2-25-3730/9 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

2-25-3730

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

2-25-3730

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. mai 2025, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Olev Mihkelson

Kohtuasi

Kohtla-Järve linn, Kasteheina tn 5 korteriühistu hagi V. T.

ja Kohtla-Järve linna (Kohtla-Järve Linnavalitsuse kaudu)

vastu ühisvara jagamise nõudes.

Hagihind 3500 eurot.

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

Kostja I:

Kostja II:

Kohtla-Järve linn, Kasteheina tn 5

korteriühistu (registrikood: 80003395,

asukoht Kasteheina 5-X, 31024

Kohtla-Järve,

e-post: XXX),

lepinguline esindaja: M. F. (e-post:

XXX)

V. T. (isikukood: XXX, viimane

tedaolev elukoht XXX, tegelik

elukoht teadmata, andmed arhiivis)

Kohtla-Järve linn (Kohtla-Järve

Linnavalitsuse

kaudu,

registrikood 75001017, asukoht

Keskallee 19, 30395 Kohtla-

Järve, e-post: linnavalitsus@kjlv.ee

)

RESOLUTSIOON

1. Kohtla-Järve linn, Kasteheina tn 5 korteriühistu hagi V. T. ja Kohtla-Järve linna

(Kohtla-Järve Linnavalitsuse kaudu) vastu ühisvara jagamise nõudes rahuldada.

2. Lõpetada Kohtla-Järve linna ja V. T. ühisomand korteriomandile, asukohaga XXX

(Tartu Maakohtu kinnistusosakonda kantud registriosa nr. XXX) ning jagada

Kohtla-Järve linnale ja V. T.le kuuluv korteriomand, asukohaga Kasteheina tn 5-

47, Kohtla-Järve linn (Tartu Maakohtu kinnistusosakonda kantud registriosa nr.

XXX) alljärgnevalt:



½ (üks kahendik) mõttelist osa kinnistust registriosa numbriga XXX kuulub

Kohtla-Järve linna kaasomandisse;



½ (üks kahendik) mõttelist osa kinnistust registriosa numbriga XXX kuulub

V. T. kaasomandisse.

3. Jätta hageja Kohtla-Järve linn, Kasteheina tn 5 korteriühistu menetluskulud kostja

V. T. kanda ja välja mõista V. T.lt Kohtla-Järve linn, Kasteheina tn 5

korteriühistu kasuks menetluskulud (riigilõiv) 420 eurot.

4. Kostjate menetluskulud jätta kostjate endi kanda.

5. Saata kohtuotsus menetlusosalistele teadmiseks.

6. Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale V. T.le kätte väljaande Ametlikud

Teadaanded kaudu. Lugeda käesolev kohtuotsus kostjale V. T.le avalikult

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel kohtuotsuse resolutsiooni väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle

apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada

apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel

tekkinud kulusid ei hüvitata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohtusse saabus 10.03.2025 Kohtla-Järve linn, Kasteheina tn 5 korteriühistu hagi V.

T. ja Kohtla-Järve linna (Kohtla-Järve Linnavalitsuse kaudu) vastu ühisvara jagamise nõudes.

Esitatud hagiavalduse kohaselt, majas aadressil Kasteheina 5 on loodud ja toimib Kohtla-

Järvelinn, Kasteheina tn 5 korteriühistu (registrikood: 80003395). Kasteheina 5 asub korter nr

X. Vastavalt Kinnistusraamatu andmetele on korteri omanikeks Kohtla-Järve linn ja V. T..

Korteriomand on Kohtla-Järve linna ja V. T. ühisomandis ja poolte osad on jagamata.

02.05.2023.a. pöördus hageja kohtusse võla väljamõistmiseks, mis tekkis V. T. ühel

kaasomanikest. Tsiviilasja number 2-23-118166. V. T. elas korteris. Ei maksnud tarbitud

kommunaalteenuste ja korteriühistu funktsioneerimisega seotud kulusid (hooldustasu,

remondifond, vesi, soojus, elekter). 17.06.2023.a. rahuldas Viru Maakohus oma

kohtumäärusega tsiviilasjas nr. 2-23-118166 korteriühistu nõuded ja kohustas võlgnikku V. T.t

hüvitama võlasumma ja tsiviilasjas kantud kohtukulud. Viru Maakohtu kohtumäärus jõustus

18.08.2023.a.

18.08.2023.a pöördus Kohtla-Järve linn, Kasteheina tn 5 Jõhvi kohtutäituri Natalja Malahhova

poole ja esitas täitmisavalduse. Algatatud täitemenetluse käigus (täiteasja nr XXX) tuvastas

kohtutäitur, et võlgnikul V. T.l puuduvad sissetulekuallikad, hoiused, millede arvel oleks

võimalik täita kohtumäärust. Varast oli võlgnikul vaid aadressil XXX asuv korteriomand, mis

on Kohtla-Järve linna ja V. T. ühisomandis. Mistõttu ainsaks viisiks, kuidas oleks võimalik täita

kohtumäärust ja nõuda võlgnikult sisse raha, oleks aadressil XXX linn asuva korteriomandi

müük. 27.08.2024.a. teatas kohtutäitur Natalja Malahhova hagejale, et seoses kehtivas

seadusandluses olevate piirangutega (TMS § 138 lg 2) ei ole võlgniku V. T. osa võimalik müüa.

Vaatamata teise omaniku – Kohtla-Järve linna nõusolekule. Kohtla-Järve Linnavalitsus maksab

korteri eest vaid ½ igakuistest arvetest. V. T. korteri eest ei maksa ja korteris praktiliselt ei käi.

Mis tähendab, et linn kannab vaid pool ühisomandi kuludest. Alates 02.05.2023.a., mil KÜ

Kasteheina 5 pöördus avaldusega kohtusse, kannab ülalpidamiskulusid vara teise poole eest

korteriühistu. Seisuga 31.01.2025.a. moodustab V. T. uus võlgnevus korteriühistu ees 921,72

eurot.

Seoses sellega ja juhindudes TMS § 14 lg 2 ja § 138 lg 2 sätetest, pöördub KÜ Kasteheina 5

kohtusse avaldusega jagada Kohtla-Järve linn ja V. T. ühisomand korteriomandiks aadressil

XXX. Kohtla-Järve linn, Kasteheina tn 5 korteriühistu leiab, et kujunenud olukorras on see

ainus viis, kuidas oleks täitemenetluse nr. XXX raames võimalik täita Viru Maakohtu

kohtumäärust tsiviilasjas nr. 2-23-118166. Ja nimelt välja mõista korteriühistu ees olev

võlgnevus.

2. 12.03.2025 määrusega võttis kohus hagi menetlusse ja andis kostjatele tähtaja hagile

vastamiseks.

3. Kostja, Kohtla-Järve linna esindaja esitas 04.04.2025 kohtule vastuse, milles nõustus hagiga.

Menetluskulud tuleb jätta kostja V. T. kanda. Kostja leiab, et asja on võimalik lahendada

kompromissiga, samuti on kostja nõus kirjaliku menetlusega.

4. Kostja V. T. kohtule vastust/vastuväiteid ei esitanud. Hagimaterjalid on kostjale

kättetoimetatavad e-toimiku AET vahendusel alates 12.03.2025, kostja ei ole dokumentide

kättesaamist kinnitanud. Kostjal registrijärgne elukoht Eestis puudub, rahvastikuregistri kohaselt

on andmed arhiivis. Kohtla-Järve Linnavalitsuse 09.04.2025 vastuse kohaselt puuduvad neil

andmed V. T. kohta. Tema tegelik elu- ja viibimiskoht on teadmata.

Seoses sellega, et kostja V. T. tegelik asukoht oli teadmata, toimetati hagimaterjalid kostjale

kätte avalikult, avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 14. aprillil 2025.a. Kostjale selgitati

hagimaterjalide kättesaamise ja kohtule vastamise võimalust. Vastuse esitamise tähtaeg oli

20.05.2025. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

5. Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja kostja Kohtla-Järve linna vastusega hagile, ning uurinud

tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja

kuulub rahuldamisele.

6. Vaidlust ei ole selles, et kostjatele kuulub korteriomand XXX linn (Tartu Maakohtu

kinnistusosakonda kantud registriosa nr. XXX). Kinnistusregistri väljavõtte kohaselt on

korteriomand kostjate ühisomandis. Kohtutäitur N. Malahhova 27.08.2024 tõendist nähtub, et

kohtutäituri menetluses on Kohtla-Järve linn, Kasteheina tn 5 korteriühistu nõue V. T. vastu

1105,85 euro nõudes ning et võlgniku ainsaks varaks on ühisomandis olev korteriomand, samas

puudub täitedokument, mis võimaldaks pöörata nõuet ühisvarale. Nõue on täies ulatuses

rahuldamata.

7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne

õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu

vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste

tõenditega neid asjaolusid tõendab.

8. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 70 lg 6 ja § 77 lg 2 kohaselt saab ühisomandis olevat asja jagada

selliselt, et asi jagatakse omanike vahel reaalosadeks, asi antakse ühele või mitmele

ühisomanikule, pannes kohustuse maksta teisele ühisomanikule välja tema osa rahas, müüa asi

avalikul või ühisomandike vahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada ühisomandike

vahel vastavalt nende osa suurusele. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 14 lg 2 sätestab, et

sissenõudja võib nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist.

9. Kostja Kohtla-Järve linn nõustus ühisvara jagamisega/kaasomandi lõpetamisega. Kostja V.

T. vastust/vastuväiteid kohtule ei esitanud, seega eeldab kohus, et kostjal puuduvad vastuväited

hagi osas.

10. Ülaltoodust lähtuvalt rahuldab kohus hagi täies ulatuses, lõpetades Kohtla-Järve linna ja V.

T. ühisomandi korteriomandile, asukohaga XXX linn (Tartu Maakohtu kinnistusosakonda

kantud registriosa nr. XXX) ning jagades Kohtla-Järve linnale ja V. T.le kuuluva korteriomandi,

asukohaga XXX linn (Tartu Maakohtu kinnistusosakonda kantud registriosa nr. XXX)

alljärgnevalt: ½ (üks kahendik) mõttelist osa kinnistust registriosa numbriga XXX kuulub

Kohtla-Järve linna kaasomandisse; ½ (üks kahendik) mõttelist osa kinnistust registriosa

numbriga XXX kuulub V. T. kaasomandisse.

Menetluskulud

11. TsMS § 173 lg 1, 2 kohaselt, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses,

millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita

menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja

menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud

menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused

kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis

märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus

menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus rahuldab hagi, tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta nende

põhjendatud ulatuses kostja kanda.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis,

kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

12. Hageja menetluskulud on riigilõiv 420 eurot, õigusabikulude suurust ei ole hageja

märkinud, ka ei ole hageja esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, seega eeldab kohus, et

hagejal puuduvad muud hüvitamisele kuuluvad menetluskulud. Hageja palus menetluskulud

välja mõista kostjalt V. T.lt.

Kostja Kohtla-Järve linn palus jätta hageja menetluskulud kostja V. T. kanda. Kostja kohtule

menetluskulude nimekirja ei esitanud.

13. Kohus leiab, et on põhjendatud jätta hageja menetluskulud kostja V. T. kanda.

Seega kuulub kostjalt V. T.lt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu (riigilõiv) 420 eurot.

Kostjate menetluskulud jätab kohus kostjate endi kanda.

14. TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada

määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma

kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Olev Mihkelson

Kohtunik