole selgitanud, millistele ehituslikele nõutele ei

vasta ehitusloaga lubatud sissepääs. Loomulikult naaberkinnistule kauplusehoone ehitamine

tekitab kaebajatele konkurentsi, kuid sellest ei piisa, et loomulikust konkurentsist tulenevalt

jaatada kaebajate subjektiivsete õiguste riivet. Kaebajate ettevõtlusvabadust kauplusehoonesse

sissepääsu osas vaidlusalune ehitusluba ei piira. Kohtu hinnangul kauplusehoone sissepääsu

asukoha valiku üle otsustamise ja selle kinnitamine ehitusloaga kaebajate huve (peale seda, et

uus kauplusehoone naaberkinnistul tekitab konkurentsi) ei puuduta. Järelikult on alusetud

kaebajate etteheited, et kauplusehoone sissepääsu asukoha valik jäi DP-s ja ehitusloas

kaalutlemata.

71. Kohus rõhutab, et DP joonisel on märgitud, et kauplusehoonele sissepääs võib toimuda

Jüri tänava suunalt. Ehitusloa aluseks oleva ehitusprojekti lahendus lähtub korraldatud

arhitektuurivõistlusest, mille korraldamine oli DP-s ette nähtud. Järelikult vastab ehitusloaga

lubatud kauplusehoonele sissepääs DP-le kuuluvale joonisele (dtl 174).

72. Vaidlusalune ehitusluba nägi ette pülooni püstitamiseks asukohaga Jüri tänav. Kaebajad

väitsid, et, kuna DP ei näinud ette pülooni rajamist, seega puudub selleks ehitusõigus.

73. Kohus kaebajatega ei nõustu. Kuigi on õige kaebajate väide selle kohta, et püloon on

kaugvaadeldav objekt, ei pruugi selle ehitamiseks ehitusõiguse andmine vaidlusaluse

ehitusloaga olla keelatud ilma, et pülooni püstitamist pole mainitud DP-s. Nimelt ei sätesta

sellise rajatise nagu pülooni püstitamine DP (PlanS v.r § 125). Kohus möönab, et pülooni

olemasolu ja selle asukoha markeerimine DP alal oleks parem variant, kuid samas selle

rajamine pelgalt ehitusloa alusel ei ole eelpoolkirjeldatud põhjusel iseenesest õigusvastane.

Vaidlusaluse ehitusloa alusel Jüri tn 82 ja Luha tn 12 kinnistul pülooni püstitamiseks

ehitusõiguse andmine kaebajate subjektiivseid õigusi mingil moel ei riiva ega rikuta.

Kaebajate viide pülooni näol linnaruumi mõjutavale kaugvaadeldavale objektile on

populaarkaebuse tunnustega, mille esitamine ehitusloa vaidlustamisel pole seadusest

tulenevalt lubatud.

74. Kohtu arvates on alusetud ka kaebajate etteheided müratõkkeseina rajanemise õiguse

andmise osas ehitusloaga põhjusel, et mõratõkkeseina püstitamist pole ette nähud DP-s ning

linnaruumi vaatenurgast on ebaloogiline ka hoone tagumisele küljele (krundi lääne poole)

müratõkkeseina rajamine. Müratõkkesein on vastavas ulatuses märgitud DP põhijoonisel (dtl

174), mis on DP osa. Sellest tulenevalt on alusete kaebajate etteheide müratõkkeseina

rajanemise kohta ilma, et see oleks märgitud DP-s. Lisaks on kohus seisukohal, et

müratõkkeseina püstitamisele ehitusloa andmine ei riiva kaebajate subjektiivseid õigusi.

Avalike huvide kaitseks vastavas osas ehitusloa vaidlustamine ei ole seadusest tulenevalt

7 RKHKo nr 3-3-1-59-11, p 19; RKHKm 3-17-981, p 12.

22

3-23-2624

võimalik. Kohus märgib ka seda, et müratõkkeseina planeerimisel ja selle püstitamise

ehitusloa andmisel lähtus vastustaja naaberkinnistute elanike soovist. Seega, müratõkkesein

vastupidiselt kaebajate arvamustele teenib avalikke huve.

75. Ehitusloa menetlusse kaasamata jätmisega seonduvalt märgib kohus, et EhS § 42 lg 6

sätestab, et pädev asutus kaasab menetlusse kinnisasja omaniku, kui taotlust ei ole esitanud

omanik, ja vajaduse korral kinnisasjaga piirneva kinnisasja omaniku. Sama paragrahvi lg 7 p

2 kohaselt esitab pädev asutus ehitusloa eelnõu vajaduse korral arvamuse avaldamiseks

asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada.

76. Kaebaja I väitis, et vastutaja kaasas ta ehitusloa menetlusse alles 18.01.2024, kuid

ehitusloa taotlus esitati registrisse juba 1.11.2023. Seega ei saanud kaebaja I esitada ehitusloa

menetluses enda vastuväiteid nii varakult, et nendega arvestati. Sellega rikkus vastustaja HMS

§ 40 lg-s 1 sätestatud kohustust.

77. Haldusasja materjalide kohaselt väljastas vastustaja 17.01.2024 korralduse nr 17 alusel

ehitusloa (nr 2412271/00554) 30.01.2024. Eelnevast nähtub, et vastustaja kaasas kaebaja I

ehitusloa väljastamise menetlusse peale seda, kui langetas otsuse ehitusloa väljastamise kohta.

Järelikult ei saanud kaebaja I enne ehitusloa väljastamise kohta otsuse langetamist esitada

vastustajale enda arvamusi ja vastuväiteid. Kohus märgib, et vaidlus puudub selle üle, et

kaebaja I on Jüri tn 82 ja Luha tn 12 liidetud kinnistu naaber, kuna omab kinnistut Jüri tn 83.

Seega EhS § 42 lg 7 p-st 2 tulenevalt esines vastustajal kohustus kaasata haldusmenetlusse

kaebaja I ja anda talle tutvumiseks ehitusloa eelnõu juhul, kui tema õigusi või huve võib ehitis

või ehitamine puudutada.

78. Kohus ei nõustu kolmanda isikuga, et vastustaja ei pidanud kaasama ehitusloa menetlusse

kaebaja I ja andma talle võimaluse arvamuste ja vastuväidete esitamiseks seoses kavandatava

ehitusloaga muu hulgas seetõttu, et kaebaja I osales DP menetluses ja esitas enda vastuväited.

Kohus on seisukohal, et vähemalt sademevee kogumise temaatika Jüri tn 82 ja Luha tn 12

liidetud kinnistult puudutas kaebaja I huve ja õigusi. Seega oli kaebaja I EhS § 42 lg 7 p-s 2

sätestatud tähenduses puudutatud isik. Samas, pidades silmas sademevee kogumise

problemaatikat piirkonnas, aga samuti kaebaja I poolt DP menetluses esitatud vastuväiteid, on

põhjendatud kaebaja I kaasamine ehitusloa väljastamise menetlusse.

79. Kohus halduskohtumenetluse käigus selgitanud viidates Riigikohtu praktikale, et

korraldus ja selle alusel antud ehitusluba on käsitatavad ühe ja sama haldusaktina.8 Sellest

tulenevalt käsitleb ka kohus ehitusloa väljastamise kuupäevaks mitte 17.01.2024 korralduse nr

17 väljastamise kuupäeva vaid 30.01.2024. Kaebaja I kaasati ehitusloa väljastamise

menetlusse 18.01.2024. Enne 30.01.2024 oli kaebajal I võimalus tutvuda 17.01.2024

korralduse nr 17 ja selle väljastamise alusel oleva ehitusprojektiga ning edastada vastustajale

enda arvamusi. Kohtu arvates ei saa siiski lugeda kaebaja I kaasamist ehitusloa väljastamise

menetlusse alles 18.01.2024 ehk peale seda, kui vastustaja väljastas vaidlusaluse korraldusega

ehitusloa, kuid ei ole seda vormistatud ehitusregistris kaebaja I nõuetekohaseks kaasamiseks

ja ärakuulamiseks EhS § 42 lg 6 ja lg 7 p-s 2 sätestatud tähenduses, kuna alates 18.01.2024

puudus kaebajal I sisuliselt võimalus kaasa rääkida ehitusloa väljastamise osas ja viidata

võimalikele puudustele. Järelikult rikkus vastustaja kaebaja I suhtes kaasamise ja

ärakuulamisekohustust.

8 RKHKo nr 3-3-1-25-02, p 11.

23

3-23-2624

80. Kohus on seisukohal, et eelpoolkirjeldatud menetluslikud vead võiksid mõjutada ehitusloa

väljastamist (EhS § 44 p 4). DP seletuskirja p-i 3.7.3 sademevee juhtimine

vertikaalplaneerimise teel naaberkinnistutele pole lubatud. Vastustaja oli teadlik sademevee

probleemidest, muu hulgas kaebaja I muredest, et ehitusloaga hõlmatud alalt kogutud

sademevesi võiks sattuda kaebaja kinnistule, kuid ei pidanud vajalikuks veel kord kaebajat I

ära kuulata, muu hulgas sademevee kogumise projekti osas. Kaebaja I, tuginedes

eksperdiarvamusele (dtl 545), põhjendas halduskohtumenetluses, et sademevee kogumiseks

ehitusprojektiga ette nähtud meetmed ei pruugi olla piisavad ja tõhusad.

Halduskohtumenetluse käigus kaebaja I poolt esitavad tõendid kinnitavad, et ehitusloaga

kinnitatud sademevee kogumise projekt Jüri tn 82 ja Luha tn 12 kinnistult võib olla puudulik,

kuna kaebaja I esitatud videost on näha, et valangvihma korral tuleb sademevesi olemasoleva

torustiku kaudu Võru Maksimarketi parklas luugist välja (haldusasi nr 3-24-477 dtl).

Korraliku sademevee ärajuhtimise projekti korral oleks see pigem välistatud, kuna sademevee

kraavi vool on DP põhijoonisel märgitud teises suunas. Kohus möönab ka seda, et näiteks

30.07.2024 erakorraliselt tugeva paduvihma tõttu võis see juhtuda erandkorras, kuna muid

ehk teisel ajal tehtud pilte üleujutustest Võru Maksimarketi asuvas parklast kaebajad ei ole

kohtule esitanud. Samas on kaebajad esitanud kohtule tõendid, kus on näha sademevee voolu

Jüri tn 83 sademeveekraavis vastas suunas ka vihmata ilmaga. Kohus on 13.03.2024 määruses

leidnud, et pole kahtlust, et Luha tn 12 hoonestamise ning sellest tulenevalt pinnase

vastuvõtuvõime vähenemise tõttu suureneb Luha tn asuvasse sademeveetorustikku juhitava

vee hulk. Kaebuses esitatud asjatundja 15.02.2024 arvamuse kohaselt on ehitusprojektis

kirjeldamata, millises mahus olemasolevasse sademeveetorustikku sademevett suunatakse ja

kas torustik suudab täiendavalt sademevett vastu võtta. Pole põhjust kahelda asjatundja

seisukohas, et kui olemasolev sademeveetorustik ei suuda täiendavalt sademevett vastu võtta,

võivad sademeveemahuti täitumisel tekkida naaberkinnistutel ja teedel üleujutused.

81. Seega, olemasolevate tõendite pinnalt ei saa kohus täielikult välistada kaebaja I versiooni,

et projekteeritud ja ehitusloaga kinnitatud sademevee kogumise süsteem (projekt nr 5-

18/22/25) ei võta valangvihma korral vastu kogu Jüri tn 82 ja Luha tn 12 territooriumilt

sademevett, mis erinevate pinnatasemete või ebapiisava äravoolu tõttu Luha tn 12 sademevee

torustikku süsteemi võib sattuda Jüri tn 83 kinnistul asuvasse sademeveetorustikku ja sealt

kinnistul olevasse parklasse jne. Võimaliku sademevee ärajuhtimise projekti puudustele juhtis

tähelepanu ka Tartu Ringkonnakohus 9.09.2024 määruses.

82. Vastustaja ja kolmas isik ei vaielnud kaebaja I väidetele vastu, et sademevee

kanalisatsiooni torustik ja kaevud peavad olema suurema läbilaskmisevõimega, et välistada

Jüri tn 82 ja Luha tn 12 kinnistult sademevee voolu Jüri tn 83 kinnistule. Samuti ei vaielnud

vastustaja ja kolmas isik selle vastu planeeritava sademevee torustikul peab olema teine kalle,

aga samuti selle üle, et sademekraavide puhastamise projekti koostanud isiku pädevustase ei

ole piisav. Kaebajate poolt kohtule esitatud tõendid kinnitavad, et Jüri tn ja Luha tn kraavi

planeeritud sademevool ei toimi mõeldud suunas ja sademevesi tuleb kaebaja I kinnistu

suunas, mis on vastuolus DP kinnitatud joonisega. Selles valguses on kohus seisukohal, et

kaebaja I ehitusloa menetlusse kaasamata jätmine ja tema ärakuulamata jätmine on

menetluslik viga.

83. Kohus siiski ei nõustu kaebajatega selles, vastustaja oleks pidanud kaasama ehitusloa

menetlusse ka kaebaja II. Kohus on DP õiguspärasuse hindamisel selgitanud, et kaebaja I on

kaebaja II tütarettevõte. Äriregistri andmetel on kaebajal I ja kaebajal II samad juhatused

liikmed. Kaebaja I on Jüri tn 83 kinnisasja omanik. Sisuliselt kaebajad on üks äriühing.

Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et ehitusloa menetlusse oli piisav kaebaja I

24

3-23-2624

kaasamisest, kuna viimane saaks esile tuua sademevee kogumise problemaatikat ja

võimalikud kahjulikud mõjud nii kinnistule kui ka seal olevale hoonele ning

ettevõtlusvabadusele tervikuna.

84. EhS § 44 p-d 1-4 sätestavad, et pädev asutus keeldub ehitusloa andmisest, kui

kavandatav ehitis ei vasta detailplaneeringule, ehitusprojekti ei ole koostanud pädev isik või

pädev isik ei ole teinud ehitusprojekti ekspertiisi. Ehitusprojekt ei tugine ehitatava ehitise

asukoha ehitusuuringu tulemustele või on nõutav uuring tegemata. Ehitise või ehitamisega

kaasneb kinnisasja omanikule või kinnisasjaga piirnevate kinnisasjade omanikele või muudele

selle mõjualas olevatele isikutele püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole

võimalik piisavalt vähendada ega leevendada.

85. Kohus ei välista, et juhul kaebaja I oleks kaasatud ehitusloa väljastamise menetlusse ja

oleks ära kuulatud, siis ei väljastaks vastustaja ehitusluba olemasolevale sademevee

ärajuhtimise projektile Jüri tn 82 ja Luha tn 12 liidetud kinnisasjalt sellisel kujul, nagu see on

tehtud 17.01.2024. Sisuliselt kaebaja I kaasamata jätmise tõttu ja ärakuulamata jätmise tõttu

ehitusloa väljastamise menetluses on tekkinud kohtuvaidlus. Kaebaja I nõuetekohaselt

kaasamata jätmine ehitusloa väljastamise menetlusse ja menetluse käigus kaebaja I

ärakuulamata jätmine enne ehitusloa andmise otsustamist tõi endaga kaasa 17.01.2024

korralduse nr 17 ja selle alusel 30.01.2024 väljastatud ehitusloa nr 2412271/00554 formaalse

ja materiaalse õigusvastasuse. Kohus selgitab täiendavalt, et rahuldas tuvastamisnõude vaid

kaebaja I osas. Kaebaja II kaebus tuvastamisnõude osas jäi kohtu poolt rahuldamata.

IIV

86. HKMS § 158 lg 5 sätestab, et kohus määrab otsuses kindlaks ka menetluskulude jaotuse

ja menetlusosalistelt väljamõistetavad menetluskulud.

87. HKMS § 108 lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

HKMS § 108 lg-st 2 tulenevalt kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud

proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. HKMS § 108 lg 8 sätestab, et kolmanda isiku

menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kui

vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda.

88. Kohus tegi kindlaks vastustaja 17.01.2024 korralduse nr 17 ja selle alusel 30.01.2024.

väljastatud ehitusloa nr 2412271/00554 õigusvastasuse, millega rahuldas kaebaja I kaebuse ½

ulatuses. Kaebaja II kaebuse jättis kohus rahuldamata.

89. HKMS § 109 lg 6 sätestab, et kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud

menetluskulud.

Menetluskulude põhjendatuse hindamisel tuleb arvesse võtta nii

õigusküsimuste keerukust kui ka faktiliste asjaolude mahukust.9

90. Kaebaja I taotles kohtult halduskohtumenetluse käigus tekkinud menetluskulude

väljamõistmist summas 25 997,50 eurot. Kohus on seisukohal, et arvestades haldusasja

menetluse keerulisust kaebaja I esindajate jaoks ja nende poolt osutatud õigusabiteenuse

mahtu, peab kohus antud juhul põhjendatuks menetluskuluks 3000 eurot. Ehituse valdkonnas

spetsialiseeruva advokaadi jaoks ehitusloa vaidlustamine halduskohtus ei pruugi olla

keeruline tööülesanne. Selles valdkonnas on olemas ulatuslik kohtupraktika, mistõttu vajalike

põhjenduste ja tõendite esitamine ja kogumine ei pidanud olema esindajate jaoks raske.

9 RKHKo nr 3-3-1-80-16, p 35.

25

3-23-2624

91. Vastustaja ei ole taotlenud kohtult halduskohtumenetluses kantud menetluskulude

väljamõistmist. Küll taotles kolmas isik, et kohus mõistaks kaebajatelt tema kasuks haldusasja

menetluses kantud menetluskulud summas 7753 eurot. Kolmas isik oli kaebajate vastaspool.

Kohus jättis kaebaja I ½ kaebuses esitatud nõuetest rahuldamata ja kaebaja II kaebuse

tervikuna rahuldamata.. Kohus leiab, et põhjendatuks oleks hüvitada kolmanda isikule kantud

menetluskuludest kokku 3876,5 eurot.

92. Lähtudes eeltoodust mõistab kohus vastustajalt kaebaja I kasuks välja menetluskulud

summas 3000 eurot ja kaebajatelt kolmanda isiku kasuks solidaarselt välja 3876,5 eurot.

Ülejäänud menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

26