1-11-11449/5 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

1

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise koht ja aeg Viljandi kohtumaja 07. detsember 2011 Kriminaalasi (number ja menetlus) nr 1-11-11449 (kohtueelses menetluses nr 11284000254) riik

versus G.E kokkuleppemenetlus Menetlus kohtus kohtuistung Kohtukoosseis kohtunik Toomas Lillsaar Kohtuistungi sekretär Irina Meremaa Prokurör Maiken Mardim Süüdistatav G.E (isikukood xxx; elukoht xxxxx xxxx

xxxxxxxx xxxx xxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx; töötab; omab kriminaalkaristatust) Süüdistus KarS § 424 järgi Kaitsja advokaat Pille Toom

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused

ning juhindudes

-dest 159 ja 249, tegi kohus kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § otsustused. Otsustused süüs ja karistamises

1. Tunnistada

(KarS)

G.E süüdi karistusseadustiku § 424 järgi ja mõista talle

karistusena vangistus 3 (kolm) kuud; KarS § 69 alusel asendada G.E-le mõistetud vangistus üldkasuliku tööga 180 (ükssada kaheksakümmend) 3 (kolm) kuud

tundi 07. oktoober 2012 kasuliku ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks ; üld töö tegemisel allutada G.E KarS § 1 sätestatud käitumis

75 lg-s kontrollile alalise elukohaga xxxxx xxxx xxxxxxxx xxxx xxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx ; KarS

§ 50 lg 1 p 1 alusel võtta G.E-lt ena ära mootorsõiduki juhtimisõigus üheks)

lisakaristus 1 (

kuuks

datud elukohast lahkumise keeld. ; tühistada G.E-le tõkendina kohal

2. Muud otsustused

2. Kriminaalmenetluse kulude osas:

2.1 välja mõista G.E-lt isada seitseteist) € 03 senti, riigi õigusabi sundraha 417 (nel tasu 38 ( ) ja 35 senti ning muu kriminaalmenetluse kulu 2 kolmkümmend kaheksa € (kaks ja 70 senti (postikulu riigi kasuks; tluse kulud 458 ) € ) määrata kriminaalmene

(nelisada ja 08 senti viiskümmend kaheksa) € tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2012 jaanuarikuust igakuise menetluskulu osa 38 kaheksa ja 20 a (kolmkümmend ) €

sendi tasumine, kuni tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa menetluskulude täieliku tasumistähtaeg kuu 30 s kuupäev; -

2.2 lisakaristuse täitmisele pööramiseks saata kohtuotsuse jõustumisel käesoleva otsuse koopia liiklusregistri . le

2 Selgitused kohtuotsusele

3. Selgitada:

3.1 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel; 3.2 kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamise, äravõtmise või

kehtetuks tunnistamise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse

jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile (LS § 127); kui isik ei ole LS § kehtestatud tähtaja jooksul juhiluba loovutanud, koostab Maanteeamet -s 127

isikule ettekirjutuse juhiloa loovutamiseks, andes isikule juhiloa loovutamiseks tähtaja, mis ei ole lühem kui viis tööpäeva ega pikem kui 14 päeva ning ettekirjutus jõustub selle kättetoimetamisest kohata (LS § 128 lg 1); ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib Maanteeamet rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras ning sunniraha ülemmäär on 640 € (LS § 128 lg 2);

3.3 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaal-

hooldus l osakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrol nõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase

ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele;

3.4 üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale;

3.5 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust

menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu

on rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel

maksekorraldusele: viitenumber 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu ositi tasumine asjas nr 1-11-11449

“); 3.6 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS §-de 383 – 392);

3.7 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS § – -des 318 321, mille

koha - lustel selt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS § s 318 sätestatud a

Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku

apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1.

Süüdistus

Süü nähtuvalt G.E mootorsõi distusest on toime pannud kuriteona duki juhtimise joobeseisundis selles, et tema juhtis 07.10.2011 KarS § 424 järgi, mis seisnes

kell 22.35 Viljandi maakonnas Suure-Jaani linnas Köleri 5 maja juures mootorsõidukit Mitsubishi registreerimismärgiga 498 XXX joobeseisundis 0,77 mg/l.

2. Krimi e naalasjas sõlmitud kokkulep

Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega

kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 424 järgi ja karistamises vangistusega 3 (kolm) kuud. KarS § 69 alusel asendada karistus 3 kuud vangistust üldkasuliku tööga,

3

arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab 2 tundi üldkasulikku tööd, seega

kohustub süüdistatav tegema 180 (ükssada kaheksakümmend) tundi üldkasulikku tööd.

Üldkasulik töö tuleb ära teha 10 (kümme) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Üldkasuliku töö tegemisel allutada G.E KarS § 75 lõikes 1 sätestatud

käitumiskontrollile. KarS § 75 lg 1 kohaselt on G.E kohustatud täitma talle

sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elada kohtu

määratud alalises elukohas – xxxxx xxxx xxxxxxxx xxxx xxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx 2)

ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle

andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15

päevaks; 5) saada kriminaalhooldusame , töö või õppimiskoha tnikult eelneva loa elu- - vahetamiseks. KarS § 50 lg 1 p 1 kohaselt võtta mootorsõiduki juhtimise õigus ära 1 (üks) kuuks. 3.

Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses 3.1.

Põhjendused süüdimõistmises Kokkuleppemenetluse al -s 239, mille kohaselt k us on sätestatud KrMS § ohus võib

süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt KrMS § 239 lg le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, -

mille eest karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja

raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur.

Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises.

Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja

kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates

küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja

prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vast -le 2. Kohus avalt KrMS § 248 lg 1 p

tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses

õiguslike kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 3.2. Põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 424 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase

vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 4. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks

Menetluskulud on sätestatud KrMS § s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg - -le 1

kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse

uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt k

ohtu-

menetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

KrMS § 175 lg 1 üüdimõistva kohtuotsusega p 9 kohaselt on menetluskuluks s

kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. € o 417.03 . KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja

määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat

4

valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt riigi õigusabi seaduse - enetluses. (RÕS) § 4 lg 3 p le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalm RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused,

maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse 15.

detsembri 2009 otsusega on kinnitatud Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu

arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega

kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord (edaspidi ). Korras koos hilisemate kord muudatustega on kehtestatud tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamisse ulatus ja kord.

Süüdistatava G.E kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 38 (kolmkümmend kaheksa) € ja 35 senti. Süüdistatav G.E kohtuistungile kaitsjat ei soovinud. KrMS § 175 lg 1 p 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu 2 (kaks) ja 70 senti. – €

Vastavalt KrMS -le 1 - § 180 lg hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetlus

kulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja ja suurus. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab

kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui

menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

Kriminaalmenetluse kulude hü G.E-lt välja mõista vitamiseks tuleb kriminaalmenetluse kuludena sundraha 417.03 senti 38.35 ja muu € , riigi õigusabi tasu €

kriminaalmenetluse kulu 2.70 riigi kasuks. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et €

menetluskulude sellistes määrades hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks. 5.

Kohtu muud põhjendused Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni või kassatsioonikohtust tagastamisest alates - kolme päeva jooksul.

Toomas Lillsaar