2-24-80/39 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Krista Kirspuu, Mati Maksing, Indrek Soots

Otsuse tegemise aeg ja koht

27.05.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-80

Tsiviilasi

T.Y hagiavaldus V.Y vastu lepingu tagasitäitmise ja kahju

hüvitamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 21.10.2024 otsus

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

8516,69 eurot

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

Menetlusosalised ja nende

esindajad

V.Y 20.11.2024 apellatsioonkaebus

Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): T.Y (isikukood

XXX, elukoht XXX), lepingulised esindajad advokaat Reeli

Kalme, vandeadvokaat Anne Värvimann

Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): V.Y (isikukood

XXX), lepinguline esindaja Toomas Alp

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

1(15)

RESOLUTSIOON:

1. Pärnu Maakohtu 21.10.2024 otsus jätta lõppjärelduses muutmata, täiendades

otsuse põhjendusi.

2. V.Y apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Poolte menetluskulud ringkonnakohtus jätta V.Y kanda.

4. Mõista välja V.Y-lt T.Y kasuks ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks

1268,80 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda

hagejale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse §113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

5. Jätta rahuldamata kostja apellatsioonkaebuses esitatud taotlus tõendi

kogumiseks ja 19.05.2025 esitatud taotlus uue tõendi vastuvõtmiseks.

6. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult

Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte

pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses

Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise

esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise

menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt

määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks

ta menetlusabi taotleb.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

1. T.Y esitas Pärnu Maakohtule hagi kostja V.Y vastu lepingu tagasitäitmise ja kahju

hüvitamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 09.03.2023 sõiduauto

Audi A4 2.0 Diisel Automaat, läbisõiduga 165 700, registreerimismärgiga 000XXX suulise

ostu-müügilepingu ning vormistasid sõiduki omanikuvahetuse Transpordiameti e-teeninduses.

Hageja tasus kostjale sõiduki ostuhinna 4 800 eurot kahes osas - 06.03.2023 lepingu

käsirahana 450 eurot ning 09.03.2023 ülejäänud ostuhinna 4 350 eurot. Kostja andis sõiduki

otsese valduse hagejale üle 09.03.2023. Peale sõiduki valduse üleandmist ja paaripäevast

kasutamist selgus, et sõidukil esinevad sõitmist takistavad vead.

11.03.2023 õhtul helistas hageja kostjale ning teatas ilmnenud puudustest ning tegi ettepaneku

lepingust taganemiseks. Kostja lubas kaaluda, kas ja milliseid sõiduki remonttöid ta võiks

kompenseerida, kuid konkreetset kokkulepet sõidukil ilmnenud puuduste kõrvaldamisega

seotud kulude hüvitamise osas pooled ei sõlminud. Soovides siiski sõidukit kasutada ja

lootuses sõiduk korda saada, tellis hageja perioodil 13.03-25.03.2023 sõiduki remontimiseks

hooldusvahendeid ja varuosasid ning korraldas sõiduki hädavajalike remonttööde teostamise.

Sõidukil ilmnenud vigade tõttu sõiduki tausta uurimisel selgus, et ka sõiduki päritolu ei vasta

müügikuulutuses kirjeldatule ja Transpordiametis registreeritule ning müügikuulutuses

avaldatud erinevaid omadusi/lisasid tegelikkuses sõidukil ei eksisteeri.

Kuigi kostja on hagejale müünud sõiduki eraisikuna, siis on sõidukite müük tegelikult kostja

ettevõtlus. Seega müüs kostja ka hagejale sõiduki majandus- ja kutsetegevuses tegutseva

isikuna ja hageja oli müügilepingut sõlmides tarbija.

27.03.2023 andis hageja kostjale täiendava tähtaja lepingust tuleneva kohustuse

nõuetekohaseks täitmiseks ning ettepanekute tegemiseks. Hageja helistas 03.04.3023 kostjale

2(15)

ning teavitas kostjat Hõbenool OÜ poolt 03.04.2023 teostatud diagnostika käigus ilmnenud

vigadest. 03.04.2023 vastas kostja kirjalikult hageja kohustuste täitmise ettepanekule, et on

valmis olukorda konstruktiivselt lahendama, kui leiab tõendamist, et sõidukil olid puudused

valduse üleminekul ning ostja pole neid ise põhjustanud. Hageja vastas kostja 03.04.2023

vastusele 05.04.2023, kus tõi uuesti välja sõidukil esinevad vead ning tegi taas ettepaneku

lepingust taganemiseks. Ühtlasi saatis hageja kostjale Hõbenool OÜ poolt 03.04.2023

teostatud diagnostika aruande, carVerticali väljavõtte ning sõiduki müügikuulutuse

kuvatõmmise. Samas kirjas tegi hageja ettepaneku viia Reval Auto Esindused OÜ Tallinna

esinduses 19.04.2023 läbi sõiduki täiendav kontroll. Kostja teatas 09.04.2023 vastuses, et ei

nõustu hageja seisukohtadega ning keeldub igasugusest koostööst. 11.04.2023 esitas hageja

kostjale lepingust taganemise avalduse seoses kostja olulise lepingurikkumisega, milles teatas,

et on valmis sõiduki tagastama. Kostja vastas lepingust taganemise avaldusele 16.04.2023, et

hagejal puudub õiguslik alus lepingust taganeda, seega kostja ei tule hageja viidatud ajal ja

kohas sõidukit vastu võtma ega ole nõus müügihinda tagastama.

Hageja on pidanud tegema vältimatud kulutusi, mis on tingitud kostja lepingurikkumisest ja

mida hageja ei oleks pidanud tegema, kui kostja ei oleks lepingut rikkunud. Hagejale on

seetõttu tekkinud kahju kokku summas 2411,78 eurot. Kuivõrd hageja taganes lepingust

11.04.2023 ja teatas kostjale, et taganeb lepingust alates 11.04.2023, siis on hagejal alates

müügilepingu sõlmimisest ja raha üleandmisest kuni selle ajani õigus nõuda kostjalt intressi

ostuhinna summalt 4800 eurot. Intress alates müügilepingu sõlmimisest ja raha (ostuhinna)

saamisest kuni lepingust taganemiseni on 22,36 eurot. Kuivõrd kostja ei ole tagastanud

hagejale ostuhinda, aga leping lõppes 11.04.2023 ning siis muutus ka ostuhinna tagastamise

kohustus sissenõutavaks, on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud

määras alates 12.04.2023. Alates 12.04.2023 kuni hagi esitamiseni võlgneb kostja hagejale

võlgnevuse põhisummalt 4 800 eurot arvestatud viivisena kokku 405,76 eurot. Lisaks palub

hageja kostjalt välja mõista ka viivised kahju hüvitamise nõudelt 2411,78 eurolt alates

hagiavalduse esitamisest.

Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 4 800 eurot, intressi 22,36 eurot ja

hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 405,76 eurot. Samuti palub

hageja määrata, et kostja ja hageja peavad ostuhinna summas 4800 eurot ja sõiduauto Audi

2.0 Diisel Automaat, registreerimismärgiga 000XXX tagastama üheaegselt. Hageja palub

mõista kostjalt välja hageja kasuks kahju hüvitis summas 2 411,78 eurot ja mõista kostjalt

hageja kasuks välja tasumata põhinõudelt viivis alates hagi esitamisele järgnevast päevast

kuni põhinõude täitmiseni lähtudes VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivise määras.

Kostja vastuväide hagile

2.Kostja hagi ei tunnista. Kostja märgib, et talle jääb arusaamatuks, millest ajendatuna hageja

tehingu tagasitäitmist nõuab. Kui hageja sai aru, et tema asja nõutud viisil kasutada ei saa,

pidanuks ta asja säilitama esialgsel muutmata kujul. Asjale parenduste tegemine viitab hageja

kavatsusele asi endale jätta. Kuni ekspertiisi tegemiseni on autoga sõidetud 2980 kilomeetrit,

seega võisid ja pidid aktis toodud vead tekkima ostu-müügitehingu sõlmimisest ja asja

üleandmisest tunduvalt hiljem. Hageja väide nagu oleks temale olnud väga oluline, et sõiduk

oleks äsja toodud Saksamaalt, tuleb jätta tähelepanuta. Hageja kontrollis ostu-müügilepingu

sõlmimise ja asja üleandmise eelselt auto seisukorda eriseadme – kompuuteriga ja mingeid

vigu ei avastanud. Täielikult arusaamatuks jääb hageja väide, et sõitu alustades ei olnud n.ö.

vedu. Tegemist on diiselautoga, millel puudub bensiinimootori erksus. Teel võib olla

konarusi, tee võib kulgeda ülesmäge ja ka sellisel juhul automaatkäigukastiga auto ei hakka

3(15)

piduripedaali vabastamisel koheselt liikuma. Ostja ostis 16 (kuusteist) aastat vana kasutatud

sõiduki. Ostja pidi aru saama ja teadma, et nimetatud sõidukil ei saa olla uue sõiduki omadusi.

Hagejal oli ostu-müügilepingu sõlmimisel kaasas spetsialist, kes kontrollis autot kompuutriga

ja tegi ühtlasi proovisõitu, kiites auto omadusi ja käiguvahetuse sujuvust. Ei oma sisulist

tähtsust, mitut autot hageja korraga müüb. Eksperdi arvamus, et tehingu sooritamise hetkel oli

sellise auto turuhind 2500.- eurot, tuleb jätta tähelepanuta. Pooltel on mistahes hinnas õigus

kokku leppida. Hind on ostu-müügilepingu oluline tingimus. Ostjal on õigus nõuda kas asja

parandamiseks tehtud kulutuste hüvitamist või taganeda ostu- müügilepingust, hageja aga

kasutab mitut õiguskaitsevahendit korraga. Asjal peavad olema tema harilikud sedalaadi

asjade jaoks ettenähtud omadused. Ostja kontrollis auto üle, teostas proovisõidu, järelikult

need omadused asjal esinesid.

Esimese astme kohtu otsus

3.Maakohus rahuldas hagi osaliselt, mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 4800 eurot,

intressi 11,18 eurot ja hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 405,76

eurot, kahju hüvitise 2399,78 eurot, tasumata põhivõlgnevuselt (s.o. 7199,78 eurot)

edasiulatuv viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 04.01.2024 kuni

kohustuse täitmiseni. Jättis rahuldamata hageja nõude kahju hüvitise väljamõistmiseks 12

euro ja intressi nõude 11,18 euro ulatuses. Jättis rahuldamata hageja taotluse kohtuotsuse

täitmise korra kindlaksmääramiseks. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja mõistis

kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude katteks 3 811 eurot ja viivise.

Otsuse põhjenduste kohaselt leidis kohus, et lähtuvalt kostja avaldatud müügikuulutusest oli

hagejal õigus eeldada, et tegemist on sõidukiga, mis oli äsja toodud Saksamaalt, kuid hageja

poolt esitatud portaali CarVertical 03.04.2023 taustauuringust aga nähtub, et sõidukit müüdi

Leedus juba alates 2022. aasta juulist ja see on registreeritud Eestis alles veebruaris 2023.

Seega Eestis on sõiduk esimest korda registreeritud alles 07.02.2023 ehk 8 kuud pärast

sõiduki Saksamaa registrist kustutamist ning müügikuulutuses avaldatud info sellest, et sõiduk

on toodud äsja Saksamaalt, ei ole tõene avaldus.

Müügikuulutuses avaldas kostja sõiduki läbisõidu mõõdiku näiduks 165 700 km. Kohus loeb

Reval Auto 19.04.2023 üldkontrolli lehega ja sellele lisatud arvega tõendatuks, et mootori

juhtplokist loetud läbisõidu tulemiks oli sõiduautol tegelikkuses 19.04.2013 seisuga 193 194

km, kusjuures üldkontrolli lehelt nähtub, et 19.04.2023 seisuga oli odomeetri näit 168343 km.

Seega oli sõiduki tegelik läbisõit ca 25 000 km suurem, kui kostja müügikuulutuses avaldas.

Eeltooduga on tõendamist leidnud, et müügikuulutuses avaldatud sõiduki läbisõit ei olnud

tõene.

Müügikuulutuses avaldas kostja sedagi, et sõiduk on heas sõidukorras. Hageja ja Hõbenool

OÜ vahelisest kirjavahetusest nähtub, et vahetult peale sõiduki omandamist 26.03.2023 on

hageja pöördunud Hõbenool OÜ poole seoses murega, et auto käigukast ei tööta

korrapäraselt. Hõbenool OÜ 03.04.2023 arvest (dtl 44) nähtub, et sõiduautole teostatud

käigukasti spetsiaaldiagnostika käigus tuvastati sõiduautol puudustena käigukastirike,

võimalik turbodefekt ning mootori tahmamine. Kohtule esitatud eksperdi arvamusest nähtub,

et ekspert on leidnud, et sõiduki Audi A4 reg märk 000XXX seisukord halb. Sõiduk on

tugevalt kulunud, esineb hulgaliselt rikkeid ja tehniline seisukord ei vasta teeliikluses

osalevatele sõidukitele kehtestatud nõuetele (lõtkud esisilla liigendites, puuduv DPF filter).

Esineb kõrvaldamata avariilisi vigastusi ja avariiliste vigastuste ebakvaliteetseid kõrvaldamise

jälgi. Ekspert leidis, et sõiduki seisukord ei vasta müügikuulutuses olevale informatsioonile,

4(15)

sõidukil esineb märkimisväärseid rikkeid, mida pole müügikuulutuses avaldatud (käigukasti

rike, vaid osaliselt kõrvaldatud avariilised vigastused, DPF puudumine jms).

Kostja on kohtule esitanud Transporter OÜ 21.02.2023 arve tõendamaks, et sõiduautole on

teostatud vahetult enne müüki remonttööd. Kohus leiab, et asjaolust, et 21.02.2023 on

sõidukile teostatud remonttööd, ei saa järeldada, et sõiduk sai müügi hetkeks sellisesse

seisukorda, et see vastaks teeliikluses osalevatele sõidukitele kehtestatud nõuetele ega nähtu

sedagi, et autol oleks teostatud töid seonduvalt käigukasti rikkega. Samuti ei tõenda

tehnoülevaatuse läbimine, et sõiduk oli selle müümise hetkel ja vahetult peale seda heas

sõidukorras ega ka F-K Motors OÜ 01.02.2023 arve. Kohus nõustub hagejaga selles, et arvel

toodud üldsõnaline viide ei tõenda, et sõiduki seisukord vastas tehnilistele nõuetele ja

müügikuulutuses toodud infole ning müügilepingu sõlmimisel sõidukil puudusi ei olnud.

Eeltooduga on tõendamist leidnud hageja väited sellest, et vahetult peale müügilepingu

sõlmimist ilmnesid sõidukil vead ja müügikuulutuses avaldatud teave sellest, et sõiduk on

heas sõidukorras ei vastanud tõele.

Kohtule ei ole pooled esitanud tõendeid sellest, missugustele tingimustele pidi müüdav auto

suulise müügilepingu kohaselt vastama. Samas oli hagejal õigus tugineda lepingueelsetel

läbirääkimistel talle avaldatud teabele auto omaduste kohta, sh müügikuulutuses märgitule ja

selles kajastatud tingimustele sellest, et sõiduk on äsja toodud Saksamaalt, sõiduk on õige

läbisõiduga ning sõiduk on heas sõidukorras.

Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et sõiduk ei vastanud ühelegi eelpool nimetatud ja

kokkulepitud tingimustele, kohtule ei ole esitatud tõendeid sellest, et müügilepingu

sõlmimisel oleks kostja avaldanud hagejale, et müügikuulutuses avaldatu ei ole nimetatud

puuduste osas tõene ja müüja on seega selles osas müügilepingut rikkunud. Vaidlus puudub,

et hageja ostis sõiduki igapäevaseks kasutamiseks, kuid eksperdi hinnangu kohaselt ei ole

sõiduk selle varjatud puuduste tõttu isegi teeliikluseks osalemiseks kõlbulik. Kostja teadmine

oma kohustuse rikkumisest ega asja puudusest ei välista kostja vastutust.

Kohus leiab, et viidatud puudused on olulised puudused. Sõiduauto õige läbisõit võib oluliselt

mõjutada võimaliku ostja otsustust sõiduki ostmisel või ostmata jätmisel ka juhul, kui vahe on

tegelikkusega 25 000 km. Hageja on menetluses ka selgitanud, et tema jaoks oli oluline, et

sõiduk on toodud otse Saksamaalt ja ta väljendas seda ka kostjale. Kostja ei ole hageja

vastavaid väiteid vaidlustanud. Hageja poolt kohtule esitatud Hõbenool OÜ hinnapakkumise

kohaselt kuluks sõidukil esinevate vigade kõrvaldamisele ja sõiduki sõidukorda saamisele

4493 eurot. Kohus nõustub hagejaga selles, et puuduste kõrvaldamine ületab sõiduki

ostuhinna, mistõttu ei saa lugeda sõiduki kvaliteeti keskmisele vastavaks ega sõidukit

sõidukorras olevaks. Vastupidiselt kostjale leiab, kohus, et hageja ei pidanud otsima varjatud

puudusi, mida ei olnud võimalik tuvastada visuaalse vaatluse käigus ega rakendama

erakorralisi meetmeid asja lepingutingimustele mittevastavuse tuvastamiseks.

Vastuseks kostja vastuväidetele sellest, et puudused on tekkinud peale omanikuvahetust,

märgib kohus, et Hõbenool OÜ 11.04.2024 hinnapakkumisest nähtub, et probleemid ja

puudused ei ole sõidukil tekkinud üleöö, vaid on olnud pikaajalise kulumisprotsessi tulemus.

Sisuliselt sama on kinnitanud ka ekspert. Eksperdi arvamusest nähtub, et sõidukil avastatud

puudused pole tekkinud peale sõiduki omanikuvahetust 2023 märtsis ca 1300 km läbimisel.

Sõidukil avastatud puudused on tekkinud sõiduki loomuliku kulumise tagajärjel, ebapiisava

remondi tõttu ning avariiliste vigastuste vaid osalisel ja ebakvaliteetsel kõrvaldamisel.

5(15)

Pooled ei vaidle selle üle, et hageja esitas 11.04.2023 kostjale müügilepingust taganemise

avalduse, millega taganes kostjaga sõlmitud lepingust ning kostja on avalduse kätte saanud,

millele kostja vastas 16.04.2024. Kohus leiab, et taganemisavaldus esitati kostjale tähtaegselt

ja selle üle pooltel ka vaidlus puudub. Seega tuleb kostjal hagejale tagastada müügilepingu

alusel hagejalt saadud 4800 eurot.

Hageja palub kostjalt välja mõista kahju hüvitisena 2411,78 eurot. Kostja ei ole hageja

eelpool nimetatud nõudele sisulisi vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et antud juhul on

tõendamist leidnud, et kostja on müügilepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1), kuna kohus on

eelnevalt tuvastanud, et kostja on müünud hagejale sõiduki, mis ei vastanud lepingu

tingimustele. Hageja on kandnud vajalikke kulutusi seoses müügilepingu esemega järgnevalt:

tasunud 09.03.2023 riigilõivu sõiduki omanikuvahetuse vormistamiseks 48 eurot, tasunud

Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaalile 09.03.2023 sõiduki

liikluskindlustuse 26,69 eurot, perioodi eest 09.04.2023-08.04.2024 liikluskindlustuse arve

Inges Kindlustus AS-ile summas 71,59 eurot ja tasunud perioodil 10.03.2023-18.05.2023

sõiduauto eest kaskokindlustuse makseid 85,02 eurot. Kuna hageja ei saanud sõidukit

eesmärgipäraselt kasutada ja peab sõiduki tagastama, siis on nimetatud kulu hageja kahju.

28.03.2023 on hageja peale lepingu eseme puuduste avastamist teostanud AutoDNA.ee

sõiduki taustakontrolli tasudes 14,90 eurot ning carVertical sõiduki taustakontrolli eest

tasunud 03.04.2023 hageja selgituste kohaselt ühe päringu eest 10,99 eurot. Kohus leiab, et

kui kostja ei oleks lepingut rikkunud, ei oleks hagejal olnud vajalik ka vastavasisulisi tasulisi

päringuid teostada.

14.03.2023 ja 20.03.2023 on hagejale esitatud arved Ojara Motors OÜ poolt sõiduki

parandamiseks vajalike varuosade eest kokku 949,91 eurot, mis on tasutud sularahas. Kostja

vaidleb nendele kulutustele vastu ja leiab, et tema ei pea hüvitama hageja tehtud kulutusi,

kuna hageja soovis autot parandada eesmärgiga seda endale jätta. Hageja on 13.03.2024

seisukohas usutavalt selgitanud, et kuivõrd sõidukil ilmnesid paari päeva jooksul pärast selle

ostmist sõitmist takistavad vead, kuid hagejal oli tarvis sõidukit kasutada, siis püüdis hageja

need puudused ise kõrvaldada, eeldades, et tegemist on vaid kergesti kõrvaldatavate

puudustega. Kui selgus, et puudused on olulised, mida kerge parandamisega kõrvaldada ei

saa, siis alles pöördus hageja Hõbenool OÜ ja Reval Auto Esindused OÜ Tallinna esinduse

poole, viimaks läbi sõiduki täiendav kontroll. Puuduste kõrvaldamiseks ning puuduste

kindlakstegemiseks tehtud kulutustest tekkis hagejale kahju, mida ei oleks olnud, kui kostja ei

oleks müügilepingut rikkunud. Kohtu hinnangul on tegemist kuludega, mis olid vajalikud

sõiduki parandamiseks.

Lisaks on hageja esitanud 30.06.2023 Raja Haldus OÜ arve, mille kohaselt on arve esitatud

sõiduauto tehnilise seisukorra tuvastamise ja kirjaliku ekspertarvamuse koostamise eest 350

eurot, Hõbenool OÜ arve käigukasti diagnostika eest 75 eurot ja Reval Auto Esindused OÜ

arve sõiduki kontrolli eest 206,68 eurot. Nimetatud kulud seonduvad kahju

kindlakstegemiseks vajaliku kuluga. Hageja on selgitanud, et kuivõrd kostjalt ostetud sõidukit

hageja kasutada ei saanud ja hagejal oli liikumisvahendit tarvis, siis oli hageja sunnitud võtma

sihtotstarbelise laenu 14.06.2023 uue auto ostuks, millega kaasnes lepingutasu 156 eurot ja

esitanud ka vastava tõendi. Kostja ei ole hageja vastavatele väidetele vastu vaielnud. Kohus

leiab, et vastavat kulutust ei oleks hageja pidanud tegema, kui ta oleks saanud kasutada

kostjalt ostetud sõidukit sihipäraselt ja hagejal ei tulnuks juunis võtta sihtotstarbelist laenu uue

sõiduki soetamiseks juhul, kui kostja oleks peale taganemisavalduse saamist hagejale sõiduki

müügihinna tagastanud, mistõttu on tegemist hüvitatava kahjuga.

6(15)

Samuti palub hageja kostjalt välja mõista kahjuhüvitise 405 eurot seoses kohtueelselt tekkinud

õigusabikuludega. Antud juhul on hageja advokaadibüroo arvega ja maksekorraldusega

tõendanud, et hageja on kohtueelse õigusabi saamiseks pöördunud advokaadibüroo poole ning

hagejale on osutatud 2,25 tunni ulatuses kohtueelset õigusabi maksumusega 405 eurot.

Hagejale on õigusabiteenust osutatud tunnihinnaga 150 eurot, mis kohtu hinnangul on

mõistlik tunnitasu suurus. Samuti peab kohus põhjendatuks kohtueelselt tehtud

õigusabitoimingute mahtu 2,25 tunni ulatuses.

Hageja on enda kahjuna nimetanud ka Eesti Kaubandus-Tööstuskoja lepingust taganemise

avalduse näidise eest 12 eurot tasumise, kuid vastav kahju hüvitamise nõue on jäänud hageja

poolt tõendamata. Kuivõrd kohtule ei ole esitatud tõendit, millest nähtuvalt oleks hageja

tasunud 12 eurot taganemise avalduse näidise saamiseks, jääb hageja kahju hüvitamise nõue

eeltoodud ulatuses rahuldamata.

Kohus on seisukohal, et ülejäänud ulatuses kuuluvad hageja kahju hüvitamise nõuded

rahuldamisele. Kohus leiab, et hagejal tekkinud kahju on hõlmatud rikutud lepingulise

kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2), kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena

võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav (VÕS § 127 lg 3) ja rikkumise ja kahju vahel on

põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4), kuna olukorras, kus kostja ei oleks hagejale müünud

lepingutingimistele mittevastavat sõidukit, ei oleks hageja pidanud vaidlusaluseid kulusid

kandma. Seega kohus rahuldab hageja kahju hüvitamise nõude summas 2399,78 eurot.

Hageja on esitanud kostja vastu ka VÕS § 189 lg 1 kolmanda lause alusel intressi summas

22,36 eurot väljamõistmise nõude perioodi 09.03.2023 kuni 11.04.2023 eest (34 päeva).

Kostja intressi nõudele vastuväiteid ei esitanud. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-80-10 p-s 15

märkinud, et VÕS § 189 lg 1 teise lause järgi peavad lepingupooled täitma taganemisest

tulenevad kohustused ühel ajal, kusjuures vastavalt kohaldatakse VÕS §-s 111 sätestatut.

Sama lõike kolmanda lause järgi tuleb tagastatavalt rahalt tasuda intressi raha saamisest

alates. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane

intressimäär alates 01.01.2023 oli 2,5 % aastas. Hageja tasus müügilepingu alusel kostjale

4800 eurot. Hagiavalduse esitamise seisuga on vastavalt summalt arvestatud VÕS § 94 lg-s 1

sätestatud intress aga 11,18 eurot, mitte 22,36 eurot, nagu hageja märgib. Eeltoodust

tulenevalt peab kostja tagastama hageja makstud ostuhinna koos sellelt arvestatud intressiga

VÕS §-s 94 sätestatud määras.

Hageja palub kostjalt välja mõista alates 12.04.2023 kuni hagi esitamiseni 03.01.2024

põhisummalt 4 800 eurot arvestatud viivis kokku 405,76 eurot. VÕS § 113 lg 1 esimese lause

võlgneb perioodi 12.04.2023 kuni hagi esitamiseni 03.01.2024 eest kostja hagejale

võlgnevuse põhisummalt 4 800 eurot arvestatud viivisena kokku 405,76 eurot, mis tuleb

kostjalt välja mõista (vt viivisekalkulaator).

Hageja palub kostjalt välja mõista ka edasiulatuva viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras. Hageja märgib, et kuivõrd kahju hüvitamise nõuet konkreetsel kujul hageja

kostjale varasemalt esitanud ei ole, siis ei nõua hageja kahju hüvitamise nõudelt viivist

tagasiulatuvalt, küll aga nõuab hageja edasiulatuvalt kogu nõudesummalt (4 800 + 2 411,78 =

7 211,78) viivist hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni võla täieliku tasumiseni

lähtuvalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 367 sätestatud põhimõttest. Ka

edasiulatuvale viivisenõudele kostja vastuväiteid ei esitanud. Kohus on seisukohal, et hageja

nõue tuleb rahuldada ning kostjalt tuleb TsMS § 367 alusel välja mõista viivitusintress VÕS §

113 lg-s 1 sätestatud määras põhinõudelt 7199,78 eurot (4800+2399,78) alates hagi

7(15)

esitamisele järgnevast päevast, s.o 04.01.2023 kuni kohustuse kohase täitmiseni hageja

kasuks. Hageja viivisemäär vastab seaduses sätestatud viivisemäärale.

Hageja on hagiavalduses palunud määrata, et kostja ja hageja peavad ostuhinna summas 4800

eurot ja sõiduauto tagastama üheaegselt. Seega taotleb hageja otsuse täitmise korra

kindlaksmääramist TsMS § 445 lg 1 esimese lause mõttes.

Kohus leiab, et hageja taotlus tuleb jätta rahuldamata. Kohus märgib, et käesolevas asjas

menetleb kohus üksnes hageja raha saamisele suunatud nõuet kostja vastu. Kostja ei ole

esitanud hageja vastu nõuet omandi tagasisaamiseks. Otsuse resolutsiooniga seega sellist

nõuet ei lahendata ja seda ei saa teha ka kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramise

raames. Seetõttu ei saa siduda kostja raha maksmise kohustust hageja kohustusega tagastada

müügilepingu ese. Üksnes hageja rahalise nõude rahuldamiseks ei ole otsuse täitmise korra

kindlaksmääramine vajalik, kuna hagejal on võimalik müügilepingu ese tagastada

vabatahtlikult. VÕS § 111 ja TMS § 21 sätestatut arvestades pöörab kohus tähelepanu sellele,

et hageja ongi juba kohtueelselt pakkunud kostjale oma kohustuse täitmist, s.o sõiduauto

tagastamist.

Kostja apellatsioonkaebus

4.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi jätta

rahuldamata, menetluskulud jätta hageja kanda.

Apellant on seisukohal, et kuna hageja ostis 16 aastat vana sõiduki ei oma 25 000 km läbisõit

sõiduki kulumisastmele ja kvaliteedile faktiliselt mingit mõju, tegemist on kasutatud ja mitte

uue tarbeesemega. Valmistajatehase kohaselt on näiteks sõiduauto Audi A6 tavapäevane

hooldevälp 30 000 km. läbimisel. Järelikult seda marki (Audi) autode puhul on juba

valmistajatehas ette näinud, et 25 000 km enam läbimine ei muuda auto tehnilist seisukorda

määral, et auto selle läbimise järgselt vajaks üldseisundi hindamist või remonti. Kohus viitas

eksperdi arvamusele, mille kohaselt võib läbisõit olla veel suurem ning ekspert viitab

arvamuse alusena salongi kulumisastmele, millist arvamust ei saa pidada asjakohaseks.

Ekspert (antud juhul asjatundja) saab anda arvamuse üksnes küsimuste osas ja ulatuses,

millised küsimused temale arvamuse andmiseks on esitatud.

Kostja esindaja juhtis oma viimases Pärnu Maakohtule esitatud seisukohas kohtu tähelepanu

asjaolule, et eksperdile (asjatundjale) hageja poolt esitatud küsimused on oma olemuselt aga

äärmiselt ebaprofessionaalsed ja tehnikakauge isiku poolt esitatud, mistõttu vaidluse

lahendamiseks ebapiisavad. Nii näiteks esitab hageja küsimuse, kas sõidukil esinevad vead

olid olemas valduse üleandmise hetkel või tekkisid need peale sõidukiga 1300 km läbimist.

Seejuures loetleb hageja etteruttavalt ja imperatiivselt üles sõidukil esinevad vead, kuigi

loogiliselt oleks ta pidanud sõidukil esinenud vead (rikked) laskma tuvastada isikul keda

hageja ennatlikult nimetab eksperdiks. Seega pole esitatud küsimust millised vead (rikked)

esinesid vaidlusalusel sõidukil ostu-müügilepingu sõlmimise ja valduse üleandmise hetkel.

Eksperdina esinevale isikule pole esitatud küsimust, millise kilometraaži läbimise järgselt

kuuluvad autol need detailid, milles rikked esinesid tavapärase kulumise tagajärjel

väljavahetamisele (milline on nende detailide tavapärane ressurss). Eksperdina esinevale

isikule pole esitatud küsimust selles, kas sõidukil väidetavalt esinenud rikked on tuvastatavad

diagnostikaseadmega veakoodide tuvastamiseks sõiduki mälus esinevate veateadete kaudu,

näiteks kasutades seadet Bosch KTS -560 või sellise seadme analooge.

8(15)

Kostja on pöördunud erinevate autoesinduste poole ning teda on teavitatud asjaolust, et hageja

poolt viidatud turbo registreerib sõiduki mälus veateate ainüksi juhul, kui sõiduauto pöörded

on turbo rakendumiseks liiga madalad, mistõttu hageja väited turbo rikkest ei ole tõsiselt

võetavad ja hageja poolt viidatud asjatundja Raul Põdersalu oma selgituses turbo rikkele üldse

ei viita.

Vastab tõele, et kohtule on hageja poolt esitatud erinevad eraõiguslike juriidiliste isikute

hinnangud vaidlusalusel autol esinevate puuduste kohta. Kuid nagu hageja ise väidab, on

nende hinnangute eest tasutud sularahas, mistõttu tuleb lähtuda põhimõttest, et „ kes maksab

tellib ka muusika”. Ametliku tehnoülevaatuse läbimise vaidlustamise võimalus ei tulene

seadusest. Juhul, kui kohus tehnoülevaatuse andmeid tõendina ei käsitle, peab ta tõendama, et

kellegile tehnoülevaatust läbiviinud isikutest st. Maanteeameti ametnikule on alust esitada

süüdistus ametialases võltsimises ja tegema esildise uurimisorganile (politseiamet,

prokuratuur).

Kohtuotsuse läbiva teemana jääb kõlama väide, et see, et auto ei olnud toodud otse

Saksamaalt vaid viibis mõne aja Leedus ning et läbisõit oli avaldatust 25 000 km suurem, on

olulised puudused. Samas viitab kohus otsuse p 20 ise sellele, et iseenesest on usutav, et

kostja ei pruukinud vigade olemasolust teada, kuna puuduvad andmed, et sõiduk oleks peale

Eestisse saabumist läbinud diagnostika, mille alusel sõidukil esinevaid puudusi sõiduki

korrasoleku osas ja läbitud kilometraaži osas oleks saanud kindlaks teha. Järelikult on

tegemist selliste puudustega, mille olemasolu eest kostja ei vastuta.

Jällegi hageja poolt „ostetud” tõendi Hõbenool OÜ hinnapakkumise kohaselt kuluks sõidukil

esinevate vigade kõrvaldamisele ja sõiduki sõidukorda saamisele 4493 eurot. Jääb

arusaamatuks, miks hageja sellisel juhul autot korda ei teinud ja niisama edasi sõitis. Järelikult

auto tehniline seisukord ikkagi võimaldas autot maanteeliikluses kasutada ja hageja poolt

viidatud remontöid võib õigusega lugeda kosmeetilisteks, millised sõiduomadusi ei mõjuta.

Järjekordse üllatusena kostja jaoks otsuse p. 21 kohus ei nõustu kostja seisukohaga sellest, et

hageja pidi arvestama, et ta ostab 16 vana kasutatud auto ja rõhutab endiselt, et auto pidi

müügikuulutusest tulenevalt olema äsja toodud Saksamaalt ja läbisõit pidi olema õige ja

sõiduk on heas sõidukorras. Seega analüüsib kohus kostja vastutuse alusena üksnes

müügikuulutust, kuna ostu-müügilepingut kirjalikul kujul koostatud ei ole ning jõuab

järeldusele, et ainuüksi läbisõit ja sõidukorras olek on määravaks komponendiks ostuotsustuse

tegemisel, seega esines sõidukil oluline puudus. Milles puudus täpsemalt esines, seda kohus ei

selgita, kuna vahetult enne ostu-müügilepingu sõlmimist oli sõiduk edukalt läbinud

tehnoülevaatuse.

Tegelikkuses oleks asja läbi vaatav kohus pidanud lähtuma hageja kogu protsessi läbivast

väitest autol käigukasti rikke esinemise või puudumise kohta ja otsustama, kas sellist liiki

auto puhul sellise läbisõiduga on sedalaadi rike tavaline või mitte, st. kas asi vastas tavalise

kulumise astmele ja ja sedalaadi asjadele esitatavatele harilikele nõuetele.

Samas ei ole kohus selgitanud, milles seisnes sõiduki lepingutingimustele mittevastavus,

piiritledes seda üksnes tegelikust veidi suurema läbisõiduga ja sellega, et sõiduk tegelikult oli

peale Saksamaalt äratoomist mõne aja ka Leedus seisnud. Jäetakse tähelepanuta, et mingist

lepingutingimustele mittevastavusest pole võimalik rääkida olukorras, kus ostu-müügilepingut

füüsilisel kujul üldse ei eksisteeri.

9(15)

Käsiraha maksmine toimus kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt 06.03.2023.a., omandiõiguse

üleminek toimus 09.03.2024.a. Vahepealne aeg oli hagejale piisav selleks, et teha

järelepärimine CarVerticali, et välja selgitada, kas müügikuulustuses esitatud andmed selle

kohta, et sõiduk on äsja toodud Saksamaalt, vastavad tõele. Kostja ei teinud hagejale takistusi

ka selleks, et viia sõiduk läbisõidu kontrollimiseks Audi müügiesindusse Reval Auto, mida

hageja ei teinud. Mootori juhtplokist võetud läbisõidu tulem ei pruugi kasutatud autode puhul

vastata tegelikkusele, kuna juhtplokk on vahetatav ja praktikas sageli välja vahetatud

kasutatud varuosa vastu. Sellise vahetuse korral, juhul kui juhtplokki ümber ei kodeerita, jääb

juhtplokki selle eelmise auto läbisõidu näit, millelt nimetatud varuosa oli võetud. Eeltoodust

tulenevalt ei ole tegemist ostu-müügilepingu objektis olevate puudustega, millised ei vastaks

seda laadi esemete tavapärasest kulumisest tulevale seisukorrale.

Arusaamatuks jääb ka kohtu viide otsuse p. 37, et kostja ei ole esitanud hageja vastu nõuet

omandi tagasisaamiseks. Sellega tehakse kostjale kohtu poolt sisuliselt ettepanek alusetu hagi

omaksvõtuks.

Apellant jääb oma seisukoha juurde, et pooltele tuleb anda võrdsed õigused oma

protsessuaalsete õiguste realiseerimisel. Eeltoodule tuginedes ei pea kostja õigeks pöörduda

ise täiendavate küsimustega asjatundja (kohtuotsuses nimetatud eksperdina) poole vaid soovib

seda teha kohtu vahendusel. Sellekohase taotluse esitas apellant Pärnu Maakohtule, kuid

taotluse rahuldamata jätmist pole Pärnu Maakohus mingil viisil põhjendanud, millest

nähtuvalt on apellandi hinnangul taotlus rahuldamata jäetud täielikult alusetult, kuna kostja

soovis selle tõendiga tõendada tõendamiseseme määravat asjaolu, s.o. müüdud asjas kostjale

teadaolevalt varjatud puuduste mitteesinemist.

Vastus apellatsioonkaebusele

5.Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud jätta apellandi kanda.

Ringkonnakohtu otsus

6.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta

lõppjärelduses muutmata, täiendades otsuse põhjendusi.

7.Poolte vahel puudub vaidlus järgmises.



hageja ja kostja sõlmisid 09.03.2023 sõiduauto Audi A4 2.0 Diisel Automaat

registreerimismärgiga 000XXX ostu-müügilepingu (dtl 120-123);



hageja tasus kostjale sõiduki ostuhinna kokku 4 800 eurot kahes osas (dtl 15-16);



kostja andis sõiduki otsese valduse hagejale üle 09.03.2023;



müügikuulutuses avaldas kostja, et sõiduk on äsja Saksamaalt toodud, heas

sõidukorras, õige läbisõiduga, tehtud on sõiduki hooldus, mis sisaldab mootori- ja

käigukastiõli ning kütusefiltri vahetust, läbisõit 165 700 km (dtl 17);



11.03.2023 teavitas hageja kostjat suuliselt sõidukil esinevate puuduste ilmnemisest

(dtl 54-56, 60-61);



perioodil 13.03-25.03.2023 lasi hageja sõidukil teostada hädavajalikud remonttööd

(dtl 188-189);



27.03.2023 esitas hageja kostjale ettepaneku sõidukil esinevate puuduste

kõrvaldamiseks ning hoiatas kostjat, et juhul, kui kostja puuduseid ei kõrvalda,

taganeb hageja müügilepingust ning tagastab ostetud sõiduki (dtl 54-56);

10(15)



03.04.3023 teatas kostja hagejale, et ta on valmis olukorda konstruktiivselt lahendama,

kui leiab tõendamist, et sõidukil olid puudused valduse üleminekul müüjalt ostjale

ning ostja pole neid ise põhjustanud (dtl 57-59);



03.04.2023 ja 05.04.2023 teavitas hageja kostjat Hõbenool OÜ poolt 03.04.2023

teostatud diagnostika käigus ilmnenud vigadest ning edastas Hõbenool OÜ poolt

03.04.2023 teostatud diagnostika aruande, carVerticali väljavõtte ning sõiduki

müügikuulutuse kuvatõmmise ning tegi ettepaneku viia Reval Auto Esindused OÜ

Tallinna esinduses 19.04.2023 läbi sõiduki täiendav kontroll (dtl 57-59);



09.04.2023 vastuses teatas kostja, et keeldub hagejaga koostööst (dtl 60-61);



11.04.2023 esitas hageja kostjale lepingust taganemise avalduse koos lisadega, millele

kostja vastas 16.04.2023, et hagejal puudub õiguslik alus lepingust taganeda (dtl 62-

101).



09.05.2023 teavitas hageja kostjat hagejale lepingurikkumise tõttu tekitatud kahjust ja

selle suurusest ning andis kostjale tähtaja kahju hüvitamiseks (dtl 180-181);



15.05.2023 teatas kostja, et jääb enda seisukoha juurde ja leiab, et lepingust

taganemise materiaalsed ja formaalsed eeldused ei ole täidetud ning ta ei nõustu kahju

hüvitamisega (dtl 180-181).

8.Apellatsioonkaebuse esitas kostja, vaidlustades maakohtu otsuse osas, milles hagi rahuldati.

Hageja apellatsioonkaebust ei esitanud, seega on maakohtu otsus jõustunud osas, milles hagi

ja hageja taotlused jäid rahuldamata. Apellatsioonkaebuse ulatust arvestades on poolte vahel

seega vaidlus selles, kas maakohus on põhjendatult hagi osaliselt rahuldanud.

9. Esmalt on poolte vahel vaidlus selles, kas hageja taganemine lepingust tõi kaasa õiguslikud

tagajärjed. Selleks, et tuvastada kas hageja taganemisavaldus tõi kaasa õiguslikud tagajärjed,

tuli asjas hinnata, kas hagejale müüdud ese vastas lepingutingimustele või juhul, kui lepingus

puudus kokkulepe müüdud eseme omaduste kohta, siis keskmisele kvaliteedile. Juhul, kui

müüdud sõiduk lepingutingimustele või keskmisele kvaliteedile ei vastanud, siis tuli

tuvastada, kas sõidukil esinevad puudused õigustasid lepingust tagnemist.

10. Maakohus asus seisukohale, et poolte kokkulepe müüdud sõiduki omaduste kohta tuleneb

kostja müügikuulutusest. Apellatsioonkaebuses toob kostja esile, et maakohtu poolt

müügikuulutuses avaldatule tunginemine on ebaõige, sest poolte vahel kirjalikku

müügilepingut ei sõlmitud. Ringkonnakohus kostjaga ei nõustu. Selleks, et tuvastada, millised

omadused sõidukil pidid olema sai tugineda ka müügikuulutuses avaldatule. VÕS § 14 lg 1

kohaselt peavad lepingueelseid läbirääkimisi pidavad või lepingu sõlmimist muul viisil ette

valmistavad isikud mõistlikult arvestama üksteise huvide ja õigustega. Kui isikud esitavad

üksteisele lepingu sõlmimise ettevalmistamise käigus andmeid, peavad need olema tõesed.

Vastavalt sama paragrahvi teisele lõikele peab lepingueelseid läbirääkimisi pidav või muul

viisil lepingu sõlmimist ettevalmistav isik teisele poolele teatama kõigist asjaoludest, mille

vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Riigikohus on

30.05.2017 lahendi nr 3-2-1-46-17 punktis 19 leidnud, et kolleegiumi arvates võib ka

müügikuulutuses esitatud teave kujutada endast müügieseme kokkulepitud omadusi VÕS §

217 lg 2 p 1 mõttes. Kui müügikuulutuses esitatu ei vasta tõele, tuleb sellele lepingus

tähelepanu juhtida või vähemalt sellest selgelt ostjale teatada. Riigikohus on 28.03.2012

lahendi nr 3-2-1-17-12 punktis 15 leidnud, et müüja müügieseme omaduste kohta antud

kinnitused (eseme omaduste kohta antud lubadused) peavad VÕS § 14 lg 1 teise lause järgi

olema tõesed sõltumata müügiesemest. Kui kinnituse tõesus ei ole müüja jaoks ilmne, tuleks

kinnituse andmisest hoiduda. Kuna käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et enne

müügilepingu sõlmimist ei teatanud kostja hagejale, et müügikuulutuses esinev teave lepingu

11(15)

eseme omaduste kohta ei vasta tõele, tuleb asuda seisukohale, et lepingu ese pidi vastama

müügikuulutuses avaldatule.

11. Apellatsioonkaebuses leiab kostja, et maakohus on ebaõigelt leidnud, et asjas kohaldub

tarbijamüügile kohalduv VÕS § 2171. Ringkonnakohus kostjaga ei nõustu. Arvestades

maakohtu tuvastatut, et kostja on tegelenud märkimisväärses mahus sõidukite müügiga, leidis

maakohus põhjendatult, et sõidukite müük on käsitletav kostja majandustegevusena. Samas

toob ringkonnakohus esile, et poolte vahel vaidluse all olevate asjaolude tuvastamise ulatust

arvestades ei erine VÕS § 217 ja VÕS § 2171 regulatsioon. Lahendamist vajavate küsimuste

regulatsioon, kas sõiduk vastas müügilepingus kokkulepitud tingimustele ning kas hageja või

kostja teadsid enne müügilepingu sõlmimist sõidukil esinevatest puudustest, on VÕS §-s 217

ja VÕS §-s 2171 sarnane. Kuigi VÕS § 218 lg 22 järgi tarbijalemüügi puhul eeldatakse, et ühe

aasta jooksul alates asja ostjale üleandmisest ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli

olemas asja üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus asja või puuduse olemusega,

nähtub sättest, et asja lepingutingimustele vastavuse hindamisel tuleb aluseks võrra näiteks ka

müüdud asja vanust, nagu see ka käesolevas vaidluses esile on toodud. Seega ei muuda ka

viidatud erisäte hageja kohustust tõendada, et hageja väidetud puudused olid olemas sõiduki

valduse üleandmisel.

12.Nagu eespool esile toodud, avaldas kostja müügikuulutuses, et sõiduk on äsja Saksamaalt

toodud, heas sõidukorras, õige läbisõiduga, tehtud on sõiduki hooldus, mis sisaldab mootori-

ja käigukastiõli ning kütusefiltri vahetust, läbisõit 165 700 km (dtl 17). Asjas leidis

tõendamist, et sõiduk toodi müügiks Leedust, mitte Saksamaalt. Portaali CarVertical

03.04.2023 taustauuringust nähtub, et sõidukit müüdi Leedus juba alates 2022. aasta juulist.

Eestis registreeriti sõiduk alles veebruaris 2023 (dtl 18-34). Transpordiameti 21.04.2023

vastusest nähtuvalt kustutati sõiduk Saksamaa registrist 09.06.2022, Leedus sõlmiti sõiduki

müügileping 23.01.2023 (dtl 35-37), Eestis registreeriti sõiduk esimest korda 07.02.2023, st 8

kuud pärast sõiduki Saksamaa registrist kustutamist. Seega oli müügikuulutuses avaldatud

info, et sõiduk on toodud äsja Saksamaalt, ebaõige.

13.Müügikuulutuses avaldas kostja sõiduki läbisõiduks 165 700 km. Reval Auto 19.04.2023

üldkontrollist selgus, et sõiduki tegelik läbisõit oli 19.04.2013 seisuga 193 194 km, kuigi

odomeetri näit 19.04.2023 seisuga oli 168343 km (dtl 38-41). Seega oli sõiduki tegelik

läbisõit müügihetkel ca 25 000 km suurem ning seetõttu oli müügikuulutuses avaldatud teave

sõiduki läbisõidu kohta ebaõige.

14.Müügikuulutuses avaldas kostja ka seda, et müüdav sõiduk on heas sõidukorras. Asjas ei

vaielda selle üle, et sõiduk oli 16 aasta vanune. Apellatsioonkaebuses väidab hageja, et kostja

ja maakohus võrdlesid sõidukil esinevaid puudusi uueväärse sõidukiga. Ringkonnakohus

sellega täies ulatuses ei nõustu. Kuigi maakohus on väljendanud seisukoha, et

müügikuulutuses avaldatud info sõiduki heas sõidukorras seisundi kohta, kuigi sõiduk vajas

remonti, oli tõele mittevastav info, ei saa sellest järeldada, et maakohtu arvates pidi sõiduk

vastama uueväärse sõiduki tehnonõuetele.

15.Asjas tuli tuvastada, kas ja millised tehnoseisundi rikked sõidukil müügi hetkel esinesid.

Hõbenool OÜ 03.04.2023 arvest nähtub, et sõiduautole teostatud käigukasti

spetsiaaldiagnostika käigus tuvastati sõiduautol puudustena mh käigukastirike, võimalik

turbodefekt ning mootori tahmamine (dtl 44). 19.04.2023 Audi Tallinn arvest (dtl 41) nähtub,

et sõidukil tuvastati mh erinevad õlilekked, käigukasti ja turbo probleemid. Hageja esitatud

asjatundja R. Põdersalu arvamusest nähtub, et sõiduki Audi A4 reg märk 000XXX seisukord

halb. Sõiduk on tugevalt kulunud, esineb hulgaliselt rikkeid ja tehniline seisukord ei vasta

teeliikluses osalevatele sõidukitele kehtestatud nõuetele. Eelkõige on asjatundja esile toonud,

et sõiduk ei vasta teeliikluses olevatele nõuetele, kuna veermiku seisukord on halb, esisilla

liigendid lõtkuvad ja puksid on kulunud (dtl 114), samuti ei vasta sõiduk teeliikluses osalevate

12(15)

sõidukile kehtestatud nõuetele, kuna DPF filter on eemaldatud. Asjatundja osutas, et esineb

kõrvaldamata avariilisi vigastusi ja avariiliste vigastuste ebakvaliteetseid kõrvaldamise jälgi

(dtl 117). Asjatundja tõi esile, et sõidukil esinevad puudused ei saanud tekkida peale sõiduki

omanikuvahetust 2023.a. Seega tuvastas maakohus ringkonnakohtu arvates õigesti sõidukil

esinevad rikked ning ka selle, et rikked esinesid sõidukil enne poolte vahel müügilepingu

sõlmimist.

16. Maakohus leidis, et müügikuulutuses esitatud ebaõige info tõttu, sh sõidukil tuvastatud

rikete tõttu ei vastanud sõiduk lepingutingimustele ning hageja lepingust taganemisavaldus oli

materiaalsete aluste esinemise tõttu õigustatud, tuues kaasa õiguslikud tagajärjed.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu lõppjäreldusega, kuid peab vajalikuks maakohtu otsust

täiendada.

17.Riigikohus on avaldanud seisukoha, et kasutatud sõidukite võõrandamise puhul ei ole

sarnaselt muudele vanadele esemetele õige VÕS § 217 lg 2 p 2 ja § 77 lg 1 kohaldamisel

lepingutingimustele vastavuse hindamisel lähtuda samalaadsete uute sõidukite omadustest (vt

RKTKo 31.03.2023, 2-19-19586/85, p 14). Lepingutingimustele vastavaks võib osutuda ka

asi, millel on tuvastatud selle vanusele tavapärane kulumine või vananemine. Seega tuleb

müügilepingu eseme lepingutingimustele vastavuse hindamiseks asja omadusi puudutava

kokkuleppe puudumisel hinnata, mida võis ostja eseme vanust, kasutusotstarvet ja senist

tegelikku kasutust arvestades müügilepingu eseme seisukorra kohta mõistlikult oodata. Kui

müügilepingu eseme seisukord on halvem sellest, mida võis ostja eseme vanust,

kasutusotstarvet ja senist tegelikku kasutust arvestades müügilepingu eseme seisukorra kohta

mõistlikult oodata, võib tegemist olla müügilepingu eseme lepingutingimustele

mittevastavusega VÕS § 217 lg 2 p 2 ja § 77 lg 1 tähenduses.

18. Ringkonnakohus leiab, et kuna kostja avaldas müügikuulutuses, et sõiduk on heas

sõidukorras, siis sai hageja eeldada, et müüdav sõiduk vastab vähemalt keskmisele

kvaliteedile tema vanuseklassi ja konkreetset marki arvestades. Eeltoodu alusel tuli tuvastada,

kas hoolimata asjatundjate poolt tuvastatud riketest sõidukil, oli müüdud konkreetset marki

sõiduku tehniline seisund vähemalt keskmine (lepingu ese oli keskmise kvaliteediga)

arvestades sõiduki vanust. Asjatundja R. Põdersalu arvamusest nähtub, et esiletoodud rikked

sõidukil on tekkinud sõiduki loomuliku kulumise tagajärjel, ebapiisava remondi tõttu ning

avariiliste vigastuste vaid osalisel ja ebakvaliteetsel kõrvaldamisel. Asjatundja ei toonud esile,

millised konkreetsed rikked sõidukil on tekkinud sõiduki loomuliku kulumise tagajärjel ning

millised puuduliku kasutamise tõttu (remondivajaduse eiramine). Asjatundja võrdles siiski

müügihetkel vaidlusaluse sõidukiga samaväärsete sõidukite müügipakkumisi ning tõi esile, et

vaidlusaluse sõiduki müügi pakkumise hind (seega ka ostuhind) ületas tunduvalt turu

keskmise. Asjas puudub vaidlus, et käsitluse all oleva sõiduki pakkumise hind oli 4 999 eurot,

müügihinnaks kujunes 4 800 eurot Asjatundja R. Põdersalu arvamusest nähtub, et sama

vanuse ja margiga sõidukite müügipakkumiste mediaanhinnaks oli müügihetkel 3 400 eurot.

Kuna sõiduki müügihind ületas turu keskmist, kuid vaidlusaluse sõiduki tehniline seisund oli

võrrelduna teiste sõidukite müügipakkumistega kehvem, siis asus asjatundja seisukohale, et

sõiduki müügihind ei vastanud selle tehnilisele olukorrale. Ringkonnakohus leiab, et sellega

on tõendatud asjaolu, et vaidlusalune sõiduk ei vastanud müügi hetkel keskmisele

kvaliteedile.

19. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuigi eraldiseisvalt ei õigusta müügikuulutuses

avaldatud ebaõiged andmed sõiduki eelmise asukohamaa ja odomeetri näidu kohta

ringkonnakohtu arvates lepingust taganemist, leidis koosmõjus asjaoluga, et sõiduki tehniline

seisund ei vastanud müügi hetkel keskmisele kvaliteedile, tõendamist müüdud sõidukil

oluliste puuduste olemasolu, mis õigustas hageja taganemisavaldust. Hageja taganemine

müügilepingust tõi kaasa õiguslikud tagajärjed.

13(15)

20. Kostja arvates tõendab asjaolu, et enne müügilepingut läbis müüdud sõiduk kohustusliku

tehnoülevaatuse sõidukil puuduste olemasolu puudumise müügihetkel. Ringkonnakohus

sellega ei nõustu. Esiteks on asjatundja R. Põdersalu esile toonud, et sõidukil tuvastatud rikete

iseloomu arvestades ei saanud need tekkida 2023.a, st peale müügilepingut. Teiseks puudub

asjas vaidlus, et juba teisel päeval peale sõiduki otsese valduse üleandmist teatas hageja

kostjale sõidukil esinevatest riketest, konkretiseerides rikete loetelu peale seda, kui

asjatundjad olid sõiduki üle vaadanud. Mõnevõrra vastuoluline on küll asjaolu, et enne

müügilepingu sõlmimist tuvastati tehnoülevaatusel sõiduki kasutamise lubatavus teeliikluses,

samas, kui umbes 1,5 kuud hiljem tuvastati rikete olemasolu, mis ei võimalda sõidukit

teeliikluses ohutult kasutada, kuid ringkonnakohtu arvates on see seletatav sellega, et

Hõbenool OÜ poolt teostati sõiduki kontrolliks spetsiaaldiagnostikat. Arvestada tuleb ka

sellega, et kostja ei ole käesolevas asjas vastu vaielnud asjatundja R. Põdersalu sellele

arvamusele, et sõidukil tema poolt tuvastatud puudused ei võimalda sõidukit teeliikluses

ohutult kasutada.

21. Maakohus mõistis kostjalt välja ka kahju hüvitise. Kuigi kostja vaidlustas kogu maakohtu

otsuse, puuduvad apellatsioonkaebuses konkreetsed etteheited lepingu tagasitäitmise raames

väljamõistetud summade, sh kahju hüvitise väljamõistmise vaidlustamise kohta.

Ringkonnakohus saab apellatsioonkaebusest aru nii, et kuna kostja vaidlustas müügilepingust

taganemise õiguslike tagajärgede tekkimise, siis leidis kostja, et ka kahju hüvitis on

põhjendamatult temalt välja mõistetud. Kuna käesolevas asjas leidis tõendamist, et

müügilepingust taganemine tõi kaasa õiguslikud tagajärjed, siis tuleb asuda seisukohale, et

müügisumma tagastamise nõue, intressinõue müügisummalt enne lepingust taganemist,

viivisenõue peale lepingust taganemist ning kahju hüvitamise nõue on põhjendatult

rahuldatud.

22. Apellatsioonkaebuses leiab kostja, et hageja oleks ise pidanud enne müügilepingu

sõlmimist kontrollima sõiduki omaduste vastavust avaldatud teabega, kuid ringkonnakohus

sellega ei nõustu. Hageja sai lähtuda müügikuulutuses avaldatud sõiduki omadustest. Samale

seisukohale asus põhjendatult ka maakohus.

23. Apellatsioonkaebuses heidab kostja maakohtule ette kostja taotletud tõendi kogumata

jätmist. Ringkonnakohus kostja etteheitega ei nõustu. Asjas esitas hageja mitu asjatundja

arvamust, sh ka asjatundja R. Põdersalu arvamuse. Kostja esitas maakohtule taotluse tõendi

kogumiseks, soovides, et kohus küsiks R. Põdersalult kostja esitatud küsimused. Maakohus

jättis taotluse rahuldamata, viidates sellele, et R. Põdersalu ei ole kohtu määratud ekspertiisi

läbiviiv ekspert, kellele kohtu kaudu küsimusi esitada. Ringkonnakohtu arvates jättis

maakohus põhjendatult kostja taotluse rahuldamata. Asjas puudus taotluse rahuldamise

eelduseks olev asjaolu, et kostja ei saa ise tõendit koguda (TsMS § 236 lg 2). Asja

materjalidest nähtuvalt olid kostjal R. Põdersalu kontaktandmed teada. Kostjal oli võimalik

esitada ükskõik millise asjatundja arvamus ilma kohtu kaasabita, kuid seda ta ei teinud.

Toimiku materjalidest nähtuvalt oli kostjal peale taotluse rahuldamata jätmist võimalik veel

kuu aja jooksul esitada taotlus täiendavate tõendite vastuvõtmiseks, kuid seda ta ei teinud,

täiendavaid tõendeid ei esitanud. Ringkonnakohtule esitatud taotlus tõendi kogumiseks on

esitatud hilinenult ning seetõttu tuleb taotlus jätta rahuldamata (TsMS § 652 lg 4). Hilinenult,

st 19.05.2025.a kostja poolt esitatud uue tõendi vastuvõtmisest tuleb samuti keelduda, seda

enam, et asjaolul, kas kostja näol oli tegemist majandus- ja kutsetegevuses tegutseva auto

ostjaga puudub poolte vaiduse all olevaid asjaolusid arvestades määrav tähtsus (käesoleva

otsuse p 11).

Menetluskulude jaotus

24. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, tuleb poolte apellatsiooniastme menetluskulud

jätta TsMS § 171 lg 1 järgi kostja kanda. 15.05.2025.a esitatud menetluskulude nimekirja

14(15)

kohaselt on hagejale apellatsiooniastmes õigusabi osutatud 6,5 tunni ulatuses. PRIORE

Advokaadibüroo hinnakirja kohaselt on ühe tunni hind 160 eurot, millele lisandub käibemaks,

kokku 195,20 eurot. Vastavalt PRIORE Advokaadibürooga sõlmitud kliendilepingule on T.Y

kandnud tsiviilasjas nr 2-24-80 apellatsiooniastmes õigusabikulusid summas 1268,80 eurot

(koos käibemaksuga). Nimetatud summa palub hageja kostjalt välja mõista, koos kohustusega

tasuda viiviseid, kui kostja õigeaegselt kohustust ei täida. Kuna kostja esitas asjas uue tõendi,

siis täiendas hageja menetluskulude nimekirja suurendades menetluskulude nõuet. Arvestades

tsiviilasja olemust, keerukust, mahtu ja menetlustoimingute hulka on ringkonnakohtu arvates

käesoleval juhul hageja lepingulise esindaja kulud põhjendatud 1268,80 euro ulatuses.

Teenuse tunnihinna suurus vastab valitsevale kohtupraktikale. Seega tuleb hageja kasuks

nimetatud suuruses menetluskulude hüvitis kostjalt välja mõista ning vastavalt hageja

taotlusele märkida, et menetluskulude tasumisega viivitamisel tuleb maksta viivist.

/allkirjastatud digitaalselt/

15(15)