2-24-102852/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Helina Mark

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. mai 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-102852

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi X vastu

põhivõlgnevuse, intressi, sissenõudmiskulude ja viivise

nõudes

Tsiviilasja hind

710,72 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema, e-post

xxx

Kostja X (isikukood XXX), elukoht kohtule teadmata, e-

post xxx

Asja läbivaatamine

Lihtmenetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Mõista kostjalt X hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja kostja ja Placet

Group OÜ vahel 02.11.2022 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr SR3873823

tulenev põhivõlg 423,90 eurot, intress 40,33 eurot, viivis perioodi 26.08.2023–

28.02.2024 eest 73,30 eurot ja sissenõudmiskulud 25 eurot.

3. Mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla tasumata osalt viivis määras

33,78% aastas alates 29.02.2024 kuni põhivõla (423,90 eurot) tasumiseni.

4. Jätta hagi rahuldamata sissenõudmiskulude 5 eurot osas.

5. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

5.1. Jätta menetluskulud kostja kanda.

5.2. Rahuldada hageja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks osaliselt ning

mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 435 eurot.

5.3. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (435 eurot) tuleb kostjal tasuda

hagejale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

6. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

7. Toimetada kostjale tagaseljaotsus kätte väljaandes Ametlikud Teadaanded

avaldamise kaudu.

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada Harju Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta;

samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus

(v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kaja ja

menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte

vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi

arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099

Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS või LHV Pank AS

EE567700771003819792. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos

kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.

Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Menetlusabi

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

HAGEJA NÕUE JA ASJAOLUD

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 23.01.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse Xlt (kostja) 581,33 euro saamiseks. Pärnu Maakohus lõpetas

13.02.2024 maksekäsu kiirmenetluse, kuna võlgnikule ei õnnestunud makseettepanekut

mõistliku aja jooksul kätte toimetada, ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse

jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 28.02.2024 Harju Maakohtule hagi, milles palus kostjalt välja mõista

põhivõla 423,90 eurot, intressid 40,33 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivise perioodi 26.08.2023–28.02.2024 eest 73,30 eurot ning viivise alates

29.02.2024 põhivõla tasumata osalt määras 33,78% aastas kuni põhivõla (423,90 eurot)

tasumiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude

ulatuses. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt välja hageja

menetluskulud, sh riigilõiv 175 eurot ja õigusabikulud 358 eurot.

2.1.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Placet Group OÜ (krediidiandja) ja kostja 02.11.2022

tarbijakrediidilepingu nr SR3873823, mille alusel sai kostja 500 eurot laenu. Kostja kohustus

laenu tasuma lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel 24 osamaksega perioodi

02.11.2022–10.11.2024 jooksul. Laenulepingus lepiti kokku lepingutasus 25 eurot ja

intressimääras 33,78% aastas. Lepingu krediidi kulukuse määr oli 48%. 11.03.2023 sõlmisid

pooled lepingu tingimuste muutmise kokkuleppe, mille alusel sai kostja maksepuhkust.

2.2.

Kostja jäi maksete tasumisega võlgnevusse alates 3. osamaksest. Kuivõrd kostja ei

täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu esialgne võlausaldaja saatis

kostjale 10.08.2023 lepingu ülesütlemise teate, milles anti kostjale kahenädalane täiendav

tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd hoiatusest hoolimata kostja oma võlgnevust ei

likvideeritud, luges esialgne võlausaldaja lepingu üles öelduks 25.08.2023.

2.3.

Placet Group OÜ loovutas 29.08.2023 kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finance

Group koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid ja edastas kostjale teatise nõude loovutamise

kohta.

2.4.

Kostjalt laekus põhivõla katteks 76,10 eurot. Peale lepingu ülesütlemist pidi kostja

tasuma sissenõutavaks muutnud põhiosa tasumata jäägi 423,90 eurot. Seega oli pärast lepingu

ülesütlemist kostja võlgnevus lepingu põhiosamaksetes 423,90 eurot ja intressimaksetes 40,33

eurot.

2.5.

Hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud meeldetuletusi. Hageja

nõuab kostjalt sissenõudekulude hüvitamist 30 euro ulatuses, mis on kujunenud järgmiselt:

07.09.2023 esimese tasulise kirja saatmine 15 eurot, 04.10.2023 teise tasulise kirja saatmine 5

eurot, 13.12.2023 kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot, muud makseviivitusega seotud

kulud 5 eurot.

3. Kohus toimetas hagi kostjale kätte väljaandes Ametlikud Teadaanded 25.05.2024. Kostja

ei ole hagile vastanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on

määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

5. Hageja nõude aluseks on Placet Group OÜ (krediidiandja) ja kostja vahel 02.11.2022

sõlmitud tarbijakrediidileping nr SR3873823. Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks, et

kostja on lepingu allkirjastanud, et lepingudokumendid on kostjale kättesaadavaks tehtud ning

et lepingule oli lisatud Euroopa tarbijakrediidi teabeleht, mis koos lepingu põhitingimustega

sisaldas VÕS §-s 404 nõutud teavet.

6. Kohus kontrollis hageja poolt välja toodud krediidi kulukuse määra arvutamise aluseks

olnud andmete alusel, et lepingu krediidi kulukuse määr ei ületanud lepingu sõlmimise ajal

kehtinud maksimaalset krediidi kulukuse määra, mis 02.11.2022 oli 48,90%.

7. Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks hageja väited krediidilimiidi kasutusse võtmise

ning selle jäägi kohta.

8. Vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise osas on hageja esile toonud, et

krediitkaardilepingu sõlmimise eel hinnati hageja väitel kostja krediidivõimelisust ja

finantsolukorda laenutaotluses esitatud andmete, kostja pangakonto väljavõtte (periood

06.05.2022–02.11.2022) ning avalike andmebaaside (Taust.ee ja Creditinfo.ee) alusel.

Krediidiandja tuvastas kostja pangakonto väljavõtte alusel, et kostja keskmine töötasu laenu

taotlemisele eelneval kuuel kuul oli 872,77 eurot ning kostja muud kohustused olid kokku 300

eurot. Majapidamiskuludeks arvestati 395 eurot. Sõlmitava lepingu kuumakse oli 29,27 eurot

ja pärast kuumakse tasumist jäi kostjal vaba raha 148,50 eurot (872,77-300,00-395,00-29,27).

Kogutud andmeid analüüsides ei tekkinud krediidiandjal kahtlust saadud andmete õigsuses ja

krediidiandja jõudis järelduseni, et kostja on krediidivõimeline ja suuteline tasuma oma

igakuisest sissetulekust 29,27 euro suuruseid kuumakseid.

9. Kohus loeb need väited kostja poolt omaks võetuks. Kohtul ei ole vastutustundliku

laenamise kohustuse täitmise kohta esitatud hageja selgituste põhjal alust asuda seisukohale,

et krediidiandjal pidi kogutud andmete analüüsi alusel tekkima kahtlus, et kostja ei suuda

lepinguga võetud kohustusi täita.

10. Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks hageja väite, et Placet Group OÜ loovutas nõude

aluseks olevast lepingust tulenevad nõuded hagejale ning kostjat on sellest teavitatud

(kohtuotsuse p 2.3).

11. Hageja väitel on kostjal tasumata põhivõlg 423,90 eurot. Kohus loeb kostja poolt omaks

võetuks kohtuotsuse punktides 2.2 ja 2.4 toodud hageja faktiväited põhivõla tasumise,

maksetega viivitusse jäämise ja lepingu ülesütlemise teate saatmise kohta. Hageja väitel luges

krediidiandaja lepingu erakorraliselt üles öelduks 25.08.2023. Otsuse tegemise ajaks on

möödunud ka viimase osamakse tasumise tähtaeg, arvestades ka kostjale võimaldatud

maksepuhkust. Tagastamata laenusumma tasumise nõue on seega muutunud sissenõutavaks

ning kohus mõistab selle kostjalt välja.

12. Hageja on välja toonud, et lepingu alusel arvestas krediidiandja intressi 33,78% aastas

lähtudes tegelikust päevade arvust kalendrikuus ja 360-päevasest aastast. Hageja väitel on

kostjal tasumata intress perioodi 10.06.2023–25.08.2023 eest kokku 40,33 eurot. Hageja on

15.04.2024 hagi täpsustuses esitanud ka täpse intressiarvestuse. Kohus loeb kostja poolt

omaks võetuks hageja väited intressikokkuleppe ja intressi tasumata jätmise kohta ning

mõistab tasumata intressi kostjalt välja.

13. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise lepingus kokkulepitud intressiga võrdses

määras, s.o 33,78% aastas, alates lepingu ülesütlemisest kuni põhivõla tasumiseni, kuid kokku

koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Hagi esitamise

ajaks oli sissenõutavaks muutunud viivis (perioodi 26.08.2023–28.02.2024 eest) 73,30 eurot.

Kohus rahuldab hageja viivisenõude.

14. Hageja palub kostjalt välja mõista ka sissenõudmiskulud 30 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 1

kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja

nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas

kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest

nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja

nõue on kuni 500 eurot.

Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks hageja väite, et hageja saatis kostjale

meeldetuletuskirjad kuupäevadel 07.09.2023, 04.10.2023 ja 13.12.2023. Meeldetuletuskirjade

saatmise vahe on enam kui 7 päeva. Lisaks nõuab hageja muude makseviivitusega seotud

kulude hüvitamist (nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud, kontaktandmete otsingu

ja päringu kulud, võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja

vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel, võlgnikule tehtavate kõnede kulud,

võlanõude avaldamisega tehtud kulud).

Kohus peab põhjendatuks sissenõudmiskulude hüvitamist kolme tasulise meeldetuletuskirja

saatmise eest ning jätab rahuldamata sissenõudmiskulude nõude muude makseviivitusega

seotud kulude osas. Kohus märgib, et nt nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud

ning kontaktandmete otsingu ja päringu kulud sisalduvad vähemalt osaliselt juba

meeldetuletuskirjade saatmise kuludes ja täiendavate kulude tekkimist iga võla

sissenõudmisel ei saa eeldada. Hageja on hagis esitanud makseviivitusega seotud kulude

tüüploetelu (mis kordub hageja esitatavates sarnastes hagides), välja toomata, milliseid

toiminguid hageja konkreetse võlanõude sissenõudmiseks lisaks meeldetuletuskirjade

saatmisele reaalselt tegi. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel välja

mõista sissenõudmiskulud 25 eurot.

15. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega osaliselt VÕS § 396 lg 1, VÕS § 397 lg 1, § 101 lg

1 punktide 1 ja 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1 ja § 1132 lg 2 p 1 alusel.

Menetluskulud

16. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud

pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163

lg 1 kohaselt menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt

hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi

kanda. Arvestades, et kohus rahuldab hagi valdavas ulatuses ning jätab rahuldamata

marginaalses osas (0,7% ulatuses hagi hinnast), jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

17. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja (dtl 85), millest nähtuvalt on hageja

menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 175 eurot, maksekäsu

kiirmenetluse kulud 20 eurot ja õigusabikulud 338 eurot (2 töötundi tunnihinnaga 169 eurot

ilma käibemaksuta). Hageja palub kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest

alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

18. Kohtute Infosüsteemi andmetel on hageja asjas tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu

175 eurot. Riigilõivu tasumine on kohtu poolt kontrollitud ning tegemist on põhjendatud

menetluskuluga. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud

hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 175 eurot.

19. TsMS § 4842 alusel on põhjendatud maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot.

20. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses. Hageja lepinguline esindaja on teinud järgmised tasustatud toimingud:

täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja

koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule (2 tundi).

Kohtu hinnangul on esindaja ajakulu põhjendatud.

Hagejat esindas menetluses TsMS § 218 lg 1 p 2 tingimustele vastav lepinguline esindaja,

magistrikraadiga õigusteadmistega isik. Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks

on kohtupraktikas peetud 60–100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks (TlnRnKo

28.09.2023, nr 2-22-15592, p 60). Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks

menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase

õigusteenuse eest makstavat tasu (RKTKm 13.11.2013, 3-2-1-115-13, p 25).

Kohus leiab, et hageja esindaja märgitud teenustasu 169 eurot tund ilma käibemaksuta tuleb

käesolevas asjas lugeda ebamõistlikult kõrgeks. Arvestades praeguse tsiviilasja olemust,

vaidluse vähest keerukust ja hageja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, on esindaja taotletud

tunnitasu suurus kohtu hinnangul ülepaisutatud. Kohus on seisukohal, et kostja esindaja

tunnitasu on ülemäärases suuruses võrreldes kohtupraktikas heakskiidetud Eesti Advokatuuri

liikmeks mitte oleva lepingulise esindaja tunnitasuga. Tegemist on hageja põhitegevuse

standardse vaidlusega. Lähtudes mh mõistlikest turuhindadest ja kohtupraktikast, on

põhjendatud tunnitasumäär kohtu hinnangul 120 eurot. Seega on hagimenetluses kantud

õigusabikulud põhjendatud 240 euro ulatuses (2×120).

21. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista kokku

435 eurot (175 + 20 + 240) ning menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

22. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt

võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg-s 4 on sätestatud, et menetluskulude

kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

Kohtulahendi kättetoimetamine ja täitmine

23. Tagaseljaotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS §

317 lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva

möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

24. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel ilma

tagatiseta viivitamata täidetavaks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Helina Mark

kohtunik