2-23-14752/22 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Peeter Pällin, Kairi Piirisild ja Neve Uudelt

Määruse tegemise aeg ja koht

26.05.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-14752

Kohtuasi

Q.O avaldus täitemenetluse peatamiseks

täiteasjas nr /number/

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 19.12.2023. a määrus (avalduse

läbivaatamata jätmine, menetluse lõpetamine ja

menetluskulud)

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Q.O määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

määruskaebuse menetlemisel

Avaldaja Q.O (isikukood XXX)

Puudutatud isik Gatsby OÜ (registrikood

10100978), lepinguline esindaja vandeadvokaat

Kadi Saluste

Puudutatud isik kohtutäitur Elin Vilippus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 19.12.2023. a määrus muutmata.

2-23-14752

2. Jätta Q.O 23.01.2024. a määruskaebus (määruskaebuse p-d 1.1-1.3)

rahuldamata.

3. Jätta määruskaebuse menetlemise kulud Q.O kanda.

4. Määrata Gatsby OÜ menetluskulud rahaliselt kindlaks ning mõista Q.O-lt

Gatsby OÜ kasuks välja menetluskulud 180 eurot.

5. Mõista Q.O-lt Gatsby OÜ kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt

mentluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

määruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punktide 1–3 peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva

jooksul määruse kättesaamisest. Muus osas ei ole määrus vaidlustatav.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Q.O (avaldaja) esitas 17.10.2023 Harju Maakohtule avalduse menetluse peatamiseks

täiteasjas nr /number/. Avaldaja hinnangul on täitemenetlus tema suhtes ebaõiglane

(täitemenetluse seadustik (TMS) § 45) ning täitur ei ole menetluses erapooletu. Avalduse

kohaselt tuleb täitemenetlus peatada, kuna avaldaja esitas kohtutäituri taandamise taotluse.

2. Gatsby OÜ (puudutatud isik, sissenõudja) palus jätta avalduse läbi vaatamata, jätta

puudutatud isiku menetluskulud avaldaja kanda ning mõista avaldajalt välja menetluskulud

846 eurot.

3. Kohtutäitur palus jätta avalduse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Kohtutäituri

hinnangul ei esine aluseid tema taandamiseks.

4. Puudutatud isik esitas 30.11.2023 taotluse menetluse lõpetamiseks. Taotluse kohaselt

lõpetas kohtutäitur 29.11.2023. a otsusega täitemenetluse täiteasjas nr /number/, kuna nõue

täideti.

5. Avaldaja esitas 15.12.2023 tasaarvestusavalduse juhuks, kui menetluskulud jäävad avaldaja

kanda. Tasaarvestusavalduses leidis avaldaja, et kuna puudutatud isik oli täitemenetluses

sissenõudjaks tühise nõude loovutamise tehingu aluse, siis ei ole ta õigustatud isik, kellele

nõue täita. Seega on ta saanud täitemenetluses võlgniku arvel õigusliku aluseta rahalise hüve.

Avaldaja kinnisasi võõrandati puudutatud isiku nõude tõttu alusetult ning võõrandamise

tulemi sai puudutatud isik. Seega tuleb puudutatud isiku menetluskulude hüvitamise nõue

avaldaja nõudega puudutatud isiku vastu tasaarvestada.

Maakohtu määrus ja põhjendused

6. Harju Maakohus jättis avalduse 19.12.2023. a määrusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 423 lg 2 p-i 2 alusel läbi vaatamata ning lõpetas menetluse. Menetluskulud jättis

maakohus TsMS § 168 lg 2 kohaselt avaldaja kanda, määras need rahaliselt kindlaks ning

mõistis avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja menetluskulud 846 eurot. Maakohus määras,

et menetluskuludelt tuleb tasuda nende tasumisega viivitamise korral seadusjärgses määras

viivist.

2-23-14752

6.1. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb avaldus jätta läbi vaatamata ning menetlus

lõpetada, kuna avaldus ei ole esitatud avaldaja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks või

eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui avaldusega ei ole võimalik avaldaja

taotletud eesmärki saavutada. Täitemenetlus täiteasjas nr /number/ on kohtutäitri 29.11.2023.

a otsusega lõpetatud.

6.2. Maakohus määras puudutatud isiku menetluskulud rahaliselt kindlaks. Menetluskulude

nimekirja kohaselt olid puudutatud isiku menetluskulud kokku 846 eurot. Lepinguline

esindaja osutas teenuseid tunnihinngaga 180 eurot. Maakohus pidas teenuste tunnitasu määra

põhjendatuks. Lepinguline esindaja tegi järgmised toimingud: 09.11.2023 – materjalide

analüüs, päring kohtule (1 tund); avalaja 20.10.2023. a seisukoha analüüs, seisukoha

koostamine, kliendiga suhtlemine, dokumendi kohtule esitamine (3,7 tundi). Maakohus leidis,

et lepingulise esindaja ajakulu 4,7 tundi on mõistlik ja põhjendatud ning vastab tsiviilasjas

esitatud dokumentide sisule ja mahule.

6.3. Avaldaja esitatud tasaarvestusavalduse osas leidis maakohus, et kuna põhiavaldus jäi läbi

vaatamata, tuleb läbi vaatamata jätta ka tasaarvestusavaldus. Tasaarvestusavalduse

läbivaatamine eeldab tõendite sisulist hindamist. Avaldaja võib esitada sissenõudja vastu

tasaarvestusavalduse väljaspool praegust menetlust.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

7. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse

resolutsiooni p-d 2–3 tühistada. Alternatiivselt lugeda puudutatud isiku menetluskulud

avaldaja nõudega tasaarvestatuks osas, milles need jäid avaldaja kanda. Avaldaja palus

tagastada avalduse läbivaatamata jätmise tõttu avalduselt tasutud riigilõivu 50 eurot. Samuti

palus avaldaja tagastada esialgse õiguskaitse taotlustelt tasutud riigilõivud (2×70 eurot).

7.1. Määruskaebuse väitete kohaselt on maakohus praeguses asjas ekslikult kohaldanud

menetluskulude jaotusele TsMS § 168 lg-t 2, kuigi oleks pidanud TsMS § 174 lg 8 kohaselt

kohaldama menetluskulude jaotusele hagita menetluse sätteid. Maakohus ei oleks saanud

praeguse0l juhul kohaldada ka TsMS § 172 lg-t 1, mille kohaselt kannab menetluskulud isik,

kelle huvides lahend tehakse. TsMS § 172 ei sätesta, kelle kanda jäävad menetluskulud, kui

avaldus jääb läbi vaatamata.

7.2. Maakohus ei analüüsinud õigusabi kulude põhjendatust ning ei võtnud menetluskulude

kindlaksmääramisel arvesse vaidluse liiki, asjaolusid ja keerukust, samuti

menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Maakohtu siseveendumuse kujunemine ei ole loogiline

ja jälgitav.

7.3. Menetluskulude avaldaja kanda jätmine on põhjendamatu, kuna maakohus lähtus valest

menetlusõiguse normist ning ei kohaldanud seega menetluskulude osas uurimispõhimõtet

(TsMS § 477 lg 7).

7.4. Maakohus jättis avaldaja tasaarvestusavalduse põhjendamatult arvestamata ning avalduse

läbivaatamise eest tasutud riigilõivu 50 eurot tagastamata. Riigilõivu tagastamise kohustus

tuleneb riigilõivuseaduse (RLS) § 15 lg-st 1.

8. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis puudutatud isikule ja kohtutäiturile

tähtaja määruskaebusele seisukoha esitamiseks.

2-23-14752

9. Puudutatud isik ja kohtutäitur vaidlesid määruskaebusele vastu ning palusid selle

rahuldamata jätta. Puudutatud isik esitas koos seisukohaga määruskaebusele menetluskulude

nimekirja. Puudutatud isiku 13.05.2024 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt olid

puudutatud isiku menetluskulud määruskaebemenetluses 180 eurot (käibemaksuta) ning

puudutatud isiku lepingulise esindaja tunnitasu oli 180 eurot. Puudutatud isiku

menetluskulude hüvitamise taotluse kohaselt oli lepingulise esindaja teenuste osutamise

ajakulu 1 tund, mille jooksul lepinguline esindaja tutvus avaldaja määruskaebusega ning

koostas sellele seisukoha. Puudutatud isik palus mõista menetluskulud välja koos

seadusjärgses määras viivisega.

10. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

11. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu vaidlustatud määruse seaduslikkust ja põhjendatust

üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 651 lg 1). Seega vaatab ringkonnakohus

maakohtu määruse läbi üksnes menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas (maakohtu

määruse resolutsiooni p-d 2 ja 3) ning tasaarvestusavalduse osas (määruskaebuse p 1.2.).

12. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning

määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohtu

määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus §-ga 659 muutmata ja määruskaebus

rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654

lg 6 ja § 659).

13. Vastuseks määruskaebuse väidetele selgitab kolleegium järgmist.

13.1. Toimiku materjalidest nähtub, et maakohus tagastas 25.03.2024. a määrusega avalduselt

tasutud riigilõivu 50 eurot (vt maakohtu 25.03.2024. a määruse p 2, dtl 227). Riigilõivu

tagastamist on maakohus täiendavalt selgitanud 24.04.2024. a määruse p-s 4 (dtl 234).

13.2. Menetluskulude jaotuse osas kohaldas maakohus õigesti TsMS § 168 lg-t 2, mis

reguleerib menetluskulude jaotust asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbivaaatamata

jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhul. Tegemist on menetluskulude

jaotust reguleeriva üldnormiga, mida saab kohaldada menetluskulude jaotusele ka hagita

menetluse asjades, milles avaldus jääb läbi vaatamata ja menetlus lõpetatakse. Seega ei ole

maakohus praegusel juhul menetluskulude jaotusele kohaldatava sätte osas eksinud (vt ka

TsMS I komm, § 168, p 3.1.b). Viidatud sätet on hagita menetluses menetluskuludele

kohaldatud ka kohtupraktikas (vt nt RKTKm 04.10.2023, 2-22-5382, p 16).

13.3. Avaldaja tasaarvestusavalduse osas nõustub kolleegium maakohtu seisukohaga, et

tasaarvestuse vastuväidet ei saa vastuväitena esitada menetluskulude kindlaksmääramise

menetluses. Tasaarvestuse nõude saab lahendada asja sisulisel lahendamisel teises menetluses.

Seega jättis maakohus avaldaja tasaarvestuse vastuväite põhjendatult arvestamata.

Kokkuvõttes jättis maakohus menetluskulud õigesti avaldaja kanda ning avaldaja nõudega

tasaarvestamata. Neil põhjendustel jääb määruskaebus rahuldamata ning selle menetlemise

kulud avaldaja kanda (TsMS § 171 lg 1).

2-23-14752

14. Kuna maakohus määras menetluskulud rahaliselt kindlaks, määrab määruskaebemenetluse

kulud rahaliselt kindlaks ka ringkonnakohus (TsMS § 174 lg 3). Tulenevalt menetluskulude

jaotusest tuleb need TsMS §-de 174 ja 175 sätete järgi rahaliselt kindlaks määrata puudutatud

isiku esitatud kulunimekirja alusel. Kolleegiumi hinnangul on puudutatud isiku lepingulise

esindaja tunnitasu 180 eurot mõistlik ning põhjendatud. Samuti on määruskaebemenetluses

esitatud dokumendi sisu ja mahtu arvestades põhjendatud lepingulise esindaja

määruskaebemenetluses osutatud teenuste ajakulu 1 tund. Kolleegium määrab

ringkonnakohtumenetluses tekkinud menetluskulude rahaliseks suuruseks 180 eurot, mis tuleb

koos seadusjärgses määras viivisega (VÕS) § 113 lg 1 teine lause) avaldajalt puudutatud isiku

kasuks välja mõista.

15. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Seega ei saa menetluskulude

kindlaksmääramise osas praegust määrust vaidlustada. Muus osas on määrus vaidlustatav.

(allkirjastatud digitaalselt)

Peeter Pällin, Kairi Piirisild, Neve Uudelt