2-25-2936/8 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Krista Kirspuu ja Kaija Piirmets

Määruse kuupäev

23.05.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-2936

Tsiviilasi

W.J avaldus Helsingi esimese astme kohtu (Helsingin

kärajäoikeus) 30.05.2024 otsuse nr 24/123798

täitmisest keeldumiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 10.03.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

W.J määruskaebus

Menetlusosaline ja tema

esindaja ringkonnakohtus

Avaldaja (määruskaebuse esitaja) W.J, lepinguline

esindaja vandeadvokaat Tarvo Lindma

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 10.03.2025 määrus tühistada ja saata asi avalduse menetlusse

võtmise uuesti otsustamiseks, samuti esialgse õiguskaitse taotluse ja kaebuses

sisalduva dokumentaalse tõendi taotluse lahendamiseks samale maakohtule.

2. Määruskaebus rahuldada.

3. Rahuldada avaldaja taotlus ja tagastada määruskaebuselt tasutud riigilõiv 70 €,

mis kanda Advokaadibüroo Supremia OÜ pangakontole EE222200221060878116.

Edasikaebamise ja jõustumise kord

Käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust ja see jõustub teatavaks

tegemisel.

MENETLUSE KÄIK

1. W.J (avaldaja, täitemenetluse võlgnik) esitas 21.02.2025 Harju Maakohtule avalduse

Helsingi esimese astme kohtu (Helsingin kärajäoikeus) 30.05.2024 süüteomenetluse otsuse nr

24/123798 (Soome kohtulahend) täitmisest keeldumiseks. Koos avaldusega esitas avaldaja

esialgse õiguskaitse taotluse.

1.1.

Avalduse kohaselt esitas Nuorisosäätiö sr (sissenõudja) Soome kohtulahendi alusel

kohtutäiturile Priit Petterile (täitur) 10.02.2025 täitmisavalduse täitemenetluse läbiviimiseks

avalaja suhtes ja täitur algatas täiteasja nr 023/2025/260. Täitur saatis avaldajale sama

kuupäevaga täitmisteate koos jõustumata Soome kohtulahendiga, Soome kohtu soomekeelse

tunnistuse ja selle tõlkega eesti keelde.

1.2.

Avaldaja taotleb esialgse õiguskaitse korras täitemenetluse peatamist kuni käesolevas

asjas tehtava lõpplahendi jõustumiseni. Avaldaja suhtes on ebaõiglane täitemenetluse

läbiviimine ja jätkamine olukorras, kus puudub jõustunud kohtulahend, millega oleks avaldaja

milleski süüdi tunnistatud või talt oleks lõplikult sissenõudja kasuks raha välja mõistetud.

2. Maakohus küsis esialgse õiguskaitse taotluse kohta täituri avamuse. Täitur avaldas mh, et

avaldaja esitas talle samasisulise kaebuse. Täitur leidis, et täitmisteate saamisel ja sellega

mittenõustumisel tuleb esmalt pöörduda kaebusega kohtutäituri poole. Täitur ei keeldunud

taotlustele vastamast ega avaldaja kaebusi menetlemast. Avaldaja kaebus lahendatakse

TMS-is ette nähtud korras. Kui avaldaja ei nõustu kohtutäituri otsusega on tal õigus pöörduda

kohtusse. Kaebuse esitamiseks kohtule tuleb läbida kohtueelne menetlus, mis on kohtusse

pöördumise kohustuslik eeldus (TMS § 218).

MAAKOHTU MÄÄRUS

3. Maakohus tegi 10.03.2025 määruse (vaidlustatud määrus), millega keeldus avaldust

menetlusse võtmast, jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata ja pani menetluskulud

TsMS § 172 lg 1 alusel avaldaja kanda.

3.1.

TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt.

TsMS § 371 lg 1 p 3 kohaselt ei võta kohus avaldust menetlusse kui kohtusse pöördunud

huvitatud isik ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks

seadusega sätestatud kohustuslikust korrast.

3.2.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012 art 47 lg 1 kohaselt

esitatakse täitmisest keeldumise taotlus kohtule. Sama artikli teise lõike järgi kohaldatakse

täitmisest keeldumise menetlusele määrusega hõlmamata osas taotluse saanud liikmesriigi

õigust.

3.3.

Eesti õiguse ehk TMS § 218 lg 1 ls 2 tõttu ei saa kohtule kaevata kohtutäituri otsuse või

tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata. Praegu ollakse täitemenetluses

sisuliselt asjaga määruse nr 1215/2012 art 39–44 läbiviimise juures (täitmine). Kuigi avaldaja

võib vastavalt sama määruse art-le 47 esitada ka täitmisest keeldumise taotluse, siis art 47 lg 2

ja Eesti õiguse koosmõjus, tuleb enne läbida kohustuslik kohtueelne menetlus täituri juures.

Seetõttu tuleb jätta avaldus TsMS § 371 lg 1 p 3 alusel menetlusse võtmata.

3.4.

Kuivõrd kohus keeldub põhiavalduse menetlusse võtmisest, ei ole võimalik ega

põhjendatud kohaldada esialgset õiguskaitset.

MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS

4. Avaldaja esitas 14.03.2025 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada

ja saata asi maakohtule avalduse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. Ühtlasi palub

avaldaja talle tagastada kaebuselt tasutud riigilõivu. Avaldaja ei nõustu maakohtu

õiguskäsitlusega, et määruse nr 1215/2012 art 47 lg 2 seab sama artikli esimese lõike alusel

esitatava taotluse esitamise sõltuvusse kohtueelsest täitemenetlusest. Lisaks märgib avaldaja,

et täiturile esitatud kaebuse ja kohtule esitatud taotluse ese on erinev.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus tühistab vaidlustatud määruse ja saadab asja avalduse menetlusse

võtmise uuesti otsustamiseks ja esialgse õiguskaitse taotluse sisuliseks lahendamiseks tagasi

maakohtule (TsMS § 667 lg 2 ls 2). Määruskaebus rahuldatakse.

6. Põhjendatud ei ole maakohtu ja täituri arusaam, et määruse nr 1215/2012 art 47 lg 2

välistab täitmisest keeldumise taotluse esitamise otse kohtule, st ilma eelneva kohtueelse

menetluseta kohtutäituri juures. Viidatud sätte mõte on, et kui liikmesriigi kohtule on esitatud

sama artikli esimese lõike kohane taotlus, siis rakendab kohus selle menetlemisel oma

liikmesriigi õiguse sätteid ulatuses, milles määrus ei näe ette teisiti. Määruse nr 1215/2012 art

47 lg 2 eesmärk ei ole lisada kohtusse pöördumisele täiendavaid eelduseid liikmesriigi

2 (3)

menetlusõiguse kaudu. Eelnevat kinnitavad eelkõige määruse põhjendused 29 ja 30. Nende

kohaselt peab olema võimalik taotleda täitmisest keeldumist, kui esineb vähemalt üks

tunnustamisest keeldumise alus, kusjuures liikmesriigi õiguses ja määruse nr 1215/2012

võivad olla ette nähtud erinevad alused. Eesti õiguse järgi kohtutäituri juures toimuvas

menetluses ei saa edukalt tugineda määruse nr 1215/2012 art 45 lg-s 1 loetletud alustele, mis

art 46 kaudu rakenduvad ka täitmisest keeldumise taotluse lahendamisel. Seetõttu pole õige

maakohtu põhjendus, et läbida tulnuks TMS §-s 218 silmas peetule eelnev menetlus, sest

nimetatud menetluses (ega ka sellele vahetult järgnevas kohtumenetluses) ei saa võlgnik

esitada määruse nr 1215/2012 art 47 lg 1 kohast taotlust. Neil kaalutlustel tuleb vaidlustatud

määrus tühistada ja maakohtul tuleb uuesti kontrollida avalduse menetlusse võtmise eeldusi.

7. Maakohus ei võtnud sisulist seisukohta esialgse õiguskaitse korras täitemenetluse

peatamise kohta. Kuna ringkonnakohus saadab asja maakohtule menetlusse võtmise

otsustamiseks, tuleb selle käigus lahendada uuesti ka avaldaja esialgse õiguskaitse taotlus (vrd

nt RKTKm 26.10.2011, 3-2-1-78-11, p 12). Ühtlasi saab maakohus menetluse käigus

lahendada avaldaja taotluse kaebuse lisa vastuvõtmiseks, sest eelnevas toodud põhjendustel ei

oma see tähtsust kaebuse lahendamisel. Õige on kaebuse märkus, et maakohus eksis

täitedokumendile viitamisel, selle tegelik kuupäev on 30.05.2024.

8. Tänane määrus ei ole menetlust lõpetav lahend TsMS § 173 lg 1 tähenduses ja menetlus-

kulude jaotust selles ei märgita. Kulud jaotab TsMS § 173 lg 3 ls 2 järgi maakohus asja uuel

läbivaatamisel.

9. Avaldaja palus tagastada määruskaebuselt tasutud riigilõivu, selle taotluse saab

ringkonnakohus TsMS § 150 lg 2 p 5 alusel rahuldada, sest kaebemenetluses teisi osalisi pole.

Kaebuselt tasuti lõivu 70 €, mis tagastatakse taotluses märgitud saajale ja pangakontole.

10. Avalduse menetlusse võtmisest keeldumise vaidlustamisel tehtud ringkonnakohtu

määruse peale, millega määruskaebus rahuldatakse ja asi saadetakse menetlusse võtmise

uueks otsustamiseks maakohtule, et saa esitada määruskaebust Riigikohtule (TsMS § 372 lg 5

ls 1, § 696 lg 1 ls 1). Seega jõustub määrus teatavaks tegemisel (TsMS § 466 lg 3 ls 2).

(allkirjastatud digitaalselt)

3 (3)