1-24-582/44 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

26. mail 2025. a, Tallinnas

Kriminaalasja number

1-24-582

Kohtukoosseis

Janika Kallin, Orvi Koik ja Inna Ombler

Kriminaalasi

Janar Kase süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 424

lg 2 järgi lühimenetluses

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 5. märtsi 2025. a otsus

Apellandid

süüdistatav Janar Kase ja tema kaitsja

Süüdistatav

Janar Kase, isikukood 38109254210, ülejäänud

isikuandmed maakohtu otsuses tlk 180

Prokurör

Triin Tumala

RESOLUTSIOON

Jätta süüdistatava Janar Kase ja tema kaitsja apellatsioonid läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Tallinna

Ringkonnakohtule alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast

kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise

õigus advokaadist kaitsja vahendusel.

Maakohtu otsus.

1. Pärnu Maakohus tunnistas J. Kase 5. märtsi 2025. a otsusega süüdi KarS § 424 lg 2 järgi

ning karistas teda vangistusega 1 aasta ja 3 kuud. Mõistetud karistust vähendati KrMS § 238

lg 2 alusel, sest kohus lahendas kriminaalasja lühimenetluses.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendati J. Kasele eelmise, Pärnu Maakohtu 28. juuni 2023. a

otsusega nr 1-22-4309 mõistetud vangistust 2 aastat 4 kuud 3 päeva uue kohtuotsusega

mõistetud karistuse 10 kuu pikkuse vangistuse võrra ning J. Kasele mõisteti liitkaristuseks 3

aastat 2 kuud 3 päeva vangistust.

Lisaks põhikaristusele kohaldati J. Kase suhtes lisakaristust ja temalt võeti KarS §-de 424 lg 3

ja 50 lg 1 p 3 alusel ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 aastaks.

Maakohus põhjendas J. Kasele mõistetud põhikaristust kokkuvõtlikult nii.

2. J. Kasele esitati KarS § 424 lg 2 järgi süüdistus kahes episoodis (toime pandud 13. juunil

2022. a ja 8. juunil 2023. a) ja tema süü on tõendatud. Karistust raskendavaid asjaolusid ei

ole. Karistust kergendavaks asjaoluks on KarS § 57 lg 1 p 3 alusel puhtsüdamlik kahetsus.

J. Kaset on varem kriminaalkorras karistatud:

-

Pärnu Maakohtu 3. oktoobri 2019. a otsusega KarS §-de 424 lg 1, 121 lg 2 p 2, 3 ja 263

lg 1 järgi liitkaristusega 2 aastat vangistust, mis jäeti KarS § 74 lg 1, 3 alusel täies

ulatuses tingimuslikult täitmisele pööramata juhul, kui Janar Kase ei pane 3 aasta jooksul

toime uut tahtlikku kuritegu;

-

Pärnu Maakohtu 12. mai 2020. a otsusega KarS § 3891 lg 1 järgi vangistusega 2 aastat 6

kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel loeti kergem karistus s.o Pärnu Maakohtu

03.10.2019 otsusega 1-19-4023 mõistetud vangistus 2 aastat kaetuks raskema karistusega

2 aastat 6 kuud vangistust. Liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 6 kuud vangistust, mis jäeti

KarS § 74 lg 1, 3 alusel tingimisi täitmisele pööramata, kui Janar Kase ei pane 3 aasta

pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu;

-

Pärnu Maakohtu 28. juuni 2023. a otsusega tunnistati Janar Kase süüdi KarS § 209 lg 2 p

3 - KarS § 22 lg 3 ja KarS § 25 lg 2 järgi. KarS § 65 lg 1 ja 64 lg 1 alusel loeti mõistetud

karistus kaetuks Pärnu Maakohtu 12. mai 2020. a otsusega mõistetud kandmata

karistusega, s.o vangistusega 2 aastat, 4 kuud 3 päeva ning jäeti see KarS § 74 lg 1 ja lg 3

alusel tingimisi kohaldamata 3 aastase katseajaga alates 12.05.2020. a.

J. Kase pani seega uue kuriteo toime katseajal ning see näitab, et tingimuslik vangistus pole

täitnud oma eesmärki. Eraldi väärib välja toomist fakt, et järjekorras teise episoodi pani J. Kase

toime pärast seda, kui esimene episood oli juba saadetud menetlemiseks kohtule. Kriminaalasjas

tuvastatud asjaolude põhjal võib järeldada, et süüdistatav asub mootorsõidukit juhtima siis, kui

ise tahab ning teeb seda täie teadmisega ka siis, kui ta on eelnevalt alkoholi tarvitanud.

Kahetsuse tõttu võib mõistetav karistus jääda KarS § 424 lg 2 sanktsiooni alumisse

kolmandikku.

Mõistetud vangistus tuleb J. Kasel reaalselt ära kanda. Seda peab vajalikuks ka süüdistatavaga

katseajal kokku puutunud kriminaalhooldaja.

3. Maakohus tegi 5. märtsil 2025. a kuulutatud kohtuotsuse motiivid kättesaadavaks 20.

märtsil 2025. a.

Süüdistatava ja kaitsja apellatsioonid.

4. Maakohtu otsuse vaidlustasid süüdistatav J. Kase ja tema kaitsja.

5. Süüdistatav taotleb Pärnu Maakohtu 5. märtsi 2025. a otsuse osalist tühistamist. Apellant

pole rahul talle mõistetud reaalse vangistusega ning leiab, et see tuleks asendada järgmiste

meetmetega:

-

kohustuslik sõltuvusravi meditsiinilise järelevalve all;

-

kriminaalhooldaja järelevalve määratud katseajal;

-

osalemine sotsiaalprogrammides ja käitumisteraapias.

5.1 J. Kase on seisukohal, et vangistuse asendamine ravi ja järelevalvega täidab karistuse

eesmärgid efektiivsemalt kui reaalne vangistus. Korduv joobes juhtimine on tingitud

pikaajalisest sõltuvushäirest, mis vajab ravi. Ta on selleks valmis ja motiveeritud. Samuti on

ta nõus alluma kriminaalhooldaja järelevalvele. Vangistus süvendaks sõltuvust ja tõrjutust,

vajalikud muutused kaasneks ainult sõltuvusraviga. Ta on juba asunud oma sõltuvushäirega

aktiivselt tegelema. KarS §-des 75 ja 691 ning sätestatu toetab võimalust asendada vangistus

ravi ja käitumiskontrolliga ning sõltuvusprobleemide korral on KrMS § 671 alusel võimalik

vangistus ka edasi lükata.

5.2 J. Kase tõendab oma väiteid ravitava sõltuvushäire ja sellega tegelema asumise kohta

apellatsioonile lisatud SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja SA Pärnu Haigla tõenditega ja

Terviseportaali väljavõtetega ning e-kirjaga.

6. J. Kase kaitsja palub tühistada maakohtu otsus osaliselt, osas millega J. Kasele mõisteti

vangistuseks liitkaristus 3 aastat 2 kuud 3 päeva. Apellant taotleb süüdistatavale leebema

karistuse mõistmist ning leiab, et karistuse võib jätta uuesti tingimisi kohaldamata.

Süüdistatav on kinnitanud, et ta on nõus alluma täiendatavatele programmidele ja

kontrollnõuetele.

Ringkonnakohtu seisukoht.

7. Kolleegium leiab, et nii J. Kase kui ka tema kaitsja apellatsioonid tuleb jätta läbi vaatamata

järgmistel põhjustel.

8. Esiteks ei ole ringkonnakohtul võimalik vastu võtta ja arvestada süüdistatava

apellatsioonile lisatud tõendeid, sest nende vastuvõtmist takistab eelkõige süüdistatava enda

valitud menetlusliik. J. Kase nõustus asja lahendamisega lühimenetluses ning kooskõlas

KrMS § 233 lg-ga 1 lahendatakse kriminaalasi ainult toimikus oleva materjali põhjal. Kehtiva

kohtupraktika järgi on tõendite lisamine lühimenetluses välistatud ka apellatsioonimenetluses

(nt RKKKo nr 3-1-1-91-07 p 7; 3-1-1-79-10 p 10.1).

9. Teiseks on õiguslikult asjakohatu J. Kase taotlus asendada vangistus sõltuvusravi ja

käitumiskontrolliga. Seda ei võimalda juba J. Kasele mõistetud liitkaristuse - 3 aasta 2 kuu 3

päeva vangistust – pikkus. Kooskõlas KarS § 691 lg 1 võib elektroonilise valvega asendada

kuni 1 aasta pikkuse vangistuse ning KarS § 692 lg 1 võib sõltuvusraviga asendada vangistuse

6 kuud kuni 2 aastat. Süüdimõistetu ravivajaduse kohta märgib ringkonnakohus, et sõltuvusest

vabanemiseks on vanglas olemas vastavad sotsiaalprogrammid. J. Kase viide KrMS §-le 671

jääb arusaamatuks, sest norm reguleerib tunnistaja esindajasse puutuvaid küsimusi.

10. Kaitsja apellatsioonil puudub edulootus. Kehtiva kohtupraktika järgi pole kergekäeline

sekkumine maakohtu poolt mõistetud karistuse liigi ja määra valikusse põhjendatud ning seda

võib teha üksnes juhul, kui edasikaebemenetluses tuvastatakse selge materiaal- või

menetlusõiguslik rikkumine, sellel konkreetsel eksimusel on olnud vahetu toime kohtu

siseveendumuse kujunemisele ja see on toonud kaasa süüteo raskusele või süüdimõistetud

isikule selgelt mittevastava karistuse mõistmise (nt RKKKo nr 1-19-4150 p 27). Arvestades

nii kehtivat kohtupraktikat kui ka vaidlustatud otsuses ja apellatsioonis sisalduvaid argumente,

ei pea kolleegium vajalikuks maakohtu otsustust karistuse osas revideerida. Liitkaristuse

juures oli üheks liidetavaks sanktsiooni alumisse kolmandikku jääv karistus, mis on maakohtu

tuvastatud asjaolusid silmas pidades niigi leebe. Süüdimõistetu karistusandmeid ja talle

mõistetud liitkaristuse pikkust silmas pidades ei näe kolleegium kehtiva seaduse ja

kohtupraktika valguses muud võimalust kui seda, et J. Kasel tuleb talle mõistetud vangistus

reaalselt ära kanda.

11. Eeltoodut silmas pidades ja juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 jätab kohtukolleegium esitatud

apellatsiooni läbi vaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/