2-25-5763/7 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Eve Grass

Määruse tegemise aeg ja koht

26. mai 2025, Haapsalu

Tsiviilasja number

2-25-5763

Tsiviilasi

Võlgniku Z.T maksejõuetusavaldus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Menetlustoiming

Menetlusviis

Võlgnik Z.T, isikukood XXX, elukoht XXX, e-post

XXX , tel XXX

Usaldusisik

Andrus Õnnik,

Andrus Õnniku

Õigusbüroo osaühing, asukoht XXX, e-post: XXX

Maksejõuetusavalduse menetluse lõpetamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada Z.T maksejõuetusavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu.

2. Jätta Z.T kohustustest vabastamise menetlus algatamata.

3. Vabastada Andrus Õnnik võlgniku usaldusisiku ülesannete täitmise kohustustest.

4. Käesoleva määruse jõustumisel tühistada 25.04.2025 kohtumäärusega Z.T-le seatud

käsutuskeeld ning avaldada vastav teade väljaandes Ametlikud Teadaanded.

5. Tühistada 25.04.2025 kohtumäärusega kohaldatud võlgniku vara suhtes toimuvate

sundtäitmiste peatamine.

6. Määrata usaldusisiku Andrus Õnniku tasuks 1080,92 eurot (käibemaksuga).

7. Anda Z.T-le menetlusabi usaldusisiku tasu kandmiseks ning hüvitada usaldusisikule

Andrus Õnnik usaldusisiku tasu 1080,92 eurot (käibemaksuga) riigi vahenditest ja

kanda hüvitatav summa OÜ Andrus Õnniku Õigusbüroo arvelduskontole nr XXX

SEB Pank AS-is.

8. Avaldada Ametlikes Teadaannetes teade pankrotimenetluse raugemise kohta.

Edasikaebamise kord

Maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võib võlgnik või

maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse. Usaldusisikule tasu

määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik,

võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada 15 päeva jooksul

kohtumääruse kättesaamisest Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu.

1

2-25-5763

ASJAOLUD

1. Z.T esitas Pärnu Maakohtule maksejõuetusavalduse milles taotleb pankroti

väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

2. Kohus võttis 25.04.2025 määrusega maksejõuetusavalduse menetlusse, nimetas võlgniku

usaldusisikuks Andrus Õnniku, keelas võlgnikul usaldusisiku nõusolekuta vara käsutamise

ning peatas võlgniku vara suhtes toimuvad sundtäitmised kuni pankroti väljakuulutamiseni

või menetluse lõppemiseni.

3. 23.05.2025 esitas usaldusisik FIMS §-is 17 ettenähtud dokumendid, sh. vara- ja

võlanimekirja koos lisadega ja usaldusisiku tasu taotluse. Esitatud aruande kohaselt on

võlgnik usaldusisiku hinnangul maksejõuetu, kuna tal puuduvad vara ja vahendid oma

sissenõutavaks muutunud kohustuste tasumiseks. 2025 jaanuar-märts sai võlgnik pensioni a´

763,64 eurot kuus, millest pärast kohtutäiturite kinnipidamisi laekub võlgniku kontole 639,75

eurot. Z.T teadaolevad kohustused on 10-ne võlausaldaja ees kokku kuni 72 347,72 eurot, mis

on kõik muutunud sissenõutavaks. Igasugune realiseeritav vara puudub. Z.T maksejõuetuse

peamiseks põhjuseks on kuriteo toimepanek, millega tekitas suures ulatuses varalise kahju.

Võlgnik muutus maksejõuetuks hiljemalt 26.05.2017, kui jõustus kohtuotsus kriminaalasjas 1-

17-4258 ja temalt mõisteti välja tsiviilhagidena kokku 67 120,82 eurot, millest ta käesolevaks

ajaks on täitemenetlustes hüvitanud ca 2000 eurot. Usaldusisiku hinnangul ei ole võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine perspektiivne, kuna FIMS § 50 lõikele 2

tuginedes ei ole võimalik nõuetest summas 65 412,76 eurot (90,4%) menetluses vabaneda

kuna võlgniku kohustustest vabastamisega ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju

hüvitamise kohustus. Õiguslikult ei ole välistatud täitekulude ja kriminaalmenetluse kulude

hüvitamisest vabastamine kohustustest vabastamise menetluse käigus. Käesoleval juhul on

võlgniku kohustuste struktuur järgmine 65 412,76 € on õigusvastaselt tahtlikult tekitatud

kahju nõuded, 6 570,27 € on kohtutäiturite tasu (täitekulud) nõuded ja 364,69 € on

kriminaalmenetluse kulude nõue. On tõenäoline, et pärast võimaliku pankrotimenetluse ja

kohustustest vabastamise menetluse lõppemist avatakse uuesti täitetoimikud kahju

hüvitamise nõuete sissenõudmiseks, millega tekivad uuesti täitekulud. Sisuliselt tekivad

sellisel juhul samade summade sissenõudmiseks täitekulud kaks korda. Eeltoodust lähtuvalt

ei ole Z.T puhul võimalik pankrotimenetluse/kohustustest vabastamise menetluse

läbiviimisega saavutada menetluse eesmärki- anda füüsiliselt isikust võlgnikule võimalus

vabaneda oma kohustustest. Usaldusisiku hinnangul ei ole käesoleval juhul võimalik täita ka

võlgniku poolt soovitud (sealjuures vastandlikke) eesmärke, st pole võimalik jätta võlgnikule

igakuiseks kasutamiseks praegusest suuremat summat ja samaaegselt tasuda kohustusi

võimalikult suures ulatuses. Nimelt toimub pankrotimenetluses võlgniku sissetuleku

arestimine TMS sätestatud viisil. Seega kuuluks ka pankrotimenetluses arestimisele sama

summa, mis praegu täitemenetluste raames ning võlausaldajatele tasumiseks jääv summa ei

saa olla suurem, kui praegu. Arvestades asjaoluga, et võlgnik on maksejõuetu, kuid tema

pankroti- ja kohustustest vabastamise menetluse läbiviimisega pole võimalik saavutada

soovitud eesmärki, siis tuleb usaldusisiku hinnangul lõpetada Z.T maksejõuetusavalduse

menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, jätta kohustustest vabastamise

menetlus algatamata, vabastada usaldusisik ning määrata kindlaks ja mõista välja usaldusisiku

tasu vastavalt lisatud taotlusele.

4. Kohus kuulas võlgniku ära 26.05.2025 telefoni teel. Võlgnik selgitas, et ta on usaldusisiku

taotlusega tutvunud ja saab aru ja nõustub usaldusisikuga, et kohustusest vabastamise

menetluse algatamine on perspektiivitu. Kohus selgitas võlgnikule, et õigusvastaselt tekitatud

kahju hüvitamisest tulenevatest kohustustest võlgnikku vabastada ei saa (FIMS § 50 lg 2) ning

kohustustest vabastamise menetlus ei ole võlgniku jaoks ka majanduslikult mõttekas. Võlgnik

2

2-25-5763

nõustus sellega ja palus kohustustest vabastamise menetlus algatamata jätta. Samuti selgitas

kohus, et Julianus Inkasso OÜ ei ole võlgniku võlausaldajaks, mida äriühing on usaldusisikule

avaldanud ning igakuiseid makseid Julianus Inkasso OÜ-le edaspidi võlgnik tegema ei pea.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

5. Kohus, tutvunud usaldusisiku ja võlgniku arvamusega ning uurinud tõendeid, leiab, et

võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu

vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1 ja 3 ning füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse

(FIMS) § 45 lg 2 alusel, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ja

kohus otsustab jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata.

6. FIMS § 43 sätestab, et füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja

pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses (PankrS) sätestatud korras, kui FIMS-

s ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik

on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt

ajutine. Kohus leiab, et asjas kogutud andmete kohaselt on kindlaks tehtud, et võlgniku

majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga ja Z.T on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku

maksejõuetus on püsiva iseloomuga, sest võlgnikul puudub vara, mille arvelt võlausaldajate

nõudeid rahuldada, kuid mida on teadaolevalt 72 347,72 eurot. Võlgniku poolt saadavast

pensionist ei ole võimalik kinnipidamisi teostada suuremas määras, kui seda hetkel

kohtutäiturid on teostanud. Kohus nõustub usaldusisiku hinnanguga sellest, et maksejõuetuse

tekkimise põhjuseks on kuriteo toimepanek, millega võlgnik tekitas suures ulatuses varalise

kahju.

7. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse eesmärk on võimaldada makseraskustes füüsilisele

isikule (võlgnik) maksejõuetusavalduse kaudu tema võlgade ümberkujundamine või

kohustustest vabastamine, tagades ühtlasi võlausaldajate kaitse (FIMS § 2 lg 1).

Maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku pankrot või kuulutatakse välja

võlgniku pankrot ja algatatakse kohustustest vabastamise menetlus või algatatakse võlgade

ümberkujundamise menetlus (FIMS § 2 lg 2). Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk

on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

(FIMS § 2 lg ).

8. Pankrotimenetluse eesmärgid on sätestatud PankrS §-s 2. Nimetatud paragrahvi kohaselt,

pankrotimenetluse kaudu rahuldatakse võlausaldajate nõuded võlgniku vara arvel käesolevas

seaduses ettenähtud korras võlgniku vara võõrandamise või võlgniku ettevõtte tervendamise

kaudu. Füüsilisest isikust võlgnikule, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, antakse

pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest.

9. Avaldusest ja selle lisadest, samuti aruandest ja sellele lisatud tõenditest nähtuvalt on

võlgniku kohustuste struktuur selline, millest 65 412,76 eurot moodustavad õigusvastaselt

tahtlikult tekitatud kahju nõuded, 6 570,27 eurot on kohtutäiturite tasu (täitekulud) nõuded ja

364,69 eurot on kriminaalmenetluse kulude nõue. Seega moodustavad suurema osa võlgniku

kohustustest õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõuded, millest kohus ei saa võlgnikku

FIMS § 50 lg 2 kohaselt vabastada. Järelikult ei oleks kohustustest vabastamise menetluse

algatamise korral võimalik saavutada võlgniku taotletavat eesmärki kohustustest vabaneda,

kuivõrd suurem osa nõuetest ei lõpeks ka võlgniku kohustustest vabastamise korral. Kohus

nõustub usaldusisiku hinnanguga sellest, et iseenesest ei ole välistatud täitekulude ja

kriminaalmenetluse kulude hüvitamisest vabastamine kohustustest vabastamise menetluse

käigus, kuid pärast võimaliku pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse

lõppemist alustatakse uuesti täitemenetlustega kahju hüvitamise nõuete sissenõudmiseks,

millega tekivad uuesti täitekulud. Seega tekivad sellisel juhul samade summade

sissenõudmiseks täitekulud kaks korda, mis ei oleks aga võlgniku huvides.

3

2-25-5763

10. Võlgnik on märkinud, et tal ei jätku pensionist igakuisteks kuludeks, kuna kohtutäiturid

peavad sellest kinni 20%. Samuti on võlgnik teatanud, et suurema sissetuleku teenimine ei

ole tema vanust ja tervislikku seisundit arvestades võimalik, aga ta soovib võimalikult suures

ulatuses oma kohustusi täita. Kuivõrd võlgniku pankrotimenetluses ja kohustustest

vabastamise menetluses tehakse võlgniku sissetulekust kinnipidamisi samas ulatuses, kui

täitemenetluses ning võlgnik on ise kinnitanud, et suuremat sissetulekut tal hankida ei ole

võimalik, siis puudub kohtu hinnangul käesoleval juhul võimalus PankrS §-s 2 sätestatud

pankrotimenetluse eesmärgi saavutamiseks – võlausaldajate nõuete rahuldamiseks võlgniku

vara arvelt. Samuti ei täida kohustustest vabastamise menetluse algatamine enda eesmärki -

anda pankrotimenetluse kaudu võimalus võlgnikul vabaneda oma kohustustest. Eeltoodust

tulenevalt on kohus seisukohal, et antud avaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest

vabastamise menetluse algatamiseks on perspektiivitu.

11. FIMS § 18 lg 2 p 5 sätestab, et vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, võib kohus lõpetada

menetluse raugemise tõttu vastavalt PankrS §-s 29 sätestatule. PankrS § 29 lg 1 kohaselt

lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata

võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning

ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. PankrS § 29 lg 2 kohaselt võib kohus

lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku

maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja

nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Sama

sätte kolmanda lõike kohaselt kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 või

2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse

kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. FIMS § 45 lg 2

kohaselt kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks

ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus

pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse.

12. PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lg-s 1 või

2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse

kulude katteks deposiidina kohtu määratud summa. PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui

võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise

vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja

selle maksmise tähtaja. Deposiidimakse määramiseks PankrS § 30 alusel puudub vajadus,

kuna pankrotimenetluse raugemise vältimine ei ole põhjendatud (kuna kohustustest

vabastamise menetlust ei algatata).

13. Kohtu hinnangul on käesolevas asjas võlgnik ka ise selgelt väljendanud, et vara, mille

arvelt saaks katta mh pankrotimenetluse kulusid, temal puudub ning sissetulekute suurenemist

ette näha ei ole. Kohus leiab, et käesoleval juhul on tegemist pankrotimenetluse raugemise

olukorraga. Eeltoodust tulenevalt lõpetab kohus käesoleva pankrotimenetluse enne pankrotti

välja kuulutamata raugemise tõttu.

14. FIMS § 45 lg 2 sätestab, et kui esineb PankrS § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse

raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab

kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise

menetluse. Kohus jätab käesoleva määrusega kohustustest vabastamise menetluse algatamata,

mistõttu ei takista FIMS § 45 lg 2 pankrotiavalduse menetluse lõpetamist raugemisega.

15. Eeltoodust tulenevalt on täidetud eeldused, et lõpetada PankrS § 29 lg 1 alusel

pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus avaldab

väljaandes Ametlikud Teadaanded vastava teate (PankrS § 29 lg 4).

16. Kuna kohus lõpetab maksejõuetusavalduse menetluse, vabastab kohus Andrus Õnniku

võlgniku usaldusisiku ülesannete täitmise kohustustest (FIMS § 55 lg 1 p 2).

Menetluskulud

4

2-25-5763

17. Maksejõuetusavalduse esitamisele ja läbivaatamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse

seadustikus hagita menetluse kohta sätestatut, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seadusest ei

tulene teisiti (FIMS § 4 lg 1). TsMS § 172 lg 7 teine lause sätestab, et kui (hagita) menetluse

võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud

avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. PankrS § 150 lg 4 kohaselt otsustab

pankrotimenetluse raugemise korral kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude

kohaselt. PankrS § 150 lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulu muu hulgas usaldusisiku tasu

(p 2). Kohus jätab seetõttu menetluskulud, s.o usaldusisiku tasu võlgniku kanda.

18. Usaldusisik on esitanud taotluse tasu määramiseks. Usaldusisikul on õigus saada oma

ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete

täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata (FIMS § 54 lg 1). Kuni

maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud

kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete

kohaselt (FIMS § 54 lg 2 esimene lause).

19. Kohus arvestab tasu suuruse määramisel ülesannete mahtu ja keerukust ning usaldusisiku

kutseoskusi (PankrS § 23 lg 1). Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele

kuluv aeg ning tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud

büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud (PankrS § 23 lg 2). Hüvitatava tunnitasu

ülemmäär on 177,20 eurot (PankrS § 23 lg 3).

20. Usaldusisik on esitanud kohtule tasu ja tööaja arvestuse (PankrS § 23 lg 2), mille kohaselt

on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks kokku 14 tundi. Kohus leiab, et arvestades

usaldusisiku ülesannete mahtu käesolevas asjas ning asja keerukust ja usaldusisiku

kutseoskusi, on nimetatud ajakulu põhjendatud. Tööaja arvestus sisaldab põhjendatud ning

vajalikke toiminguid. Usaldusisiku tunnitasu 140 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse

ning ei ole ebamõistlikult suur. Kuivõrd aga menetluses puuduvad vahendid usaldusisiku tasu

maksmiseks ning arvestades võlgnikul vara puudumist, taotleb usaldusisik tasu väiksemas

määras. Seega määrab kohus usaldusisiku tasuks 886 eurot (63,29 × 14), koos käibemaksuga

1080,92 eurot (PankrS § 23 lg 3 teine lause, PankrS § 65 lg 11). Vastavalt usaldusisiku

taotlusele määrab kohus tasu maksmise büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb (FIMS § 54

lg 9).

21. PankrS § 23 lg 4 kohaselt mõistab kohus ajutise halduri tasu ja vajalikud kulutused välja

võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest, kui menetlus lõpetatakse

raugemisega pankrotti välja kuulutamata ning võlgniku varast ei jätku ajutise halduri tasu ja

kulutuste hüvitamiseks. Usaldusisiku aruandest nähtub, et võlgnikul ei ole piisavalt vahendeid

usaldusisiku tasu hüvitamiseks. Kohus peab seetõttu põhjendatuks määrata usaldusisiku tasu

hüvitamine riigi vahenditest.

22. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 886

eurot, sh seaduses ettenähtud maksud, v.a käibemaks (PankrS § 23 lg 4 viimane lause). Riigi

vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasu ja kulutuste määramisel peab kohus lähtuma ka

Justiitsministri kehtestatud määrusest „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi

vahenditest hüvitamise kord“ (PankrS § 23 lg 51). Määruse kohaselt saab ajutisele haldurile

riigi vahenditest hüvitada tasu 33 eurot poole tunni kohta (määruse § 1 lg 1, § 2 lg 1).

23. Eelnevat arvesse võttes tuleb riigi vahenditest hüvitada usaldusisikule tasu 886 eurot, koos

käibemaksuga 1080,92 eurot.

Võlgnikule seatud käsutuskeeld

5

2-25-5763

24. 25.04.2025 kohtumäärusega keelas kohus võlgnikul usaldusisiku nõusolekuta oma vara

käsutada. Kuna kohus lõpetab käesoleva määrusega maksejõuetusmenetluse, on põhjendatud

käsutuskeeld tühistada.

25. Võlgnikul on võimalik käesolevat määrust vaidlustada. Kohus peab seetõttu põhjendatuks

siduda käsutuskeelu tühistamine käesoleva määruse jõustumisega. Kui käesolev määrus on

jõustunud, avaldab kohus väljaandes Ametlikud Teadaanded ka vastava teate käsutuskeelu

tühistamise kohta (FIMS § 13 lg 2, PankrS § 21 lg 1 ja lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

Eve Grass

kohtunik

6