2-24-116577/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

26.05.2025 Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-116577

Tsiviilasi

Lennuabi OÜ (L. K., E. L., K. P., M. M., J. P. M. L.

J. L., E. P.) hagi Air Baltic Corporation AS vastu

võla nõudes

Tsiviilasja hind

4443,83 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Lennuabi OÜ (Registrikood 14065010)

Hageja lepinguline esindaja: N. M. (Mals&Mals OÜ;

e-post: oigus.mals@gmail.com)

Kostja: Air Baltic Corporation AS (Välismaa

registrikood 40003245752)

Kostja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Timo

Kullerkupp ja vandeadvokaat Kai Villemsonn

(Advokaadibüroo

RASK,

e-post:

e-post:

menetlus@rask.ee)

Asja läbivaatamine

lihtmenetluses

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu hageja Lennuabi OÜ loobumine põhinõudest summas 1600 eurot, sellelt

arvestatud viiviste ja sissenõudmiskulude nõudelt summas 120 eurot osas (reisijad

M. L., J. L. ja E. P.) ja lõpetada selles osas menetlus.

2. Jätta Lennuabi OÜ hagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

3. Menetluskulud jätta hageja kanda.

4. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist

TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel

tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse

koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist (TsMS §187 lg 6).

Kohus ei annab loa otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10).

HAGEJA NÕUE JA HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. OÜ Lennuabi esitas Harju Maakohtule hagi Air Baltic Corporation AS vastu, milles palus

mõista välja Air Baltic Corporation AS-lt Lennuabi OÜ kasuks võlgnevus kokku summas

3600 eurot, sissenõudmiskulud summas 320 euro ja viivised.

2. Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt L. K. broneering OL2W3K, E. L., K. P. broneering

VHLIZM, M. M., J. P. broneering U9D8TW reisisid 10.10.2023 Air Baltic Corporation AS

(edaspidi kostja) opereeritaval lennul XXX suunaga Dubrovnik-Riga-Tallinn. Lend XXX

suunaga Dubrovnik-Riga pidi saabuma 10.10.2023 kell 15:30, kuid saabus hilinemisega

10.10.2023 kell 21:05, seega lend hilines üle 5,5 tunni. Lennu vahemaa suunaga Dubrovnik-

Riga-Tallinn vahel on 1 929 km.

3. M. L. broneering TYZT2I reisis 20.02.2024 kostja opereeritaval lennul XXX suunaga

Nice-München-Tallinn. Lend XXX suunaga München-Tallinn pidi tühistati aga 19.02.2024

kell 16:11 e-kirja teel. Lennu vahemaa suunaga Nice -Tallinn vahel on 2,121 km.

4. J. L., E. P. broneering 5zqpms reisisid 04.07.2023 kostja opereeritaval lennul XXX

suunaga Denpasar Bali-Singapore-Amsterdam-Tallinn. Lend XXX suunaga Amsterdam-

Tallinn pidi saabuma 04.07.2023 kell 13:15, lennufirmal oli probleem piletite leidmisega

süsteemist, mistõttu reisijad jäid maha lennust Amsterdam-Tallinn ja lennufirma asendas

reisijate lennu Amsterdam-Oslo-Tallinn, mis jõudis sihtkohta 04.07.2023 kell 22:55. Seega

jõudsid reisijad sihtkohta 9,5 tunnise hilinemisega. Lennu vahemaa Denpasar Bali -Tallinn

vahel on 10 863 km.

5. Kõigi eelnimetatud lendude puhul hilinesid reisijad sihtpunkti üle 3 tunni ja reisijatel L. K.,

E. L., K. P., M. M., J. P. ja M. L. tekkis tulenevalt EU 261/2004 määrusest õigus nõuda

artikkel 7 lõige 1 punkti b alusel hüvitist 400 eurot reisija kohta ja reisijatel J. L., E. P. tekkis

tulenevalt EU 261/2004 määrusest õigus nõuda artikkel 7 lõige 1 punkti c alusel hüvitist 600

eurot reisija kohta. Kõik 8 eelnimetud reisijat loovutasid oma hüvitise nõuded Lennuabi OÜle

(edaspidi hageja).

6. EU 261/2004 määruse artikkel 7 lõige 1 punkti b) alusel on reisijate õigus hüvitisele 400

euro ulatuses kõikide üle 1500 kilomeetri pikkuste ühendusesiseste lendude ning kõikide

muude 1500-3500 kilomeetri pikkuste lendude puhul ja punkti c) alusel on reisijatel õigus

hüvitisele 600 euro ulatuses kõikide muude kui punktides a või b nimetatud lendude puhul.

Lennu vahemaa Dubrovnik-Riga-Tallinn vahel on 1 929 km, Nice -Tallinn vahel on 2,121 km

ja Denpasar Bali -Tallinn vahel on 10 863 km.

7. Lennuettevõtja ei ole kohustatud maksma hüvitist, kui ta suudab tõendada, et hilinemise

põhjustasid erakorralised asjaolud, mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks võetud

kasutusele kõik vajalikud meetmed (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 261/2004 art

5 lg 3, Euroopa Kohtu 19.11.2009 otsus ühendatud kohtuasjades C 402/07 ja C-432/07,

resolutsiooni p 2). Seega vabaneb kostja hüvitise maksmise kohustusest, kui kostja suudab

tõendada eelnevalt välja toodud hüvitise maksmist välistavaid asjaolusid.

8. Kostja ei ole selgitanud ega tõendanud, et kuupäevadel 10.10.2023 toimunud lennu XXX

suunaga Dubrovnik-Riga-Tallinn, 20.02.2024 tühistatud lennu XXX suunaga Nice-München-

Tallinn ja 04.07.2023 toimunud lennu XXX suunaga Denpasar Bali-Singapore-Amsterdam-

Tallinn hilinemise põhjustasid erakorralised asjaolud. Seega puuduvad erakorralised asjaolud,

mis välistaks hüvitise maksmise EU 261/2004 artikkel 7 lõige 1 punktide b ja c alusel.

Vastavalt EU 261/2004 artikkel 7 lõige 1 punkti b) alusel saavad reisijad hüvitist 400 euro

ulatuses

kõikide

üle

kilomeetri

pikkuste

ühendusesiseste lendude ning kõikide muude 1 500–3 500 kilomeetri pikkuste lendude puhul

ning punkti c) alusel saavad reisijad alusel 600 euro ulatuses kõikide muude kui punktides a

või bnimetatud lendude puhul. Seega on hagejal 11 loovutatud nõude alusel õigus saada EU

261/2004 artikkel 7 lõige 1 punkti b ja a järgi hüvitist kokku summas 3 600 eurot

(6x400+2x600= 3600).

9. Hageja palub kostjalt välja mõista igale reisijale sissenõudmiskulu 40 eurot, kokku 320

eurot (8 reisijat x 40 eurot). Kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla

sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot (VÕS § 113¹ lg 1). Õiguse teostamine ei ole

lubatud selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule (TsÜS §

138 lg 2). Sissenõudmiskulude hüvitise nõude lahendamisel tuleb arvesse võtta hea usu

põhimõtet hindamaks, kas sissenõudmiskulude välja mõistmine iga reisija kohta on

õigustatud, kui hageja oleks saanud saata erinevate nõuete kohta ühise nõudekirja ning

osaliselt saatiski nõudekirju reisijate eest ühiselt.

10. 19.09.2024 esitatud seisukohas hageja nõustub kostja vastuväitega ja loobub reisija M. L.

lennuhüvitise nõudest, sissenõudmiskuludest ja viivisest. Hageja leiab, et kuivõrd J. L., E. P.

broneeringu 5ZQPMS vastutava lennufirmana oli märgitud kostja, siis ei saanud hageja

kuidagi teada, et vastutav lennufirma on vahepeal vahetunud Air France vastu (uut

broneeringut ega infot reisijatele ei väljastatud) ning selle ei osundanud ka kostja oma

maksekäsu kiirmenetluseraames esitatud vastuväites, mis oleks hoidnud ära hagiavalduse

esitamise kostja vastu. Hageja möönab, et üldjuhul, esitavad lennufirmad juba maksekäsu

kiirmenetluses vastuväidetes põhjendused, miks nad pole nõus hüvistist maksma ja see hoiab

ära hagiavaldused selliste reiside osas nagu käesolev. Kuivõrd kostja ei ole vastutavaks

lennuettevõtjaks broneeringu 5ZQPMS viimase lennu Amsterdam-Tallinn osas siis loobub

hageja reisijate J. L., E. P. lennuhüvitise nõudest, sissenõudmiskuludest ja viivisest ja pöördub

nõudega õige lennufirma vastu.

11. Pärast hagist osalist loobumist palub hageja kostjalt välja mõista võlgnevuse summas

2000 eurot, sissenõudmiskulud summas 200 eurot, viivise kuni hagi esitamiseni 08.07.2023

summas 46,34 eurot ja alates 09.07.2024 viivised põhivõlgnevuselt summas 2000 eurot VÕS

§ 113 lg 1 teise lauses sätestatud määrus kuni põhivõla tasumiseni.

KOSTJA SEISUKOHT

12. Kostja palus hagi jätta rahuldamata.

13. Kostja vastuse kohaselt hageja esitas kostja vastu nõude seoses kostja poolt planeeritud (i)

10.10.2023 lennu XXX suunaga Dubrovnik-Riia hilinemisega (Dubrovnik-Riia-Tallinn); (ii)

20.02.2024 lennu XXX suunaga München-Tallinn tühistamisega (Nice-München-Tallinn)

ning (iii) 04.07.2023 lennu XXX suunaga AmsterdamTallinn (Denpasar Bali-Singapore-

Amsterdam-Tallinn) reisijate lennult mahajätmisega. Hageja nõuab kostjalt Määruse alusel

hüvitist, viivist ja sissenõudmiskulusid.

14. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selle üle, et: 1) reisijatel L. K., E. L., K. P., M. M. ja J. P.

olid kinnitatud broneeringud kostja 10.10.2023 lendudele suunal Dubrovnik-Riia (XXX) ja

Riia-Tallinn (BT317); 2) lend XXX hilines Riiga, mistõttu jõudsid reisijad Tallinnasse

hilinenult; 3) reisijale L. K. pakuti asenduslendudeks 10.10.2023 lend Dubrovnik-Ateena

(XXX) kell 16:45 saabumisega Riias kell 19:20 ja 10.10.2023 lend Ateena-Tallinn (A3 770)

kell 23:00 saabumisega Tallinnas kell 02:45+1. 4) reisijatele E. L. ja K. P. pakuti BT317

asenduslennuks 11.10.2023 lend Riia-Tallinn (XXX) väljumisega kell 07:35 saabumisega

Tallinnas kell 08:25:. 5)reisijatele M. M. ja J. P. pakuti BT317 asenduslennuks 11.10.2023

lend Riia-Tallinn (XXX) väljumisega kell 07:35 saabumisega Tallinnas kell 08:25: 6 reisijal

M. L. oli kinnitatud broneering Lufthansa 20.02.2024 lennule suunal Nice-München

(LH2275) ja 20.02.2024 lennule München-Tallinn (XXX); 7) lend XXX suunal München-

Tallinn tühistati; 8) reisijale M. L. pakuti asenduslendudeks 21.02.2024 lend München-

Amsterdam (XXX) kell 07:00 saabumisega Amsterdamis kell 08:45 ja 21.02.2023 lend

Amsterdam-Tallinn (XXX) kell 10:10 saabumisega Tallinnas kell 13:30: 9) reisijatel J. L. ja

E. P. oli kinnitatud broneering kostja 04.07.2023 lennule XXX Amsterdam-Tallinn (suunal

Denpasar Bali-Singapur-Amsterdam-Tallinn).

15. Kostja vaidleb hagiavaldusele täies ulatuses vastu. Kostja põhjendab oma seisukohti

järgnevalt.

16. 10.10.2023 lend Dubrovnik-Riia (XXX) hilines erakorralise asjaolu tõttu.

17. 10.10.2023 lendu XXX pidi teenindama eelnevalt lendu XXX suunal Riia-Dubrovnik

teenindanud lennuk (registreerimisnumbriga YLAAS). Lendu XXX teenindanud lennukit

tabas aga kokkupõrge linnuga, mis nähtub nii lennuki registreerimismärgiga YLAAS logist

kui ka lennu XXX kapteni raportist. Lennu XXX hilinemise minimeerimiseks võttis kostja

operatiivjuhtimiskeskus kell 10:26 UTC vastu otsuse saata Riiast lendu XXX teenindama

teine lennuk (registreerimisnumbriga XXX). Nimetatule viitab kood ACH – „Aircraft

Change“ ehk lennuki vahetus. Kui eelnevalt pidi lendu XXX teenindama lennu

registreerimisnumbriga YLAAS, siis linnuga kokkupõrke järgselt teenindas lendu hoopis

lennuk registreerimismärgiga XXX.

18. Enne lennuki rotatsiooni otsust oli lennuk registreerimismärgiga XXX naasmas Riiga

lennuga Pariis–Riia ning ka ootemeeskonnal oli lennuks valmisolekuks vaja täiendavat aega –

viidatud asenduslennuk registreerimismärgiga XXX väljus seega Riia lennujaamast kell 12:19

UTC ning saabus Dubrovniku 14:32 UTC (16:32 kohalik aeg). Pärast asenduslennuki

saabumist, väljus lend XXX kell 15:19 UTC, ning saabus Riiga kell 18:09 UTC (21:09

kohalik aeg). Lennuki XXX logist nähtub ka viide IATA hilinemiskoodile DF, mis viitab

kahjustustele lennutoimingute ajal, linnu- või pikselöögid, turbulents, raske või ülekaaluline

maandumine, kokkupõrge ruleerimise ajal.

19. Kokkupõrke tagajärjel tuli lennukit kontrollida. Käesoleval juhul ei ole lennuki

kokkupõrge linnuga ja sellest kokkupõrkest tingitud võimalik vigastus – mis ei ole

lahutamatult seotud lennuki töötamissüsteemiga – oma olemuselt või päritolult omased

asjaomase lennuettevõtja tavapärasele tegevusele ja väljuvad tema tegeliku kontrolli alt.

Seetõttu tuleb nimetatud kokkupõrge kvalifitseerida „erakorraliseks asjaoluks“ Määruse

artikli 5 lõike 3 tähenduses.

20. Eeltoodust johtuvalt on kostja tõendanud, et lend hilines erakorraliste asjaolude tõttu.

21. Lisaks on kostja kasutusele võtnud kõik mõistlikud meetmed, et lennutõrget vältida.

22. Käesoleval juhul ei olnud kostjal, eeskätt tehnilises ja halduslikus plaanis, tegelikult

võimalik võtta otseselt või kaudselt ennetavaid meetmeid linnuga kokkupõrke ohu

vähendamiseks ja isegi ennetamiseks või sellele järgnenud kohustusliku lennuki kontrolli

vältimiseks. See-eest aga otsustas kostja toimetada Riia lennujaamast Dubrovniki lennujaama

asenduslennuki koos varumeeskonnaga ning korraldas ümber reisija L. K. reisi läbi Ateena.

23. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja kohustatud maksma Määruse artiklis 7 toodud hüvitist,

kuna lennu hilinemise põhjustasid erakorralised asjaolud ning kostja võttis asjaolusid

arvestades kasutusele kõik mõistlikud meetmed, et hilinemist vältida. Põhinõude rahuldamata

jätmise tõttu tuleks jätta rahuldamata ka hageja kõrvalnõuded.

24.

20.02.2024 lend München-Tallinn (XXX) tühistati erakorralise asjaolu tõttu.

25. Kostja leiab, et ei ole kohustatud reisijaga seoses hüvitist tasuma, kuivõrd lennu

tühistamise põhjustas lennujaamatöötajate streik.

26. Määruse artikkel 5(3) kohaselt ei ole lennuettevõtja kohustatud maksma hüvitist vastavalt

artiklile 7, kui ta suudab tõestada, et tühistamise põhjustasid erakorralised asjaolud, mida ei

oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks võetud kõik vajalikud meetmed (Määruse artikkel 5

lg 3). Määrus sätestab, et sellised asjaolud võivad eelkõige esineda poliitiliselt ebastabiilsetes

oludes, asjaomase lennu tegemiseks sobimatute ilmastikutingimuste tõttu, turvalisuse ohu,

ettenägematute lennuohutusega seotud vajakajäämiste ning streikide korral, mis mõjutavad

tegutseva lennuettevõtja toimimist.

27. Käesoleval juhul ei olnud tegemist kostja töötajate streigiga, vaid lennujaamatöötajate

streigiga, mis ei allu kostja kontrollile ega ole omane kostja tavapärasele tegevusele.

Vaidlusalune lend tühistati kolmandate isikute, s.o. lennujaamatöötajate, sh Lufthansa

pagasikäitlejate streigi tõttu ajavahemikul 19.02.2024-21.02.2024.

28. Kostja ei vastuta reisijate J. L. ja E. P. 04.07.2023 lennutõrke eest.

29. J. L. ja E. P. oli kinnitatud broneering, mille alusel reisisid reisijad 19.06.2024 suunal

Tallinn-Helsingi-Doha-Bali ning 04.07.2023 suunal Bali-Singapur-Amsterdam-Tallinn.

Reisijate väitel ei lastud neid Amsterdam-Tallinn lennule, tulenevalt piletite väljastamise

süsteemi veast, mistõttu jäid reisijad lennust maha.

30. Käesoleval juhul leiab kostja, et kostjat ei saa pidada lennu Amsterdam-Tallinn puhul

tegutsevaks lennuettevõtjaks.

31. Kostja selgitab, et reisijatel oli esialgselt broneering 18.06.2023 suunal Tallinn-Pariis-

Singapur– Bali lendudele, mis oli broneeritud Trip.com vahendusel. 18.06.2023 lennul

Tallinn-Pariis aga esines erakorralise asjaolu tõttu lennutõrge. Vastavalt artiklile 8 on

lennuettevõtja kohustatud pakkuma reisijale võimalust reis ümber broneerida või piletiraha

tagasimaksele. Reisijatele pakuti algselt asenduslennuks 19.06.2023 lendu Tallinn-Helsingi-

Doha-Bali.

32. Seejärel helistasid reisijad 19.06.2023 kell 09:57 UTC (kell 12:57 kohalik aeg) kostja

klienditeenindusse, sooviga kogu broneering nr 5ZQPMS tühistada ja kogu piletiraha tagasi

saada. Kõnest on selgelt kuulda, et reisijad on eelnevalt ka Trip.com-lt broneeringu

tühistamist taotlenud, nad ei soovi väsimuse tõttu enam reisida ning kogu tasu tagastatakse.

33. Seejärel helistasid reisijad 19.06.2023 kell 11:31 UTC (kell 14:31 kohalik aeg) taas kostja

klienditeenindusse, uurides, miks nende piletid suunal Tallinn-Bali tühistatud on, kuigi

reisijad olid ise kaks tundi varem kostjalt kogu broneeringu tühistamist taotlenud. Seejuures

on sellest kõnest kuulda, kuidas reisijad arutavad Määruse alusel lennuhüvitise nõudmise või

kindlustuselt hüvitise saamise osas, jättes seejuures mulje, nagu ei oleks reisijad ise kogu

broneeringu tühistamist eelnevalt taotlenud. Kusjuures, kostja oli võimeline reisijad eelnevalt

broneeritud lendudele suunal Tallinn-Helsingi-Doha- Bali kõne ajal taastama (11:38 UTC,

14:38 kohalik aeg), kuigi reisijad olid juba valinud piletiraha tagastamise võimaluse.

Seejuures reisijad siiski reisisid allpool viidatud lendudega.

34. Reisijad võtsid 03.07.2023 kell 13:54 UTC (ehk 21:30 Singapuri aja järgi) ühendust kostja

klienditoega. Kostja informeeris reisijaid, et viimane lend Amsterdam-Tallinn on

broneeringusse lisatud ja pilet on reisijatele Air France poolt väljastanud, kuid Air France ei

sidunud seda reisijate esialgse broneeringuga, mida ei saa ka teha kostja ning ühendust tuleb

võtta just nimelt Air France’ga. Seega olid reisijad juba 03.07.2023 õhtul teadlikud, et neil

tuleb ühendust võtta Air France’ga, et piletid broneeringuga siduda ning et kostja seda teha ei

saanud, kuivõrd piletid oli väljastanud Air France.

35. Reisijad võtsid seejärel ühendust KLM-ga, kes reisijate piletid kell 06:24 UTC (08:34

kohalik aeg) PNR-s kinnitasid ning lend pidi väljuma 07:55 UTC (09:55 kohaliku aja järgi).

Seega oleksid reisijad saanud viidatud lennuga lõppsihtkohta lennata.

36. AMS GH poolt kell 07:49 UTC (09:49 kohaliku aja järgi; lend pidi väljuma 09:55

kohaliku aja järgi) piletid aga kustutati PNR-st, kuna reisijad ei ilmunud lennu väravasse, mis

nähtub nii reisijate PNR-st kui süsteemi Amadeus väljavõttest. Seejärel väljastas hoopis

KLM, kelle koodi all Amsterdam-Tallinn reis teostati, reisijatele asenduslennule piletid

suunal Amsterdam-Oslo ja Oslo-Tallinn.

37. Kokkuvõtlikult, kuivõrd reisijad ise taotlesid oma broneeringu tühistamist, kostja reisijate

lendu suunal Amsterdam-Tallinn ei broneerinud ning reisijad väravasse ei ilmunud, kuigi

lennu pardalemineku ajaks oldi ka piletid KLM poolt reisijate PNR-s broneeringuga seotud, ei

saa asuda seisukohale, et kostja puhul oleks tegemist tegutseva lennuettevõtjaga ning kostja ei

ole kohustatud Määruse alusel reisijatele hüvitist maksma. Põhinõude rahuldamata jätmise

tõttu tuleks jätta rahuldamata ka hageja kõrvalnõuded.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

38. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ning toimiku kõigi materjalidega ja asjas esitatud

tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

39. Hageja loobus 19.09.2024 menetlusdokumendis nõudest reisijate M. L., J. L. ja E. P.

seonduvate nõuete osas. TsMS § 429 lg 1 järgi hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta

tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu

määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et hagist osaliselt loobumine

on hageja õigus, kohus võtab loobumise vastu ja lõpetab menetluse osaliselt reisijaid M. L., J.

L. ja E. P. puudutava põhinõude summas 1600 eurot, sissenõudmiskulude summas 120 eurot

ja viivise nõude osas.

40. Poolte vahel ei ole vaidlust alljärgnevates olulistes asjaoludes:



Reisijatel L. K., E. L., K. P., M. M. ja J. P. oli broneering 10.10.2023 Air Baltic

Corporation AS (edaspidi kostja) opereeritaval lennul XXX suunaga Dubrovnik-Riga-Tallinn

(dtl 33- 35). Lend XXX suunaga Dubrovnik-Riga pidi saabuma 10.10.2023 kell 15:30, kuid

saabus hilinemisega 10.10.2023 kell 21:05, mistõttu jõudsid reisijad Tallinnasse hilinenult.



Reisijale L. K. pakuti asenduslendudeks 10.10.2023 lend Dubrovnik-Ateena (XXX)

kell 16:45 saabumisega Riias kell 19:20 ja 10.10.2023 lend Ateena-Tallinn (XXX) kell 23:00

saabumisega Tallinnas kell 02:45+1.



Reisijatele E. L. ja K. P. pakuti BT317 asenduslennuks 11.10.2023 lend Riia-Tallinn

(XXX) väljumisega kell 07:35 saabumisega Tallinnas kell 08:25.



Reisijatele M. M. ja J. P. pakuti BT317 asenduslennuks 11.10.2023 lend Riia-Tallinn

(XXX) väljumisega kell 07:35 saabumisega Tallinnas kell 08:25.



Reisijate L. K., E. L., K. P., M. M. ja J. P. lend hilines üle 5,5 tunni.



Lennu vahemaa suunaga Dubrovnik-Riga-Tallinn vahel on 1 929 km.



Kõik 5 eelnimetud reisijat loovutasid oma hüvitise nõuded Lennuabi OÜle (edaspidi

hageja) (dtl 55-69).

41. Hageja on esitanud kohtule hagi, milles palub kostjalt välja mõista võlgnevuse summas

2000 eurot, sissenõudmiskulud summas 200 eurot, viivise kuni hagi esitamiseni 08.07.2023

summas 46,34 eurot ja alates 09.07.2024 viivised põhivõlgnevuselt summas 2000 eurot VÕS

§ 113 lg 1 teise lauses sätestatud määrus kuni põhivõla tasumiseni.

42. Kohus juhindub antud asja lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 824 lg-st 1, mille

kohaselt kohustub reisijaveolepinguga üks isik (vedaja) teise lepingupoole ees vedama ühe

või mitu isikut (reisija) sihtkohta koos pagasiga või ilma, teine lepingupool aga maksma tasu

(veotasu). VÕS § 827 järgi vedaja peab vedama nii reisija kui ka tema pagasi veo sihtkohta

lepingus kokkulepitud tähtaja jooksul, kokkuleppe puudumisel aga tähtaja jooksul, mida

hoolikalt vedajalt võib tavalistel tingimustel oodata (veotähtaeg). VÕS § 830 p 3 alusel vedaja

peab hüvitama kahju, mis tekib veotähtaja ületamisest. VÕS § 824 lg 3 kohaselt reisijate

vedamisele õhus või merel kohaldatakse käesolevas jaos sätestatut üksnes ulatuses, milles

seda valdkonda ei ole seaduse või Eestile siduva rahvusvahelise konventsiooniga reguleeritud

teisiti.

43. VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata

anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule. Nõuet ei või loovutada, kui

loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata

täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Riigikohus on märkinud, et üldpõhimõtte

kohaselt on kõik rahalise kohustuse täitmisele suunatud nõuded oma olemuse poolest

üleantavad ja seetõttu ka loovutatavad, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (vt nt Riigikohtu

lahendit nr 3-2-1-132-04 p 14). VÕS § 166 lg 1 sätestab loovutamise piirangud, mille kohaselt

loovutada ei või ülalpidamise nõuet, kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise või surma

põhjustamisega tekitatud kahju hüvitamise nõudeid ega muid nõudeid, millele seadusest

ülenevalt ei saa pöörata sissenõuet.

44. Hüvitise nõude õiguslikuks aluseks on Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 11.02.2014

määrus nr 261/2004 (edaspidi Määrus), millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele

lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest

antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91. Nimetatud

määruse artikkel 7 (1) näeb ette, et reisijal on õigus hüvitisele kuni: 250 euro ulatuses kõikide

kuni 1500 kilomeetri pikkuste lendude puhul; 400 euro ulatuses kõikide üle 1500 kilomeetri

pikkuste ühendusesiseste lendude ning kõikide muude 1500-3500 kilomeetri pikkuste lendude

puhul; 600 euro ulatuses kõikide muude kui punktides a või b nimetatud lendude puhul.

Vahemaa määramisel võetakse aluseks lõppsihtkoht, kuhu reisija jõuab lennureisist

mahajätmise või lennu tühistamise tõttu pärast kavandatud aega. Seega määruse artiklile 7 lg

1 punkt c kohaselt on kõikide üle 3500 kilomeetri pikkuste lendude tühistamise puhul õigus

hüvitisele 600 euro ulatuses. Artikli 7 lg 2 punkt c kohaselt on kõikide üle 3500 kilomeetri

pikkuste lendude puhul, mis hilinevad alla nelja tunni lennuettevõtjal õigus vähendada

hüvitist 50%. Artikli 7 lg 4 kohaselt mõõdetakse vahemaid vahemaa mõõtmise suurringjoone

meetodil. Artikli 7 lg 3 järgi osutatud hüvitist makstakse sularahas, elektroonilise

pangaülekandena, pangakorralduse või pangatšekkidena või kirjalikul kokkuleppel reisijaga

reisitšekkides ja/või muudes teenustes.

45. Määruse artikkel 5 lõige 3 näeb ette õiguse lennuettevõttel keelduda hüvitise maksmisest,

kui on üheaegselt täidetud järgmised kaks eeldust: - tühistamise põhjustasid erakorralised

asjaolud ja - lennuettevõtja võttis kasutusele kõik vajalikud meetmed, et vältida lennutõrget.

46. Kostja vaidleb hagile vastu põhjusel, et reisijatel L. K., E. L., K. P., M. M. ja J. P., kelle

oli broneering 10.10.2023 lennule XXX suunaga Dubrovnik-Riga-Tallinn ei ole õigust nõuda

kostjalt määruse alusel hüvitist, kuna lendude tühistamise põhjustasid erakorralised asjaolud.

Samuti on kostja veendunud, et võttis tarvituse kõik vajalikud meetmed asenduslendude

pakkumisel.

47. Määruse nr 261/2004 art 5 lõike 3 tähenduses võib erakorralisteks asjaoludeks pidada

sündmusi, mis oma olemuselt või põhjuselt ei ole asjaomase lennuettevõtja tavapärasele

tegevusele omased ja väljuvad tema tegeliku kontrolli alt. Kostja tugineb sellele, et

10.10.2023 lend XXX suunaga Dubrovnik-Riia tühistati järgmistel asjaoludel: 10.10.2023

lendu XXX pidi teenindama eelnevalt lendu XXX suunal Riia-Dubrovnik teenindanud lennuk

(registreerimisnumbriga YLAAS). Lendu XXX teenindanud lennukit tabas aga kokkupõrge

linnuga. Lennu XXX hilinemise minimeerimiseks võttis kostja operatiivjuhtimiskeskus kell

10:26 UTC vastu otsuse saata Riiast lendu XXX teenindama teine lennuk

(registreerimisnumbriga XXX). Kui eelnevalt pidi lendu XXX teenindama lennu

registreerimisnumbriga YLAAS, siis linnuga kokkupõrke järgselt teenindas lendu hoopis

lennuk registreerimismärgiga XXX. Enne lennuki rotatsiooni otsust oli lennuk

registreerimismärgiga XXX naasmas Riiga lennuga Pariis–Riia ning ka ootemeeskonnal oli

lennuks valmisolekuks vaja täiendavat aega – viidatud asenduslennuk registreerimismärgiga

XXX väljus seega Riia lennujaamast kell 12:19 UTC ning saabus Dubrovniku 14:32 UTC

(16:32 kohalik aeg). Pärast asenduslennuki saabumist, väljus lend XXX kell 15:19 UTC, ning

saabus Riiga kell 18:09 UTC (21:09 kohalik aeg). Kokkupõrke tagajärjel tuli lennukit

kontrollida. Kostja on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole lennuki kokkupõrge linnuga ja

sellest kokkupõrkest tingitud võimalik vigastus – mis ei ole lahutamatult seotud lennuki

töötamissüsteemiga – oma olemuselt või päritolult omased asjaomase lennuettevõtja

tavapärasele tegevusele ja väljuvad tema tegeliku kontrolli alt. Kostja hinnangul tuleb

nimetatud kokkupõrge kvalifitseerida „erakorraliseks asjaoluks“ Määruse artikli 5 lõike 3

tähenduses.

48. Hageja seab kahtluse alla kostja poolt esitatud kapteni raporti, mille kohaselt kokkupõrge

linnuga toimus 10.10 kell 06:35 UTC, sest sellest ei nähtu, mis aastal nimetatud kokkupõrge

toimus. Hageja leiab, et isegi kui pidada tõendatuks, et kokkupõrge linnuga toimus

10.10.2023 kell 06:35, siis toimus kokkupõrge vahetult enne lennuki Riia lennujaamast

väljumist, seega lennuk oleks pidanud pöörduma juba Riia lennujaamas inspektsiooni. Ka

olukorras, kus õhkutõusmisel toimus väidetav kokkupõrge linnuga oleks lennuk pidanud

naasma Riia lennujaama tehnilisse kontrolli, ja lend XXX oleks pidanud edasi lükkuma, kuid

lennuk ei naasnud Riias tagasi tehnilisse kontrolli vaid lendas sihtkohta. Hageja on

seisukohal, et väidatav kokkupõrge linnuga aga ei mõjutanud kuidagi 10.10.2023 lendu XXX

suunal Riia- Dubrovnik. Lend XXX lendas väidetava defektiga ninal ja maandus Dubrovnikus

tervelt 23 minutit varem (pidi maanduma kell 11:15 AM, kuid maandus 10:52 AM). Samuti

hageja leiab, et määruse 261/2004 art 5 lg 3 kohaldamise teine eeldus on täitmata ehk kostja ei

olnud võtnud kasutusele „kõik vajalikud meetmed“ erakorralistest asjaoludest (lennuki

väidetav kokkupõrge linnuga) põhjustatud lennu pikaajalise hilinemise vältimiseks selle sätte

tähenduses. Kostja lend XXX suunaga Dubrovnik-Riia pidi saabuma 10.10.2023 kell 15:30,

kuid saabus Riia hilinemisega 10.10.2023 kell 21:05; mille tulemused reisijad jäid maha Riia-

Tallinn lennust, mis väljus 10.10. 2023 kell 20:05 ega jõudnud sihtkohta 10.10.2023 kell

20:55. Reisijad olid sunnitud lennu XXX suunaga Dubrovnik-Riia hilinemise tulemusel jääma

ööseks Riiga ja said sihtkohta Tallinnasse järgmisel päeval 11.10.2025 kell 08:15. Samal ajal

oli võimalik lennata 10.10.2023 kell 16:18 Dubrovnik-Copenhagen-Helsinki-Tallinn, jõudes

nii Tallinnasse kell 11.10.2023 kell 00:28. Või lennates Dubrovnik-Athena-Tallinn, milline

lend väljus 10.10.2023 kell 15:16 ja jõudis Tallinnasse 11.10.2025 kell 02:45.

49. Kohus on seisukohal, kostja on tõendanud, et 10.10.2023 lennu XXX tühistamise

põhjustasid erakorralised asjaolud ja kostja võttis lennuettevõtjana kasutusele kõik vajalikud

meetmed, et vältida lennutõrget. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt.

50. Määruse artikkel 5(3) kohaselt ei ole lennuettevõtja kohustatud maksma hüvitist vastavalt

artiklile 7, kui ta suudab tõestada, et tühistamise põhjustasid erakorralised asjaolud.

Määruse põhjendused 14 selgitavad, et erakorralised asjaolud võivad eelkõige esineda

poliitiliselt ebastabiilsetes oludes, asjaomase lennu tegemiseks sobimatute

ilmastikutingimuste tõttu, turvalisuse ohu, ettenägematute lennuohutusega seotud

vajakajäämiste ning streikide korral, mis mõjutavad tegutseva lennuettevõtja toimimist.

51. Euroopa Kohus on selgitanud, et termini „erakorralised asjaolud” all peetakse otseselt

silmas asjaolusid, mis on „mittekorralised”. Õhutranspordi kontekstis tähistavad need

sündmust, mis ei ole oma olemuselt või päritolult omased asjaomase lennuettevõtja

tavapärasele tegevusele ja väljuvad tema tegeliku kontrolli alt. Teisisõnu, hõlmab see kõiki

asjaolusid, mis ei allu lennuettevõtja kontrollile, sõltumata nende asjaolude olemusest ja

tõsidusest.

52. Määruse põhjendused 14 ja 15 ega Määruse artikli 5 lõige 3 ei piira tegutseva

lennuettevõtja õigust tugineda „erakorralisele asjaolule“ ainult nende juhtudega, kus see

asjaolu puudutas hilinenud või tühistatud lendu, jättes välja need juhud, mil nimetatud

asjaolu mõjutas sama lennukiga teostatud eelnevat lendu (11. juuni 2020. aasta kohtuotsus

Transportes Aéreos Portugueses, C-74/19, EU:C:2020:460, p 51). Seetõttu peab tegutsev

lennuettevõtja, vabanemaks oma kohustusest maksta reisijatele lennu pikaajalise hilinemise

või tühistamise eest hüvitist, saama tugineda „erakorralisele asjaolule“, mis mõjutas tema

enda poolt sama õhusõidukiga teostatud eelnevat lendu (Id. p 53).

53. Kohus tuvastab, et 10.10.2023 lendu XXX pidi teenindama eelnevalt lendu XXX suunal

Riia-Dubrovnik teenindanud lennuk (registreerimisnumbriga YLAAS) (dtl 96). Lennu XXX

kapteni raporti ja lennuki registreerimismärgiga YLAAS logi kohaselt lendu XXX

teenindanud lennukit tabas kokkupõrge linnuga (dtl 97-109). Kostja operatiivjuhtimiskeskus

võttis kell 10:26 UTC vastu otsuse saata Riiast lendu XXX teenindama teine lennuk

(registreerimisnumbriga XXX) (dtl 110-112). Sellele viitab kood ACH – „Aircraft Change“

ehk lennuki vahetus. Seega kui eelnevalt pidi lendu XXX teenindama lennu

registreerimisnumbriga YLAAS, siis pärast lennuki vahetust teenindas seda lendu hoopis

lennuk registreerimismärgiga XXX. Kohus tuvastab, et asenduslennuk registreerimismärgiga

XXX väljus Riia lennujaamast kell 12:19 UTC ning saabus Dubrovniku 14:32 UTC (16:32

kohalik aeg) (dtl 112). Pärast asenduslennuki saabumist, väljus lend XXX kell 15:19 UTC,

ning saabus Riiga kell 18:09 UTC (21:09 kohalik aeg) (dtl 111). Kohus tuvastab, et lennuki

XXX logist nähtub viide IATA hilinemiskoodile DF, mis viitab kahjustustele lennutoimingute

ajal, linnu- või pikselöögid, turbulents, raske või ülekaaluline maandumine, kokkupõrge

ruleerimise ajal (dtl 113-114).

54. Hageja on jätnud tähelepanuta, et nii lennu XXX väljumise kui ka maandumise aeg,

samuti linnuga kokkupõrke aeg on märgitud erinevates ajatsoonides, millest tingituna on

hageja jõudnud ebaõigete järeldusteni. Nimelt lend XXX suunaga Riia-Dubrovnik väljus Riia

lennujaamast kell 09.38 AM EEST (06.38 UTC) ning maandus Dubrovniku lennujaamas kell

10:51 AM CEST (08.51 UTC) (dtl 96). Lennu XXX kapteni raportis on märgitud linnuga

kokkupõrke intsidendi ajaks 10.10.2023 kell 06.35 UTC (dtl 97-107). Seega ei põrganud

lendu XXX teenindanud lennuk linnuga kokku 3 tundi enne kõnealuse lennu väljumist nagu

väidab hageja, vaid hageja on segi ajanud kapteni raportis märgitud UTC ja lennu lähtejaamas

kasutatava ajavööndi ajad (mis erinevad 3h).

55. Seega on kostja poolt kohtule esitatud tõenditega on leidnud kinnitust, et kokkupõrge

lennukiga leidis aset 10.10.2023 lennu XXX suunal Riia -Dubrovinik ajal, mitte juba Riia

lennujaamas, kuivõrd lennuk ei olnud kohustatud läbima Riia lennujaamas läbivaatust.

Asjaolu, et lennuk ei pidanud läbima kohustuslikku ülevaatust tõendab ka see, et, et lennuk

väljus Riiast 23 minutit varem. Lisaks on kapteni raportis kirjas, et linnujäänuseid leiti lennuk

nina radoomil pärast lendu XXX (dtl 97-107).

56. Kohus nõustub kostjaga, et kokkupõrge linnuga ja sellest kokkupõrkest tingitud võimalik

vigastus, väljub lennuettevõtja tegeliku kontrolli alt. Kohus märgib, et Euroopa Liidu

Lennundusohutusameti (EASA) eeskirjade kohaselt pärast lindude kokkupõrget lennukiga on

kohustuslik teostada põhjalik tehniline kontroll enne järgmise lennu lubamist. EASA rõhutab,

et pärast igasugust lindude kokkupõrget, isegi väikese linnuga, tuleb lennuk maandumise järel

põhjalikult üle vaadata (dtl 244-268)

57. Eeltoodust tulevalt tuleb nimetatud kokkupõrge kvalifitseerida „erakorraliseks asjaoluks“

Määruse artikli 5 lõike 3 tähenduses.

58. Kohus märgib, et kokkupõrget linnuga on ka Euroopa Kohus erakorraliseks asjaoluks

pidanud (04. mai 2017 aasta kohtuotsus Marcela Pešková, Jiří Peška, C-315/15, p 24).

Eelnevat lendu mõjutanud asjaolu ja järgnenud lennu hilinemise vahel esineb otsene põhjuslik

seos (11. juuni 2020. aasta kohtuotsus Transportes Aéreos Portugueses, C-74/19,

EU:C:2020:460, p 54).

59. Kohus leiab, et tõendamist on leidnud, et kostja on võtnud kasutusele mõistlikud

meetmed, et lennutõrget vältida.

60. Määruse artikkel 5 lõige 3 sätestab, et „Tegutsev lennuettevõtja ei ole kohustatud

maksma hüvitist vastavalt artiklile 7, kui ta suudab tõestada, et tühistamise põhjustasid

erakorralised asjaolud, mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks võetud kõik

vajalikud meetmed“. Kohus tuvastab, et Määruse ingliskeelne originaalversioon sätestab, et

„An operating air carrier shall not be obliged to pay compensation in accordance with Article

7, if it can prove that the cancellation is caused by extraordinary circumstances which could

not have been avoided even if all reasonable measures had been taken“. Kostja poolt esitatud

Määruse artikli 5 võrdlusest muudes keeltes, nähtub, et Määruse muudes versioonides on

lennuettevõtja kohustatud tõendama, et tühistamise põhjustasid erakorralised asjaolud, mida ei

oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks võetud kasutusele kõik mõistlikud meetmed, mitte

kõik vajalikud meetmed nagu see on sätestatud Määruse eestikeelses versioonis (dtl 115-117).

Euroopa Liidu õigusnorme tuleb tõlgendada ja kohaldada ühetaoliselt, arvestades liidu kõigis

keeltes kehtivaid versioone( Euroopa Kohtu 04.05.2017 lahend asjas nr C-315/15 p 44).

Kohus märgib, et Euroopa Kohus asus 11.06.2020 lahendi C-74/19 punktis 57 seisukohtale, et

lendu teostav lennuettevõtja vabaneb erakorralise asjaolu ilmnemisel Määruse nr 261 artikli 5

lõike 1 punktist c ja artikli 7 lõikest 1 tuleneva hüvitise maksmise kohustusest siis, kui ta

suudab tõendada, et ta oli kogu tema käsutuses olevat personali või seadmeid ja rahalisi

vahendeid kasutades võtnud olukorrale vastavad meetmed, vältimaks seda, et see asjaolu viiks

asjaomase lennu tühistamise või pikaajalise hilinemiseni, nõudmata temalt siiski seda, et ta

teeks oma ettevõtte suutlikkuse seisukohast asjakohasel hetkel vastuvõetamatuid ohverdusi.

61. Hageja on leidnud, et kostja ei ole Euroopa Kohtu praktika taustal võtnud kasutusele kõiki

mõistlikuid meetmeid, et vältida erakorralisest asjaolust põhjustatud lennu pikaajalise

hilinemisega kaasnevaid tagajärgi. Täpsemalt oleks kostja saanud reisijad lõppsihtkohta

transportida 10.10.2023 kell 16.18 väljunud lennuga suunal Dubrovnik-Kopenhaagen-

Helsinki-Tallinn, millega oleksid reisijad Tallinna jõudnud 11.10.2023 kell 00.28, või

10.10.2023 kell 15.16 väljunud lennuga suunal Dubrovnik-Ateena-Tallinn, millega oleksid

reisijad Tallinna jõudnud 11.10.2023 kell 02.45.

62. Kohus ei nõustu hageja käsitlusega. Selleks et vabaneda hüvitise maksmise kohustusest,

peab lennuettevõtja erakorraliste asjaolude korral tõendama, et neid ei oleks saanud vältida

isegi siis, kui lennuettevõtja oleks võtnud kõik mõistlikud meetmed. Lisaks on Euroopa

Kohus leidnud, et määruse artikli 5 lõike 3 kohaselt võib seada lennuettevõtjale kohustuse

korraldada oma tegevust aegsasti selliselt, et kavandatud lennud toimuksid pärast erakorraliste

asjaolude lõppemist, st teatava ajavahemiku jooksul pärast kavandatud väljumisaega.

Eelkõige peaks lennuettevõtja nägema ette teatava ajavaru, mis lubaks tal võimaluse korral

teostada kogu lennu, kui erakorralised asjaolud on lõppenud. Sellist ajavaru hinnatakse

juhtumipõhiselt. Kohus nõustub kostjaga, et Artikli 5 lõiget 3 ei saa tõlgendada selliselt, et see

paneb kohustuse planeerida mõistliku meetmena üldiselt ja erisusteta minimaalset ajavaru,

mida kohaldatakse ühtmoodi kõigi lennuettevõtjate suhtes kõigis olukordades, kus ilmnevad

erakorralised asjaolud.

63. Kostja on selgitanud, et lennuettevõtjad saavad reisijaid ümber broneerida ainult nendele

lendudele, mille puhul eksisteerivad lennuettevõtjate vahel koodijagamise- või interline

kokkulepped. Ümberbroneerimine väljapoole neid kokkuleppeid oleks: (i) logistiliselt

teostamatu, kuna puudub juurdepääs teiste vedajate broneerimissüsteemidele, ning (ii)

õiguslikult ebakindel, sest puudub lepinguline alus pileti ja kulude katmiseks. Vaidlust pole

selle üle, et käesoleval juhul kostja pakkus reisijale L. K. asenduslennuks 10.10.2023 lendu

Dubrovnik-Ateena (XXX) kell 16:45 saabumisega Riias kell 19:20 ja 10.10.2023 lendu

Ateena-Tallinn (A3 770) kell 23:00 saabumisega Tallinnas kell 02:45+1. Seega pakkus kostja

asenduslennuks hageja poolt välja toodud lendu. Tegemist oli Aegean Airlines'i lennuga

(kood A3). Seega ei kasutanud kostja asenduslennu pakkumisel üksnes enda lende. Air

Balticu veebilehelt nähtuval kõik lennuettevõtjad, kellega kostjal koodijagamise kokkulepe on

(dtl 269-273). Hageja viidatud lendu suunal Dubrovnik-Kopenhaagen teostas lennuettevõtja

(Norwegian Air International), kellega kostjal ei ole koodijagamise-või interline kokkulepet.

64. Kohus tuvastab, et 10.10.2023 lennule nr XXX suunal Dubrovnik-Riia oli broneeritud 113

reisijat, kellest omakorda 106 reisijat lendasid viidatud lennuga (dtl 274-275). Kohus

tuvastab, et 106 reisijast pidi kostja ümber broneerima 24 reisijat, kuivõrd nad jäid Riias maha

oma jätkulennust (dtl 275). Nimetatud raportist nähtub, et kostja on kasutanud ka teisi

lennuettevõtjaid ja ka marsruute kui tema enda lennud. Näiteks kostja on kasutanud nii

Lufthansa (koodiga LH) kui ka Croatia Ailrline (koodiga OU) lende. Seega asjaolu, et

reisijad, kes on oma nõude hagejale loovutanud, paigutati kostja enda asenduslennule, ei

tähenda, et kostja ei oleks teiste lennuettevõtjate poole abi saamiseks pöördunud. Käesoleval

juhul on kostja seda teinud ega ole piirdunud asenduslennu pakkumisel vaid enda järgmise

võimaliku lennuga. Arvestada tuleb siin ka sellega, et asenduslend tuli leida kokku 24

reisijale. Eeltoodust tulenevalt kohtul puudub aluse kahelda, et kostja valis reisijate

lõppsihtpunkti transportimiseks kõige kiirema ja reisijaid vähem koormava lennu ehk võttis

kõik mõistlikud meetmed lennu pikaajalise hilinemisega kaasnevate tagajärgede

leevendamiseks.

65. Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et kostja ei ole kohustatud maksma EU

Määruse 261/2004 artiklis 7 toodud hüvitist, kuna lennu hilinemise põhjustasid erakorralised

asjaolud ning kostja võttis asjaolusid arvestades kasutusele kõik mõistlikud meetmed, et

hilinemist vältida.

66. Kuna kohus jätab rahuldamata hageja põhinõude, siis tuleb jätta rahuldamata ka hageja

kõrvalnõuded.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

67. TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude

jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse

menetlusosaliste vahel.

68. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus

tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, siis jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 168 lg 2 ja

lg 4 järgi kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus

lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Kui hageja

loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui

ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist

rahuldanud. Kuivõrd hageja loobus nõudest 3 reisija osas ja 5 reisija osas jättis kohus hagi

rahuldamata, siis jäävad menetluskulud hageja kanda.

69. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul

kohtuotsuse jõustumises alates TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

70. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt, menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

Marget Henriksen

kohtunik