2-25-5538/11 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Neve Uudelt, Ele Liiv, Siret Siilbek

Määruse tegemise aeg ja koht

26.05.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-25-5538

Kohtuasi

Jõekääru Arenduse OÜ pankrotiavaldus

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 15.04.2025 määrus pankrotiavalduse

läbivaatamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja liik

Jõekääru Arenduse OÜ määruskaebus

Menetlusosaline ja tema

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja Jõekääru Arenduse OÜ, seaduslikud esindajad

S.F ja I.W

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 15.04.2025 määrus ning saata tsiviilasi maakohtule

Jõekääru Arenduse OÜ pankrotiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.

2. Rahuldada määruskaebus.

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Jõekääru Arenduse OÜ (avaldaja, võlgnik) seaduslik esindaja S.F esitas 10.04.2025 Harju

Maakohtule avalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks.

1.1. Avalduse kohaselt on võlgnik 28.01.2022 registreeritud äriühing, mille peamine

tegevusala on enda kinnisvara ost ja müük. Praeguseks hetkeks on võlgnik olukorras, kus tal

ei ole enam piisavalt vara ega rahalisi vahendeid võlausaldajate nõuete rahuldamiseks.

Võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole ajutine.

2. 14.04.2024 esitas võlgniku teine seaduslik esindaja I.W kohtule avalduse

pankrotiavalduse tagasivõtmiseks. Esitatud avalduse kohaselt ei ole võlgnik ajutiselt ega

2-25-5538

püsivalt maksejõuetu ning omab piisavalt rahalisi vahendeid kõikide kolmandate isikute

põhjendatud nõuete rahuldamiseks.

Maakohtu määrus ja põhjendused

3. Harju Maakohus jättis 15.04.2025 määrusega pankrotiavalduse läbi vaatamata ja lõpetas

tsiviilasja menetluse. Maakohus jättis menetluskulud avaldaja kanda.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb pankrotiavaldus jätta läbi vaatamata, kuna

avaldaja on avalduse tagasi võtnud ning menetluse jätkamiseks puudub alus (pankrotiseaduse

(PankrS) § 3 lg 1, tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 424 lg 1, § 423 lg 1 p 2, § 477

lg 1). TsMS § 172 lg 2 alusel jäid avaldusega seotud menetluskulud avaldaja kanda.

Määruskaebus

4. Võlgnik, esindatuna seadusliku esindaja S.F poolt, esitas määruskaebuse, milles palub

maakohtu määruse tühistada ja saata asi maakohtule pankrotiavalduse läbivaatamiseks, ajutise

halduri nimetamiseks ning pankroti väljakuulutamiseks.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on seadusandja andnud igale juhatuse liikmele õiguse

esitada pankrotiavaldus (PankrS § 13 lg 4) ning seega ei saa teine juhatuse liige seda avaldust

tagasi võtta. Lisaks oleks sellisel juhul juhatuse liikmel võimatu täita tsiviilseadustiku üldosa

seaduse (TsÜS) §-st 36 tulenevat kohustust esitada pankrotiavaldus, kui on ilmne, et

juriidiline isik on püsivalt maksejõuetu. Võlgnik on pankrotiavalduses põhistanud oma

maksejõuetuse ning maakohus oleks pidanud pankrotiavaldust menetlema. Pankrotiavalduse

tagasivõtmisel lähtus teine juhatuse liige I.W enda isiklikest huvidest, mitte võlgniku ega

tema võlausaldajate huvidest. Praegusel juhul oleks maakohus pidanud jätma avalduse

pankrotiavaldusest loobumiseks vastu võtmata TsMS § 429 lg 4 (koosmõjus § 477 lg-ga 1)

alusel.

Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik

5. Võlgniku teine seaduslik esindaja I.W esitas vastuse määruskaebusele, milles palub jätta

määruskaebuse rahuldamata.

I.W esitatud seisukoha järgi võib PankrS § 9 lg 1 kohaselt pankrotiavalduse esitada võlgnik

või võlausaldaja, st PankrS ei võimalda pankrotimenetluse algatamist kohtu poolt omal

initsiatiivil. Seega on pankrotimenetluse näol tegemist hagita menetlusega, mida võib algatada

üksnes avalduse alusel ning TsMS § 477 lg 6 kohaselt sai võlgnik avalduse tagasi võtta.

Ülaltoodud järeldust toetab ka PankrS § 23 lg 4¹. S.F poolt pankrotiavalduses esitatud andmed

ei vasta tegelikkusele ning maksejõuetuse olukorda ei esine.

6. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ning

saata asi maakohtule võlgniku pankrotiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.

Määruskaebus rahuldatakse.

2-25-5538

8. Ringkonnakohus märgib, et äriregistri andmetel on võlgnikul kaks juhatuse liiget (S.F ja

I.W) ning võlgnikku võib kõikide tehingute tegemisel esindada iga juhatuse liige. Praegusel

juhul on üks juhatuse liikmetest esitanud võlgniku pankrotiavalduse ning teine juhatuse liige

avalduse pankrotiavalduse tagasivõtmiseks.

9. Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd pankroti saab kohus välja kuulutada ainult võlgniku enda

või võlausaldaja avalduse alusel (PankrS § 9 lg 1), siis TsMS § 477 lg 6 esimesest tulenevalt

on pankrotiavalduse esitajal seega üldjuhul võimalik avaldus tagasi tõtta enne ühingu

maksejõuetuse tuvastamist ajutise halduri või kohtu poolt. Maksejõuetu juriidilise isiku

pankrotiavaldusest loobumist ei tohiks kohus vastu võtta (vt ka TlnRnKm 21.03.2025,

2-24-13920, p 18). Puudub vaidlus, et võlgniku maksejõuetuse esinemist praeguseks hetkeks

tuvastatud ei ole. Maakohus ei ole pankrotiavaldust menetlusse võtnud ega võlgnikule ajutist

haldurit määranud.

10. Samas leiab ringkonnakohus, et pankrotiavalduse saanuks praegusel juhul tagasi võtta see

juhatuse liige, kes pankrotiavalduse esitas. Kui on ilmne, et juriidiline isik on püsivalt

maksejõuetu, peavad juhatuse liikmed esitama võlgniku pankrotiavalduse (TsÜS § 36). ÄS §

180 lg 51 näeb ette juhatuse kohustuse esitada kohtule viivitamata ühingu pankrotiavaldus, kui

ühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt

ajutine. Püsiva maksejõuetuse olukorras iga juhatuse liikme pankrotiavalduse esitamise

kohustust rõhutab ka PankrS § 13 lg-s 4 sätestatu, mille kohaselt võib juriidilisest isikust

võlgniku nimel pankrotiavalduse esitada juhatuse iga liige ka siis, kui tal ei ole õigust

juriidilist isikut üksinda esindada. Eeltoodud sätetes toodud kohustuse eesmärgiks on tagada

juriidilise isiku vara võimalikult suures ulatuses säilimine ja seeläbi võlausaldajate nõuete

võimalikult suures ulatuses rahuldamine, samuti see, et sisuliselt maksejõuetu äriühing ei

osaleks edasi majandustegevuses, mille käigus tekkivaid kohustusi ta täita ei suuda. Tegemist

ei ole üksnes sisesuhtest tuleneva juhatuse liikme kohustusega, vaid seadusest tuleneva

kohustusega ühingu võlausaldajate ees. Eelmärgitut arvestades on ringkonnakohtu hinnangul

oluline kaitsta püsivalt maksejõuetuks muutunud osaühingu juhatuse liikme huvi

pankrotiavalduse esitamise ja menetlemise vastu olukorras, kus teine juhatuse liige ei soovi

pankrotiavaldust esitada või leiab, et ühing ei ole püsivalt maksejõuetu (vt ka RKTKo

25.02.2013, 3-2-1-188-12, p 12; TlnRnKm 11.04.2019, 2-18-8726, p-d 10.1.2, 10.1.3;

TrtRnKm 05.04.2024, 2-23-5560, p 15).

11. Pankrotiavalduse esitanud juhatuse liige S.F avaldust tagasi võtnud ei ole. Seega ei olnud

ringkonnakohtu hinnangul maakohtul alust pankrotiavalduse läbivaatamata jätmiseks.

Ringkonnakohus märgib ka, et kui juriidilisest isikust võlgnik esitab pankrotiavalduse, siis

eeldatakse, et juriidiline isik on maksejõuetu (PankrS § 31 lg 4). Ajutine haldur ja kohus

peavad neid eeldusi kontrollima, seda eriti olukorras, kus mõni võlgniku juhatuse liige vaidleb

võlgniku püsiva maksejõuetuse olukorrale vastu.

12. Eeltoodud põhjendustel tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse ja saadab asja

maakohtule pankrotiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus rahuldatakse.

13. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ja saadab asja maakohtule võlgniku

pankrotiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks, ei määra ringkonnakohus asjas

menetluskulude jaotust ega hüvitatavate menetluskulude suurust. Menetluskulude jaotuse

määrab TsMS § 173 lg 3 järgi maakohus vastavalt asja lahendamise tulemusele. Hüvitatavate

menetluskulude suuruse määrab maakohus vastavalt menetluskulude jaotusele TsMS § 177

lg-te 1 ja 2 järgi kindlaks menetlust lõpetavas määruses või eraldi määrusega mõistliku aja

jooksul pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist.

2-25-5538

14. Kuna ringkonnakohus saadab asja uueks lahendamiseks tagasi maakohtule, ei saa

ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule edasi kaevata.

(allkirjastatud digitaalselt)