2-24-136610/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

TAGASELJAOTSUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Susann Liin

Otsuse tegemise aeg ja koht

Tartu, 26. mai 2025

Tartu kohtumaja (J. Liivi tn 4, 50409, Tartu, e-post

tartumk.info@kohus.ee)

Tsiviilasja nr

2-24-136610

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi M.N vastu 767

euro 43 sendi suuruse põhivõla ja kõrvalnõuete

saamiseks

Hagi hind

1066 eurot 54 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood

11919806, asukoht XXX, 10115 XXX), lepinguline

esindaja Carlo Kask (e-post XXX)

Kostja M.N (isikukood XXX, elukoht xxxxxxxxxxxx-

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx,

e-post

XXX)

Asja lahendamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aktsiaseltsi PlusPlus Capital 20.01.2025 hagi M.N vastu

tagaseljaotsusega.

2. Mõista M.N-ilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja 926 eurot 48 senti,

millest põhivõlg on 767 eurot 43 senti, sissenõudmiskulud 30 eurot ja 20.01.2025

seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 129 eurot 05 senti.

3. Mõista M.N-ilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja viivis 0,05% päevas

põhivõlalt (767 eurot 43 senti) alates 21.01.2025 kuni põhivõla tasumiseni.

4. Jätta menetluskulud M.N kanda.

5. Mõista M.N-ilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja menetluskulud 544

eurot ning võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

viivis menetluskuludelt (544 eurot) alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni

menetluskulude tasumiseni.

6. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

7. Toimetada tagaseljaotsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Hageja võib tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 630 lg 1 kohaselt esitada

tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebuse

esitamise tähtaeg on TsMS § 632 lg 1 järgi 30 päeva alates otsuse hagejale

kättetoimetamisest, kuid mitte rohkem kui viis kuud otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kostja võib esitada TsMS §-de 415 ja 416 kohaselt tagaseljaotsuse peale kaja, kui ta jättis

hagile tähtaegselt vastamata mõjuval põhjusel. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib

esitada Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kostjale kätte toimetamisest.

Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kajalt tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus on pool hagi hinnast, kuid mitte vähem kui 100

eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kajale tuleb lisada nõuetekohane vastus hagile.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kaebuse esitamiseks saab taotleda menetlusabi TsMS §-de 180–190 kohaselt. Menetlusabi

andmise taotlus ei peata aga TsMS § 187 lg-te 5 ja 6 kohaselt seaduses sätestatud ega kohtu

määratud menetlustähtaja kulgemist. Kaebuse esitamise tähtaja järgimiseks tuleb esitada

tähtaja kestel kaebus või teha muu menetlustoiming, mille jaoks on menetlusabi taotletud.

Kohus annab kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 10.10.2024 maksekäsu kiirmenetluse avalduse

M.N (kostja) vastu 963 euro 34 sendi saamiseks. Pärnu Maakohus tegi kostjale 11.10.2024

määrusega makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu

Maakohus lõpetas seetõttu 29.12.2024 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle

Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Tartu Maakohus jättis hagi 03.01.2025 määrusega käiguta. Kohus andis hagejale tähtaja

nõuetekohase hagiavalduse esitamiseks, kohtualluvuse põhjendamiseks ja täiendava riigilõivu

tasumiseks.

3. Hageja esitas 20.01.2025 hagi, milles palus kostjalt välja mõista põhivõlg 767 eurot 43

senti, kuni hagi esitamiseni sissenõutavaks muutunud viivis 129 eurot 05 senti, alates

21.01.2025 kuni põhivõla tasumiseni lepingujärgne viivis 0,05% päevas põhivõlalt (767 eurot

43 senti) ja sissenõudmiskulud 30 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista ka menetluskulud

ning seadusjärgse viivise neilt alates kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude

tasumiseni.

Hagiavalduse järgi sõlmisid Tele2 Eesti AS (teenusepakkuja) ja kostja 17.02.2022,

10.09.2022 ja 06.01.2023 liitumislepingu nr 854145548, mille järgi kohustus teenusepakkuja

pakkuma kostjale sideteenust numbritele XXX, xxxxxxxx ja xxxxxx ning kostja kohustus

sideteenuse eest vastavalt esitatud arvetele tasu maksma.

Kostja rikkus lepingust tulenevaid kohustusi, kui jättis telekommunikatsiooniteenuste

osutamise eest väljastatud arved alates 01.01.2024 (arve nr 15118898627, maksetähtaeg

18.02.2024) tasumata. Teenusepakkuja piiras kostja teenuseid alates 10.02.2024, tuginedes

lepingu p-le 2 ja teenusepakkuja erakliendi teenuste kasutamise üldtingimuste p-le 3. Kuna

2

kostja võlgnevust ei tasunud, luges teenusepakkuja lepingu alates 12.04.2024 ülesöelduks.

Teenusepakkuja loovutas enda nõuded kostja vastu 30.06.2024 hagejale.

Hageja palub kostjalt välja mõista:



767 eurot 43 senti, mis on põhivõlg nelja tasumata arve eest, mis hõlmab:

o

291 eurot 18 senti arve nr 15118898627 eest maksetähtpäevaga 18.01.2024,

o

259 eurot 92 senti arve nr 15119123647 eest maksetähtpäevaga 18.02.2024,

o

162 eurot 53 senti arve nr 15119349432 eest maksetähtpäev 18.03.2024 ja

o

53 eurot 80 senti arve nr 15119803626 eest maksetähtpäevaga 18.05.2024.



30 eurot sissenõudmiskulud VÕS § 1132 lg 2 p 2 kohaselt

o

20 eurot tasulise kirja saatmise eest 23.07.2024,

o

5 eurot tasulise kirja saatmise eest 11.09.2024,

o

5 eurot tasulise kirja saatmise eest 26.11.2024.



129 eurot 5 senti, mis on hagi esitamise aja seisuga (20.01.2025) sissenõutavaks

muutunud viivis põhivõla moodustavate tasumata arvete eest.



viivis 0,05% päevas põhivõlalt (767 eurot 43 senti) alates 21.01.2025 kuni põhivõla

tasumiseni;

Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda ning määrata kindlaks põhjendatud ja vajalike

menetluskulude rahalise suurusena 727 eurot, millest 280 eurot riigilõiv, 20 eurot

menetluskulud maksekäsu kiirmenetluses ning 427 eurot lepingulise esindaja kulud.

4. Tartu Maakohus võttis 31.01.2025 määrusega hagi menetlusse ning andis kostjale tähtaja

hagile vastamiseks. Kohus helistas 03.03.2025 kostja elukoha korteriühistu juhatuse liikmele,

kes kinnitas kohtule, et kostja elab püsivalt aadressil Maleva tn 4a-43, Valga linn. Kohus

luges hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määruse 06.03.2025 kostjale kättetoimetatuks

postkasti jätmisega. Kostja hagile ei vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

5. Kohus võib TsMS § 407 lg 1 kohaselt rahuldada hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse, et kostja

on hageja esitatud faktilised väited omaks võtnud.

Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Tagaseljaotsuse tegemist välistavad

asjaolud TsMS § 407 lg-te 4 ja 5 mõttes puuduvad. Hageja on palunud, et kohus teeks

tagaseljaotsuse ja tunnistaks selle viivitamata tagatiseta täidetavaks, kui kostja ei vasta kohtu

määratud tähtaja jooksul hagile või kui ta ei ilmu kohtuistungile. Kohus on tsiviilasja

menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtul on õigus rahuldada hagi hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja jätab tähtaegselt

vastamata. Kohus teeb TsMS § 444 lg 3 järgi otsuse põhjendava osata hagiavalduses märgitud

ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses.

6. Kohus jätab hagi rahuldamise tõttu TsMS § 162 lg 1 kohaselt menetluskulud kostja kanda

ning määrab TsMS § 174 lg-te 1 ja 2 kohaselt kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

Hageja on esitanud hagiavaldusega koos menetluskulude nimekirja (dtl 22), milles palub

kostjalt enda kasuks välja mõista menetluskulud kokku 727 eurot:



280 eurot on riigilõiv,

3



20 eurot on menetluskulud maksekäsu kiirmenetluses



427 eurot (sh km) lepingulise esindaja õigusabikulu 3,5h osutatud õigusabi eest, millest

1,5h tundi kulus dokumentide komplekteerimisele ja analüüsimisele ning 2h hagiavalduse

koostamisele ja esitamisele. Lepinguline esindaja tunnitasu on 122 eurot (sh km).

Hageja kinnitas, et ta on TsMS § 176 lg 5 mõttes kandnud menetluskulud seoses käesoleva

kohtuasjaga. Hageja kinnitas TsMS § 174 lg 10 järgi, et ta on piiratud

käibemaksukohustuslane ega saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha

arvestada.

7. Kohus leiab, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus tuleb rahuldada osaliselt.

Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista riigilõiv 280 eurot (65 + 215), selle tasumise

kohustus tuleneb seadusest. Samuti 20 eurot, mis on menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses,

mida hagejal on õigus nõuda TsMS § 172 lg 9 ja § 4842 järgi. Maksekäsu kiirmenetluse

hagimenetluseks ülemineku korral arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud TsMS § 172 lg 9

järgi hagimenetluse kulude hulka.

Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja kulud on TsMS § 175 lg 1 kohaselt vajalikud ja

põhjendatud osaliselt. Riigikohtu juhiste järgi ei pea kohus menetluskulude

kindlaksmääramisel üksikasjalikult välja tooma konkreetseid tegevusi ja kulusid

menetluskulude nimekirjast ega hindama iga kuluartiklit eraldi. Riigikohtu hinnangul peab

kohus menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel andma eelkõige hinnangu

lepingulise esindaja kulude suurusele tervikuna ning kaaluma, kas esindamisega seotud kulu

tervikuna vastab mõistlikule keskmisele sarnase õigusteenuse hinnale. Kohus arvestab

kohtuvaidluse asjaolusid, kohtuasjale kulunud aega, asja liiki, keerukust ja mahukust,

menetlusdokumentide sisu ja mahtu, samuti kontrollib, ega lepingulise esindaja tunnitasu ei

ületa sarnase õigusteenuse keskmist hinda (RKTKm 17.04.2024 2-17-124505/94, p 12 jj;

RKTKm 29.01.2024 2-21-9796/80, p 17 jj).

8. Kohus leiab, et lepingulise esindaja kvalifikatsiooni ja menetlusdokumentide sisu

arvestades on põhjendatud ajakulu kaks tundi ning põhjendatud juristi tunnitasu määr

tüüphagi eest 100 eurot (+ km). Juristi õigusteenuse keskmine hind on senises kohtupraktikas

olnud 100–120 eurot. Kohus arvestab seejuures, et tegemist ei olnud keeruka vaidlusega.

Kohus leiab, et eeltoodut arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud

544 eurot (riigilõiv 280 eurot + maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot + esindajakulu 244

eurot). Kohus mõistab menetluskulud välja koos käibemaksuga, sest hageja ei saa tekkinud

kuludelt käibemaksu TsMS § 174 lg 10 mõttes tagasi arvestada.

9. Kohus rahuldab TsMS § 177 lg 4 kohaselt hageja taotluse mõista kostjalt hageja kasuks

välja menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise alates käesoleva

kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

10. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tagatiseta viivitamata

täidetavaks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kohtunik

Susann Liin

4