3-25-1532/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-1532

Määruse kuupäev

26. mai 2025

Kohtunik

Kadri Palm

Kohtuasi

Jaak Reinomäe (Reinomägi) riigi õigusabi taotlus

RESOLUTSIOON

Jätta Jaak Reinomäe riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD JA MUUD SELGITUSED

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates

määruse kättesaamisest. Määrus toimetatakse kätte taotlejale.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. Viru Vangla vahistatu Jaak Reinomägi esitas 21. mail 2025 Tartu Halduskohtule taotluse

kaitsja saamiseks. Taotluse kohaselt on taotlejal vaja tegeleda oma kriminaalasjaga ning

ligemale 50 haldusasjas vajavad dokumendid vastuvõtmist, kuid taotlejal ei ole võimalik oma

haldusasjadega tegeleda. Taotleja on teadlik, et kõik haldusasjades tehtud lahendid rikuvad

taotleja õigusi ja on seadusevastased. Taotleja palub endale määrata kaitsja, mis võimaldaks

taotlejal sellises olukorras kasutada tahvlit taotlejale vajalikus asjas. Taotleja selgitas, et

kaitsjat vajab ta just haldusasjas.

2. Kohus mõistab, et J. Reinomägi on esitanud riigi õigusabi taotluse talle esindaja

määramiseks haldusasjades, milles tal on vajalik e-toimiku vahendusel võtta vastu kohtu

edastatud dokumente (riigi õigusabi seadus (RÕS) § 4 lg 3 p 5). Taotluse lahendamine on

seega halduskohtu pädevuses (RÕS § 10 lg 2).

3. RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku

seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või

suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda

pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 7 lg 1 p 1 aga sätestab, et riigi

õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s

1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, siis sellisel juhul isiku majanduslik

seisund asja otsustamist ei mõjuta.

4. Kohus on seisukohal, et taotleja puhul on tegemist isikuga, kes on võimeline ise enda

õigusi kaitsma.

5. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on J. Reinomägi aastate jooksul esitanud märkimisväärse

hulga kaebusi, määruskaebusi ja taotlusi erinevatele kohtutele ja erinevates kohtuastmetes

ning seda juba ajal, mil vanglates ei olnud tahvelarvuteid kasutusel. Eelnevates

kohtumenetlustes osalemistega, erinevate taotluste esitamisega ja edasikaebeõiguse

kasutamisega on kohtu hinnangul tõendatud, et taotleja on võimeline ise oma õigusi kaitsma.

Kohtule ei nähtu esitatud taotlusest selliseid asjaolusid, millele tuginedes saaks öelda, et

taotleja ei ole halduskohtumenetlustes ise võimeline kaitsma oma õigusi. Eelnevat ei muuda

ka asjaolu, et kohtud ei ole taotleja riigi õigusabi taotlusi rahuldanud ega see, et taotleja ei saa

probleemideta e-toimikut kasutada. Juhul, kui taotlejal on probleemid e-toimiku

kasutamisega, saab ta sellest kohut teavitada.

6. Samuti ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et taotleja peab omama juriidilist haridust

või kasutama oma õiguste kaitseks õigusalaste teadmistega isiku abi. Tulenevalt

uurimisprintsiibist on halduskohtul kohustus välja selgitada menetletavas asjas olulise

tähendusega asjaolud ja vajaduse korral kohustus koguda selleks tõendeid oma algatusel.

Seega on tulenevalt uurimisprintsiibist kohtul haldusasjades kohustus kaebajat suunata ja

abistada.

7. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et riigi õigusabi määramine ei ole antud juhul

põhjendatud ning taotlus tuleb RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel jätta rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

2