2-24-3744/42 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Gea Lepik, liikmed Kädi Vaker ja Kairi

Piirisild

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. mai 2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-3744

Kohtuasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi C.L-i ja J.L-i vastu

ühisvara jagamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 21. juuni 2024. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

C.L-i ja J.L-i apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja) Aktiva Finance Group OÜ

(registrikood 10746479), lepinguline esindaja Sigrid

Rahkema

Kostja (apellant) C.L (isikukood XXX)

Kostja (apellant) J.L (isikukood XXX)

Kostjate lepinguline esindaja Irina Vassiljeva

Menetluse liik

Asja läbivaatamine kohtuistungil 17. aprillil 2025

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 21. juuni 2024. a otsus tsiviilasjas nr 2-24-3744 vaidlustatud

osas muutmata.

2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta Aktiva Finance Group OÜ ringkonnakohtus kantud menetluskulud

solidaarselt C.L-i ja J.L-i kanda ning C.L-i ja J.L-i menetluskulud nende endi kanda

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

2-24-3744

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 6. märtsil 2024 (täpsustatud 24. mail 2024) Harju

Maakohtule hagi C.L-i (kostja I) ja J.L-i (kostja II) (koos kostjad) vastu ühisvara jagamise

nõudes, paludes kostjate ühisvara jagada järgmiselt:

1) lõpetada kostjate ühisomand kinnistule asukohaga /aadress/ (registriosa nr XXX,

edaspidi ka korteriomand) selle müümisega avalikul enampakkumisel;

2) korteriomandi müügist saadud rahast täita esmajärjekorras korteriomandit koormavad

kostjate kohustused I.I. OÜ ja R. OÜ ees;

3) jagada korteriomandi müügist pärast täitekulude maha arvamist üle jääv raha kostjate

vahel võrdsetes osades.

Menetluskulud palus hageja jätta solidaarselt kostjate kanda. Koos hagiavaldusega esitas

hageja hagi tagamise taotluse.

1.1. Hagiavalduse kohaselt rahuldas Tallinna Ringkonnakohus 31. märtsi 2021. a otsusega

tsiviilasjas nr 2-19-139334 hageja (endine ärinimi Aktiva Finants OÜ) hagi ning mõistis

kostjalt I välja võlgnevuse 2462,50 eurot, millele lisandub viivis. Kõnealuse nõude

sundtäitmiseks on algatatud täitemenetlus nr 022/2021/8396. Harju Maakohus rahuldas 1.

novembri 2021. a määrusega hageja avalduse ning mõistis kostjalt I välja võlgnevuse 65

eurot, millele lisandub viivis. Kõnealuse nõude sundtäitmiseks on algatatud täitemenetlus nr

022/2021/8403. Võlatunnistuse ja sundtäitmisele allumise nõusolekuga nr 94 on kostja I 11.

veebruaril 2018 tunnistanud tingimusteta võlausaldaja B. AS ees võlgnevust 8445,54 eurot.

Kõnealuse nõude sundtäitmiseks on algatatud täitemenetlus nr 022/2019/3100. B. AS

loovutas nõude 25. juulil 2022 hagejale. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 4. augusti 2023. a

otsusega tsiviilasjas nr 2-20-19126 hageja hagi ning mõistis kostjalt välja võlgnevuse 8267,27

eurot. Selle nõude sundtäitmiseks on algatatud täitemenetlus nr 034/2023/3905.

1.2. Kostjale I kuuluvad arvelduskontod on arestitud, kuid rahalised vahendid nõuete

rahuldamiseks puuduvad. Maksu- ja Tolliameti andmetel kostja I ei tööta. Kinnistusraamatu

andmetel on kostja I sisse kantud korteriomandi asukohaga XXX ühisomanikuna.

Rahvastikuregistri andmetel on kostja I abielus kostjaga II, abielu sõlmiti /kuupäev/.

Abieluvararegistri andmetel ei ole kostjatest abikaasad abieluvaralepingut sõlminud.

Kohtutäiturile teadaolevalt on kostja I suhtes algatatud seitse täitemenetlust kogusummas

ligikaudu 30 000 eurot.

1.3. Kuna kohtutäiturid on hagejale kinnitanud, et kostja I suhtes toimuvates täiteasjades ei

ole õnnestunud nõudeid rahuldada kostja I lahusvara ja sissetulekute arvelt, soovib hageja

täitemenetluse seadustiku (TMS) § 14 lg 2 alusel kostjate ühisvara jagamist ja sissenõude

pööramist kostja I osale ühisomandist.

2 (9)

2-24-3744

Kostjate vastuväited

2. Kostjad vaidlesid hagile vastu, palusid jätta see rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda.

2.1. Kostja II ei ole nõus korteriomandi müümisega enampakkumisel, sest see kahjustab

põhjendamatult kostjate huve. Mõistlik ja põhjendatud oleks jagada korteriomand

kaasomanike vahel reaalosadeks. Kostjal II ei oleks finantsilist võimekust osta kostjale I

kuuluvat osa ära. Oma 25. aprilli 2024. a vastuses kohtunõudele avaldasid kostjad, et ei

kavatse esitada vastuhagi.

2.2. Kostja II ei ole nõus, et laenulepingust tulenevad kohustused on solidaarkohustused

perekonnaseaduse (PKS) § 38 mõttes. Ka võlatunnistustel, millega kostja I tunnistab võla

olemasolu B. AS-i ees, on üksnes kostja I allkiri. Kostja II ei olnud teadlik kostja I sõlmitud

laenulepingutest ega võlatunnistusest. Solidaarkohustused saavad abikaasadel tekkida siis, kui

mõlemad on lepingupooled ja on solidaarkohustuse võtmises kokku leppinud. Ka ei ole

hageja tõendanud, et laenulepingute alusel saadud raha oleks kasutatud perekonna huvides.

2.3. Kostja I selgitas, et kasutas laenulepingute alusel saadud summasid enda isiklikes

huvides. Kostja I varjas oma võlgnevusi kostja II eest kuni 2018. aastani, mil hakkasid

saabuma kirjad võlgnevuste kohta. Kostja I sissetulek ei võimaldanud laenukohustusi täita,

mistõttu võttis kostja I uusi laene varasemate laenude eest tasumiseks. Kostjad ei ole

omavahel kokku leppinud laenude võtmises. Tegemist ei ole abikaasade solidaarkohustustega,

vaid üksnes kostja I kohustustega.

2.4. Korteriomand on kostjate ja nende alaealise lapse elukoht. Oleks äärmiselt ebaõiglane,

kui hageja soovi tõttu teenida suuremat tulu (kostjatele kuuluva korteriomandi müügi

tulemusel) jääks kostja II koos alaealise väikse lapsega koduta.

Maakohtu otsus ja selle põhjendused

3. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ning lõpetas kostjate ühisomandi korteriomandile selle

müügiga avalikul enampakkumisel ja määras jagada korteriomandi müügist laekuv raha,

millest on maha arvatud täitekulud, kostjate vahel võrdsetes osades. Maakohus jättis

rahuldamata hageja nõude täita korteriomandi müügist saadud rahast esmajärjekorras

korteriomandit koormavad kostjate kohustused I.I. OÜ ja R. OÜ ees. Maakohus jättis Harju

Maakohtu 7. märtsi 2024. a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtuotsuse

täitmist tagava abinõuna kuni kohtuotsuse täitmiseni. Menetluskulud jättis maakohus

solidaarselt kostjate kanda, jättes hageja menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata.

3.1. Maakohus märkis, et asjas esile toodu alusel võiks hagiavalduse rahuldamise aluseks olla

TMS § 14 lg 2 ja PKS § 33 lg 3. PKS § 37 lg-d 11–3 on kohaldatavad ka sissenõudja hagi

alusel ühisvara jagamisele, kuigi varaühisuse suhe sellise hagi alusel ei lõpe. Samuti viitas

maakohus asjaõigusseaduse (AÕS) § 70 lg-le 6 ja § 77 lg-le 2. Maakohus märkis, et kui

abikaasade ühisvara jagamist nõuab võlausaldaja (hageja), kelle nõue ei ole PKS § 33 lg 1

mõttes ühisvaral lasuv kohustus, ei saa kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 445

lg 1 järgi määrata taotluse alusel kindlaks otsuse täitmise viisi ja korda. Asja enampakkumisel

müümisest saadud raha jaotamine täitemenetluses on kohtutäituri pädevuses.

3.2. Maakohus tuvastas järgmised asjaolud:

3 (9)

2-24-3744

-

kostjad on abielus ning abielu ajal on kostjatel tekkinud ühisomand korteriomandile

asukohaga XXX ;

-

kostjad ei ole abieluvaralepingut sõlminud;

-

hagejal ei ole õnnestunud täitemenetlustes täita 31. märtsi 2021. a kohtuotsusest

tsiviilasjas nr 2-19-139334, 1. novembri 2021. a kohtumäärusest tsiviilasjas nr 2-19-

139334, 11. jaanuari 2018. a võlatunnistuse ja sundtäitmisele allumise nõusolekust nr

94 ja 4. augusti 2023. a kohtuotsusest tsiviilasjas nr 2-20-19126 tulenevaid nõudeid

kostja I vastu, kuna kostjal I puuduvad rahalised vahendid, mille arvel oleks olnud

võimalik hageja nõuet täita.

3.3. Maakohus asus seisukohale, et hageja oli õigustatud esitama kostjate vastu kohtule hagi

TMS § 14 lg 2 ja PKS § 33 lg 3 alusel kostjate ühisvara jagamiseks, et pöörata sissenõue

võlgniku (kostja I) osale ühisomandist, ning seda sõltumata nõude suurusest või asjaolust, et

tegemist on kostjate ja nende alaealise lapse eluasemega. Pärast vara müüki üle jääv raha

jagatakse kostjate vahel võrdsetes osades ning kostjale I üle jääva, samuti kostja II raha arvelt

on kostjatel võimalik soetada või üürida uus eluase. Kuna kostjad ei esitanud vastuhagi

ühisomandi lõpetamiseks teisel viisil, saab kohus lähtuda üksnes hageja taotletud jagamise

viisist. Arvestades, et antud juhul ei taotle hageja kostja I võlgnevuse täitmist kostjale II

kuuluva ühisvaraosa arvelt, on asjakohatud kostja II väited seoses laenude PKS § 33 alusel

ühisvara hulka kuulumise ja selle arvelt täitmisega.

3.4. Eeltoodut arvestades pidas maakohus põhjendatuks rahuldada hagi osaliselt. Maakohus

pidas põhjendatuks jätta 7. märtsi 2024. a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu TsMS

§ 445 lg 2 alusel jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna.

3.5. Menetluskulud jättis maakohus TsMS §-le 162 ning § 165 lg-tele 1 ja 3 viidates

solidaarselt kostjate kanda.

Apellatsioonkaebus

4. Kostjad esitasid apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse tühistada ja uue

otsusega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud paluvad kostjad jätta hageja kanda.

4.1. Apellatsioonkaebuse kohaselt kohaldas maakohus vääralt TMS § 14 lg-t 2. Kõnealuse

sätte kohaselt võib sissenõudja nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku

osale ühisvarast, kui ühisvara jagamise tulemusel saab sissenõudja nõude mingis ulatuses

rahuldada. Hageja ei ole esile toonud ega tõendanud, et kostjate ühisvara jagamise tulemusel

saaks tema nõude mingis ulatuses rahuldada.

4.2. Ka ei ole maakohtu otsus õiglane, sest kinnisasja müümine ei too hagejale mingit

tulemust. Korteriomandi hind on umbes 80 000 eurot, millest 40 000 eurot kuulub mõlemale

abikaasale. Arvestades seda, et korteriomand müüakse avalikul enampakkumisel, on müügist

laekuv raha veel väiksem (esmalt kaetakse kohtutäituri kulud). Lisaks on kinnisasi koormatud

kahe suure hüpoteegiga, mis kaetaks esmajoones kinnisasja müügist laekuvast rahast.

Allesjäänud rahast tasutakse täitemenetluste nõuded nende alustamise järjekorras. Kuna

hageja nõue ei ole järjekorras esimene, ei saavuta hageja hagi rahuldamisega võlgnevuste

tasumist.

4.3. Kostjate hinnangul esitas hageja hagi ennatlikult. Hageja ei ole tõendanud, et kohtutäitur

ei saaks kostjalt I nõuda võlgnevust sisse osade kaupa. Esitatud kohtutäituri õiendi kohaselt

puudub kostjal I vara ja sissetulek, mille arvelt oleks võimalik sissenõudja nõue koheselt

4 (9)

2-24-3744

rahuldada. Kostjad on teinud hagejale ettepanekuid kompromissi sõlmimiseks, mille kohaselt

kostja I tasuks võlgnevust osadena 50–100 eurot. Kui kostja I leiab töökoha, oleks võimalik

tasuda võlgnevuste katteks ka suurem summa. Hageja ei ole soovinud kompromissi sõlmida.

4.4. Kostjad vaidlustavad ka menetluskulude jaotuse. Äärmiselt ebaõiglane on jätta

menetluskulud kostja II kanda olukorras, kus kostja I võetud kohustused ei ole

solidaarkohustused ning saadud raha ei ole kasutatud perekonna vajaduste rahuldamiseks ja

huvides. Arvestada tuleks ka sellega, et kostja II ei olnud kostja I kohustustest teadlik.

Vastustaja seisukoht ja menetluse edasine käik

5. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta see rahuldamata ja menetluskulud

kostjate kanda.

6. Ringkonnakohus lahendas hageja taotluse apellatsioonkaebuse vastusele lisatud uute

tõendite vastuvõtmiseks 17. aprilli 2025. a kohtuistungil.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta apellatsioonkaebus

rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Maakohtu otsus on vaidlustatud osas seaduslik ja

põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust seda tühistada.

8. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme

kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Siinsel

juhul vaidlustasid kostjad maakohtu otsuse osas, millega maakohus hagi rahuldas ja jaotas

menetluskulud. Kostjad täpsustasid ringkonnakohtu istungil, et nad ei vaidlusta maakohtu

otsust resolutsiooni p 3 osas, millega maakohus jättis rahuldamata hageja taotluse täita

korteriomandi müügist saadud raha arvelt esmajärjekorras I.I. OÜ ja R. OÜ nõuded, mille

tagamiseks on korteriomandile seatud hüpoteek (vt 17. aprilli 2025. a kohtuistungi protokoll,

ajamärk 00:24:18). Hageja apellatsioonkaebust ei esitanud.

9. Pooled ei ole apellatsioonimenetluses vaidlustanud praeguse otsuse p-s 3.2 loetletud

maakohtu tuvastatud asjaolusid, mistõttu ringkonnakohus võtab need TsMS § 652 lg 1 p 1

järgi apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks.

10. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja ei korda neid TsMS § 654 lg

6 järgi osas, milles maakohus leidis, et hageja oli õigustatud nõudma TMS § 14 lg 2 ja PKS §

33 lg 3 järgi kostjate ühisvarasse kuuluva korteriomandi jagamist, et pöörata sissenõue

võlgniku (kostja I) osale ühisomandist, samuti korteriomandi jagamise viisi osas. Vastuseks

apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.

11. Ringkonnakohus ei nõustu kostjate seisukohaga, et hageja esitas TMS § 14 lg 2 alusel

nõude enneaegselt.

11.1. Riigikohus on selgitanud, et hagi esitamine TMS § 14 lg 2 alusel tuleb kõne alla juhul,

kui hagejal on võlgnikust abikaasa vastu nõue, võlgnikul on jagatavat ühisvara, mille

jagamisest saadu arvel saaks sissenõudja nõude mingis ulatuses rahuldada ja võlgnikuks olev

ühisomanik saaks ise nõuda ühisvara jagamist (vt nt RKTKo 19.12.2019, 2-18-1611, p 18).

TMS § 14 lg 2 järgse nõude esitamise eelduseks on PKS § 33 lg-s 3 sätestatut arvestades see,

et sissenõudjal on võlgnikust abikaasa vastu täitedokumendist tulenev nõue, ta on esitanud

5 (9)

2-24-3744

selle kohtutäiturile täitemenetluse alustamiseks võlgniku vastu ja võlgniku lahusvarast tema

kohustuste täitmiseks ei piisa. Eelneva tõendamiseks on sissenõudjal nt võimalik pöörduda

kohtutäituri poole, et viimane väljastaks õiendi senise täitemenetluse ebaõnnestumise kohta

(vt RKTKo 20.12.2016, 3-2-1-74-16, p 15.2).

11.2. Siinsel juhul on eeltoodud tingimused täidetud. Hageja on algatanud kostja I vastu neli

täitemenetlust, mida korraldavad kaks erinevat kohtutäiturit. Mõlemad kohtutäiturid olid enne

hagi esitamist väljastanud hagejale õiendi selle kohta, et nõuete täitmine kostja I lahusvara

arvel ei ole võimalik:

-

kohtutäitur Kristiina Feinman, kes viib hageja täitmisavalduse alusel kostja I suhtes

läbi täitemenetlust täiteasjas nr 034/2023/3905, on väljastanud 7. detsembril 2023

õiendi (dtl 22), mille kohaselt on tasumisele kuuluv summa koos täitekuludega

9197,27 eurot; täitmisteade koos lisadega toimetati võlgnikule kätte 14. oktoobril

2023; võlgnik ei ole täitemenetluse jooksul nõuet tasunud; Maksu- ja Tolliameti

(MTA) andmete kohaselt võlgnikul sissetulek puudub; kohtutäiturile teadaolevalt on

võlgniku suhtes seitse täitemenetlust kogusummas ca 30 000 eurot ning „[a]rvestades

võlgniku sissetuleku puudumist, kohustusi ning varalist seisu ei ole sissenõudja nõude

rahuldamine eeldatavasti täitemenetluse raames võimalik“;

-

kohtutäitur Elin Vilippus, kes viib kostja I suhtes läbi täitemenetlust täiteasjades nr

022/2019/3100, 022/2021/8403 ja 022/2021/8396, on väljastanud 7. detsembril 2023

õiendi (dtl-d 58–59), mille kohaselt on tasumisele kuuluvad summad koos

täitekuludega vastavalt 5516,11 eurot, 203,20 eurot ja 3405,22 eurot; täitemenetlused

algatati vastavalt 13. mail 2019, 20. detsembril 2021 ja 20. detsembril 2021;

võlgnikule kuuluvad arvelduskontod on arestitud, kuid rahalised vahendid nõude

rahuldamiseks puuduvad, MTA andmetel võlgnik ei tööta ning „[l]ähtudes ülaltoodust

ei ole käesoleval ajal võimalik täita võlgniku kohta tehtud kohtuotsuseid ning sisse

nõuda täitmiseks esitatud võlgnevust, kuna võlgnikul puudub vara ja sissetulek,

millele sissenõuet pöörates oleks võimalik sissenõudja nõue koheselt rahuldada.“

Seega on alusetu kostjate väide, et kohtutäiturid oleksid saanud täita võlgnevusi osade kaupa.

Ka menetluse käigus ei ole välja toodud asjaolusid, millest nähtuvalt kostja I oleks vahepeal

oma võlgnevusi mingis ulatuses likvideerinud või tal oleks tekkinud vara või sissetulekuid.

11.3. Hageja nõude esitamist ei muuda enneaegseks see, et hageja täitedokumentidest

tulenevate nõuete täitmise aegumistähtaeg (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 157 lg 1 järgi

kümme aastat) ei ole veel saabunud. Sissenõudja ei pea TMS § 14 lg 2 järgse nõude

esitamiseks ootama aegumistähtaja saabumist või lähenemist. Kuna aegumistähtaja

saabumisel on võlgnikul õigus nõuda kohtutäiturilt või kohtult täitemenetluse lõpetamist

(TMS § 481 lg 1, § 2231 lg 1), ei saa sissenõudjalt eeldada TMS § 14 lg 2 järgse nõude

esitamisega venitamist.

12. Kostjad leiavad apellatsioonkaebuses, et maakohus jagas ekslikult kostjate ühisomandisse

kuuluva korteriomandi TMS § 14 lg 2 alusel olukorras, kus hageja ei ole esile toonud ega

tõendanud, et kostjate ühisvara jagamise tulemusel saaks hageja oma nõuded kostja I vastu

mingis ulatuses rahuldatud. Ringkonnakohus kostjate seisukohaga ei nõustu.

6 (9)

2-24-3744

12.1. Kolleegium möönab, et Riigikohus on lugenud TMS § 14 lg 2 järgi esitatud hagi

rahuldamise üheks eelduseks selle, et võlgnikul on jagatavat ühisvara, mille jagamisest saadu

arvel saaks sissenõudja nõude mingis ulatuses rahuldada (vt RKTKo 19.12.2019, 2-18-1611,

p 18). Samas on Riigikohus leidnud, et see eeldus on täidetud ka juhtudel, kui mõnel teisel

võlausaldajal võib olla sissenõudja ees eelisõigus, st ühisvara jagamisest saadu arvel võidakse

kas täielikult või osaliselt täita ainult eelisõigust omanud teise võlausaldaja nõue ja hageja

nõude rahuldamiseks raha üle ei jää. Sellisel juhul võib aga olla paranenud hageja

majanduslik positsioon, sest tema nõue võidakse teiste sissenõudjate puudumisel või nende

nõuete vähenemisel rahuldada selle vara arvel, mis võlgnikule tekib tulevikus. Seega ei eelda

TMS § 14 lg 2 järgse hagi rahuldamine seda, et hageja tõendaks, et ühisvara jagamisest saadu

arvel saab tema nõude kohe mingis ulatuses rahuldada (vt RKTKo 27.03.2024, 2-20-7985, p

11).

12.2. Eelnevat arvestades ei pidanud hageja siinses asjas kostjate ühisvara jagamise

nõudmiseks esile tooma ega tõendama, et tema täitemenetluses täidetavad nõuded kostja I

vastu saaks korteriomandi müügist saadava raha arvel mingis ulatuses täidetud. TMS § 14 lg 2

järgse nõude esitamiseks piisanuks ka sellest, kui korteriomandi müügist saadava tulemi arvel

täidetaks kostja I teiste võlausaldajate nõudeid, sh korteriomandil lasuvate hüpoteekidega

tagatud nõudeid ja/või teiste kostja I vastu algatatud täitemenetluste sissenõudjate nõudeid.

Ka sellisel juhul paraneks hageja majanduslik positsioon, kuna teiste võlausaldajate

(sissenõudjate) puudumisel või nende nõuete vähenemisel saaks hageja nõuded rahuldada

selle vara arvel, mis kostjale I tekib tulevikus.

12.3. Lisaks on alust arvata, et siinsel juhul õnnestuks kostjate ühisvara jagamise tulemusel

hageja nõudeid vähemalt osaliselt rahuldada. Kinnistusraamatu väljavõttest (dtl-d 26–27)

nähtuvalt on korteriomand koormatud kahe hüpoteegiga, mille summad on 65 000 eurot ja 12

000 eurot, seega kokku 77 000 eurot. Menetluses ei ole esitatud andmeid selle kohta, kui

suured on hüpoteekidega tagatud kohustused tegelikult ja mis (sh kelle) kohustustega on

tegemist. Kostjad on avaldanud vaid seda, et nad igakuiselt tasuvad neid kohustusi ja

hüpoteekidega tagatud nõuded ei ole muutunud sissenõutavaks (vt 17. aprilli 2025. a

kohtuistungi protokoll, ajamärk 00:26:04). Poolte apellatsioonimenetluses esitatud väidete

kohaselt on korteriomandi turuväärtus igal juhul hüpoteegisummadest kõrgem: kostjate enda

väitel on korteriomandi väärtus umbes 80 000 eurot (vt apellatsioonkaebuse p 5), hageja

arvates aga vahemikus 95 000 – 105 000 eurot (vt apellatsioonkaebuse vastuse p 2.1.2). Seega

jääks ka juhul, kui täita hüpoteegipidajate nõuded enne täitemenetluse sissenõudjate nõudeid

või kui müüa korteriomand koos hüpoteekidega selliselt, et arvestada selle alghinna

määramisel hüpoteekide säilimisega, korteriomandi müügist raha selleks, et täita ka

täitemenetluse sissenõudjate nõudeid. Üldjuhul korraldab kohtutäitur TMS § 105 lg 1 järgi

tulemi jaotamise sissenõudjate vahel vastavalt nõuete esitamise järjekorrale (täitemenetluse

prioriteedipõhimõte). Hageja on välja toonud, et kostja I vastu algatatud täitemenetlusi on

kokku seitse, kusjuures hageja algatatud täiteasjad on esimesel, neljandal, viiendal ja

seitsmendal järjekohal (vt apellatsioonkaebuse vastuse p 2.1.1). Seega saaks hageja

eelduslikult oma täitemenetlustes täidetavad nõuded kostja I vastu korteriomandi müügist

kostja I saadava raha arvel vähemalt osaliselt rahuldatud.

13. Hagi rahuldamist ei välista ka kostjate väited ühisomandi jagamise äärmise ebaõigluse

kohta.

13.1. Kostjate ühisomandisse kuuluva korteriomandi jagamist ei välista see, et kostjad

kasutavad korteriomandit enda ja oma alaealise lapse elukohana. Erandlikuks asjaoluks, mis

välistaks ühisomandi jagamise täitemenetluses vara müügi korras, ei ole üksnes see, et

7 (9)

2-24-3744

võlgnikul on alaealisi lapsi või et müügi tulemusena kaotaks võlgnik korteriomandi, mida

tema ja ta pereliikmed on seni kasutanud oma elukohana. Riigikohus on leidnud, et

täitemenetluse käigus sissenõude pööramist võlgniku varale ei saa pidada

ebaproportsionaalseks, kuna ka sissenõudja õigused peavad olema kaitstud ja tasakaalustavad

võlgniku põhiõigusi (RKTKm 11.11.2015, 3-2-1-122-15, p 27). Kolleegium nõustub

hagejaga, et olukorras, kus ta on oma nõuded võlgniku vastu mh kohtumenetlustes maksma

pannud ja saanud nende kohta täitedokumendid, on hagejal õigustatud ootus, et

täitedokumendist tulenev sooritus ka tegelikult tehakse ja saabuks õigusrahu (vt hageja 25.

aprilli 2024. a seisukoht). Seejuures ei ole kostja I vastu algatatud täitemenetlustes võimalik

pöörata sissenõuet ühisvara jagamisel mittevõlgnikust abikaasale (s.o kostjale II) jäävale osale

(vt ka RKTKm 07.12.2016, 3-2-1-62-16, p 18). Seega on kostjatel võimalik osta või üürida

uus eluase kostja II korteriomandi müügist saadava tulemi arvel.

13.2. Ka see, kui hageja ei nõustunud menetluses kostjatega kompromissi sõlmima, ei muuda

ebaõiglaseks ja lubamatuks seda, et hageja teostab sissenõudjana oma õigusi täitemenetluses,

saavutamaks täitedokumentidest tulenevate nõuete rahuldamine. Lisaks ei saa siinsel juhul

hagejale kostjate pakutud kompromissiga mittenõustumist ette heita, kuna kostjate pakutud

50–100 euro suuruste kuumaksete korral (vt kostjate 26. märtsi 2024. a vastus hagile, p 4.4;

poolte 19. aprilli 2024. a kirjavahetus (dtl 145); apellatsioonkaebuse p 7) oleks hageja nõuete

rahuldamine võtnud aastaid. Olukorras, kus hagejal on kostja I vastu täitedokumentidest, sh

valdavas osas jõustunud kohtulahenditest tulenevad nõuded, ei saa hagejalt eeldada seda, et ta

ootaks oma nõuete rahuldamisega veel aastaid. Sundtäitmise eesmärk on sissenõudja nõude

rahuldamine võimalikult kiiresti, arvestades sealjuures võlgniku seaduses sätestatud õigustega

(RKTKm 06.04.2010, 3-2-1-14-10, p 12).

14. Eelnevat arvestades tuleb maakohtu otsus jätta asja sisulise lahenduse osas muutmata.

Menetluskulude jaotus

15. Kostjad vaidlustasid maakohtu otsuse ka menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus

leiab, et maakohus lähtus menetluskulude jaotamisel õigesti TsMS § 162 lg-st 1 ja § 165 lg-st

3 ning jättis hageja menetluskulud põhjendatult solidaarselt kostjate kanda. Isegi kui kostja II

ei teadnud kostja I võetud kohustustest ega vastutanud nende eest kostjaga I solidaarselt,

osaleb kostja II siinses asjas vältimatu kaaskostjana TsMS § 207 lg 3 mõttes. Sarnaselt

kostjaga I on ka kostja II hageja nõudele menetluses algusest peale vastu vaielnud ning pole

taotlenud kostjate ühisvara jagamist ka ühelgi teisel viisil. Seega pole alust järeldada, et

menetluskulude solidaarselt ka kostja II kanda jätmine oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane

või ebamõistlik TsMS § 162 lg 4 tähenduses.

16. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 jaotab ringkonnakohus ka apellatsioonimenetluse kulud.

Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, tuleb hageja ringkonnakohtus kantud

menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 ja § 165 lg 3 järgi solidaarselt kostjate kanda ning

kostjate menetluskulud nende endi kanda.

17. Kuna maakohus vaidlustatud otsuses menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei

määranud, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 teise lause järgi ka ringkonnakohus. Menetluskulude

rahalise suuruse määrab pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist

kindlaks maakohus TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.

18. Vastavalt TsMS § 178 lg-le 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

8 (9)

2-24-3744

(allkirjastatud digitaalselt)

9 (9)