2-24-14063/42 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

2-24-14063

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Siiri Malmberg

Määruse tegemise aeg ja koht

26. mai 2025, Rapla

Tsiviilasja number

2-24-14063

Tsiviilasi

XXX korteriühistu hagiavaldus O. J. vastu korteriomandi

võõrandamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja XXX korteriühistu (registrikood 80267125),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Margus Sorga

Kostja O. J. (isikukood XXX), riigi õigusabi korras määratud

esindaja vandeadvokaat Meelis Masso

Menetlustoiming

taotluste lahendamine, menetluskulude kindlaksmääramine

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu 16.05.2025 kohtule esitatud hagist loobumise taotlus ja lõpetada menetlus

tsiviilasjas nr 2-24-14063.

2. Jätta menetluskulud O. J. kanda.

3. Määrata O. J. poolt XXX korteriühistule hüvitatavate menetluskulude rahaliseks

suuruseks 3435,64 eurot ja mõista nimetatud summa O. J.-ilt XXX korteriühistu

kasuks välja. Menetluskuludelt tuleb tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

4. Toimetada käesolev kohtumäärus pooltele kätte. Käsutamise keelumärke

kustutamiseks saata käesolev kohtumäärus Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale

kohtumääruse jõustumisel.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest

Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu.

Menetluse käik

2-24-14063

1. Hageja esitas 18.09.2024 hagi kostja vastu kostja korteriomandi nr XXX võõrandamiseks.

Kohus võttis hagi menetlusse 20.09.2024 määrusega.

2. Kostja vaidles menetluse kestel hagile vastu ja taotles hagi rahuldamata jätmist.

3. Kohus on teatanud, et teeb asjas kohtuotsuse 26.05.2025.

4.

28.04.2025, s.o pärast viimase kohtuistungi toimumist 16.04.2025, teatas kostja, et ta on

vaidlusaluse korteriomandi võõrandanud (uus omanik on kinnistusraamatusse omanikuna kantud

22.04.2025 16.04.2025 kinnistamisavalduse alusel). Kostja esitas taotluse hagi läbi vaatamata

jätmiseks TsMS § 423 lg 2 p-i 2 alusel.

5. Hageja esitas 16.05.2025 taotluse hagist loobumiseks ja menetluskulude kostja kanda

jätmiseks, kuna kostja on hageja nõude rahuldanud pärast hagi esitamist.

6. Kostja teatas 23.05.2025, et kostjal ei ole vastuväiteid hagist loobumise taotlusele ja

menetluskulude kostja kanda jätmisele. Kostja palus kohtul kontrollida hageja lepingulise

esindaja kulude vajalikkust ja põhjendatust ja jättis kulude lõpliku rahalise suuruse kohtu

otsustada.

Määruse põhjendused

7. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 429 lg 1 võib hageja hagist loobuda kuni

hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise

vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS §-s 432 sätestatud menetluse

lõpetamise tagajärgedest tuleneb, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda

kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kohus ei ole asjas

otsust teinud. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hageja 16.05.2025 taotlus

menetluse lõpetamiseks on seaduslik, ei riku kellegi seaduslikke õigusi ja huve ega avalikku huvi

ning kuulub rahuldamisele. Kostja on hagist loobumise taotlusega nõustunud. Kohus võtab

hagist loobumise vastu ning lõpetab TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel menetluse. Kuna hageja on

hagist loobunud, siis ei jäta kohus hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p-i 2 alusel.

8. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses,

millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse

avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus

lõpetatakse. TsMS § 168 lg 5 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et

kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud.

Juhindudes TsMS § 168 lg-st 5 tuleb jätta menetluskulud kostja kanda, kuivõrd hageja loobub

hagist seetõttu, et kostjad on pärast hagi esitamist nõude rahuldanud. TsMS § 177 lg 1 p 1

kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas määruses.

9. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. Vastavalt

TsMS § 139 g-le 2 tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on

riigilõivuseaduses (RLS) sätesatud riigilõiv. Korteriühistu hagi korteriomaniku vastu korteri

võõrandamiseks on mittevaraline nõue TsMS § 132 tähenduses. Vastavalt TsMS § 132 lg-le 1

eeldatakse mittevaralise nõude puhul, et hagihind on 3500 eurot. Vastavalt RLS § 59 lg-le 1

tasutakse riigilõivu hagiavalduse esitamisel lähtuvalt hagihinnast RLS lsisa 1 järgi või kindla

summana. Vastavalt RLS lisale 1 tasutakse riigilõivu hagiavalduselt hagihinnaga kuni 3500 eurot

2-24-14063

kokku 420 eurot. Kohus on riigilõivu tasumist kontrollinud. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt pool

menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Kuna hagejal on õigus

pool riigilõivu tagasi taotleda, siis ei ole põhjendatud kostjat kohustada hagejale hüvitama kogu

asjas tasutud riigilõivu, vaid ainult seda osa, mille tagastamisele hagejal õigus ei ole, s.o ½

riigilõivust ehk 420/2=210 eurot.

10. Vastavalt TsMS § 150 lg-le 4 tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes

selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Hagejal

on õigus esitada kohtule taotlus poole riigilõivu tagastamiseks. Vastavalt TsMS § 150 lg-le 6

lõppeb riigilõivu tagastamise nõue kahe aasta möödumisel sell aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti,

kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist.

11. Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 on kohtuvälised kulud mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud ning TsMS § 144 p-i 2 kohaselt ka menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud

sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega. Hageja on menetluses osalenud oma

vandeadvokaadist lepingulise esindaja kaudu. Esindaja on osutanud teenust hinnaga 200

eurot/tunnis (ilma käibemaksuta). Üldisemalt on Riigikohus pidanud viimaste aastate praktikas

põhjendatud tunnitasu määradeks näiteks 170 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 27.02.2017,

3-2-1-159-16, p 24), 175 eurot ilma käibemaksuta (RKTKo 02.06.2021, 2-19-5942), 190 eurot

ilma käibemaksuta (RKTKo 13.05.2020, 2-18-17536, p 18) ja 200 eurot ilma käibemaksuta

(RKTKo 03.04.2019, 2-16-3785, p 31.4). Eeltoodust tulenevalt mahub 200 eurot/h (ilma

käibemaksuta) vandeadvokaadist lepingulise esindaja turuhinna piiresse ja tuleb seetõttu hinnata

mõistlikuks.

12. Kohtu hinnangul on hageja esindaja tööaruandest nähtuv ajamaht vajalik ja põhjendatud

osaliselt. Tööaruandest nähtub, et 13.01.2025 kulutas hageja esindaja 5 tundi hagi täienduse

koostamisele, hagejaga nõupidamisele ja tõendite kogumisele. Kuigi 13.01.2025 ei ole kohtule

ühtegi menetlusdokumenti esitatud, on hageja kohtule arusaadavalt silmas pidanud 10.02.2025

hagi täiendust. Kohus on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja kulutatud aeg on olnud

vajalik ja põhjendatud, arvestades hagi täiendusena esitatut, asja senist keerukust ja asjas esitatud

menetlusdokumente.

13. 03.03.2025 – 10.03.2025 toimingud kohtuistungi ettevalmistamiseks kokku 3 tundi ja 15 min on

kohtu hinnangul osaliselt ülepaisutatud ajakulu. Kohus on seisukohal, et arvestades asjaolu, et

tegemist oli eelistungiga ja hageja esindajale oli teada, et kohus plaanib istungil lahendada asjas

esitatud taotlused, asjas ei ole esitatud mahukaid ega õiguslikult väga keerulisi dokumente, siis ei

saa eelistungiks ettevalmistamise põhjendatud ajakulu olla üle 1 tunni, mille hüvitamise eest

kostja vastutama peab.

14. 10.03.2025 toimus asjas eelistung. Hageja esindaja on tasustatava ajakuluna märkinud 45

minutit. Tegemist on vajaliku ja põhjendatud menetluskuluga, arvestades kohtuistungi kestust.

15. 17.03.2025 on hageja esindaja koostanud kompromissettepaneku ja pidanud hagejaga nõu kokku

30 minutit. Kohtu hinnangul on tegemist vajaliku ja põhjendatud menetluskuluga.

16. 07.04.2025 on hageja esindajal kulunud 2 tundi ja 15 minutit PPA 28.03.2025 kirjaga

tutvumisele, kohtule menetlusdokumendi koostamisele, hageja nõustamisele ja kohtu

teavitamisele kompromissläbirääkimiste ebaõnnestumisest. Hageja menetlusdokumendis on

suurem maht kopeeritud PPA vastusest. Kohtu teavitamine koosneb sisuliselt kahest reast. Kohus

on seisukohal, et PPA vastusega tutvumisele ei kulu mõistlikult rohkem üle 15 minuti. Sama

palju on põhjendatud arvata kahe lühikese menetlusdokumendi koostamiseks. Kuigi hageja

2-24-14063

esindaja ei ole oma tööaruandest eristanud, kui palju kulus aega hageja nõustamisele ja millega

seoses hagejat nõustati, siis eelduslikult oli hageja nõustamine seotud PPA vastusega, võimaliku

kompromissiga, mille väljundiks olid kohtule esitatud menetlusdokumendid. Kohus on

seisukohal, et mõistlikuks nõustamise ajakuluks ei saa pidada rohkem kui 1 tund. Seega loeb

kohus mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks, mille hüvitamise eest kostja vastutab, 1 tund ja 30

minutit.

17. Hageja lepinguline esindaja on kulutanud 2 tundi ja 10 minutit (2,17 tundi) 16.04.2025

kohtuistungiks ettevalmistavatele toimingutele. Arvestades, et tegemist oli põhiistungiga, mille

käigus kuulati üle tunnistajad ja uuriti kirjalikke tõendeid, on kohus seisukohal, et tegemist oli

põhjendatud ja vajaliku ajakuluga.

18. 15.04.2025 on hageja esindajal kulunud menetluskulude nimekirja koostamisele 20 minutit (0,33

tundi). Kohus peab nimetatud ajakulu põhjendatud ja mõistlikuks.

19. 16.04.2025 on hageja lepinguline esindaja osalenud kohtuistungil ja sellele on tööaruande järgi

kulunud 2 tundi ja 25 minutit. Tegemist on vajaliku ja põhjendatud kuluga, arvestades

kohtuistungi protokollist nähtuvat kohtuistungi ajalist kestust (istung algas 10:37 ja kestis kuni

13:10). Lepinguline esindaja kulutas sõidule Rapla kohtumajja ja tagasi, ooteajale enne istungit

ja nõupidamisele hagejaga 2 tundi ja 25 minutit. Riigikohus on 29.09.2021 määruse nr 2-14-

63261 p-s 12 asunud seisukohale, et sõiduaega ei ole põhjendatud hüvitada kokkulepitud

tunnihinna järgi. kuna alates 1. augustist 2016 on advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja

kulude hüvitamise kord muutunud, saab alates sellest ajast analoogia korras sõidukulude

hüvitamisel lähtuda justiitsministri 26. juuli 2016. a määrusega nr 16 kehtestatud advokaadile

riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korrast (kord). Korra § 17 lg 1 järgi

määratakse kindlaks riigi õigusabi osutamisega seotud sõiduki kasutamise kulud ja

majutuskulud, kusjuures hüvitatakse üksnes otsesed kulud. Sama paragrahvi teise lõike järgi

hüvitatakse riigi õigusabi osutamise tõttu kantud isikliku või advokaadibüroo pidaja sõiduauto

või muu sõiduki kasutamise kulud advokaadi taotluse alusel 0,15 eurot läbitud kilomeetri kohta.

Juhul, kui taotletakse sõidukulude hüvitamist esimeses lauses sätestatud hüvitisemäärast

suuremas ulatuses, tuleb kulusid põhjendada ja esitada kulude kandmist tõendavad dokumendid.

Alates 29. jaanuarist 2018 näeb korra § 151 ette hüvitise ka riigi õigusabi osutaja sõidule

kulutatud aja eest. Korra § 151 lg 1 alates 8. detsembrist 2018 kehtiva redaktsiooni kohaselt, kui

riigi õigusabi osutamise koht jääb advokaadibüroo asukohast kaugemale kui 40 kilomeetrit,

makstakse riigi õigusabi osutamise kohta ja tagasi jõudmiseks kulutatud aja eest kokku

täiendavat tasu vastavalt advokaadibüroo kaugusele, arvestades ühte suunda. Sõiduaja eest

makstava hüvitise suurus sõltub advokaadibüroo ja riigi õigusabi osutamise koha vahemaast

(korra § 151 lg 1 p-d 1-5). Advokaadibüroo Emerald Legal OÜ asukohast Ahtri 6a, Tallinn on

Rapla kohtumajani (Sauna 5, Rapla) 59 km. Seega peab kostja hagejale hüvitama kohtuistungile

sõitmise aja eest 20 eurot. Kohus ei pea põhjendatud menetluskuludeks nn ooteaega enne

istungit. Tegemist ei ole menetlustoimingu ega õigusabi osutamisega, mille eest kostja peaks

vastutama. Hageja ei menetluskulude nimekirjas eristanud vahetult enne istungit toimunud

nõupidamise aega hagejaga, mistõttu ei ole kohtul võimalik hinnata nimetatud kulu põhjendatust

ja vajalikkust. Lisaks eeltoodule sisaldab menetluskulude nimekiri sõidukulu 10.03.2025

eelistungile 47,52 eurot ja 16.04.2025 istungile 47,12 eurot. Kohus on seisukohal, et tegemist on

vajaliku ja põhjendatud kuluga.

20. 16.04.2025 kohtuistungi protokolliga tutvumisele on hageja esindaja kulutanud 35 minutit (0,58

tundi). Tegemist on mõistliku ja põhjendatud kuluga.

2-24-14063

21. 28.04.2025 on hageja esindajal kulunud kohtuvaidluse teeside koostamisele 1 tund ja 20 minutit

(1,33 tundi). Nimetatud dokument koosneb 8 punktist. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka

dokumendiga, ei sisalda keerukat tõendianalüüsi ja kordab varasemaid seisukohti. Kohus on

seisukohal, et põhjendatud ajakulu sellise dokumendi koostamisele ei saa olla üle 45 minuti.

22. 28.04.2025 on hageja esindajal kulunud 10 minutit (0,17 tundi) menetluskulude nimekirja

täiendamisele. Kohus on seisukohal, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku menetluskuluga.

23. Kokku on hageja lepingulise esindaja ajakulu põhjendatud ja mõistlik 12,75 tundi*200=2550

eurot, millele lisandub käibemaks 22%, s.o 3111 eurot, millele lisandub ajakulu sõidu eest 20

eurot ja kütusekulu 94,64 eurot ning riigilõiv 210 eurot, seega kokku 3435,64 eurot. Hageja on

kinnitanud, et hageja ei ole käibemaksukohustuslane ega saa käibemaksu maha arvata. Seega

tuleb menetluskulud kindlaks määrata koos käibemaksuga. Hageja on kinnitanud, et kõik kulud

on kantud käesoleva kohtumenetlusega.

24. TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse

esitanud 10.02.2025 menetlusdokumendis.

(allkirjastatud digitaalselt)

Siiri Malmberg

kohtunik