2-21-8959/38 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov

Määruse tegemise aeg ja koht

27. mai 2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-8959

Kohtuasi

F.L avaldus F.A vastu kahju tekitava käitumise

lõpetamise ning lähenemiskeelu kohaldamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 1. aprilli 2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

F.A määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja F.L (isikukood XXX), lepinguline esindaja

Reet Vokk

Puudutatud isik F.A (isikukood XXX), lepinguline

esindaja Anu Baum

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 1. aprilli 2024 määruse resolutsioon muutmata, kuid

osaliselt täiendada kohtumääruse põhjendusi.

2. F.A määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Jätta vastu võtmata F.L 13. mai 2024 menetlusdokumendile lisatud tõend.

4. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi

kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. F.L (avaldaja) esitas 03.06.2021 (täpsustatud 18.06.2021) Harju Maakohtule avalduse F.A

(puudutatud isik) vastu kahju tekitava käitumise lõpetamiseks ja lähenemiskeelu kohaldamise

nõudes. Avaldaja palus kohustada puudutatud isikut lõpetama avaldajale sõnumite saatmine

mobiiltelefonis ja interneti suhtlusportaalides ja kohaldada puudutatud isikule keeldu viibida

avaldajale lähemal kui 50 meetrit ning ühiskondlikus transpordis lähemal kui 1 meeter;

avaldaja juhuslikul kohtumisel kohustada puudutatud isikut viivitamatult ja avaldajat

kõnetamata temast eemalduma; keelata puudutatud isikul viibida avaldajale kuuluval kinnistul

aadressil XXX ja avaldaja elumajas aadressil XXX; keelata puudutatud isikul võtta avaldajaga

kontakti mistahes viisil, muuhulgas telefonikõnedega, tavakirjadega, e-kirjadega, sõnumitega

mobiiltelefonis, sotsiaalvõrgustikes ja elektroonilises suhtluskeskkonnas jne. Avaldaja palus

rakendada puudutatud isiku suhtes lähenemiskeeldu ja muid abinõusid tähtajaga 3 aastat.

1.1. Avalduse kohaselt abiellus puudutatud isik 2013.a avaldaja poja D. F.A-ga ning neil on

kaks last. Avaldaja poeg on majanduslikult hästi kindlustatud ning tagas abielusuhete ajal

puudutatud isikule kõik, mida ta soovis. Puudutatud isiku ja D. F.A suhted halvenesid ning

2018.a asusid puudutatud isik ja avaldaja poeg eraldi elama. Puudutatud isik jäi elama

avaldajale kuuluvasse elamusse XXX, mis oli olnud pere ühine elukoht. Puudutatud isik sai

aru, et tema majanduslik positsioon halveneb oluliselt ning ta asus seadma oma tingimusi.

Abielu lahutati Harju Maakohtu 30.12.2019 otsusega tsiviilasjas nr 2-19-15319. Puudutatud

isik lahkus avaldajale kuuluvast elamust jaanuaris 2020. Puudutatud isik soovib saada endale

XXX elamut ja saada ka mul viisil ülalpidamist, kuid ta ei ole aru saanud, et tema abielu

avaldaja pojaga on lahutatud ja avaldaja pojal ei ole kohustust teda ülal pidada. Puudutatud

isik saatis alates 19.09.2019 kuni 28.05.2020 avaldajale korduvalt häiriva sisuga sõnumeid.

Vaatamata avaldaja poolt puudutatud isikule suuliselt esitatud korduvatele nõudmistele

lõpetada avaldaja tülitamine telefonikõnede tegemisega ja sms-sõnumite saatmisega,

puudutatud isik sellekohast nõudmist ei täitnud. Avaldaja saatis 03.06.2020 puudutatud

isikule sõnumi, milles palub puudutatud isikul mitte mingil moel rohkem temaga kontakti

otsida ega ühendust võtta. Vaatamata sellele saatis puudutatud isik avaldajale alates

08.07.2020 kuni 28.04.2021 korduvaid häiriva ja alandava ning solvava sisuga sõnumeid.

Avaldaja leidis, et puudutatud isiku poolt avaldajale sõnumite saatmine on õigusvastane.

Eraelu rikkumisena on käsitletav ainuüksi fakt, et üks isik saadab teisele arvukalt sõnumeid

vaatamata sellele, et ta teab, et teine isik seda ei soovi. Lisaks oli saadetud sõnumite sisu

enamasti avaldajat alavääristav, solvav ja häiriv.

Puudutatud isiku seisukoht

2. Puudutatud isik palus jätta avalduse rahuldamata. Puudutatud isik ei ole kunagi tahtnud

oma käitumisega tekitada avaldajale kahju, millest tulenevalt ei pea puudutatud isik ka

põhjendatuks avaldaja pöördumist kohtu poole ja puudutatud isiku suhtes lähenemiskeelu ja

muude abinõude rakendamist. Puudutatud isik on avaldajaga suhelnud telefoni ja SMS-ide

teel. Puudutatud isiku ja avaldaja poja omavahelised suhted on pärast lahutust äärmiselt

pingelised, sh on poolte vahel pooleli kohtuvaidlused seoses laste hooldusõigusega ja

seltsingusätete alusel vara jagamisega. Puudutatud isik on pöördunud avaldaja poole

lootusega saada avaldajalt abi oma endise abikaasaga suhtlemisel ja lootusega leida mõistmist

ja arusaamist. Pärast abielu lahutamist sattus puudutatud isik äärmiselt raskesse olukorda nii

majanduslikult kui ka psühholoogiliselt. Puudutatud isik ei ole mingil moel avaldajale ohtlik,

sh ei ole puudutatud isik proovinud avaldajale füüsiliselt läheneda, teda jälitanud või mingil

muul moel oma tegevusega andnud põhjust puudutatud isiku suhtes lähenemiskeelu

kohaldamiseks. Puudutatud isiku suhtlus avaldajaga ei ole mitte kunagi ületanud mõistliku

suhtlemise piiri. Juhul, kui avaldaja on tundnud ennast kuidagi puudutatud isiku poolt

ohustatuna või kui puudutatud isik on käitunud kuidagi viisil, et avaldaja on ennast tundnud

ohustatuna, siis puudutatud isik vabandab avaldaja ees.

3. 09.11.2021 toimus kohtuistung, kus avaldaja ja puudutatud isik sõlmisid kompromissi,

millest puudutatud isik taganes 15.11.2021.

Maakohtu määrus ja põhjendused

4. Harju Maakohus jättis 01.04.2024 määrusega avalduse rahuldamata ning menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda.

4.1. Maakohus viitas, et juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 544 lg-st 1

võib kohus isiku eraelu või muu isikuõiguse kaitseks kohaldada VÕS § 1055 alusel

lähenemiskeeldu või muid abinõusid. Abinõusid võib rakendada tähtajaga kuni kolm aastat.

Kui isikuõiguse kaitse abinõu rakendamist menetletakse seoses perekonnasuhtega,

kohaldatakse täiendavalt seaduses hagita perekonnaasjadele sätestatut, kui käesolevast

peatükist ei tulene teisiti (TsMS § 544 lg 2). Lähenemiskeelu ja muude isikuõiguste kaitse

abinõude kohaldamist saab VÕS § 1055 lg 1 järgi nõuda kannatanu või isik, keda ähvardati.

Nõuda võib kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist, kui

kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega

ähvardatakse. Kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise, eraelu puutumatuse või muu

isikuõiguste rikkumise puhul võib nõuda kahju tekitaja teisele isikule lähenemise keelamist

(lähenemiskeeld), eluaseme kasutamise või selle suhtlemise reguleerimist või muude sarnaste

abinõude rakendamist. Abinõude kohaldamiseks peab kahju õigusvastane tekitamine või

sellega ähvardamine olema kestev ning kohus peab esitatud tõendite ja asjaolude alusel

hindama, kui suur on risk, et lähenemiskeeldu taotleva isiku jaoks võib esineda kahju tekitaja

poolt tegelik oht.

4.2. Käesolevas tsiviilasjas näeb avaldaja kahju tekitavat käitumist selles, et puudutatud isik

sekkub liigselt avaldaja eraellu, saates talle telefoni kaudu häiriva ja solvava sisuga sõnumeid.

Kohtule esitatud asjaoludest nähtub, et puudutatud isik on avaldaja poja D. F.A endine

abikaasa ja nende kahe ühise lapse ema. D. F.A ja puudutatud isik olid abielus 6 aastat ja 7

kuud. Enne seda olid nad pikemas kooselus. Avaldaja oli puudutatud isiku ämm ning on

käesoleval hetkel puudutatud isiku ja D. F.A kahe ühise lapse vanaema. Tsiviilasja nr 2-19-

15319 (D. F.A hagis puudutatud isiku vastu abielu lahutamise nõudes) kohtuistungil

30.12.2019 andis puudutatud isik ütlusi, et ta elab XXX ning D. F.A-ga on kohtus pooleli ka

hooldusõiguse vaidlus; nende kooselu kestis 18 aastat. Käesolevas tsiviilasjas 09.11.2021

istungil selgitas puudutatud isik, et XXX eramu kuulub juriidiliselt avaldajale, kuid tema on

koos avaldaja poja ja nende kahe ühise lapsega selles majas elanud 15 aastat, avaldaja ise pole

selles majas kunagi elanud. Ta ei teinud avaldajale midagi halba, vaid palus avaldaja abi.

Avaldaja teadis millised suhted puudutatud isikul tema pojaga on. 09.11.2021 kohtuistungil

on avaldaja kinnitanud, et peale avalduse kohtusse esitamist ei ole puudutatud isiku poolt uusi

rikkumisi toime pandud ja ta ei ole avaldajat tülitanud uute sõnumitega.

4.3. Puudutatud isik tunnistab, et ta on perioodil 2019 septembrist kuni 2021 kevadeni

avaldajaga kui enda endise abikaasa emaga ja laste vanaemaga telefoni teel ühendust võtnud –

talle helistanud ja saatnud sõnumeid. Pole vaidlust selles, et samasse ajaperioodi jääb

puudutatud isiku ja avaldaja poja abielu lahutus (30.12.2019); samuti puudutatud isiku

väljakolimine 2020 jaanuaris tema ja D. F.A pikaajalisest ühisest elukohast asukohaga XXX.

Samuti puudub vaidlus selles, et puudutatud isiku ja avaldaja poja vahelised suhted on siiani

väga keerulised, nende vahel on olnud mitmeid kohtuvaidlusi, millest vähemalt üks on

endiselt Harju Maakohtu menetluses (tsiviilasi nr 2-22-6148). Puudutatud isiku sõnul võttis ta

avaldajaga ühendust eesmärgil saada avaldajalt abi suhtluses tema pojaga.

4.4. Avaldaja on esitanud tõendina perioodil 19.09.2019 kuni 28.04.2021 puudutatud isiku

poolt avaldajale saadetud smsid ja nende tõlked. Nimetatud sõnumitest nähtub, et vähemalt

kolmel korral on puudutatud isik otsesõnu palunud avaldajalt abi. Mitmetes teistes sõnumites

palub puudutatud isik samuti kaudselt avaldaja abi olukorra lahendamisel või kaastunnet ja

mõistmist tema ning laste suhtes. Kuna puudutatud isiku ja avaldaja poja suhted olid

vaidlusalusel perioodil keerulised, siis mõned puudutatud isiku poolt avaldajale saadetud

sõnumid on tõepoolest ehk liialt agressiivsed, otsekohesed ja ebakohased. Kohtu hinnangul

peegeldavad vastavad sõnumid eelkõige puudutatud isiku enda ja tema laste emotsionaalset

seisundit keerulisel eluperioodil, milleks kooselu lõppemine, abielu lahutamine, ühisest

elukohast väljakolimine jne kahtlemata on. Näiteks sattus samal perioodil puudutatud isiku ja

D. F.A ühine alaealine laps haiglasse seoses raske tervisliku seisundiga (enese lõikumise tõttu

ja muudel põhjustel). Puudutatud isik on selles situatsioonis (abielu lahutus, väljakolimine

pikaajalisest elukohast, lapse raske tervislik seisund) pöördunud korduvate sõnumitega enda

endise abikaasa ema poole, et leida olukorrale koos D. F.A-ga mõistlik lahendus. Kohtu

hinnangul tuleb sellist käitumist mõistliku isiku arusaama järgi taluda inimeste vahelises (sh

ka endiste hõimlaste) suhtluses ning seda eriti ajaperioodil, kui endiste abikaasade ja laste

ühiste vanemate elukorraldus on muutumas või muutunud (abielu lahutus, elukoha vahetus

jne). Arvestades poolte omavahelist perekondlikku seost, käesolevas tsiviilasjas väljatoodud

etteheiteid ning pooltevahelisi (suhte) probleeme asus kohus seisukohale, et kohtule ei ole

esitatud asjaolusid, millest nähtuks, et käesoleval juhul oleks avaldaja avalduse rahuldamine

põhjendatud ja proportsionaalne.

4.5. Maakohus tugines TsMS § 172 lg-le 1 ning leidis, et arvestades vaidluse asjaolusid tuleb

jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Määruskaebus

5. Puudutatud isik esitas 17.04.2024 maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub

maakohtu määruse tühistada menetluskulude jaotuse osas ning teha uue lahendi, millega

määrata kindlaks puudutatud isiku maakohtu menetluskulud summas 1273,20 eurot ja jätta

need avaldaja kanda.

5.1. Määruskaebuse kohaselt on olukorras, kus avaldus jäeti täies ulatuses rahuldamata,

menetluskulude jätmine poolte endi kanda puudutatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane.

Puudutatud isik ei ole teinud tegusid, milles avaldaja teda on süüdistanud. Kogu käesolev

kohtuasi on tingitud avaldaja poja ja puudutatud isiku vahelisest laste hooldusõigust

puudutavast kohtuasjast. Puudutatud isik oli valmis lõpetama käesoleva asja kompromissiga,

kuid ta oli sunnitud kompromissist loobuma põhjusel, et avaldaja poeg tõlgendas puudutatud

isiku valmidust asja lõpetamiseks kompromissiga viisil, justkui oleks puudutatud isik ohtlik

isik (sh ka enda lastele), esitades vastava väite koos kompromisskokkuleppe projektiga laste

hooldusõiguse asjas. Avaldaja põhjendamatu ja alusetu kaebusega on puudutatud isikule

tekkinud lisaks hingelistele üleelamistele ka märkimisväärses ulatuses rahalisi kulusid. Kuna

avaldust ei rahuldatud, siis on õiglane, kui antud asjas jäetakse tema menetluskulud avaldaja

kanda. Maakohus on jätnud menetluskulude jaotamise põhjendamata, sh ei ole kaalunud, kas

puudutatud isiku menetluskulude jätmine tema kanda on tema suhtes õiglane.

Menetluse edasine käik

6. Avaldaja palus jätta määruskaebuse rahuldamata.

7. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 koosmõjus §-ga 659 kontrollib ringkonnakohus maakohtu

määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Praegusel

juhul on puudutatud isik vaidlustanud maakohtu määruse osas, milles maakohus jättis

puudutatud isiku menetluskulud tema enda kanda. Seega kontrollib ringkonnakohus maakohtu

määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes menetluskulude jaotamise osas.

9. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust

maakohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsioon

tuleb jätta muutmata, kuid TsMS § 657 lg 1 p 21 ja § 659 järgi tuleb osaliselt täiendada

määruse põhjendusi. Määruskaebus jääb rahuldamata.

10. TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi tõendeid,

Avaldaja on 13.05.2024 määruskaebusele esitatud vastusele lisanud maakohtu menetluses

esitatud audiosalvestuse (dtl 374). Kuna audiosalvestis on juba asja materjalide hulgas (dtl

149), siis ei ole vajalik seda täiendavalt vastu võtta.

11. Käesolevas asjas esitas avaldaja puudutatud isiku vastu avalduse kahju tekitava käitumise

lõpetamiseks ja lähenemiskeelu kohaldamiseks. Maakohus jättis avalduse rahuldamata, kuid

leidis, et lähtudes vaidluse asjaoludest on põhjendatud jätta menetluskulud TsMS § 172 lg 1

alusel menetlusosaliste endi kanda. Viidatud sätte kohaselt kannab hagita menetluses

menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut,

võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline,

kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas

põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 172 lg 1 teine lause annab kohtule

menetluskulude jaotamisel laia kaalutlusruumi, võimaldades põhjendatud juhtudel jätta

menetluskulud täielikult või osaliselt mõne menetlusosalise kanda, eeldusel et hagita

menetluses osaleb mitu isikut. Sealjuures on menetluskulude jaotamisel lähtekohaks õigluse

põhimõte. TsMS § 172 lg 1 teise lause kohaldamisel teeb kohus diskretsiooniotsuse, mida

kõrgema astme kohus saab tühistada vaid juhul, kui diskretsiooni piire on ületatud (vt RKTKo

11.03.2015, 3-2-1-87-14, p 29; RKTKm 13.10.2020, 2-16-5794, p 12).

12. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus ületanud menetluskulude poolte endi kanda

jätmisel diskretsiooni piire. Kuigi avaldus jäi rahuldamata, nõustub ringkonnakohus

maakohtuga, et praegusel juhul on vaidluse asjaolusid arvestades õiglane jätta

menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Üksnes avalduse rahuldamata jätmine ei

tähenda, et selle esitamine oli ilmselgelt põhjendamatu. Asja materjalidest nähtuvalt ajendas

avaldajat pöörduma kohtusse puudutatud isiku, kes on avaldaja poja endine abikaasa ja laste

ema, poolt avaldajale pidev häiriva ja solvava sisuga sõnumite saatmine. Avalduses esile

toodud asjaoludest nähtuvalt saatis puudutatud isik avaldajale alates 19.09.2019 kuni

28.05.2021 arvukalt sõnumeid. Sealjuures jätkas puudutatud isik avaldajale sõnumite saatmist

ka pärast seda, kui avaldaja oli palunud, et puudutatud isik teda rohkem ei tülitaks (t lk 27).

Maakohtu hinnangul oli avaldajale saadetud sõnumite hulgas ka ebakohase sisuga sõnumeid.

Samas leidis maakohus, et avaldajale saadetud sõnumid peegeldasid peamiselt puudutatud

isiku emotsionaalset seisundit eluperioodil, mis oli seotud puudutatud isiku ja avaldaja poja

vaheliste keeruliste suhetega (abielu lahutus, elukorralduse muutus, hooldusõiguse vaidlus

jms). Maakohus leidis, et avalduse rahuldamine ei oleks poolte omavahelist perekondlikku

seost, tsiviilasjas väljatoodud etteheiteid ning pooltevahelisi (suhte) probleeme arvestades

põhjendatud ja proportsionaalne. Asja materjalidest nähtuvalt on 09.11.2021 kohtuistungil

avaldaja kinnitanud, et peale avalduse kohtusse esitamist ei ole puudutatud isik enam temale

etteheidetud tegusid toime pannud ning puudutatud isik on kinnitanud, et ei suhtle edaspidi

avaldajaga. Seega on avaldaja avalduse esitamisega vähemalt osaliselt saavutanud ka soovitud

eesmärgi. Eeltoodut arvestades võib kolleegiumi hinnangul poolte menetluskulude nende endi

kanda jätmist pidada õiglaseks, mistõttu jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata.

13. Ülaltoodud kaalutlustel on kolleegiumi hinnangul TsMS § 172 lg 1 alusel põhjendatud

jätta ka määruskaebemenetluse kulud menetlusosaliste endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov