1-11-10144/5 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

1

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise koht ja aeg Viljandi kohtumaja 07. detsember 2011 Kriminaalasi (number menetlus) ja nr 1-11-10144 (kohtueelses menetluses nr 10230117567) riik M.I versus kokkuleppemenetlus Menetlus kohtus kohtuistung Kohtukoosseis kohtunik Toomas Lillsaar Kohtuistungi sekretär Irina Meremaa Prokurör Maiken Mardim Süüdistatav

M.I

(isikukood xxx; elukoht - xxxxx xxxx

xxxx xxxxxx xxxx xxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx; töötu; omab kriminaalkaristatust) Süüdistus KarS

§ 169 järgi

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused

ning juhindudes

-dest 159 ja 249, tegi kohus kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § otsustused. Otsu

stused süüs ja karistamises

1. Tunnistada M.I (KarS)

süüdi karistusseadustiku § 169 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 3 (kolm) M.I-le mõistetud kuud; KarS § 69 alusel asendada vangistus 3 (kolm) kuud 180 ( üldkasuliku tööga ükssada kaheksakümmend) tundi ja

määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks ; üldkasuliku töö 07. detsember 2012 tegemisel allutada M.I 75 lg-s kontrollile alalise elu- KarS § 1 sätestatud käitumis

kohaga -xxxx xxxx xxxxxx xxxx xxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx; ; t xxxxx

ühistada M.I-le tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld.

2. Muud otsustused

2. Kriminaalmenetluse kulude osas:

2.1 riigi õigusabi tasu kolmkümmend kaheksa € ja välja mõista M.I-lt 38 ( ) 35 senti

ning muu kriminaalmenetluse kulu 2 (kaks) € ja 70 senti (postikulu) riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud kümmend üks) € ja 41(neli 05 senti tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2012 a jaanuarikuust igakuise menetluskulu osa ) € 3 (kolm ja 50

sendi tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 30 s kuupäev. -

Selgitused kohtuotsusele

3. Selgitada:

3.1 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel;

2

3.2 käitumis ud süüdimõistetule nimetab krimi kontrollile allutat naalhooldaja kriminaal-

hooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase

ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele;

3.3 üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale;

3.4 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust

menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu

ositi tasumiseks määratud rahasummad tähtaegselt tasunud Rahandusministeeriumi

kontole nr 10220034796011 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu ositi tasumine asjas nr 1-11-10144

“); 3.5 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlus -de 383 tada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS § – 392);

3.6 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS § – -des 318 321, mille

koha - selt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS § s 318 sätestatud alustel

Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku

apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1. Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt toime pannud KarS § 169 järgi kvalifitseeritava on M.I

kuriteo, s.o vanema kuritahtliku kõrvalehoidumise oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt välja mõistetud igakuise elatusraha maksmisest, mis seisnes selles, et tema hoidis alates 10.12.2009 kuni 30.09.2010 kuritahtlikult kõrvale Harju Maakohtu 2 temalt igakuine elatisraha 1.06.2005 otsuse täitmisest, millega mõisteti M.I kasuks kokku 1500 krooni ehk 95.87 eurot oma alaealise lapse T. R , sündinud

xx.xx.xxxx ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni. Seisuga 30.09.2010 oli elatise 629 krooni ehk 6239.63 eurot. võlgnevus 97

2. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe

Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega

kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud

kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § § 169 järgi

ja karistamises

vangistusega 3 (kolm) kuud. KarS § 69 alusel asendada karistus 3 kuud vangistust üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab 2 tundi üldkasulikku

tööd, seega kohustub süüdistatav te 180 (ükssada kaheksakümmend) tundi gema

üldkasulikku tööd. Üldkasulik töö tuleb ära teha 12 (kaksteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemisel allutada M.I KarS § 75 lõikes 1

sätestatud käitumiskontrollile. KarS § 75 lg 1 kohaselt on M.I kohustatud täitma

talle sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elada

kohtu määratud alalises elukohas – -xxxx xxxx xxxxxx xxxx xxxxxx xxxx xxxxx

xxxxxxxxxxx; 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel

3 kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4)

saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15

päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu , töö või õppimiskoha - - vahetamiseks.

3.

Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses 3.1.

Põhjendused süüdimõistmises Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS § ohus võib -s 239, mille kohaselt k

süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses.

Vastavalt KrMS § 239 lg le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, -

mille eest karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja

raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur.

Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastava

lt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises.

Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja

kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates

küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja

prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus

tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses

õiguslike kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 3.2. Põhjendused karistuse mõistmisel

KarS

§ 169 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni üheaastase

vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

4. Kohtu p

õhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks

Menetluskulud on sätestatud KrMS § s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg - -le 1

kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse

uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtu-

menetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega

kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. 417 (nelisada seitseteist) € o 03 senti. ja KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja

määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat

valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt seaduse -le 1 on riig (RÕS) § 4 lg 3 p i õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused,

maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse 15.

detsembri 2009 otsusega on kinnitatud

4

(edaspidi ). Korras koos hilisemate kord muudatustega on kehtestatud tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamisse ulatus. Süüdistatava kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele

kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 38 (kolmkümm € end kaheksa) ja 35 senti. Süüdistatav kohtuistungile kaitsjat ei soovinud. KrMS § 175 lg 1 p 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu 2 (kaks) ja 70 senti. – €

Vasta -le 1 - valt KrMS § 180 lg hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetlus

kulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja ja suurus. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab

kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui

menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

Arvestades asjaolu, et süüdistatav on raskes majanduslikus olukorras ja et on alaealised ülalpeetavad jätta sundraha väljamõistmata.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb välja mõista M.I-lt kriminaalmenetluse kuludena riigi õigusabi tasu € 38.35 ja muu kriminaalmenetluse kulu 2.70 riigi kasuks. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude € sellistes määrades hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks.

5.

Kohtu muud põhjendused Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni või - kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

Toomas Lillsaar

Kohtunik