2-25-3091/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-25-3091 K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Hele Kaldma Määruse tegemise aeg ja koht 23. mai 2025, Tartu kohtumaja Tsiviilasi W.L hagi H.A vastu isaduse tuvastamise ja elatise nõudes Menetlustoiming Hagiavalduse läbivaatamata jätmine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: W.L (isikukood XXX; elukoht XXX, xxxxxxxxxx, XXX, xxxxxxx) Hageja seaduslik esindaja: E.W (isikukood XXX; elukoht XXX, xxxxx-xxxxx, XXX, xxxxxxx, e-post xxxxxxxxxxxxx@xxxxxxxx) Kostja:

H.A

(isikukood

XXX;

e-post xxxxxxxxxx@xxxxxxxx) Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Jätta läbi vaatamata W.L hagi H.A vastu isaduse tuvastamise ja elatise nõudes. 2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Määrus saata menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on viisteist päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD 1. W.L (hageja) esitas 26. veebruaril 2025 Tartu Maakohtule hagi H.A vastu isaduse tuvastamise ja elatise nõudes. 2. 24. aprillil 2025 esitas hageja ekspertiisiakti nr 25T-GL00036 (dtl 13-19). 28. aprillil 2025 edastasid pooled kohtuvälise kokkuleppe (dtl 28). 21. mail 2025 esitas hageja taotluse hagi tagasi võtmiseks (dtl 29). KOHTU SEISUKOHT 3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3 lg 1 sätestab, et kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Ka TsMS § 4 lg 1 esimese lause järgi menetleb kohus tsiviilasja üksnes juhul, kui seaduses sätestatud korras on esitatud hagi või muu avaldus. TsMS § 4 lg 2 järgi määravad pooled

hagimenetluses vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. Neist sätetest tuleneb, et hagejal on õigus nii hagist loobuda kui ka hagi tagasi võtta. TsMS § 424 lg 1 kohaselt võib hageja hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni ning TsMS § 423 lg 1 p 2 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. Kuna hageja on võtnud hagi tagasi, jätab kohus TsMS § 423 lg 1 p 2 alusel hagi läbi vaatamata. TsMS § 426 lg 1 kohaselt loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu uuesti kohtusse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagi jäetakse läbi vaatamata. TsMS § 173 lg 2 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg 4 kohaselt juhul, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hageja seaduslik esindaja on hagi tagasi võtnud seetõttu, et pooled on jõudnud isaduse tuvastamise ja elatise maksmise osas kohtuvälisele kokkuleppele. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud menetluskulude poolte endi kanda jätmine. TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel tuleb hagejale tagastada pool tema poolt tasutud riigilõivust. Riigilõivuseadus (RLS) § 22 lg 1 p 3 kohaselt riigilõivu ei võeta järgmiste toimingute eest: põlvnemise tuvastamise hagi läbivaatamine, kui põlvnemise tuvastamise hagi esitatakse koos elatise nõudmise hagiga. Sellest tulenevalt puudus antud asjas riigilõivu tasumise kohustus. /allkirjastatud digitaalselt/ Hele Kaldma kohtunik 2