2-25-580/26 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

T a g a s e l j a o t s u s

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kohtuistungisekretär

Ülle Raag

Viivi Kalme

Otsuse tegemise aeg ja koht

23.05.2025, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-580

Tsiviilasi

Hagi hind

T.-T.J.-i, K.J.-i, D.J.-i ja D.J.-i hagi D.J.-i vastu

elatise väljamõistmiseks

8477 eurot

Menetlustoiming

Lõpplahend

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kohtuistungi aeg

Hageja I: T.-T.J. (isikukood XXX), elukoht XXX,

xxxxxx;

Hageja II: K.J. (isikukood XXX), elukoht XXX,

xxxxxx;

Hageja III: D.J. (isikukood XXX), elukoht XXX,

xxxxxx;

Hageja IV: D.J. (isikukood XXX), elukoht XXX,

Jxxxxx;

Hagejate seaduslik esindaja: T.J. (isikukood XXX),

elukoht XXX, xxxxxx, telefon xxxxxxxx, e-post:

Kostja: D.J.

(isikukood XXX), elukoht

xxxxxxxxxxxxxxxxx, telefon XXX, e-post:

09.04.2025

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada T.-T.J.-i, K.J.-i, D.J.-i ja D.J.-i hagi D.J.-i vastu.

2. Mõista D.J.-ilt välja elatis T.-T.J.-i kasuks perioodi eest 13.01.2025. a kuni

22.05.2025. a kokku summas 1149,14 eurot.

1

3. Mõista D.J.-ilt välja elatis K.J.-i kasuks perioodi eest 13.01.2025. a kuni

22.05.2025. a kokku summas 976,86 eurot.

4. Mõista D.J.-ilt välja elatis D.J.-i kasuks perioodi eest 13.01.2025. a kuni

22.05.2025. a kokku summas 939,98 eurot.

5. Mõista D.J.-ilt välja elatis D.J.-i kasuks perioodi eest 13.01.2025. a kuni

22.05.2025. a kokku summas 1105,94 eurot.

6. Välja mõista D.J.-ilt igakuine elatis T.-T.J.-i kasuks alates 23.05.2025.a kuni T.-

T.J.-i täisealiseks saamiseni (s.o. kuni xxxxxxxxxxx.a) 273,62 eurot kuus (282,31

eurot baassumma alates 01.04.2025.a)+59,43 eurot (3% Eesti Vabariigi

keskmisest brutokuupalgast)- 28,12 eurot (pool lasterikka pere toetust jagatud

kahele ja jagatud neljale ehk laste arvuga, kes saavad toetust) -40 eurot (1/2

kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg-s 3 märgitud lapsetoetusest).

7. Välja mõista D.J.-ilt igakuine elatis K.J.-i kasuks alates 23.05.2025.a kuni K.J.-i

täisealiseks saamiseni (s.o. kuni xxxxxxxxxx.a) 232,58 eurot kuus (282,31 eurot

baassumma alates 01.04.2025.a)+59,43 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast)- 28,12 eurot (pool lasterikka pere toetust jagatud kahele ja

jagatud neljale ehk laste arvuga, kes saavad toetust) -40 eurot (1/2 kehtiva

perehüvitiste seaduse § 17 lg-s 3 märgitud lapsetoetusest) -15% (273,62x0,85)

kuna vanusevahe eelmise lapsega on väiksem kui 3 aastat.

8. Välja mõista D.J.-ilt igakuine elatis D.J.-i kasuks alates 23.05.2025.a kuni D.J.-i

täisealiseks saamiseni (s.o. kuni xxxxxxxxxx.a) 224,08 eurot kuus (282,31 eurot

baassumma alates 01.04.2025.a)+59,43 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast)- 28,12 eurot (pool lasterikka pere toetust jagatud kahele ja

jagatud neljale ehk laste arvuga, kes saavad toetust) -50 eurot (1/2 kehtiva

perehüvitiste seaduse § 17 lg-s 3 märgitud lapsetoetusest) -15% (263,62x0,85)

kuna vanusevahe eelmise lapsega on väiksem kui 3 aastat.

9. Välja mõista D.J.-ilt igakuine elatis D.J.-i kasuks alates 23.05.2025.a kuni D.J.-i

täisealiseks saamiseni (s.o. kuni xxxxxxxxxx.a) 263,62 eurot kuus (282,31 eurot

baassumma alates 01.04.2025.a)+59,43 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast)- 28,12 eurot (pool lasterikka pere toetust jagatud kahele ja

jagatud neljale ehk laste arvuga, kes saavad toetust) -50 eurot (1/2 kehtiva

perehüvitiste seaduse § 17 lg-s 3 märgitud lapsetoetusest).

10. Resolutsiooni punktides 6, , 7, 8, 9 märgitud elatis muutub iga aasta 1. aprillil

(esimest korda 1. aprillil 2026. a), lähtudes baassumma indekseerimisest ja

brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3, 4 lasterikka pere toetuse

(kehtiva perehüvitiste seaduse § 21 lg 2) ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitise

seaduse § 17 lg 3) suuruse muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele

järgnevast kuust.

11. Kohustada D.J.-i tasuma T.-T.J.-i, K.J.-i, D.J.-i ja D.J.-i elatis T.J.-i

arveldusarvele nr EE872200221033159875 Swedbank AS-is iga jooksva kuu

10.kuupäevaks selgitusega „elatis“.

12. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Hagejal on kohtuotsusele õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates

otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks

tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil.

2

Kaja esitamine

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte

toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2)

kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale

kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha.

Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb

lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade

ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab

riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500

eurot.

Asjaolud ja menetluse käik

1.Hagejad esitas 13.01.2025 kohtule hagiavalduse oma isalt D.J.-ilt elatise saamiseks.

Hagiavalduses märgitakse, et kostja ei toeta piisavalt lapsi. Hagiavalduses on märgitud iga

lapse vajaduses ühe kuu kohta, need on märgitud kõigi laste kohta ühetaoliselt – 590 eurot

kuus. Elatise väljamõistmist soovivad hagejad kostjalt iga lapse kohta miinimumsummas.

Hagejate seadusliku esindaja varana on märgitud -oma korter. Kostja kohta- üürikorter.

Hagejad soovivad tagaseljaotsuse tegemist kui kostja kohtule ei vasta. Hagiavaldusele on

lisatud laste sünnitunnistused koos tõendiga nime muutmise kohta (dtl 6-11). Kohus nõudis

hagejatelt puuduste kõrvaldamist hagist, elatise määramiseks vajalike andmete esitamist,

hageja täiendavaid andmeid ei esitanud, kui soovis elatist nõuda tagasiulatuvalt.

19.02.2025 (dtl 48) jäi hageja siiski elatisenõude juurde alates hagiavalduse esitamisest.

Menetluses on hagejaid esindanud nende seaduslik esindaja, ema T.J..

2. Kohus võttis hagi menetlusse määrusega 04.02.2025, väljastas kostjale ja küsis seisukoha.

Kostja sai hagiavalduse koos menetlusse võtmise määrusega kätte KÄPO vahendusel

21.02.2025. Kostja kohtule ei vastanud.

3. Kohus kirjaga 17.03.2025 selgitas pooltele asja lahendamiseks olulisi asjaolusid ja

tõendamiskoormist. Hagejate esindaja sai kirja kätte 19.03.2025, kostja 26.03.2025, kumbki

kohtule ei vastanud.

4. Kohus pidas kohtuistungi 09.04.2025, kohtuistungile tuli hagejate esindaja. Kostja teatas

(dtl 65), et ta ei saa istungile tulla, on haige.

Hagejate esindaja andis kohtuistungil olulist teavet: pooltel on neli ühist last, kes elavad koos

hagejaga. Kaks last saavad lapsetoetust riigilt 80 eurot, kaks last 100 eurot. Lapserikka

peretoetus on 450 eurot, nii lapsetoetused kui lasterikka pere toetuse saab T.J.. Poolte

kooselu lõppes 4,5 aastat tagasi, lapsed elavad ema juures, isa juures ei ole üldse. Nüüd, peale

hagiavalduse esitamist võttis võttis lapsed üheks päevaks enda juurde, lapsed laupäeva lõuna

ajal läksid ja pühapäeval päeval tulid. Enne seda olid lapsed isa juures 2-3 aastat tagasi.

Kooselu lõppedes lepiti kokku, et isa hakkab lastele elatist maksma 100 eurot igale lapsele,

kuid kostja ei ole seda kokkulepet täitnud. Nii hageja kui ka kostja on täistöövõimega. Hageja

kuupalk on 920 eurot, kostja töötasu hagejate esindaja praegu ei tea, arvab, et peaks olema

1500-2000 eurot kuus. Hagejate esindaja soovib iga lapse kohta elatist 250 eurot, kokku 1000

3

eurot kuus. Siis jääks ka kostjale endale pool sissetulekust. Kostja ei ole lastele mitte mingil

viisil ülalpidamist andnud. Hagejate esindaja kohtuistungil jäi selle juurde, et ta soovib elatist

lastele elatiskalkulaatori järgi arvutatuna ja et see muutub iga aasta aprillis. Elatist nõuab

alates praegusest, mitte tagantjärele.

5. Kohus küsis kostja kohta andmeid Maksu- ja Tolliametilt, Töötukassalt. Eesti Töötukassa

vastas (dtl77), et D.J. ei ole neilt väljamakseid saanud alates 01.01.2024 kuni praeguseni.

Maksu- ja Tolliameti vastas (dtl 80-82) D.J.-ile tehtud väljamaksete ja deklaratsioonide alusel,

millest nähtub, et D.J. töötas perioodil juuli 2024 kuni jaanuar 2025 OÜ-s Mairolgo, tema

töötasu kuus oli 820 eurot.

Kohus kogus kostja töötamise kohta teavet töötamise registrist (dtl 91-94). Andmetest nähtub,

et kostja on üldiselt töötanud stabiilselt, kuid lühikeste ajavahemike kaupa, töökohavahetused

on sagedased. Pikem töötamine aastal 2022 Starmast OÜ-s, aastal 2024 OÜ Mairolgo, alates

12.05.2025 tööandja MIHKEL X OÜ ehitus- ja remonditööline. Rahvastikuregistri

andmetest nähtub, et kostjal on neli last, hagejad (dtl 95-96).

KOHTU SEISUKOHT

6. Kohus on seisukohal, et asi tuleb lahendada tagaseljaotsusega ja hagiavaldus tuleb

rahuldada.

Kostja on kätte saanud hagiavalduse, kohtu määruse, kuid ei ole määratud tähtajaks hagile

vastanud. Kostja ei vastanud ka kohtu kirjale ega ilmunud kohtuistungile. TsMS § 407 lg.1

sätestab: Kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on

määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte

välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised

väited kostja poolt omaksvõetuks.

Kohtule esitatud tõendite ja hagiavalduse alusel on kindlaks tehtav, et hagejad T.-T.J., K.J.,

D.J. ja D.J. on T.J.-i ja D.J.-i ühised lapsed. Hagejad elavad koos oma ema T.J.-iga Jõgeval

XXX. Kostja lastega koos ei ela ja nende ülalpidamises ei osale. Hagejad ei viibi kostja

juures, mistõttu puudub alus elatise kindlaksmääramisel kohaldada PkS § 101 lg.6.

7. PKS § 96 ja § 97 alusel on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist ja eelkõige peavad

talle ülalpidamist andma tema vanemad. PKS § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem

täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega

koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.

Käesolevas asjas puudub poolte vahel vaidlus selles, et hagejad on kostja alaealised lapsed,

hagejad elavad ema juures. Seega on hagejatel kostjast lahus elavate alaealiste lastena kostja

vastu PKS §-dest 96, 97 tulenev nõue ülalpidamise saamiseks.

8. Hagejad nõuavad elatist alates 13.01.2025. a seadusega kehtestatud miinimumsummas ning

seda kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Riigikohus on lahendis nr 2-15-15909, p 12

selgitanud, et miinimumi ulatuses elatise nõudmisel ei ole vaja kohtumenetluses tõendada

lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi, sest eelduslikult kulub lapse vajaduste

rahuldamiseks kahekordne miinimumelatis. Kostja ei ole ka kohtule vastanud, nõuet

vaidlustanud, mistõttu loetakse hagis esitatud väited kostja poolt omaksvõetuks.

Kohus konstateerib hagejate seadusliku esindaja poolt kohtuistungil avaldatu ja kohtu poolt

kostja kohta kogutud tõendite alusel, et mõlema vanema- nii hagejate ema kui ka hagejate isa

sissetulekud on umbes ühetaolised, mistõttu elatisesumma arvutamine elatiskalkulaatoriga

annab tasakaalustatud tulemuse.

4

PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui sama sätte alusel

arvutatud summa. Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena,

määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 3 sätestab, et

igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot,

mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti avaldatud eelneva aasta

tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks

eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm

protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi

keskmisest brutokuupalgast (lg 4).

Alates 01.04.2024. a on indekseeritud baassumma 272,76 eurot ning 3% keskmisest

brutokuupalgast on 54,96 eurot.

Alates 01.04.2025. a on indekseeritud baassumma 282,31 eurot ning 3% keskmisest

brutokuupalgast on 59,43 eurot.

9. PKS § 101 lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused

saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel arvel. Loetakse, et lapse

vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel. Perehüvitise seaduse (PHS) § 17 lg 3

kohaselt makstakse lapsetoetust alates 01.01.2023. a pere esimese ja teise lapse kohta 80 eurot

kuus ja kolmanda ja iga järgmise lapse kohta 100 eurot kuus. Hagejate seadusliku esindaja

selgitustest nähtub, et lapsetoetus laekub lastega koos elavale vanemale. Seega on PKS § 101

lg 5 kohaselt põhjendatud lahutada elatise miinimummäärast maha pool kummalegi hagejale

makstavast lastetoetusest.

Perehüvitiste seaduse § 21 lg 2 järgi on lasterikka pere toetus kolme kuni kuut last

kasvatavale perele 450 eurot. Ka see toetus laekub lastega koos elavale emale. Lasterikka

pere toetust arvestatakse pooles ulatuses, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste

vahel. Käesolevas asjas on igale hagejale langev lasterikka pere toetuse osa, mis võetakse

arvesse elatisesumma arvutamisel, 28,12 eurot.

10. PKS § 101 lg 6 kohaselt vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud

vanemaga koos veedetava ajaga, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul

keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus.

Hagiavalduse kohaselt ei veeda hagejad kostja juures aega. Lapsed on olnud nüüd kostja

juures ühe päeva mitme aasta järel. Seega nähtub esitatud asjaoludest, et PKS § 101 lg 6

kohaldamiseks ei ole alust.

11.PKS § 101 lg 7 järgi Kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele,

vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise

summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle

vanusevahe on suurem kui kolm aastat.

Hageja T.-T.J.-i elatis on 259,59 eurot perioodi 13.01.2025-31.03.2025 eest ja 273,62 eurot

perioodi 01.04.2025-22.05.2025.a eest ja kohtuotsuse tegemise ajast edasi.

Hagejate üks ja kaks (T.-T.J. ja K.J.) vanusevahe on vähem kui kolm aastat, seega tuleb

K.J.-ile arvutatavat elatist vähendada 15% võrra võrreldes T.-T.J. elatisega.

Hageja K.J. elatis on 220,65 eurot perioodi 13.01.2025-31.03.2025 eest ja 232,58 eurot

perioodi 01.04.2025-22.05.2025.a eest ja kohtuotsuse tegemise ajast edasi.

5

Hagejate kaks ja kolm (K.J. ja D.J.) vanusevahe on väiksem kui kolm aastat, seega tuleb D.J.-

ile arvutatavat elatist vähendada 15% võrra võrreldes K.J. elatisega.

Hageja D.J. elatis on 212,15 eurot perioodi 13.01.2025-31.03.2025 eest ja 224,08 eurot

perioodi 01.04.2025-22.05.2025.a eest ja kohtuotsuse tegemise ajast edasi.

Hagejate kolm ja neli (D.J. ja D.J.) vanusevahe on suurem kui kolm aastat, mistõttu laps

saab täismääras elatist (249,59 eurot perioodi 13.01.2025-31.03.2025 eest ja 263,62 eurot

perioodi 01.04.2025-22.05.2025.a eest ja kohtuotsuse tegemise ajast edasi.

13.Igale hagejatele arvutab kohus elatise perioodi eest 13.-31.01.2025 (18 päeva), ja

veebruari ja märtsikuu 2025.a eest kuni 31.03.2025 kehtinud baassumma ja keskmise

brutokuupalga alusel, alates 01.04.2025 kuni 22.05.2025 ja kohtuotsuse tegemise ajast edasi

alates 01.04.2025 kehtiva baassumma ja keskmise brutokuupalga alusel.

Hageja T.-T.J. elatisesumma selle perioodi eest kuni kohtuotsuse tegemise ajani on 1149,14

eurot, hageja K.J. elatisesumma 976,86 eurot, hageja D.J. elatisesumma 939,98 eurot ja

hageja D.J.-i elatisesumma 1105,94 eurot.

Alates kohtuotsuse tegemise päevast mõistetakse elatis välja edasiulatuvalt kuni lapse

täisealiseks saamiseni.

14. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Lähtuvalt hagejate

nõudest määrab kohus, et kostja on kohustatud kandma elatise summad iga kuu

10.kuupäevaks hagejate seadusliku esindaja arvelduskontole Swedbank AS-s, märkides

selgituseks „Elatis“.

Menetluskulude jaotus

Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS

§ 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab

hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 164 lg 1 järgi alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma

menetluskulud ise.

Võttes aluseks TsMS § 164 lg.1, jäävad kummagi poole menetluskulud tema enda kanda.

Kindlaksmääratavaid menetluskulusid ei ole.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik

Ülle Raag

6