2-23-147701/44 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Siret Siilbek, Liis Arrak, Peeter Pällin

Määruse tegemise aeg ja koht

26.05.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-147701

Kohtuasi

C.E & Co OÜ hagi X vastu võla 2866,15 eurot

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 03.04.2025 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X 05.05.2025 apellatsioonkaebus

Tsiviilasja hind

2066,15 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja C.E & Co OÜ (registrikood 14975521),

lepinguline esindaja Roman Maksimenko

Kostja X (isikukood XXX), lepinguline esindaja Vassili

Kosteitšuk

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda menetlusse võtmast X 05.05.2025 apellatsioonkaebust Harju Maakohtu

03.04.2025 otsuse peale.

2. Jätta apellatsioonkaebuse esitamisega seotud menetluskulud

X

kanda.

Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

2-23-147701

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. C.E & Co OÜ (hageja) esitas 24.11.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse Xlt (kostja) 2866,15 euro saamiseks. Kohus tegi kostjale makseettepaneku. Seoses

kostja vastuväitega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule

menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 28.12.2023 Harju Maakohtule oma nõude hagiavaldusele ettenähtud vormis

ning palus kostjalt hageja kasuks välja mõista võla 2866,15 eurot.

2.1. Hagiavalduse kohaselt pöördus kostja novembris 2022 hageja poole palvega remontida

sõiduki Opel Movano mootor. Kostja toimetas mootori hageja autoremonditöökotta. Pooled

sõlmisid suulise töövõtulepingu, mille kohaselt hageja kohustus remontima mootori hiljemalt

25.01.2023 ja kostja kohustus tasuma hagejale remonditööde eest 2866,15 eurot 15 päeva

jooksul pärast kostjale remonditud mootori üleandmist. Mootor sai remonditud 2023 jaanuari

alguses ja 25.01.2023 anti mootor kostjale üle. Hageja esitas 26.01.2023 kostjale arve

tasumiseks hiljemalt 15.02.2023. Kostja helistas 20.02.2023 paiku hagejale ja teatas, et

mootor töötab hästi, aga tal ei ole hetkel raha töö eest tasumiseks. Kostja palus pikendada

tasumise tähtaega märtsi lõpuni. Hageja nõustus. Ka uue tähtaja saabudes ei tasunud kostja

arvet ja lõpetas kõnedele vastamise.

2.2. Vastuseks kostja vastuväidetele leiab hageja, et kostja vastusele lisatud 17.11.2022

maksekorraldus hagejale 800 euro ülekandmise kohta tasuks autovaruosade eest ei oma

mingit seost Opel Movano remondiga, sest hageja remontis ka kostja teisi autosid. Kostja

väidab, et sai töö lepingutingimustele mittevastavusest teada 08.04.2023, kuid kostja teavitas

hagejat sellest esmakordselt 17.01.2024 oma vastuses hagile. Seega möödus 8 kuud hetkest,

mil tellija sai teada töö mittevastavusest lepingutingimustele. Seda ajavahemikku ei saa

lugeda mõistlikult vabandatavaks.

Kostja seisukoht

3. Kostja vaidles hagile vastu.

3.1. Kostja ei vaidlusta asjaolu, et novembri alguses 2022 pöördus kostja hageja poole

palvega remontida sõiduki Opel Movano mootorit ja hageja nõustus seda tegema. Tõele ei

vasta, et kostja kohustus tasuma hagejale remonditööde eest. Pooled leppisid kokku, et hageja

teeb kostjale töö kalkulatsiooni või arve selleks, et see esitada kohtule Punane tn 6 asuva

autotöökoja vastu. Poolte kokkuleppel pidi kalkulatsioon olema suurendatud kostja huvides

oma nõuete esitamiseks kohtusse. Seetõttu koostas hageja arve nr 21-008 2866,15 eurot.

Pooled leppisid kokku, et kostja kompenseerib hagejale raha vaid ostetud materjalide eest.

Kostja maksis hagejale 800 eurot vajalike varuosade soetamiseks.

3.2. Pooled ei leppinud kokku mootori remontimise tähtajas. Hageja esindaja lubas teha tööd

oma vabal ajal, kuid töö jäi tegemata ja mootor seisma hageja töökotta. Seoses sellega ei ole

kostja nõus, et hageja osutas kostjale teenuseid nõuetekohaselt ja väljastas arve vastavalt

nimetatud lepingu tingimustele. Hageja väljastatud arve ei ole kohustuste tekkimise aluseks

ning kostja ei ole saanud hagejalt kokkulepitud teenust. Töö ei olnud tehtud vastavalt

kokkuleppele. Kostja kahju antud juhul seisneb selles, et ta on tasunud hagejale ettemaksu

tulemust saamata ning tema sõiduk seisab siiani parklas, kostja ei saa seda kasutada ega oma

klientidele teenust osutada.

2-23-147701

3.3. Alternatiivselt leiab kostja, et poolte vahel oli sõlmitud seltsinguleping võlaõigusseaduse

(VÕS) § 580 mõttes. Kostja väitel oli poolte ühine tahe kaasabi humanitaarabina Ukraina

sõjaväelastele, kus kostja tegi oma panuse (leidis auto ja ostis detailid) ja hageja remontis

sõiduki remonti, mistõttu ei ole hagejal õigust nõuda tasu sõiduki mootori remontimise eest.

Maakohtu otsus

4. Maakohus rahuldas 03.04.2025 otsusega hagi osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks välja

2066,15 eurot. Menetluskulud jättis maakohus 28% ulatuses hageja kanda ja 72% ulatuses

kostja kanda ja mõistis tasaarvestuse tulemusel kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud

1216,80 eurot ja viivise.

4.1. Maakohus tuvastas, et pooled sõlmisid novembris–detsembris 2022 tarbijatöövõtulepingu

kostja sõiduki Opel Movano mootori remontimiseks hageja poolt (VÕS § 635 lg 4), kostja

toimetas mootori sõidukilt maha monteerituna remontimiseks hageja autoremonditöökotta,

hageja tagastas jaanuaris 2023 remonditud mootori kostjale (VÕS § 636 lg 1), hageja koostas

kostjale 26.01.2023 kuupäevaga arve nr 21-008 2866,15 eurot maksetähtajaga 15.02.2023,

mida kostja ei tunnista ja mis on kostja poolt tasumata.

4.2. Pooled vaidlesid selle üle, mis oli kokkulepe tasu osas, kas ja kui palju on kostja

töövõtulepingu alusel hagejale tasunud ja kas hageja tehtud töö oli puudustega või mitte.

4.3. Hageja ja kostja seletuste ning tunnistaja Y ütluste põhjal tuvastas maakohus, et hageja

esitas kostjale hinnakirja (nimekirja) materjalidest ja töödest, mida mootori remontimiseks

vaja on. Kostja kinnitas, et see nimekiri asub toimikus dtl 97-99 (eestikeelne tõlge dtl 100-

101). Selle kohaselt oli varuosade ja töö maksumus kokku 2866,15 eurot. Hageja, kostja ja

tunnistaja kinnitasid selle nimekirja esialgu kohapeal käsitsi koostamist ja kostjale üleandmist

ning hiljem selle ümbertrükkimist elektrooniliselt faili. Hageja ega tunnistaja ei kinnitanud

kostja väidet, et see koostati ainult eelmisele remonditöökojale kahjunõude esitamiseks.

4.4. Maakohtu hinnangul ei olnud usutav, et nimekiri koostati ülepaisutatuna ja vaid selleks,

et selle alusel eelnevalt mootorit remontinud ettevõttelt kahju hüvitamist nõuda. Samuti ei ole

kostja esitanud väiteid ega tõendeid, et ta reaalselt oleks nõudnud selle nimekirja alusel

eelmiselt ettevõttelt mingit hüvitist ehk et tal selline kavatsus ka päriselt oli. Kostja ei

tõendanud oma väidet, et selles nimekirjas olevad hinnad on üle paisutatud 1200 euro võrra.

Kostja ei toonud esile, miks hageja oleks pidanud nõustuma sellise (potentsiaalselt

kriminaalõiguslikult kelmuse katsena kvalifitseeritava) afääriga kaasa minema.

4.5. Kostja väide, et ta pidi tasuma ainult varuosade eest 820,53 eurot, aga mitte töö eest ning

see on tasutud (ülekandega 800 eurot ja ülejäänu sularahas) ei ole kooskõlas muude

tõenditega. Kostja oli enda kinnitusel sõidukit remontinud juba teises töökojas ning hageja

poole pöördus ta pärast seda, kui oli selgunud eelmise töökoja ebakvaliteetne teenus, ning

kostja soovis vastava kahju ka eelmiselt töökojalt sisse nõuda. Ei ole usutav, et hageja nõustus

parandama teise töökoja tehtud praaktööd ilma ise selle eest tasu saamata.

4.6. Kohtu hinnangul andis hageja tööd kostjale üle. Kostja võttis tööd vastu, mistõttu

eeldatakse, et need olid tehtud nõuetekohaselt ning töödes puuduse tõendamise koormis on

kostjal. Kostja ei ole seda teinud. Kohus selgitas menetluse ajal kostjale, et 04.08.2023

sõiduki tehnoülevaatuse kontrollkaart ei tõenda auto/mootori seisundit veebruaris 2023. Muid

tõendeid kostja selle väidetava puuduse kohta ei esitanud.

2-23-147701

4.7. Kostja ei tõendanud, et ta oleks väidetavast puudusest kostjat informeerinud enne kui

kohtule 17.01.2024 esitatud vastusega hagile (VÕS § 644 lg 1, § 642 lg 2, § 644 lg 3). Kostja

on kinnitanud, et sai väidetavast puudusest teada paar-kolm päeva pärast auto mootori

käivitamist ehk jaanuaris 2023. Seega informeeris kostja väidetavas puudusest esmakordselt

hagejat alles aasta möödudes. Kostja ei esitanud hageja vastu kahju nõude ega hinna

alandamise vastuväidet. Hageja tasunõue muutus sissenõutavaks jaanuaris 2023. Kostja

kinnitas 17.01.2024 vastuses hageja 26.01.2023 arve 21-008 2866,15 eurot kättesaamist.

4.8. Maakohtu hinnangul tõendas kostja 800 euro tasumist mootori remonditööde eest.

Sõnumivahetuse ja seal esitatud varuosade maksumuse kuupäev haakub sellega, millal hageja

kinnitusel toimus mootori esmane ülevaatus. Hageja kinnitusel oli tegemist esialgse

summaga, et hageja asuks tööle. Kostja tõendas, et tasus 17.11.2022 800 eurot selgitusega

„auto varuosade makse“. Hageja ei esitanud kohtule tõendeid, millest kohus saaks järeldada,

et tegemist oli mõne muu hageja poolt kostja tellimusel remonditud auto varuosade eest

tasumisega.

4.9. Kostja ei tõendanud väidet, et ta tasus lisaks 700 eurot sularahas. Väide esitati

esmakordselt 14.03.2025 toimunud viimasel istungil, mis muudab selle ka

väheusaldusväärseks, kuna jääb selgusetuks, miks kostja seda varem välja ei toonud.

4.10. Seega oli hageja nõue põhjendatud osaliselt. Kostja kohustus vastavalt 26.01.2023

arvele nr 21-008 tasuma 2866,15 eurot, millest tal 800 eurot oli tasutud ettemaksuna

17.11.2022.

4.11. Kostja alternatiivne väide, et poolte vahel oli sõlmitud seltsinguleping, oli maakohtu

hinnangul edutu. Seltsingulepingu sätete kohaldamise eelduseks on poolte ühise eesmärgi

tuvastamine. Kostja ei toonud selgelt välja, mis oli väidetava pooltevahelise seltsingu

eesmärk. Asjas esitatud tõendite põhjal ei võimalik kohtul tuvastada, et hageja eesmärgiks oli

humanitaarabiga tegelemine kostja osundatud viisil. Asjas esitatud pinnalt ei saa tuvastada

mingit hageja huvi ega eesmärki osaleda seltsingus.

4.12. Maakohus jättis TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud 28% ulatuses hageja kanda ja

72% ulatuses kostja kanda tulenevalt hagi rahuldamise proportsioonist.

Apellatsioonkaebus

5. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega

maakohus hagi osaliselt rahuldas, ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ning

menetluskulud hageja kanda.

5.1. Maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse normi, rikkus menetlusõiguse normi ja

hindas ebaõigesti tõendeid.

5.2. Esile toodud asjaoludel pidi maakohus tuvastama, kas pooled on suulise lepingu

sõlmimisel tasu suuruses kokku leppinud. Kui kokkulepet tasu suuruses ei olnud, siis kuulus

maksmisele tavaline või mõistlik tasu. Maakohus tuvastas alusetult tasu suuruse kokkuleppe

olemasolu ja selle sisu. Kohus jättis ekslikult VÕS § 637 lg 1 kohaldamata. Hageja ei ole

tavalise või mõistliku tasu suurust asjas esile toonud ega tõendanud. Kohus jättis tähelepanuta

hageja ja kostja vande all antud selgitused ja tunnistaja ütlused. Kostja selgitas vande all, et

hageja koostatud nimekirja alusel ei ole ta hagejaga kokku leppinud selle summa tasumises.

2-23-147701

See nimekiri koostati teise teeninduse jaoks, seda muudeti korduvalt ja oli ülepaisutatud 1200

euro võrra.

5.3. Hageja töö ei vastanud lepingutingimustele. Maakohus ei põhjendanud, miks 04.08.2023

sõiduki tehnoülevaatuse kontrollkaart ei tõenda auto/mootori seisundit veebruaris 2023.

Esitatud tõendid kogumis (sh kostja vande all antud seletus, tehnoülevaatuse akt, hageja

seadusliku esindaja antud selgitused) kinnitavad seda, et mootorist lekkis õli, et see

mittevastavus avastati pärast hageja töö tegemist ja kostja teavitas hagejat sellest. Kostja on

tarbija ja VÕS § 642 lg 2 järgi tarbijatöövõtu puhul vastutab töövõtja töö lepingutingimustele

mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul, alates töö üleandmisest tarbijale. Kohus ei

põhjendanud nimetatud materiaalõiguse normi kohaldamata jätmist, rikkudes sellega oluliselt

menetlusõiguse normi.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel

TsMS § 637 lg 1 p 6 ja lg 21 alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 menetlusse võtmata.

Ringkonnakohus lähtub kaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud

tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja

jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh seda, et menetlusosalistel ei tekiks

apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.

7. TsMS § 405 lg 1 esimese lause alates 01.01.2022 kehtiva redaktsiooni järgi menetleb

kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s

sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei

ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000

eurole (lihtmenetlus). Praeguses asjas oli hagi esitamisel hagihinnaks 2866,15 eurot. Kuna

asja hind on alla 7000 euro, on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes.

Viidatud asjas saab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtta üksnes juhul, kui

maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on

selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse

normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit

(TsMS § 637 lg 21).

8. Maakohus ei andnud luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Asjaolu, et

maakohus täitis seadusest tuleneva nõude ja lisas kohtuotsusele edasikaebamise korda

käsitleva selgituse, ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 2¹ tähenduses.

Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, milliste puhul

edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole ka välistatud TsMS § 637 lg-s 2¹

sätestatud alustel.

9. Riigikohus on märkinud, et ringkonnakohus ei pea lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmisest keeldumist TsMS § 637 lg 21 alusel põhjendama pikemalt, kui et

määrusest oleks selgelt arusaadav, et kaebuse menetlemisest on keeldutud viidatud normi

alusel ning põhjusel, et maakohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks ning maakohtu otsuse

tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, selgelt rikutud

menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid või et võimalikud minetused

materiaalõiguse normi ebaõigel kohaldamisel, menetlusnormide järgimisel või tõendite

hindamisel ei võinud oluliselt mõjutada maakohtu lahendit. Sisuliselt nõustub ringkonnakohus

2-23-147701

sel juhul maakohtu otsuse põhjendustega neid kordamata. Määruse pikemalt põhjendamise

kohustus ei oleks kooskõlas menetlusökonoomiaga (RKTKm 27.08.2018, 2-17-13363, p 15).

Ringkonnakohus lahendab lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest

keeldumise korral vaikimisi ka juba sisuliselt, jättes kaebuse menetlusse võtmata, kui sel ei

ole ilmselgelt edulootust (RKTKm 27.02.2017, nr 3-2-1-159-16, p 13).

10. Arvestades asja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei

ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes selgelt ebaõigesti kohaldanud

materiaalõiguse normi ega rikkunud menetlusõiguse normi viisil, mis võinuks kaasa tuua

ebaõige otsuse. Maakohus on kolleegiumi hinnangul tõendeid kooskõlas TsMS § 232 lg-tega

1 ja 2 hinnates asunud põhjendatult seisukohale, et hagi tuleb osaliselt rahuldada. Kostja

mittenõustumine maakohtu järeldustega ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks, kui

maakohus on materiaalõigust õigesti kohaldanud ega ole rikkunud oluliselt menetlusõiguse

norme. Kostja on apellatsioonkaebuses korranud maakohtus esile toodud asjaolusid ja väiteid.

Maakohus on neile vastuväidetele piisavalt põhjalikult vastanud. Kostja apellatsioonkaebuses

esitatud väited ei võimalda ringkonnakohtu hinnangul jõuda maakohtu otsuses märgitust

teistsugustele järeldustele.

11. Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 5 lg 1 sätestab, et vaidlust menetletakse poolte

esitatud asjaolude ja tõendite alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt on

pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata

või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab

ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama

neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti

(TsMS § 230). Kui kostja väidab, et kalkulatsioon (dtl 100–101) ei kajasta poolte vahel kokku

lepitud hinda, peab kostja seda väidet ka tõendama. Olukorras, kus maakohus tuvastas, et

pooled olid tööde hinnas tööde kalkulatsioonist nähtuvalt kokku leppinud, ei ole tööde

mõistliku tasu suuruse kindlaksmääramisel oluline, kuna VÕS § 637 lg 1 järgi tuleb maksta

kokkulepitud tasu. Kostja ei ole tõendanud ega teinud usutavaks, et kuigi ta viis sõiduki

mootori hageja juurde remonti, oli neil kokkulepe vaid varuosade eest tasumiseks ja tööde

tegemise tasus lepiti kokku üksnes selleks, et hiljem teiselt teenusepakkujalt kahju hüvitamist

nõuda. Kostja viitab kaebuses ka tööde mittevastavusele, kuid ei ole tõendanud, et ta pärast

tööde vastuvõtmist oleks mootori õlilekke avastanud ja sellest hagejat teavitanud, nagu ta

apellatsioonkaebuses väidab. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja tagastas remonditud mootori

kostjale 2023. aasta jaanuaris (dtl 105). VÕS § 642 lg 2 sätestab, et tarbijatöövõtu puhul

vastutab töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul,

alates töö üleandmisest tarbijale. Tarbijatöövõtu puhul eeldatakse, et kuue kuu jooksul töö

tarbijale üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas töö

üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus töö või puuduse olemusega. Kostja soovib

puuduse olemasolu tõendada 04.08.2024 tehnoülevaatuse kontrollkaardiga. Ringkonnakohus

nõustub maakohtu järeldusega sellest, et 04.08.2024 tehnoülevaatuse kontrollkaart ei tõenda

puuduse olemasolu 2024. aasta jaanuaris. Samuti ei ole kostja tõendanud, et ta oleks

väidetavast puudusest kostjat informeerinud enne kui kohtule 17.01.2024 esitatud vastusega

hagile. VÕS § 644 lg 1 sätestab, et tellija peab teatama töö lepingutingimustele

mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele

mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Tarbijatöövõtu puhul peab tarbija teatama töö

lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale kahe kuu jooksul.

12. Seega kostja apellatsioonkaebuses esitatud väited ei võimalda ringkonnakohtu hinnangul

jõuda maakohtu otsuses märgitust teistsugustele järeldustele ja eeltoodust tulenevalt puudub

ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks õiguslik alus.

2-23-147701

13. Kostja on apellatsioonkaebuses palunud jätta uue otsusega menetluskulud hageja kanda, st

kostja on vaidlustanud maakohtu otsuse ka menetluskulude osas, kuid sellekohaseid sisulisi

põhjendusi kaebuses ei ole esitanud. Kuna hagi rahuldati osaliselt, siis jaotas maakohus

menetluskulud õigesti TsMS § 163 lg 1 alusel vastavalt hagi rahuldamise proportsioonile.

14. Ringkonnakohtul on TsMS § 637 lg 21 järgi õigus keelduda apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmisest juhul, kui apellatsioonkaebuses on mh vaidlustatud menetluskulude

jaotust ning maakohtu otsuses on menetluskulud kindlaks määratud 280 eurot ületavas

summas, kuid apellant ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustanud temalt välja mõistetud või

tema kasuks välja mõistmata jäänud menetluskulude suurust (RKTKm 19.01.2022, 2-20-

14547/20, p 13). Ka siinsel juhul ei ole kostja vaidlustanud temalt välja mõistetud

menetluskulude suurust, vaid on piirdunud üksnes viitega, et vaidlustab maakohtu otsuse osas,

millega hagi rahuldati. Seega kostja ei ole tuginenud sellele, et maakohus on temalt hageja

kasuks välja mõistetud menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel rikkunud TsMS

§ 174 lg-s 1 sätestatut. Seetõttu ei ole ringkonnakohtul võimalik hinnata, kas ta peaks TsMS §

178 lg-st 2 tulenevalt apellatsioonkaebust menetlema menetluskulude suuruse rahalise

kindaksmääramise osas (RKTKm 19.01.2022, 2-20-14547/20, p 15).

15. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle

esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada.

Kuna apellant esitas apellatsioonkaebuse elektrooniliselt, ei ole vaja seda talle tagastada.

Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele

menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

16. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad kaebuse esitamisega

seotud menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel koosmõjus § 639 lg-ga 1 kaebuse esitaja, s.o

kostja kanda. Kuivõrd apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduti ning ei edastatud

kaebust kostjale vastamiseks, ei saanud kostjale apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt

välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid ja neid ei ole vaja rahaliselt kindlaks määrata.

17. Apellandil on apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda

määruse jõustumisel TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud

riigilõiv.

18. TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt võib apellant esitada käesoleva määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule.

(allkirjastatud digitaalselt)