1-11-13478/3 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

1

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise koht ja aeg Viljandi kohtumaja 07. detsember 2011 Kriminaalasi (number ja menetlus) nr 1-11-13478 (kohtueelses menetluses nr 11260105318) riik T.J versus kiirmenetluses järgides kokkuleppemenetluse sätteid Menetlus kohtus Kohtuistung Kohtukoosseis kohtunik Toomas Lillsaar Kohtuistungi sekretär Irina Meremaa Prokurör Merike Tikk Süüdistatav

T.J

(isikukood xxx; elukoht

xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx ; ilma kindla töökohata; ei oma kriminaalkaristatust) Süüdistus KarS 424

§ järgi Kaitsja advokaat Vello Sikut

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused

ning juhindudes

-dest 159 ja 248, tegi kohus kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § otsustused. Otsustused süüs ja karistamises

1. Tunnistada T.J (KarS) 424

süüdi karistusseadustiku § järgi ja mõista talle

karistusena vangistus 5 (viis 68 alusel arvata eelvangistuse aeg 3 ) kuud; KarS §

(kolm) päeva mõistetud vangistuse aja hulka ning

T.J-ile kandmata karistuseks lugeda vangistus 4 (neli) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva; KarS

§ ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus 74 lg 1 4 (neli) kuud ja 27

(kakskümmend seitse) päeva jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata

T.J-ile katseaeg 18 (kaheksateist) 4 (neli) kuud ja kuud ning mõistetud vangistust

27 (kakskümmend seitse) päeva ei pöörata täitmisele, kui T.J ei pane katseajal toime uut tahtlikku kurite 75 lg-s - gu ja täidab KarS § 1 sätestatud käitumis kontrolli nõuded. Muud otsustused

2. Kriminaalmenetluse kulude osas:

2.1 välja mõista T.J-ilt sundraha ja 52 senti riigi 208 (kakssada kaheksa) € ja

õigusabi tasu 57 (viiskümmend seitse) € ja 54 senti määrata riigi kasuks; kriminaalmenetluse kulud ja 06 senti tasumisele 266 (kakssada kuuskümmend kuus) €

ositi järgmiselt: 1) alates 2012 a jaanuarikuust igakuise menetluskulu osa 22 (kakskümmend kaks) € ja 17 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumis

eni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 30 s kuupäev - ;

2

2.2 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu

19.18 € arvestada riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaat Vello Sikuti ; le

2.3 lisakaristuse täitmisele pööramiseks saata kohtuotsuse jõustumisel käesoleva otsuse koopia liiklusregistrile. Selgitused kohtuotsuse le

3. Selgitada:

3.1 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel;

3.2 käitumis llutatud süüdimõistetule nimetab krimi kontrollile a naalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase

ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele;

3.3 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust

menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu

on rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr

10220034796011 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel

maksekorraldusele: viitenumber 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu ositi tasumine asjas nr 1-11-13478

“); 3.4 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaid -de 383 lustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS § – 392);

3.5 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS § – -des 318 321, mille

koha - selt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS § s 318 sätestatud alustel

Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku

apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1. Süüdistus

Süüdistusest nähtuvalt on T.J toime pannud kuriteona mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis KarS § 424 järgi, mis seisnes

selles, et tema juhtis 05. detsembril 2011. a kella 11.30 ajal Viljandi linnas Pargi tn 1 parklas mootorsõidukit Peugeot Partner

registreerimismärgiga 280 XXX joobeseisundis (joobeseisundi tuvastamiseks kasutatud tõendusliku alkomeetri lõplik mõõtetulemus 1,27 mg/l kohta).

2. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe

Prokuratuur ja süüdistatav on taotlenud kriminaalasja lahendamist

kokkuleppemenetluses. Prokuröri, süüdistatava ja süüdistatava kaitsja on sõlminud

kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § järgi ning karistamises 424

vangistusega 5 (viis) kuud. KarS § 68 alusel arvata eelvangistuse aeg 3 päeva s.o 05.12.2011 – 07.12.2011 karistuse tähtaja hulka ja lõplikuks karistuseks 4 (neli) kuud ja

27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et

mõistetud karistust täitmisele ei pöörata, määrata T.J katseaeg 18 (kaheksateist) kuud koos allutamisega KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrollile. KarS § 75 lg 1 kohaselt on T.J kohustatud täitma talle sätestatud käitumiskontrolli

3 ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas –

xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx . 2) ilmuda kriminaalhooldaja

määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste

täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa

elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö või õppimiskoha vahetamiseks. -

3.

Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses 3.1.

Põhjendused süüdimõistmises

Kiirmenetluse kohaldamise alused on sätestatud KrMS §-s 2561

, milles on sätestatud, et kui isik on teise astme kuriteos kahtlustatav, mille tõendamiseseme asjaolud

on selged ja mille kohta on kogutud kõik vajalikud tõendid, võib prokuratuur kohtult taotleda kriminaalasja lahendamist kiirmenetluses; taotlus esitatakse 48 tunni jooksul

alates isiku kuriteo toimepanemise järel kahtlustatavana ülekuulamisest või isiku kahtlustatavana kinnipidamisest.

KrMS § 2562

lg 2 kohaselt vajaduse korral teeb prokuratuur toiminguid

lihtmenetluste kohaldamiseks; sellisel juhul lisatakse protokolli KrM -s 245 S § (kokkulepe) või 252 (süüdistusakti põhiosa käskmenetluses) nimetatud andmed; Kr S § M

240 p-des 2 ja 3 (kannatanu või tsiviilkostja nõusoleku, süüdistatava ja tema kaitsja

nõusolekute protokollimine kokkuleppemenetluseks) nimetatud toiminguid kannatanu suhtes võib teha uurimisasutus. Prokuratuur koostab süüdistusakti, lisades kiirmenetluse protokollile KrMS §-s 154 sätes (kahtlustatava ütlused ja muud ülekuulamise andmed vastavalt KrMS § tatud andmed

76 lgkahtlustatava le 1 või viide kahtlustatava ülekuulamisele eraldi protokollis; seisukoht kriminaalasja arutamist tunnistajaid välja kutsumata; tunnistaja ütlused ja muud ülekuulamise andmed vastavalt KrMS § le 74 või viide tunnistaja ülekuulamisele eraldi - protokollis; 4) muude tõendite loetelu; Kr S § 1 sätestatud andmed, kui isik on M 218 lgkahtlustatavana kinni peetud) arvestades kiirmenetluse protokolli erisusi (KrMS § 2562 lg 2).

Kohus peab võimalikuks menetleda kriminaalasja kohtus kiirmenetluses järgides

kokkuleppe . menetluse sätteid Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS § ohus võib -s 239, mille kohaselt k

süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses.

Vastavalt KrMS § 239 lg le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, -

mille eest karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja

raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning

kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur. Kohus pidas võimalikuks järgida kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätteid.

Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises.

Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja

kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates

küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja

prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus

tuvastas, et kri eseme asjaolud selged, vastavuses minaalasja menetlemisel on tõendamis

4

õiguslik siooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud u kvalifikat kokkuleppele. 3.2. P

õhjendused karistuse mõistmisel KarS

rahal § 424 näeb ette süüdlase karistamise ise karistuse või kuni kolmeaastase

vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

3.4. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks

Menetluskulud on sätestatud KrMS § s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg - -le 1

kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse

uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o

417.03 € S § 256 . KrM 5

lg 2 kohaselt süüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes

vähendab Kr S § s 1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole M 179 lgvõrra. Põhjendatud on määrata süüdismõistetul sundraha suuruseks 208 (kakssada kaheksa) € 52 senti krooni. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja

määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat

valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt seaduse - aalmenetluses. (RÕS) § 4 lg 3 p le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse krimin RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused,

maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse 15.

detsembri 2009 otsusega on kinnitatud

(edaspidi ). Korras koos hilisemate kord muudatustega on kehtestatud tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamisse ulatus ja kord.

Süüdistatava T.J kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on

määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi t € Süüdistatava asuna 38.36 .

T.J kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 19.18 €.

Kaitsja kohtus esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne, vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ja tuleb kaitsjale tasuda.

Vastavalt KrMS § 180 lg hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetlus -le 1 -

kulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja ja suurus. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab

kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui

menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Süüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab kohus KrMS § 179 lg-s 1

sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra (KrMS § 2565

lg 2). Seoses kiirmenetlusega tuleb süüdistataval vähendada sundraha võrra. poole

5

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb välja mõista T.J-ilt

kriminaalmenetluse kuludena sundraha ja 52 senti riigi 208 (kakssada kaheksa) € ja

õigusabi tasu 57.54 (38.36 €

19.18 + ) riigi kasuks. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et

menetluskulude sellistes määrades hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks.

4.

Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus T.J on kahtlustatavana kinni peetud 05.12.2011 07.12.2011.a., seega – on T.J viibinud eelvangistuses

3 (kolm) päeva. KarS § 68 kohaselt arvatakse

eelvangistus karistusaja hulka, kus vangistus juures ühele eel päevale vastab üks vangistuspäev. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni või kassatsioonikohtust tagastamisest alates - kolme päeva jooksul.

Toomas Lillsaar

Kohtunik