2-25-6220/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anneli Roonet

Määruse tegemise aeg ja koht

23. mai 2025, Tartu kohtumaja, Juhan Liivi 4, Tartu

Tsiviilasja number

2-25-6220

Kohtuasi

F.Z-i hagi I.G vastu isaduse vaidlustamiseks

Menetlustoiming

Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja F.Z (isikukood XXX)

Kostja I.G (isikukood XXX

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta menetlusse võtmata F.Z-i hagi I.G vastu isaduse vaidlustamiseks.

2. Jätta menetluskulud F.Z-i kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada 5

kuu möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. F.Z (hageja) esitas 23. aprillil 2025 Tartu Maakohtule hagi I.G (kostja) vastu isaduse

vaidlustamiseks.

1 (3)

2. Kohus jättis 27. aprilli 2025 kohtumäärusega hagi käiguta ja määras hagejale tähtaja hagis

sisalduvate puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamiseks kohustus hageja esitama

kohtule menetlusdokumendi, millest nähtub hageja selgelt väljendatud nõuded (hagi ese) ja

hagi aluseks olevad asjaolud (hagi alus) ning tasuma hagilt täiendava riigilõivu 410 eurot.

Puuduste kõrvaldamise tähtpäev saabus 22. mail 2025.

3. Hageja esitas kohtule vastuse 23. mail 2025. Hageja palub tuvastada, et kostja ei põlvne

hagejast. Hageja teab alates 2018. aastast, et ta ei ole lapse isa.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta menetlusse võtmata tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel.

5. TsMS § 371 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui

hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele

riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik

saavutada.

Perekonnaseaduse (PKS) § 91 lg 1 kohaselt on isaduse vaidlustamise õigus mehel, kelle

isadus on tuvastatud tulenevalt abielust lapse emaga või kes on isaduse omaks võtnud, samuti

lapse emal ning lapsel. PKS § 93 lg 1 sätestab, et isaduse võib kohtus vaidlustada ühe aasta

jooksul arvates päevast, millal isadust vaidlustama õigustatud isikule on vaidlustamise aluseks

olevad asjaolud teatavaks saanud. Riigikohus on PKS § 93 lg-s 1 sätestatud tähtaja puhul

selgitanud, et tegemist on nõuet lõpetava tähtajaga. See tähendab, et nõuet lõpetava tähtaja

möödumisel kaotab isik aasta pärast vaidlustamise aluseks olevatest asjaoludest teadasaamist

õiguse kohtus isadust vaidlustada (Riigikohtu 24.10.2012 otsus asjas 3-2-1-111-12, p 19).

Kohus selgitas hagejale eeltoodut 27. aprilli 2025 kohtumääruses.

PKS § 93 lg 1 mõttes hakkab isaduse vaidlustamise tähtaeg kulgema ajast, mil isik saab teada

asjaoludest, mille alusel peaks igal mõistlikul isikul tekkima põhjendatud kahtlus isaduses, st

kui isik ise arvab, et isaduse kanne võib suure tõenäosusega olla ebaõige (Riigikohtu

16.02.2011 otsus asjas nr 3-2-1-164-10, p 14 ). Hageja on kohtule avaldanud, et ta teab alates

2018. aastast, et ta ei ole kostja isa. Järelikult hakkas isaduse vaidlustamise üheaastane tähtaeg

kulgema 2018. aastal alates lapse sünnist, s.o alates 13.12.2018. Hageja esitas hagi kohtule

2025. aastal. Selleks ajaks on PKS § 93 lg-s 1 sätestatud üheaastane tähtaeg möödunud.

Tegemist on nõuet lõpetava tähtajaga, mis tähendab, et isik kaotab aasta pärast vaidlustamise

aluseks olevatest asjaoludest teadasaamist õiguse kohtus isadust vaidlustada. Seega on hageja

käesolevaks ajaks kaotanud õiguse kohtus isadust vaidlustada, kuna PKS § 93 lg-s 1

sätestatud tähtaeg on möödunud. Seda ei väära ka asjaolu, et hageja ei pruugi olla lapse

bioloogiline isa (Riigikohtu 12.01.2022 määrus asjas nr 2-19-1719/87, p 13).

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagiavalduse menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 2 p 2

alusel, sest hageja on minetanud isaduse vaidlustamise õiguse, mistõttu ei ole hagiga

taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

2 (3)

6. Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 168 lg

1 alusel hageja kanda. Asjas ei ole menetluskulusid, mida kohus saaks TsMS § 174 lg 1 alusel

kindlaks määrata. Seetõttu tuleb menetluskulude rahaline suurus jätta kindlaks määramata.

Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

7. TsMS § 372 lg 4 teine lause sätestab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse

võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja

menetlusse võtmisest keeldumise määrusega avaldajale. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt kui

kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et

avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anneli Roonet

kohtunik

3 (3)