2-24-106484/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. mai 2025, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-106484

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi K.Y vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

645 eurot ja 74 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479,

aadress XXX), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema (e-post

XXX)

Kostja: K.Y (isikukood XXX, e-post XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaliselt tagaseljaotsusega Aktiva Finance Group OÜ hagi K.Y vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks.

2. Mõista K.Y-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja 265,33 eurot.

3. Mõista K.Y-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis põhivõlgnevuselt 265,33

eurolt alates 24.05.2025 kuni põhinõude (265,33 eurot) tasumiseni võlaõigusseaduse § 113

lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

4. Mõista K.Y-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja tulevikus sissenõutavaks

muutuvad põhiosa osamaksed järgmise graafiku kohaselt:

maksetähtaeg

põhiosa

jääk

osamakse

05.06.2025

17,21

17,21

05.07.2025

17,50

17,50

05.08.2025

17,27

17,31

5. Mõista K.Y-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis käesoleva otsuse

resolutsiooni punktis 4 toodud sissenõutavaks muutunud põhinõude tasumata osalt alates iga

osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

6. Jätta Aktiva Finance Group OÜ hagi K.Y vastu rahuldamata osas, milles Aktiva

Finance Group OÜ palub mõista K.Y-lt välja Aktiva Finance Group OÜ kasuks põhivõla

suuremas ulatuses kui 317,31 eurot, intressi 26,43 eurot (ja alternatiivse nõude puhul intressi

13,42 eurot), haldustasu 20 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud

viivise 34,13 eurot.

7. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

8. Toimetada otsus kätte hageja lepingulisele esindajale ja kostjale.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

9. Menetluskulud jätta 43,75% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ kanda ja 56,25% K.Y

kanda.

10. Mõista K.Y-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja menetluskulu 278,44 eurot.

11. Mõista K.Y-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta;

samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a

juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid.

Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mis vastab poolele hagihinnale, kuid mitte vähem kui 100

eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole

nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr

EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank.

Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed

riigilõivu tasumise kohta.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

2(8)

ASJAOLUD

1. Pärnu Maakohtu 26.08.2024 määrusega anti nõue K.Y vastu üle menetlemiseks esimese

astme kohtumenetlusse Tartu Maakohtule.

2. Aktiva Finance Group OÜ esitas 25.09.2025 hagiavalduse K.Y vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 453,55

eurot, intressi 26,43 eurot, haldustasu 20 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot, kuni

25.09.2024 sissenõutavaks muutunud viivise 34,13 eurot ja edasiulatuva viivise alates

26.09.2024 kuni põhinõude tasumiseni 18% aastas.

3. Hageja nõue tuleneb Inbank Finance AS-i ja kostja vahel 20.08.2022 sõlmitud

tarbijakrediidilepingust nr L89009534912, mille alusel sai kostja laenu summas 500 eurot

ja kohustus laenu tagastama 36 kuu jooksul osamaksetena. Kuna kostja jättis tasumata

osamaksed, saatis laenuandja 04.04.2023 kostjale ülesütlemise hoiatuse, milles anti

kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd kostja ei tasunud võlgnevust ka

täiendava tähtaja jooksul, ütles laenuandja kostjaga sõlmitud lepingu üles 25.04.2023.

Laenuandja loovutas kostja vastu nõude hagejale 26.04.2023.

4. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 23.10.2024 määrusega, andes kostjale 28 päeva

hagimaterjalidele vastuse andmiseks. Kohus edastas hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse

nõude kostjale avaliku e-toimiku vahendusel, kostja e-posti aadressitele ja võimalikele

elukoha aadressidele. Kostja sai menetlusdokumendid kätte 14.03.2025

kättetoimetamisportaali vahendusel. Viimane päev hagivastuse esitamiseks oli

11.04.2025. Kostja ei ole esitanud kohtule vastust ega muul viisil hagile reageerinud.

5. Hageja on vastavalt kohtu selgitustele esitanud 13.05.2025 alternatiivse nõude juhuks,

kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja

palub kostjalt alternatiivselt hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutunud

põhivõla 273,97 eurot, intressi 13,42 eurot, viivise sissenõutavaks muutunud põhivõlalt,

tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed vastavalt graafikule ning viivise

lepingujärgses määras 18% aastas alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast

päevast kuni põhivõla tasumiseni.

KOHTU SEISUKOHT

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul

hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole

tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati

kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 näeb ette, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse

tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

7. Kohus on tsiviilasja menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtul on õigus teha

tagaseljaotsus vastavalt seaduses sätestatule.

8. Ringkonnakohus on selgitanud, et kui tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud, kuid

kohtu hinnangul on hagi õiguslikult põhjendatud vaid osaliselt, on kohtul TsMS § 407 lg

1 järgi õigus rahuldada hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt ning jätta see ülejäänud osas

TsMS § 407 lg 6 järgi rahuldamata (vt Tallinna Ringkonnakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-

22-145432, p 23).

3(8)

9. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi

tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult

põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 järgi rahuldamata.

10. Hagiavaldusest nähtub, et hageja nõude aluseks oleva lepingu puhul on tegemist

tarbijakrediidilepinguga võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Krediidiandja on

kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS

§ § 4034). Kohtul on kohustus kontrollida krediidiandja vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimist omal algatusel, sõltumata sellest, kas tarbija on krediidiandja

kohustuste rikkumisele tuginenud (vt Euroopa Kohtu 5. märtsi 2020. a otsus kohtuasjas

nr C-679/18, OPR-Finance s. r. o. vs. GK, p 46; Riigikohtu 24. novembri 2023. a määrus

kohtuasjas nr 2-21-13098, p-d 13, 25).

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja VÕS § 4034 lg 1 järgi

enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab

hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi

maksma ja hindama tarbija krediidivõimelisust. Vastutustundliku laenamise põhimõttest

tuleneva krediidiandja põhikohustuse sisuks krediidivõtja suhtes on hinnata krediidisaaja

krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on

tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt

mittevajalikust varast tagasi maksta. Selliselt peaks tagatama, et laenuvõtja ei satu

krediidi tõttu „laenuorjusse", mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene,

kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (vt Riigikohtu 19. veebruari

2014. a otsus kohtuasjas nr 3-2-1-169-13, p 21).

VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse

hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab

krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija

võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija

varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste

võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt

tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava

rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab

krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lõike 1

punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS §

4034 lg 3 esimese lause kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe

omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid

andmekogusid. Tarbija krediidivõimelisuse hindamine ei saa toimuda üksnes tarbija

esitatud andmete pinnalt, vaid krediidiandja peab VÕS § 4033 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3

ja 4 kohaselt tarbija esitatud teavet mõistlikul viisil kontrollima. Üldjuhul tuleb seejuures

küsida tarbijalt tema pangakonto väljavõtet ja hinnata seda, välja arvatud juhul, kui muu

teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. Riigikohus on selgitanud, et kui

krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija

kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (vt

Riigikohtu 24. novembri 2023. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 18 viimane lõik).

VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida

üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

11. Tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 13 lasub vaidluse korral vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamise koormus krediidiandjal

4(8)

(hagejal). Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta on hageja märkinud, et

krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi esialgne võlausaldaja päringud

Maksehäireregistrisse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid

maksehäireid polnud. Taotluses märkis kostja sissetulekuks 2700 eurot ja kohusteks 500

eurot. Kostjale jäi peale laenu väljastamist 2176,98 eurot ehk ca 80% tema igakuisest

sissetulekust ning seega oli kostja igati krediidivõimeline.

Riigikohus on 24. novembri 2023 lahendis asunud seisukohale, et krediidiandja peab

tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta:

tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud

ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS §

49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete

finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning

muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või

asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); tarbija

varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3);

tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate

rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg

1 p 5) (vt Riigikohtu 24. novembri 2023 määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 18).

Kohus on seisukohal, et kostjaga tarbijakrediidilepingu sõlmimisel on rikutud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Krediidiandja ei ole enne kostjaga lepingu

sõlmimist omandanud piisavat teavet asjaolude kohta, mis võisid mõjutada tema võimet

krediit tagasi maksta, ja kostja krediidivõimelisust kohase hoolsusega hinnanud. Kohtu

hinnangul ei saa tarbija esitatud sissetulekute ja kohustuste kohta esitatud teabe

kontrolliks lugeda piisavaks vaid kostja enda avaldatut ning päringute tulemusi (nt

maksehäireregister, Ametlikud Teadaanded). Kohtule nähtub, et väljavõte taust.ee

veebilehelt on tehtud 25.09.2024 (dtl 96), seega ei saanud see dokument olla osa kostja

krediidivõime kontrollist. Käesolevalt ei nähtu, et krediidiandja oleks kostja sissetulekuid

ja kohustusi üldse mingil viisil kontrollinud.

Kohtu hinnangul ei ole järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet, sest enne krediidi

väljastamist ei kontrollinud krediidiandja teavet kostja kohustuste ja regulaarsete kulude

kohta. Kohtul ei ole võimalik asuda seisukohale, et krediidiandja oleks üles näidanud

vajalikku hoolsust VÕS § 4034 lg 2 mõttes tarbija laenuvõime kontrollimisel.

12. VÕS § 4034 lg 7 järgi on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise esmaseks

tagajärjeks lepingujärgse intressi alanemine seadusjärgse määrani ja muude kulude

maksmise kohustuse äralangemine. Nimetatud sättest tulenevalt loetakse

tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid

tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti

määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale

teatavaks tegema.

VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli lepingu sõlmimise ajal 0%. Hageja nõude intressi

26,43 euro (ja alternatiivse nõude puhul intressi 13,42 euro) väljamõistmiseks jätab kohus

rahuldamata.

13. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata

jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1

kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.

5(8)

Kostja sai laenu summas 500 eurot. Kostja on teostanud tagasimakseid summas 182,69

eurot. Hageja tõi esile, et lepingut ei saa lugeda kehtivalt üles öelduks. Vastavalt Inbank

Finance AS-i ja kostja vahel 20.08.2022 sõlmitud tarbijakrediidilepingule, tuleb kostjal

laen tagastada igakuiste osamaksetena ning viimase osamakse tähtpäev on 05.08.2025,

seega ei ole poolte leping hagi esitamise ajaks lõppenud ka tähtpäeva saabumisega.

Poolte leping kehtib, kuid vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu on

tühised kokkulepped intressimäära ja muude kulude (nt haldustasu) kohta.

Hageja esitas 13.05.2025 tagasimaksete arvestuse ning alternatiivse nõude. Hageja palub

kostjalt alternatiivselt hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutunud põhivõla

273,97 eurot, intressi 13,42 eurot, viivise sissenõutavaks muutunud põhivõlalt, tulevikus

sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed vastavalt graafikule ning viivise

lepingujärgses määras 18% aastas alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast

päevast kuni põhivõla tasumiseni.

14. TsMS § 369 sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust

eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi

ka kinnistu või ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud kindla

tähtpäevaga, samuti nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate

kohustuste täitmist tulevikus.

Hageja esitatust nähtub, et kostja on teinud lepingu alusel viimase makse 30.11.2022 ning

ühe makse peale lepingu ülesütlemist. Samuti ei ole kostja osalenud kohtumenetluses.

Kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, mis viitaksid sellele, et kostja ei peaks tasuma hageja

tulevikus sissenõutavaks muutuvat nõuet. Seetõttu leiab kohus, et kuigi kostja ei ole

nõude suuruse muutumise tõttu hagi esitamise ajaks lepingu täitmisega võlgnevuses,

viitab kostja kohtueelne ja menetluslik käitumine sellele, et kostja ei pruugi lepingut

nõuetekohaselt tulevikus täita. Seega on kohtu hinnangul põhjendatud mõista kostjalt

välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad kohustused.

15. Arvestades, et hageja intressi nõude, sh alternatiivse nõude osas, jättis kohus

rahuldamata, on ümberarvestuse kohaselt kostjal tasutud 05.09.2022-05.11.2023

osamaksed täielikult ning 05.12.2023 osamakse osaliselt. Arvestades kõik kostja maksed

põhinõude katteks, ei saaks lepingut lugeda 25.04.2023 kehtivalt üles öelduks, kuna

selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega võlgnevuses. Eelnevast tulenevalt on

krediidiandja poolt lepingu ülesütlemine tühine VÕS § 416 rikkumise tõttu ning

tarbijakrediidileping on kehtiv.

Kuivõrd kostja ei olnud maksetega viivituses, jätab kohus hageja nõude sissenõutavaks

muutunud viivise 64,13 euro väljamõistmiseks rahuldamata.

16. Ümberarvestuse tegemise ajaks on maksegraafiku järgi muutunud sissenõutavaks

osamaksed kuni 05.05.2025. Kuivõrd kostja on tasunud põhiosa katteks 182,69 eurot,

mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud osamaksed kokku

265,33 eurot.

17. Ümberarvestuse tegemise ajaks ei ole veel sissenõutavaks muutunud osamaksed alates

05.06.2025 kuni 05.08.2025. Seega rahuldab kohus hageja nõude ja mõistab kostjalt

hageja kasuks välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed vastavalt

järgmisele graafikule:

maksetähtaeg

põhiosa

jääk

osamakse

05.06.2025

17,21

17,21

6(8)

05.07.2025

17,50

17,50

05.08.2025

17,27

17,31

18. Kohtu hinnangul ei ole vastutustundliku laenamise põhimõttega kooskõlas, kui lepingus

kokku lepitud seadusjärgset viivisemäära ületav viivisemäär jääks kehtima. Kohus leiab,

et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral on põhjendatud ja asjakohane

mõista kostjalt välja viivis seadusjärgses viivisemääras, s.o VÕS § 113 lg 1 alusel.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuselt 265,33 eurolt alates

kohtuotsuse tegemisest (24.05.2025) kuni põhinõude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113

lg 1 teises lauses ettenähtud määras ning viivise käesoleva otsuse resolutsiooni punkti 4

toodud sissenõutavaks muutunud põhinõude tasumata osalt alates iga osamakse tasumise

tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud määras.

19. Kuivõrd vastutustundliku laenamise rikkumise korral kostja hagejale muid tasusid ei

võlgne, jätab kohus hageja nõude haldustasu 20 euro väljamõistmiseks rahuldamata.

Hageja palub kostjalt välja mõista ka sissenõudmiskulud summas 30 eurot. Kuivõrd

lepingu ülesütlemist ei saa kehtivalt ülesöelduks lugeda ja kostja ei olnud maksetega

viivituses, ei ole sissenõudmiskulude (sh meeldetuletuskirjade ja muu kulu)

väljamõistmine kostjalt põhjendatud. Hageja nõude sissenõudmiskulude 30 euro

väljamõistmiseks jätab kohus rahuldamata.

Hageja nõue põhivõla suuremas ulatuses kui 317,31 eurot, intressi 26,43 eurot (ja

alternatiivse nõude puhul intressi 13,42 eurot), haldustasu 20 eurot, sissenõudmiskulud

30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 34,13 eurot jätab kohus rahuldamata.

20. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi osaliselt ning kostjalt kuulub hageja kasuks

väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud põhivõlg 265,33 eurot, viivis

põhivõlgnevuselt 265,33 eurolt alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhinõude tasumiseni

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras, tulevikus sissenõutavaks

muutuvad põhiosa osamaksed graafiku järgi ning viivis käesoleva otsuse resolutsiooni

punktis 4 toodud sissenõutavaks muutunud põhinõude tasumata osalt alates iga osamakse

tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni võlaõigusseaduse §

113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

21. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks TsMS § 468 lg 1

p-st 2 tulenevalt.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

22. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise

korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota

menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid

täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

23. Kohus mõistis käesoleva otsusega kostjalt välja 317,31 eurot. Hagi rahuldati ligi 56,25%

ulatuses.

24. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 43,75% ulatuses hageja kanda ning

56,25% ulatuses kostja kanda.

25. Hageja palub mõista kostjalt hageja menetluskuludena välja hagiavalduse esitamisel

tasutud riigilõivu 175 eurot, maksekäsu kiirmenetluskulu 20 eurot ja õigusabikulud

7(8)

422,50 eurot. Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab

kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad.

26. Riigilõivu suurus ja tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist

põhjendatud menetluskuluga. TsMS § 4842 alusel on põhjendatud maksekäsu

kiirmenetluse kulu 20 eurot.

27. Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

28. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja puhul ei ole tegemist keskmisest keerulisema

vaidlusega, samuti arvestab kohus sellega, et kostja ei ole kirjalikku vastust esitanud ning

kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata.

29. Kohus leiab, et hageja esindaja (juristi) tunnitasu 169 eurot ilma käibemaksuta on

arvestades asja sisu ebamõistlikult kõrge ning vastab kvalifitseeritud õigusabi osutaja, s.o

advokaadi tunnitasu määrale. Arvestades asja sisu peab kohus põhjendatuks tunnitasu

määraks 120 eurot. Kohus arvestab seejuures, et koostatud hagiavaldus on standardne

ning asi ise ei ole õiguslikult keeruline. Kohtu hinnangul, arvestades menetlustoimingute

ja –dokumentide mahtu ning asja keerukust, on vajalik ja põhjendatud lepingulise

esindaja kulu, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista, 300 eurot.

30. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega 495 eurot, millest kostja kanda jääb

56,25% ehk 278,44 eurot. Hageja kantud menetluskulud summas 216,56 eurot jäävad

kostjalt välja mõistmata.

Tuginedes TsMS § 177 lg-le 4 rahuldab kohus hageja taotluse märkida menetluskulude

kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

31. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marian Miilaste

kohtunik

8(8)