2-23-146436/12 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Gea Lepik ja Neve Uudelt

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. mai 2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-146436

Kohtuasi

Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi A.Y vastu

20 euro saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 11.04.2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

A.Y apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

0 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja): Osaühing EUROPARK ESTONIA

(registrikood 10811490), lepinguline esindaja Elari

Arjakas

Kostja (apellant): A.Y (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 11.04.2024 otsus muutmata.

2. Harju Maakohtu 11.04.2024 otsus on jõustunud osas, milles maakohus mõistis

kostjalt hageja kasuks välja 20 eurot, jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis

kostjalt hageja kasuks menetluskulude hüvitisena välja 146 eurot.

3. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

4. Jätta apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda. Hüvitatavad menetluskulud

puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

2-23-146436

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Osaühing EUROPARK ESTONIA esitas 15.11.2023 maksekäsu kiirmenetluse avalduse

A.Y vastu 20 euro nõudes. Kuna kostja vaidles makseettepanekule kogu ulatuses vastu,

lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja nõue anti üle Harju Maakohtule.

2. Kostja parkis 02.11.2020 sõiduki registreerimisnumbriga XXXXXX hageja opereeritavale

parkimisalale Tallinnas, Kristiine keskuse juures parkimistingimusi rikkudes.

Parkimistingimuste rikkumine seisnes selles, et parkides ei olnud sõiduki armatuurlaual

parkimiskellaga fikseeritud parkimise algusaega ega registreeritud sõidukit parkimiskioskis

tasuta parkimiseks. Hageja esitas kostjale leppetrahvinõude (leppetrahvinumber 1480 2112

0172 4506, maksetähtaeg 16.11.2020, 10 eurot), paigutades selle sõiduki kojamehe vahele.

Hageja saatis kohtueelselt kostjale meeldetuletusi võlgnevuse kohta. Hageja nõuab kostjalt

sissenõudmiskulude hüvitamiseks 10 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse

kokku 20 eurot.

Kostja vastuväited

3. Kostja vaidles hageja nõudele vastu. Parkimisnõuded olid täidetud korrektselt. Kristiine

keskuse parklas sai sõiduki parkimine fikseeritud elektroonilisel tablool, mis asus keskuse

sees sissepääsu kõrval. Kui sellisel viisil parkimine ei saanud fikseeritud, siis oli tegemist

tehnilise rikkega ja selle eest ei saa kostja vastutada.

Maakohtu otsus ja põhjendused

4. Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 20 eurot, millest 10 eurot on

leppetrahvi võlgnevus ja 10 eurot on sissenõudmiskulud. Menetluskulud jättis maakohus

kostja kanda, määras hageja menetluskulud kindlaks ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja

menetluskulude hüvitisena 505 eurot.

5. Poolte vahel puudub vaidlus parkimislepingu sõlmimise üle ja selle üle, millised

parkimistingimused kehtisid parkimisaladel vaidlusalusel ajal ning leppetrahvinõuete suuruse

üle.

6. Hageja on oma nõuet piisavalt tõendanud. Hageja poolt esitatud fotodelt on näha, et

02.11.2020 on Kristiine keskuse parklasse pargitud kostjale kuuluv auto

registreerimismärgiga XXXXXX, mille esiklaasil puudub parkimiskell või muul viisil tähistus

parkimisaja alguse kohta. Hageja esitatud fotodelt nähtub ka see, et Kristiine keskuse

parkimisalale sisenemisel on nähtaval kohal teavitustahvlid, mis teavitavad, et tegemist on

parklaga, kus parkimine on lubatud üksnes parkimiskellaga 4 tundi või territooriumi valdaja

loal ning et parkimistingimused asuvad parklas. Selleks, et 4 tundi Kristiine keskuses tasuta

parkida, tuli vastavalt parkimistingimustele märkida parkimise algusaeg parkimiskellal või

aktiveerida parkimisluba parkimiskioskis. Hageja on esitanud sõiduki registreerimismärgiga

XXXXXX parkimise registreeringud Kristiine keskuse parkimiskioskis ja sellest ei nähtu, et

2-23-146436

02.11.2020 oleks kostja sõiduki parkimine seal registreeritud. Samuti on hageja selgitanud, et

02.11.2020 ei esinenud parkimiskioski töös häireid.

7. Hageja on leppetrahvi nõude kostjale edastanud. Fotodelt on tuvastatav, et kostja sõiduki

esiklaasile kojamehe vahele on asetatud leppetrahvi kviitung. Kuna kostja rikkus sõiduki

parkimisel parkimistingimusi, on hagejal õigus nõuda lepptrahvi. Samuti on hagejal õigus

nõuda sissenõudmiskulude hüvitamist.

8. Hageja palus kostjalt välja mõista hageja menetluskulud: riigilõiv 100 eurot, menetluskulu

maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot, õigusabikulu 385 eurot 3 tunni ja 30 minuti eest, hinnaga

110 eurot tund. Maakohus leidis, et hageja õigusabi kulu on põhjendatud ja vastab esindaja

poolt tehtud menetlustoimingutele. Esindaja kulutatud aeg ning tunnitasu on mõistlik, vajalik

ning põhjendatud. Hageja põhjendatud kulude hulka kuulub ka riigilõiv 100 eurot ja

maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot.

Apellatsioonkaebus

9. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles vaidlustab menetluskulude kindlaksmääramist,

paludes maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja

menetluskulude hüvitise suuremas kui 146 euro ulatuses.

10. Hageja ei pidanud kasutama õigusabi, kuna nõue oli väga väike.

Vastustaja seisukoht

11. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

12. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

13. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, millega maakohus lahendas haginõude ja määras

menetluskulude jaotuse. Samuti ei ole kostja vaidlustanud menetluskulude kindlaksmääramist

146 euro ulatuses. Selles osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 järgi jõustunud.

14. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja

vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja

keerukuse hindamise osas), millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on

ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 27.05.2020, 2-18-7550, p 11 ja selles viidatud varasem

praktika). Menetluskulude hindamisel tuleb arvestada sellega, milliseid vajalikke

menetlustoiminguid pidi esindaja kohtuvaidlusega seoses tegema ja kui palju pidi esindaja

töötama selleks, et menetlusosalise huvid saaksid kohtus kaitstud ning kas väljamõistetav

esindaja kulu on vastavuses tehtud tööga.

15. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses esitanud vastuväiteid hageja esindaja poolt tehtud

konkreetsete menetlustoimingutele kulunud aja ja keerukuse hindamise osas. Menetluskulude

vähendamise põhjuseks ei saa olla üksnes vastaspoole seisukoht, et õigusteenuse osutamiseks

tehtud toimingutele kulub vähem aega (RKTKm 26.10.2011, 3-2-1-88-11, p 12). Maakohtu

järeldus hageja vajaliku ja põhjendatud õigusabikulu kohta põhineb osutatud õigusabiteenuse

sisu ja kestuse analüüsil. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus hagejale osutatud õigusabile

2-23-146436

kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse ning asja keerukuse hindamisel kaalumispiire

ületanud. Seega ei ole ringkonnakohtul alust kulude põhjendatust ja vajalikkust ümber

hinnata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning tulenevalt TsMS § 654 lg-st

6 neid ei korda.

16. Kostja ei nõustu apellatsioonkaebuses sellega, et hageja kasutas maakohtu menetluses

õigusabi. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et õigusabi kasutamine oli põhjendamatu.

TsMS § 217 lg 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus osaleda menetluses esindaja kaudu.

Menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb hinnata, millises ulatuses olid

õigusabikulud lepingulise esindaja osavõtu tõttu kohtumenetluses TsMS § 175 lg 1 esimese

lause kohaselt põhjendatud ja vajalikud ja millises ulatuses saanuks menetlusosalise õigusi ja

huve kaitsta kohtumenetluses õigusalase kvalifikatsioonita seaduslik esindaja (RKTKm

09.11.2016, 3-2-1-102-16, p 15). Ringkonnakohtu hinnangul kasutas hageja põhjendatult

õigusabi menetlustoimingute tegemiseks, milleks oli hagiavalduse koostamine (2 tundi) ning

kostja vastusele seisukoha koostamine ja lisade komplekteerimine (kokku 1,5 tundi).

Arvestades tehtud toimingute sisu (faktiliselt ja õiguslikult põhjendatud hagiavalduse

koostamine, tõendite esitamine ning kostja vastuväidetele vastamine) ja vaidluse asjaolusid

(parkimisnõuete rikkumine) ei saanud antud juhul eeldada, et need oleks teinud hageja

seaduslik esindaja. Menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada

sellega, milliseid kulutusi sai isik ette näha (vt nt RKTKm 15.10.2009, 3-2-1-87-09, p 15).

Kostjal tuli arvestada sellega, et hagi esitamise ja selle menetlemisega kaasnevad ka

menetluskulud, sealhulgas vastaspoolel lepingulise esindaja kulud. Seejuures ei sõltu

lepingulise esindaja kasutamine ega lepingulise esindaja kulude hüvitamine nõude suurusest

ega tsiviilasja hinnast. Riigikohus on selgitanud, et esindajakulude hüvitamine üksnes

tsiviilasja hinna ulatuses ei pruugi tagada menetlusosalisele minimaalselt vajaliku õigusabi

hüvitamist ja võib seega ebamõistlikult piirata isiku õigust saada kohtulikku kaitset.

Kolleegiumi hinnangul tuleb menetluskulude regulatsiooni (eelkõige TsMS § 175 lg-t 1)

tõlgendada selliselt, et ka väikese väärtusega hüve üle peetavas kohtuvaidluses võib

menetlusosaline arvestada, et kohtuasja tema kasuks lahenemisel hüvitatakse talle lepingulise

esindaja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud (RKTKm 14.04.2021, 2-19-10324, p 19).

17. Eeltoodust tulenevalt on maakohus hageja menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

määranud vajalikus ja põhjendatud ulatuses ning ringkonnakohtul ei ole alust seda muuta.

Maakohus tegi kulusid kindlaks määrates kaalutlusotsuse, põhjendas seda kohaselt ega

ületanud diskretsioonipiire.

18. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid ei hüvitata. Kuivõrd apellatsioonimenetluse ese oli ainult hüvitatavate menetluskulude

suurus, siis välistab see säte ringkonnakohtus kantud menetluskulude hüvitamise.

(allkirjastatud digitaalselt)