3-25-292/20 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Veiko Vaske

Määruse tegemise aeg ja koht

26.05.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-292

Haldusasi

Y.G kaebus Tallinna linna kohustamiseks lahendama

kaebaja 2024 detsembrikuu ja 2025 jaanuarikuu

sotsiaaltoetuste taotlused sisuliselt

Vaidlustatud kohtulahendid

Tallinna Halduskohtu 18.02.2025 määrus ja Tallinna

Halduskohtu 10.03.2025 määrus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja Y.G

Vastustaja Tallinna linn, volitatud esindaja Kristel Tina

Menetluse alus ringkonnakohtus

Y.G määruskaebused

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse Y.G määruskaebused Tallinna Halduskohtu 18.02.2025 määruse

resolutsiooni p 7 ja Tallinna Halduskohtu 10.03.2025 määruse peale.

2. Jätta Y.G määruskaebused rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 18.02.2025

määruse resolutsiooni p 7 ja Tallinna Halduskohtu 10.03.2025 määrus muutmata.

3. Määruse avaldamisel asendada füüsiliste isikute nimed tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Y.G (kaebaja) esitas 11.12.2024 Kesklinna Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande

osakonnale (vastustaja) taotluse riikliku toimetulekutoetuse ja linna eelarvest makstava

sissetulekust sõltuva universaaltoetuse saamiseks koos taotlusele lisatud dokumentidega.

2. Tallinna linn (vastustaja) palus 18.12.2024 kirjaga nr 5-8/1984-2 toimetulekutoetuse

vajaduse hindamiseks ning toetuse saamise õiguse väljaselgitamiseks vastata hiljemalt 10

tööpäeva jooksul kirjas esitatud küsimustele ning edastada soovitud dokumendid. Kaebajal

paluti esitada enda, tema tütre ja poja panga kinnitusega pangakontode väljavõtted (p 1);

selgitada üürilepinguga ja sellest tulenevate võlgnevustega seotud asjaolusid (p 2); selgitada

3-25-292

elukaaslasega eluasemekulude jaotamist (p 3); esitada muid võlgnevusi tõendavad

dokumendid (p 4) ning selgitada töötamist ja töötasu laekumisi puudutavaid asjaolusid (p 5).

Samuti selgitati kaebajale, et tal on õigus esitada muid enda majanduslikku olukorda

tõendavaid dokumente ja selgitusi, mille esitamist peab kaebaja vajalikuks. Kaebaja sai kirja

kätte 19.12.2024. Kaebaja esitas 06.01.2025 täiendavad selgitused.

3. Vastustaja jättis 14.01.2025 kirjaga nr 5-8/24/1984-4 kaebaja 2024. a detsembrikuu

sotsiaaltoetuste taotlused läbi vaatamata põhjusel, et kaebaja on esitanud varasemate

küsimuste osas selgitused, kuid sisulisi ja konkreetseid vastuseid esitatud küsimustele ei

andnud. Vastustajal ei olnud võimalik kaebaja perekonna majanduslikku toimetulekut

terviklikult hinnata.

4. Kaebaja esitas 14.01.2025 vastustajale taotluse riikliku toimetulekutoetuse ja linna

eelarvest makstava sissetulekust sõltuva universaaltoetuse saamiseks koos taotlusele lisatud

dokumentidega.

5. Vastustaja palus 21.01.2025 kirjaga nr 5-8/78-2 sotsiaalhoolekandelise abi andmise

vajaduse hindamiseks esitada kaebajal enda, tema tütre ja poja panga kinnitusega

pangakontode väljavõtted (p 1); selgitada üürilepinguga ja sellest tulenevate võlgnevustega

seotud asjaolusid (p 2); selgitada elukaaslasega eluasemekulude jaotamist (p 3); esitada muid

võlgnevusi tõendavad dokumendid (p 4); selgitada töötamist ja töötasu laekumisi puudutavaid

asjaolusid (p 5) ning täpsustada kaebajat abistavatelt mittetulundusühingutelt saadavat abi (p

6). Samuti selgitati kaebajale, et tal on õigus esitada muid enda majanduslikku olukorda

tõendavaid dokumente ja selgitusi, mille esitamist peab kaebaja vajalikuks. Kaebaja esitas

23.01.2025, 24.01.2025 ja 28.01.2025 täiendavad selgitused ja dokumendid.

6. Kaebaja esitas 05.02.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse tema 2024. a detsembrikuu ja

2025. a jaanuarikuu toimetulekutoetuse ja täiendava sotsiaaltoetuse taotluste lahendamisega

viivitamise õigusvastasuse tuvastamiseks, vastustaja kohustamiseks vaadata tema taotlused

läbi ning tegema ja edastama otsused 24 tunni jooksul määruse tegemisest. Lisaks palus

kaebaja tuvastada, et vastustaja on rikkunud IKÜM (Euroopa Parlamendi ja nõukogu

27.04.2016 määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja

selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta

(isikuandmete kaitse üldmäärus)) sätteid.

7. Kaebusega koos esitatud esialgse õiguskaitse taotluses palus kaebaja kohustada

vastustajat tasuma kaebajale toimetulekutoetust 2024. a detsembrikuu ja 2025. a jaanuarikuu

eest ning menetlusabi taotlus kaebuse esitamiselt riigilõivu tasumise kohustuse

vabastamiseks.

Toimetulekutoetus on kaebaja ja tema pereliikme ainus sissetulek eluaseme ja esmavajaduste

katmiseks, mistõttu selle maksmata jätmine seab ohtu elukoha säilitamise ning halvendab

kaebaja ja tema pereliikme tervislikku seisundit. Kaebaja ja tema pereliige on puudega ja

töövõime langusega isikud, kellel ei ole muid ressursse eluks vajalike kulude katmiseks,

mistõttu otsuse viibimine süvendab juba niigi rasket majanduslikku olukorda. Töövõimetuna

ei ole kaebajal aga võimalik oma sissetulekut suurendada ega iseseisvalt oma majanduslikku

olukorda parandada.

Toetuse lahendamisega viivitamine toob kaasa ka muude sotsiaaltoetuste ja toiduabi

kadumise, kuna menetlemata jäänud avalduste tõttu ei kanta kaebajat sotsiaalministeeriumi

2(8)

3-25-292

abisaajate nimekirja. Kaebaja on jäetud abita juba 18 kuud, talle ei ole antud ei üüritoetust

kolimiseks ega võimaldatud linna eluruume.

8. Vastustaja jättis 13.02.2025 kirjaga nr 5-8/78-7 kaebaja 2025. a jaanuarikuu

sotsiaaltoetuste taotlused läbi vaatamata põhjusel, et kaebaja ei ole linna esitatud küsimustele

asjakohaselt vastanud ega esitanud kogu nõutud teavet.

9. Vastustaja palus vastuses jätta kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

Vastustaja ei ole kaebaja taotluste menetlemisega viivitanud ning kaebaja esialgse õiguskaitse

taotlus on põhjendamatu. Asjas ei viita miski sellele, et esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamata jätmisel võiksid kaebajale saabuda sellised pöördumatud tagajärjed, mis

muudaksid tema õiguste kaitse kaebust rahuldava kohtuotsusega oluliselt raskendatuks või

võimatuks. Arvestades, et toimetulekutoetuse mõistes toimetulekupiiri määr esmavajaduste

rahuldamiseks (sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 131 lg 3 kohaselt minimaalsed

tarbimiskulud toidule, riietusele ja jalanõudele ning muudele kaupadele ja teenustele) kaebaja

perekonnale on vastavalt pereliikmete arvule 360 eurot, mis on riiklike toetustega kaetud,

olid vaidlusalustel perioodidel (ehk detsembri 2024 toimetulekutoetuse taotluse puhul

novembris 2024 ja jaanuari 2025 puhul detsembris 2024) vahendid esmavajaduste

rahuldamiseks kaebaja perekonnal ka olemas.

10. Tallinna Halduskohus võttis 18.02.2025 määrusega menetlusse kaebuse vastustaja

kohustamiseks lahendama kaebaja 2024 detsembrikuu ja 2025 jaanuarikuu sotsiaaltoetuste

taotlused sisuliselt (resolutsiooni p 2), jättis kaebaja menetlusabi taotluse rahuldamata

(resolutsiooni p 6) ning jättis kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni

p 7).

Toimetulekutoetuse eesmärk on ajutise meetmena leevendada abi vajava inimese või

perekonna materiaalset puudust ning tagada neile minimaalsed vahendid esmavajaduste

rahuldamiseks (sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 131 lg 1). Esialgset õiguskaitset tuleb

kohaldada vaid sel määral, kui see on kaebaja õiguste kaitseks hädavajalik.

Praegusel juhul taotleb kaebaja esialgset õiguskaitset viisil, millega kaebaja saavutaks

sisuliselt suures osas kaebuse eesmärgi. Asja materjalidest ei nähtu, et esialgse õiguskaitse

taotluse rahuldamata jätmisel oleks kaebaja minimaalsete esmavajaduste rahuldamine ohus.

Kaebaja sissetulekud 2024. a detsembrikuu toimetulekutoetuse taotluse esitamisele eelneval

kuul kokku olid 1182,30 eurot. 2025. a jaanuarikuu toimetulekutoetuse taotluse esitamisele

eelneval kuul oli kaebaja pere sissetulekuks kokku 1205,95 eurot.

Toimetulekutoetust on õigus saada neil, kelle kuu netosissetulek pärast eluasemekulude

mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri (SHS § 131 lg 2). Toimetulekupiir üksi

elaval isikul nii 2024. kui ka 2025. a on 200 eurot (SHS § 131 lg-d 3; 2024. aasta riigieelarve

seaduse § 2 lg 6 p 2 ning 2025. aasta riigieelarve seaduse § 2 lg 6 p 2). Järgmise täisealise

perekonnaliikme toimetulekupiir sellest piirist on 80%, st 160 eurot. Seega toimetulekupiiri

määr esmavajaduste rahuldamiseks kaebaja perekonnale vastavalt tema pereliikmete arvule on

360 eurot. Need vahendid on kaebajal olemas, seega nõustub kohus vastustajaga, et kaebaja

esmavajadused on kaetud.

Praegusel juhul puuduvad tõendid selle kohta, et kaebaja oleks sattunud sel määral kitsikusse,

et sellega kaasneks reaalne oht tema elule või tervisele või oht jääda ilma elukohast.

Materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks elukoha elektrienergia eest tasumisega võlgnevuses

3(8)

3-25-292

või kaebajat ja tema perekonda ähvardaks otsene oht üüripinnalt väljatõstmiseks. Samuti on

kaebaja saanud tasuda ravimite eest. Kaebaja ei ole põhjendanud ega tõendanud, kuidas tema

väidetavad terviseprobleemid on seotud just vahetult vastustaja tegevusega kaebaja toetuse

taotluse menetlemisel.

Isegi kui kaebaja mõningast esialgse õiguskaitse vajadust möönda, siis on esialgse õiguskaitse

kohaldamise vastu avalik huvi. Riigi vahendid on toetuste maksmisel piiratud, mistõttu on

kaalukas avalik huvi see, et toetust makstaks üksnes isikutele, kellel on selle saamiseks

õiguspärane alus. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine võib kahjustada avalikku huvi, et

toimetulekutoetuse maksmiseks määratud vahendeid kasutataks sihtotstarbeliselt. Käesoleval

juhul on kohtul kahtlus, et esialgse õiguskaitse korras toetuse väljamaksmise korral ei pruugi

olla võimalik toetust kaebajalt tagasi saada juhul, kui kaebus jääb rahuldamata.

11. Kaebaja esitas 04.03.2025 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse

vastustaja kohustamiseks andma haldusakt kaebaja 2024 detsembrikuu ja 2025 jaanuarikuu

toimetulekutoetuse taotluste kohta 24 tunni jooksul määruse tegemisest.

Kaebaja vajab erakorralist meditsiinilist abi. Talle on välja kirjutatud retseptiravimid, kuid tal

ei ole oma majanduslikust seisundist tulenevalt vajalikke ravimeid võimalik osta ning see

ohustab tema tervist. Kaebajal ei ole piisavalt rahalisi vahendeid ning tal puudub juurdepääs

olemasolevatele vahenditele. Kaebaja soovib saada toiduabi, kuid see on otseses sõltuvuses

talle toimetulekutoetuse määramisest. Kaebaja üürivõlgnevus on kasvanud 3027,27 euroni,

mistõttu ohustab teda elukoha kaotamine.

Kaebaja on olnud töötu juba viis aastat ja vaatamata aktiivsele tööotsingule ei ole ta suutnud

leida sobivat tööd. Ka tema ettevõtlus on ammu tegevuse lõpetanud. Ka endine Tallinna

linnapea on avalikult öelnud, et tal on raske tööd leida, mistõttu on ka tavakodanikul keeruline

töövõimalusi leida.

Vastustaja tegevusetus ei ole ainult menetlusnormide rikkumine, vaid seab ohtu kaebaja ja

tema pereliikme esmavajadused. Viivitus toob kaasa ka muude sotsiaaltoetuste ja toiduabi

kadumise, kuna menetlemata jäänud avalduste tõttu ei kanta kaebajat Sotsiaalministeeriumi

abisaajate nimekirja. Kohese otsuse tegemine on vältimatult vajalik, et kaebajal ja tema

pereliikmel oleks võimalik säilitada elukoht ja tagada nende esmavajadused, sh ravimite ja

eritoidu kättesaadavus, mille puudumine põhjustab korvamatu tervisekahju.

12. Haldusasja nr 3-25-292 menetlev kohtunik jättis 05.03.2025 määrusega kaebaja avalduse

kohtuniku taandamiseks rahuldamata ning edastas taandamisavalduse lahendamiseks Tallinna

Halduskohtu esimehele. Tallinna Halduskohtu esimees jättis 06.03.2025 määrusega kaebaja

avalduse kohtuniku taandamiseks rahuldamata.

13. Tallinna Halduskohus jättis 10.03.2025 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse

taotluse rahuldamata.

Halduskohus jättis 18.02.2025 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata

ning halduskohus jääb selles määruses esitatud seisukohtade juurde.

Kaebaja ei ole ka 04.03.2025 esialgse õiguskaitse taotluses toonud välja uusi asjaolusid ega

tõendeid, mis kinnitaksid tema esmavajaduste katmise ohtu sattumist. Kohtule varasemalt

esitatud andmete kohaselt on kaebaja pere sissetulekuteks lapsetoetus 80 eurot, kaebaja tütrele

määratud puudega tööealise inimese toetus 36,31 eurot, nii kaebajale kui tütrele määratud

4(8)

3-25-292

töövõimetoetus 351,75 eurot, kaebaja tasemeõppes osalemise toetus 362,70 eurot. Kaebaja ei

ole uues taotluses väitnud, et nimetatud toetusi ta saanud ei ole või et nende maksmine on

lõpetatud. Kuigi arst on soovitanud kaebajal võtta tervislikel põhjustel akadeemiline puhkus,

ei ole kaebaja esialgse õiguskaitse taotlusega esitanud tõendit, mis kinnitaks tema

akadeemilisel puhkusel viibimist. Olukorras, kus kaebaja sissetulekute ja väljaminekute osas

puudub usaldusväärne ülevaade, ei ole kohus veendunud, et kaebajal esineb õiguskaitse

vajadus.

Kaebaja ei ole kohtule esitanud andmeid, mille põhjal võiks pidada tõenäoliseks, et kaebaja

kaotab lähiajal võimaluse eluruumis edasi elada. Kaebaja on kohtule esitanud 03.03.2025

arstitõendi kaebaja terviseseisundi kohta, mis ei ole toimetulekutoetust puudutavas vaidluses

asjakohane. Õigusvaidlused võivad isikule tekitada mõningal määral stressi jm sarnaseid

üleelamisi, kuid sellised ebameeldivused ei ole siiski aluseks esialgse õiguskaitse

kohaldamiseks.

Kaebuse eduväljavaated ei õigustaks esialgse õiguskaitse kohaldamisega kaebusega taotletud

eesmärgi saavutamist juba enne asja sisulist lahendamist. Lõpliku hinnangu selle kohta, kas

vastustaja on jätnud kaebaja toimetulekutoetuse taotlused õiguspäraselt läbi vaatamata, saab

kohus anda aga asja sisulise läbivaatamise käigus.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

14. Kaebaja

palub

määruskaebuses

tühistada halduskohtu 18.02.2025 määruse

resolutsiooni p 7 ning uue määrusega kohustada vastustajat 24 tunni jooksul või viivitamatult

välja maksma toetused või kohustada vastustajat viivitamatult tegema otsuseid esitatud

toimetulekutoetuse taotluste osas. Samuti palub kaebaja kohustada halduskohut tegema

määruse kaebuses IKÜM alusel esitatud nõude kohta.

Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise tõttu võib kaebaja kaotada elukoha, jääda toiduta

ning tema tervis kahjustuda. Vastustaja ei ole menetlenud detsembri 2024 ja jaanuari 2025

toimetulekutoetuse taotlusi, mille tulemusel on kaebaja jäänud ilma toimetulekutoetusest,

tasuta toiduabist ja Rimi toidukaardist juba alates juulist 2024. Üürivõlg seisuga 10.02.2025

on 3027,27 eurot ning kaebaja pole saanud tasuda mitme kuu üüri ja kommunaalmakseid.

Puudub raha esmatarbekaupade ja toidu ostmiseks.

Halduskohus ei ole käsitlenud kaebaja taotlusi õigusvastase viivituse ja haldusakti puudumise

osas. Menetlus ei saa jätkuda sisuliselt, kuna puudub ametlik haldusakt, mida vaidlustada.

Vastustaja on kogunud kaebaja ja tema pereliikmete isikuandmeid ilma seadusliku aluseta ja

ilma, et oleks kavatsenud teha sisulisi otsuseid. See rikub IKÜM artikleid 5 ja 6, mis nõuavad

andmete töötlemise seaduslikkust, eesmärgipärasust ja minimaalsust. Kaebaja on esitanud

riigilõivu vabastuse taotluse IKÜM rikkumiste tuvastamise nõudes, kuid halduskohus ei ole

seda taotlust menetlenud ega teinud määrust. See takistab kaebaja õigust tõhusale

õiguskaitsele.

15. Vastustaja palub vastuses jätta määruskaebuse rahuldamata.

Praegusel juhul puuduvad tõendid selle kohta, et kaebaja oleks sattunud sel määral kitsikusse,

et sellega kaasneks reaalne oht tema elule või tervisele või oht jääda ilma elukohast. Kaebaja

ei ole elukoha elektrienergia eest tasumisega võlgnevuses. Kaebaja esitatud dokumentidest ei

nähtu ka, et kaebajat ja tema perekonda ähvardaks otsene oht üüripinnalt väljatõstmiseks.

5(8)

3-25-292

Kaebaja ei ole põhjendanud ega tõendanud, kuidas tema väidetavad terviseprobleemid on

seotud just vahetult vastustaja tegevusega kaebaja toetuse taotluse menetlemisel.

Vastustaja möönab, et kaebajal võivad tekkida seoses toimetulekutoetuse mittemääramisega

võlgnevused, kuid kas ja millises suuruses võlgnevused tegelikult on, ei ole võimalik

tuvastada. Ühtegi tõsiselt võetavat eluasemekulude võlgnevusi tõendavat dokumenti kaebaja

esitanud ei ole, kuigi vastustaja on seda ka kõnealustest menetlustes palunud.

Esialgse õiguskaitse korras toetuse väljamaksmise korral ei pruugi olla võimalik toetust

kaebajalt tagasi saada, kui kaebus jääb rahuldamata.

Kuivõrd kaebaja detsembri 2024 ja jaanuari 2025 taotlused on jäetud läbi vaatamata, ei

tekkinud tal õigust toiduabile. Toiduabi saamise kriteeriumid on üle Eesti kõigile võrdsed.

Toiduabi on mõeldud koos käima ennekõike toimetulekutoetuse, teatud tingimustel

sissetulekust sõltuva toetusega ja nende mõlema aluseks on majandusliku toimetuleku

terviklik välja selgitamine ja hindamine. Antud juhul on kaebaja esitanud enda perekonna

kohta andmeid valikuliselt, mis on tinginud taotluste läbi vaatamata jätmise ja seda ka

varasemalt, mida tõendavad kaebaja ja tema perekonnaga seotud varasemates haldusasjades

nr 3-23-2201, 3-24-214, 3-24-468, 3-24-1240, 3-24-1797, 3-24-1886, 3-24-1939, 3-24-2677,

3-24-2751, 3-24-2830, 3-24-2894, 3-24-3045 ja 3-24-3161 esitatud dokumendid.

16. Kaebaja palub määruskaebuses tühistada halduskohtu 10.03.2025 määruse ning uue

määrusega kohustada vastustajat andma välja haldusakt 2024 detsembri ja 2025 jaanuari

toimetulekutoetuse taotluste kohta. Lisaks taotleb kaebaja halduskohtuniku taandamist.

Halduskohus võttis menetlusse kaebuse valedel alustel ja jättis IKÜM rikkumiste hindamise

tähelepanuta. Esialgse õiguskaitse taotluse eesmärk oli kohustada vastustajat andma

haldusakti, kuid menetlusõigust oluliselt rikkudes käsitles halduskohus seda ekslikult kui

toetuste maksmise taotlust. Kohtul ei ole õigust muuta kaebuse sisu ega lahendada küsimust,

mida kaebaja ei ole esitanud. Kohus on jätnud tähelepanuta tõendid, mis kinnitavad, et

toimetulekutoetuse puudumine kahjustab kaebaja tervist, et eluaseme säilimine sõltub toetuse

määramisest ja et toiduabi sõltub toimetulekutoetuse otsusest, mida pole tehtud. Halduskohus

on esialgse õiguskaitse taotluse sisuliselt läbi vaatamata jätnud. Halduskohus on varem

korduvalt menetlusnõudeid rikkunud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

17. Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg 1 alusel määruskaebused menetlusse.

Määruskaebuste esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 252 lg 7), määruskaebused

on tähtaegsed (HKMS § 204 lg 1) ning need vastavad nõuetele. Määruskaebuse esitamine on

riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

18. Kaebaja on esitanud halduskohtule nõuded tunnistada õigusvastaseks vastustaja

tegevusetus tema 2024 detsembrikuu ja 2025 jaanuarikuu toetuse taotluste menetlemisel ning

kohustada vastustajat taotlusi sisuliselt lahendama. Esialgse õiguskaitse taotluses palus

kaebaja kohustada vastustajat muuhulgas lahendama kaebaja 2024 detsembrikuu ja 2025

jaanuarikuu toetuse taotlused 24 tunni jooksul.

19. Ringkonnakohus selgitab, et halduskohus on õigesti võtnud 18.02.2025 määrusega

menetlusse kaebaja kohustamisnõude. Kohtul on kohustus lähtuda kaebuse esemest (HKMS §

41 lg 1) ja kaebaja eesmärgist (HKMS § 2 lg 4 teine lause). Kaebusest nähtub, et kaebaja ei

6(8)

3-25-292

ole nõus tema taotluste läbi vaatamata jätmisega ning soovib, et vastustaja teeks taotluste

kohta sisulised otsused. Asjakohased ei ole kaebaja väited, et kohus ei saa haldusorgani

asemel otsust teha ning et haldusakti puudumise tõttu ei saa kohus hinnata toetuse

põhjendatust. Selliseid faktilisi asjaolusid siinses asjas ei esine. Kohtupraktikas on leitud, et

taotluse läbi vaatamata jätmisega haldusmenetlus lõppeb, kusjuures selline otsus ei ole

haldusakt (HMS § 43 lg 1 p 3), mistõttu tuleks esitada halduskohtule kohustamiskaebus

(Riigikohtu 07.11.2024 otsus asjas nr 3-22-1526, p 27). Kohustamisnõue hõlmab

tuvastamisnõuet.

20. Kaebaja on kaebuses märkinud, et soovis IKÜM-iga seotud nõuete eraldi menetlemist.

Ringkonnakohus saab praeguses määruskaebemenetluses kontrollida vaid halduskohtu

18.02.2025 ja 10.03.2025 määruste resolutsioonide õiguspärasust. Halduskohus ei ole

vaidlustatud määruste resolutsioonides keeldunud IKÜM-i rikkumisega seotud nõuete

menetlusse võtmisest. Halduskohtul tuleb otsustada, kas ja millisel kujul saab need nõuded

menetlusse võtta ja vajadusel lahendada selle nõudega seoses esitatud menetlusabi taotlus.

Ringkonnakohus ei saa seda teha halduskohtu asemel (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu

06.05.2025 määrus asjas nr 3-25-829, p 14).

21. Halduskohus jättis esialgse õiguskaitse taotlused õiguspäraselt rahuldamata.

22. Kaebuse eduväljavaated on kasinad. Asjaolud ei viita sellele, et vastustaja oleks toiminud

õigusvastaselt. Ekslik on kaebaja väide, et vastustaja oleks pidanud igal juhul andma

haldusakti. HMS § 15 lg-st 3 ja HMS § 38 lg-st 3 tuleneb haldusorgani õigus jätta taotlus läbi

vaatamata, kui taotleja jätab nõutaval määral täitmata taotleja kohustuse teha koostööd ning

esitada haldusorganile täieliku ülevaate oma majanduslikust seisundist (vt Tallinna

Ringkonnakohtu 16.03.2025 otsus asjas nr 3-23-2046, p 62). Kaebaja on põhjendamatult

leidnud, et ilma haldusaktita ei ole tal võimalik oma õigusi kohtus kaitsta. Kui esineb alus

taotluse läbi vaatamata jätmiseks, pole võimalik asja sisuliselt lahendada ja haldusakti anda.

Sellisel juhul kontrollib halduskohus kohustamiskaebuse raames, kas taotlus jäeti

õiguspäraselt läbi vaatamata ning kui tuvastatakse rikkumine, kohustab halduskohus

haldusorganit lahendama taotlust sisuliselt. Seega on kaebaja õigused tõhusalt kaitstud. Kuna

SHS ei näe üksikasjalikult ette, kuidas abivajadust hinnatakse, siis on haldusorganil õigus

määrata menetlustoimingu vorm ja muud haldusmenetluse üksikasjad kaalutlusõiguse alusel

(vt HMS § 5 lg-d 1 ja 2). Seda, kas kaebaja oli esitanud vastustajale kõik taotluse

lahendamiseks vajalikud selgitused ja tõendid ning kas vastustaja menetlustoimingud taotluse

lahendamisel on olnud põhjendatud ja vajalikud, tuleb täpsemalt hinnata kaebuse sisulise

läbivaatamise käigus. Ringkonnakohtu esialgsel hinnangul ei olnud vastustaja küsimused

ilmselgelt põhjendamatud või asjakohatud. Kohus ei saa kohustada esialgse õiguskaitse korras

vastustajat andma haldusakti ainuüksi selleks, et tagada kaebajale võimalus saada tasuta

toiduabi ja ravimihüvitisi. Kui kaebajale ei anta toiduabi või keeldutakse ravimite

hüvitamisest, saab selle peale esitada eraldi kaebuse (vt Tallinna Ringkonnakohtu 06.05.2025

määrus asjas nr 3-25-829, p 16).

23. Ringkonnakohus jagab halduskohtu hinnangut, et kaebaja pole veenvalt põhistanud

esialgse õiguskaitse ülekaalukat vajadust kaebuse eesmärgi koheseks saavutamiseks.

Vastustaja esitatud andmed annavad aluse põhjendatud kahtluseks, kas kaebajal on tegelikult

nii suuri toimetulekuraskusi, nagu ta on püüdnud näidata. Halduskohus tuvastas, et kaebaja

sissetulekuteks 2024 detsembrikuu toimetulekutoetuse taotluse esitamisele eelneval kuul

kokku oli toetustest saadud 1182,30 eurot ja 2025 jaanuarikuu toimetulekutoetuse taotluse

esitamisele eelneval kuul oli kaebaja pere sissetulekuks toetustest saadud 1205,95 eurot.

Halduskohus leidis õiguspäraselt, et kaebajale ja tema perekonnaliikmele laekub toetustest

7(8)

3-25-292

piisavalt raha, et katta toidule, riietele, ravimitele jms kuluvad esmavajadused. Kohtule pole

esitatud tõendeid, et kaebajat ja tema perekonnaliiget ähvardaks võlgnevuste tõttu eluasemest

väljatõstmine või kommunaalteenuste osutamise lõpetamine. Toetuse taotluste läbi vaatamata

jätmist on võimalik vältida, esitades haldusorganile nõutud andmed.

24. Eeltoodu tõttu jäävad kaebaja määruskaebused rahuldamata ja halduskohtu 18.02.2025

määruse resolutsiooni p 7 ja halduskohtu 10.03.2025 määrus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

8(8)