2-24-112468/33 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maris Juha

Otsuse tegemise aeg ja koht

23.05.2025, Tallinn

lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)

Tsiviilasja number

2-24-112468

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi I.F-i vastu võla

nõudes

Tsiviilasja hind

5003,18 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479); lepingulised esindajad Pavel Butsenko ja

Sigrid Rahkema

Kostja: I.F (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista kostjalt hageja kasuks välja Inbank AS ja kostja vahel 15.03.2022 sõlmitud

krediidilepingust nr C85008031562 tulenevad uuesti määratud tagasimaksegraafiku

kohased tagasimaksed, kokku 2106,58 eurot, järgmiselt:

05.12.2026 52,53 eurot

05.01.2027 61,62 eurot

05.02.2027 59,77 eurot

05.03.2027 57,98 eurot

05.04.2027 56,24 eurot

05.05.2027 54,55 eurot

05.06.2027 52,92 eurot

05.07.2027 51,33 eurot

05.08.2027 49,79 eurot

05.09.2027 48,30 eurot

05.10.2027 46,85 eurot

05.11.2027 45,44 eurot

05.12.2027 44,08 eurot

05.01.2028 42,76 eurot

05.02.2028 41,47 eurot

05.03.2028 40,23 eurot

05.04.2028 39,02 eurot

05.05.2028 37,85 eurot

05.06.2028 36,72 eurot

05.07.2028 35,61 eurot

05.08.2028 34,55 eurot

05.09.2028 33,51 eurot

05.10.2028 32,50 eurot

05.11.2028 31,53 eurot

05.12.2028 30,58 eurot

05.01.2029 29,67 eurot

05.02.2029 28,78 eurot

05.03.2029 27,91 eurot

05.04.2029 27,08 eurot

05.05.2029 26,26 eurot

05.06.2029 25,47 eurot

05.07.2029 24,71 eurot

05.08.2029 23,97 eurot

05.09.2029 23,25 eurot

05.10.2029 22,55 eurot

05.11.2029 21,88 eurot

05.12.2029 21,22 eurot

05.01.2030 20,58 eurot

05.02.2030 19,97 eurot

05.03.2030 19,37 eurot

05.04.2030 18,79 eurot

05.05.2030 18,22 eurot

05.06.2030 17,68 eurot

05.07.2030 17,15 eurot

05.08.2030 16,63 eurot

05.09.2030 16,13 eurot

05.10.2030 15,65 eurot

05.11.2030 15,18 eurot

05.12.2030 14,72 eurot

05.01.2031 14,28 eurot

05.02.2031 13,85 eurot

05.03.2031 13,44 eurot

05.04.2031 13,03 eurot

05.05.2031 12,64 eurot

05.06.2031 12,26 eurot

05.07.2031 11,90 eurot

05.08.2031 11,54 eurot

05.09.2031 11,19 eurot

05.10.2031 10,86 eurot

05.11.2031 10,53 eurot

05.12.2031 10,22 eurot

05.01.2032 9,91 eurot

05.02.2032 9,61 eurot

05.03.2032 9,32 eurot

05.04.2032 9,04 eurot

05.05.2032 8,77 eurot

05.06.2032 8,51 eurot

05.07.2032 8,25 eurot

05.08.2032 8,01 eurot

05.09.2032 7,77 eurot

05.10.2032 7,53 eurot

05.11.2032 7,31 eurot

05.12.2032 7,09 eurot

05.01.2033 6,88 eurot

05.02.2033 6,67 eurot

05.03.2033 6,47 eurot

05.04.2033 6,27 eurot

05.05.2033 6,09 eurot

05.06.2033 5,90 eurot

05.07.2033 5,73 eurot

05.08.2033 5,56 eurot

05.09.2033 5,39 eurot

05.10.2033 5,23 eurot

05.11.2033 5,07 eurot

05.12.2033 4,92 eurot

05.01.2034 4,77 eurot

05.02.2034 4,63 eurot

05.03.2034 4,49 eurot

05.04.2034 4,35 eurot

05.05.2034 4,22 eurot

05.06.2034 4,10 eurot

05.07.2034 3,97 eurot

05.08.2034 3,85 eurot

05.09.2034 3,74 eurot

05.10.2034 3,63 eurot

05.11.2034 3,52 eurot

05.12.2034 3,41 eurot

05.01.2035 3,31 eurot

05.02.2035 3,21 eurot

05.03.2035 3,11 eurot

05.04.2035 3,02 eurot

05.05.2035 2,93 eurot

05.06.2035 2,84 eurot

05.07.2035 2,76 eurot

05.08.2035 2,67 eurot

05.09.2035 2,59 eurot

05.10.2035 2,52 eurot

05.11.2035 2,44 eurot

05.12.2035 2,37 eurot

05.01.2036 2,30 eurot

05.02.2036 2,23 eurot

05.03.2036 2,16 eurot

05.04.2036 2,10 eurot

05.05.2036 2,03 eurot

05.06.2036 1,97 eurot

05.07.2036 1,91 eurot

05.08.2036 1,86 eurot

05.09.2036 1,80 eurot

05.10.2036 1,75 eurot

05.11.2036 1,69 eurot

05.12.2036 1,64 eurot

05.01.2037 1,59 eurot

05.02.2037 1,55 eurot

05.03.2037 1,50 eurot

05.04.2037 1,45 eurot

05.05.2037 1,41 eurot

05.06.2037 1,37 eurot

05.07.2037 1,33 eurot

05.08.2037 1,29 eurot

05.09.2037 1,25 eurot

05.10.2037 1,21 eurot

05.11.2037 1,18 eurot

05.12.2037 1,14 eurot

05.01.2038 1,11 eurot

05.02.2038 1,07 eurot

05.03.2038 1,04 eurot

05.04.2038 1,01 eurot

05.05.2038 0,98 eurot

05.06.2038 0,95 eurot

05.07.2038 0,92 eurot

05.08.2038 0,89 eurot

05.09.2038 0,87 eurot

05.10.2038 0,84 eurot

05.11.2038 0,82 eurot

05.12.2038 0,79 eurot

05.01.2039 0,77 eurot

05.02.2039 0,74 eurot

05.03.2039 0,72 eurot

05.04.2039 0,70 eurot

05.05.2039 0,68 eurot

05.06.2039 0,66 eurot

05.07.2039 0,64 eurot

05.08.2039 0,62 eurot

05.09.2039 0,60 eurot

05.10.2039 0,58 eurot

05.11.2039 0,57 eurot

05.12.2039 0,55 eurot

05.01.2040 0,53 eurot

05.02.2040 0,52 eurot

05.03.2040 0,50 eurot

05.04.2040 0,49 eurot

05.05.2040 0,47 eurot

05.06.2040 0,46 eurot

05.07.2040 0,44 eurot

05.08.2040 0,43 eurot

05.09.2040 0,42 eurot

05.10.2040 0,40 eurot

05.11.2040 0,39 eurot

05.12.2040 0,38 eurot

05.01.2041 0,37 eurot

05.02.2041 0,36 eurot

05.03.2041 0,35 eurot

05.04.2041 0,34 eurot

05.05.2041 0,33 eurot

05.06.2041 0,32 eurot

05.07.2041 0,31 eurot

05.08.2041 0,30 eurot

05.09.2041 0,29 eurot

05.10.2041 0,28 eurot

05.11.2041 0,27 eurot

05.12.2041 0,26 eurot

05.01.2042 0,26 eurot

05.02.2042 0,25 eurot

05.03.2042 0,24 eurot

05.04.2042 0,23 eurot

05.05.2042 0,23 eurot

05.06.2042 0,22 eurot

05.07.2042 0,21 eurot

05.08.2042 0,21 eurot

05.09.2042 0,20 eurot

05.10.2042 0,19 eurot

05.11.2042 0,19 eurot

05.12.2042 0,18 eurot

05.01.2043 0,18 eurot

05.02.2043 0,17 eurot

05.03.2043 0,17 eurot

05.04.2043 0,16 eurot

05.05.2043 0,16 eurot

05.06.2043 0,15 eurot

05.07.2043 0,15 eurot

05.08.2043 0,14 eurot

05.09.2043 0,14 eurot

05.10.2043 0,14 eurot

05.11.2043 0,13 eurot

05.12.2043 0,13 eurot

05.01.2044 0,12 eurot

05.02.2044 0,12 eurot

05.03.2044 0,12 eurot

05.04.2044 0,11 eurot

05.05.2044 0,11 eurot

05.06.2044 0,11 eurot

05.07.2044 0,10 eurot

05.08.2044 0,10 eurot

05.09.2044 0,10 eurot

05.10.2044 0,09 eurot

05.11.2044 0,09 eurot

05.12.2044 0,09 eurot

05.01.2045 0,09 eurot

05.02.2045 0,08 eurot

05.03.2045 0,08 eurot

05.04.2045 0,08 eurot

05.05.2045 0,08 eurot

05.06.2045 0,07 eurot

05.07.2045 0,07 eurot

05.08.2045 0,07 eurot

05.09.2045 0,07 eurot

05.10.2045 0,07 eurot

05.11.2045 0,06 eurot

05.12.2045 0,06 eurot

05.01.2046 0,06 eurot

05.02.2046 0,06 eurot

05.03.2046 0,06 eurot

05.04.2046 0,05 eurot

05.05.2046 0,05 eurot

05.06.2046 0,05 eurot

05.07.2046 0,05 eurot

05.08.2046 0,05 eurot

05.09.2046 0,05 eurot

05.10.2046 0,05 eurot

05.11.2046 0,04 eurot

05.12.2046 0,04 eurot

05.01.2047 0,04 eurot

05.02.2047 0,04 eurot

05.03.2047 0,04 eurot

05.04.2047 0,04 eurot

05.05.2047 0,04 eurot

05.06.2047 0,04 eurot

05.07.2047 0,03 eurot

05.08.2047 0,03 eurot

05.09.2047 0,03 eurot

05.10.2047 0,03 eurot

05.11.2047 0,03 eurot

05.12.2047 0,03 eurot

05.01.2048 0,03 eurot

05.02.2048 0,03 eurot

05.03.2048 0,03 eurot

05.04.2048 0,03 eurot

05.05.2048 0,03 eurot

05.06.2048 0,02 eurot

05.07.2048 0,02 eurot

05.08.2048 0,02 eurot

05.09.2048 0,02 eurot

05.10.2048 0,02 eurot

05.11.2048 0,02 eurot

05.12.2048 0,02 eurot

05.01.2049 0,02 eurot

05.02.2049 0,02 eurot

05.03.2049 0,02 eurot

05.04.2049 0,02 eurot

05.05.2049 0,02 eurot

05.06.2049 0,02 eurot

05.07.2049 0,02 eurot

05.08.2049 0,02 eurot

05.09.2049 0,02 eurot

05.10.2049 0,02 eurot

05.11.2049 0,01 eurot

05.12.2049 0,01 eurot

05.01.2050 0,01 eurot

05.02.2050 0,01 eurot

05.03.2050 0,01 eurot

05.04.2050 0,01 eurot

05.05.2050 0,01 eurot

05.06.2050 0,01 eurot

05.07.2050 0,01 eurot

05.08.2050 0,01 eurot

05.09.2050 0,01 eurot

05.10.2050 0,01 eurot

05.11.2050 0,01 eurot

05.12.2050 0,01 eurot

05.01.2051 0,01 eurot

05.02.2051 0,01 eurot

05.03.2051 0,01 eurot

05.04.2051 0,01 eurot

05.05.2051 0,01 eurot

05.06.2051 0,01 eurot

05.07.2051 0,01 eurot

05.08.2051 0,01 eurot

05.09.2051 0,01 eurot

05.10.2051 0,01 eurot

05.11.2051 0,01 eurot

05.12.2051 0,01 eurot

05.01.2052 0,01 eurot

05.02.2052 0,01 eurot

05.03.2052 0,01 eurot

05.04.2052 0,01 eurot

05.05.2052 0,01 eurot

05.06.2052 0,01 eurot

05.07.2052 0,01 eurot

05.08.2052 0,01 eurot

05.09.2052 0,01 eurot

05.10.2052 0,17 eurot

3. Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras lepingust nr C85008031562 tulenevatelt tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt

tagasimaksetelt alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni

põhinõude tasumiseni.

4. Jätta rahuldamata põhinõue 1392,43 euro ulatuses, intressinõue 312,78 eurot,

sissenõudmiskulude hüvitamise nõue 50 eurot ja 29.05.2024 seisuga sissenõutavaks

arvestatud viivisenõue 371,61 eurot.

5. Jätta hageja lepingulise esindaja kulud ja maksekäsu kiirmenetluse kulud hageja

kanda.

Jätta hageja tasutud riigilõiv 46,80% ulatuses kostja kanda ja 53,20% ulatuses hageja

kanda.

Jätta kostja menetluskulud 46,80% ulatuses kostja kanda ja 53,20% ulatuses hageja

kanda.

6. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 278,46 eurot. Jätta kostja kasuks

menetluskulud hagejalt välja mõistmata.

7. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude summa

tasumiseni.

8. Toimetada kohtuotsus kostjale kätte teadaande avaldamisega Ametlikes

Teadaannetes.

Edasikaebamise kord

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus

menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et

ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses

on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled

esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest,

kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

HAGI NÕUE JA ASJAOLUD

1. Hageja esitas 29.05.2024 Harju Maakohtule hagi (10.07.2024 täiendustega) kostja vastu

järgmiste nõuetega:

1.1. mõista kostjalt hageja kasuks välja Inbank AS ja kostja vahel 15.03.2022 sõlmitud

krediidilepingust nr C85008031562 tulenev põhivõlgnevus 3499,01 eurot, intress 312,78

eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 371,61 eurot;

1.2. mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis alates 30.05.2024 kuni põhinõude (3499,01

eurot) täitmiseni lepingujärgse viivisemääraga 22% aastas s.o 0,06% päevas.

1.3. 21.03.2025 esitas hageja alternatiivse nõude mõista kostjalt hageja kasuks välja Inbank

AS ja kostja vahel 15.03.2022 sõlmitud krediidilepingust nr C85008031562 tulenevad

põhiosamaksed alates 05.12.2026 vastavalt 21.03.2025 esitatud uuesti määratud

tagasimaksetele ning mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis tulevikus sissenõutavaks

muutuvatelt osamaksetelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates iga osamakse

tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni.

2. Hageja selgitab nõude aluse ja eelduste kohta järgmist.

2.1. Inbank AS ja kostja sõlmisid 15.03.2022 Inpay makselahenduse lepingu nr.

C85008031562, mille alusel võimaldati krediidilimiiti 3500 eurot. Lepingus leppisid pooled

kokku intressimääras 22% aastas.

2.2. Lepingu kohaselt on krediidi kulukuse määr 26,72% aastas, mis koosneb krediidilimiidist

3500 eurot, intressimäärast aastas 18% aastas ja päevas 2,14 eurot, maksepäevast 5.

kuupäeval, viivise määrast aastas 22,00% ja 0,06% päevas, maksete kogusummast 3933,71

eurot, kaardi avamise tasust 0 eurot ja kuutasust 2,50 eurot.

2.3. Lepingu tingimuste punkti 8.1 kohaselt tuli kord kuus maksepäeval tasuda minimaalne

tagasimakse, mis punkti 8.2 kohaselt kujuneb järgnevalt: (1) Teenusetingimuste punktis 8.3

märgitud protsendimäära alusel Kasutatud Krediidilimiidist (mis ei sisalda Intresse ega

teenustasusid) arvestatud summa; (2) eelmiste perioodide eest kogunenud ja tasumata

Intresside ja teenustasude summa; (3) Krediidilimiiti ületav summa juhul, kui Te olete

ületanud Teenuselepingus kokku lepitud Krediidilimiiti; (4) Makseplaani(de) kuumakse(te)

summa. Tingimuste 8.3 kohaselt 8.3 Minimaalse Tagasimakse protsendimäär on Inpay

Standard Kaardi puhul 3%.

Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt. Krediidiandja saatis 06.12.2023. a

kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav kahenädalase tähtaja

võlgnevuse tasumiseks. 27.12.2023. a saatis krediidiandja kostjale teatise lepingu lõpetamise

kohta, kuna kostja võlga ei tasunud. Ülesütlemise seisuga 28.12.2023 oli kostja võlgnevus

Inbank AS-i ees 3821,79 eurot, sh: tähtajaks tagastamata kasutatud krediidilimiit: 3499,01

eurot; tähtajaks tasumata intressid: 312,78 eurot; lepingu haldamisega seotud muu kulu: 10

eurot.

Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 3499,01 eurot lepingu ülesütlemisele

järgnevast kalendripäevast, so 29.12.2023 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani

29.05.2024 lepingus kokku lepitud viivisemääras 22% aastas so 0,06% päevas.

2.4. Inbank AS loovutas 29.12.2023 kostja vastased nõuded hagejale koos õigusega nõuda

kõrvalnõudeid. Hageja lisab hagiavaldusele teatise nõude loovutamisest.

2.5. Hageja nõuab VÕS § 113² lg 2 p 3 alusel võla sissenõudmiskulude hüvitamist 50 eurot

ning selgitab nende kujunemist: 4.01.2024 esimese tasulise kirja saatmine 20 eurot,

12.01.2024 teise tasulise kirja saatmine 5 eurot, 22.01.2024 kolmanda tasulise kirja saatmine

5 eurot, muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot: nõude andmete töötlemise ja

kontrollimise kulud, kontaktandmete otsingu ja päringu kulud, võlgnikule saadetud email

kulud, võlgnikule on edastatud perioodil jaanuar 2024 - mai 2024 korduvaid e-kirju ca

iganädalaselt, võlgnikule tehtavate kõnede kulud, võlanõude avaldamisega tehtud kulud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus menetles hagi lihtmenetluses (hagi nõude summa jäi lihtmenetluses lubatud nõude

summa piiresse) ning teavitas sellest menetlusosalisi menetlusse võtmise määruses. Kostjale

on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrused Ametlike Teadaannete kaudu kätte

toimetatuks loetud. Hagi ja menetlusse võtmise määrus on saadetud ka kohtule teadaolevale

kostja e-postiaadressile. Kostja vastanud ei ole. Kohus korraldas kohtuistungi, kuhu ilmus

üksnes hageja. Kostja mitteilmumisest ega selle takistustest ei teatanud. Ent kuna hageja ei

osanud istungil vastata kohtu küsimustele, lükkas kohus istungi edasi. Hageja esitas vastuse

kirjalikult ning palus kohtuistungi aeg tühistada ning lahendada asi ilma kohtuistungit

pidamata. Pärast hageja täiendatud seisukohta määras kohus lahendada asi kohtuistungita ning

võttis menetlusse ja toimetas kostjale kätte alternatiivse edasiulatuva nõude.

Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv

krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning

kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS §

4034 sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud

ületada maksimaalset lubatud määra.

4. Kas leping on sõlmitud ja kehtis, kas krediit on välja makstud

4.1. VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub

andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub

krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.

VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse

andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel.

VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste

võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata

anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab

olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on

jäetud järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1).

Ringkonnakohus on 20.03.2024 kohtumääruses tsiviilasjas 2-23-126134 selgitanud, et VÕS §

108 lg 1 ja § 396 lg 1 alusel laenulepingust tuleneva laenu tagastamise nõude eelduseks on

asjaolu, et laenuandja on laenusaaja ees oma kohustuse täitnud, st laenu üle andud.

4.2. Hageja on kohtule esitanud IN Pay makselahenduse lepingu nr C85008031562 (dtl 133),

millel on 15.03.2022 antud kostja digiallkiri ja AS Inbank digitempel. Digiallkirja konteineris

on leping ja Euroopa tarbijakrediidi teabeleht.

Kohtu teistkordsel nõudel selgitas hageja, et lepingu allkirjastamisel PIN-2-ga oli kostjal

võimalik leping endale ka alla laadida seadmesse ning leping on kostjale kättesaadav AS

Inbank äpis, kuhu sisse logides saab kostja sealt vajadusel igal ajal lepingudokumente vaadata

ning need ka enda seadmetesse alla laadida.

4.3. Kohtu teistkordsel nõudel selgitas hageja krediidi kostja kasutusse andmise kohta, et

niipea kui konto on loodud, väljastab AS Inbank virtuaalse kaardi, millega saab poodides

maksta, teha ülekandeid või sularaha välja võtta. Hageja esitas ka tõendi, dtl 202 „Kostja

tagasimaksed I.F“. Hageja selgitab, et tegemist on AS Inbank väljastatud väljavõttega

virtuaalse krediitkaardi kasutamisest, intressi arvestusest ja tagasimaksetest. Nimetatud

väljavõttes on perioodide (so igakuiselt) tehingud välja toodud. Nagu nähtub väljavõttest on

kaarti hakatud kasutama märtsist 2022. Lisaks esitas hageja perioodide lõikes kasutusse

võetud summade arvestuse (dtl 268). Kohus kontrollis arvestust tõendi alusel ning veendus, et

16.03.2022-14.08.2023 on kostja kasutusse võtnud kokku 10 301,43 eurot.

5. Krediidi kulukuse määr

Hageja on krediidi kulukuse määra osas esitanud kohtuotsuse punktis 2.2. toodud väited.

Nende väidete kohaselt arvestati krediidi kulukuse määra arvutamisel intressimääraga 18%.

Samas väidab hageja, et lepingus oli kokku lepitud intressimäär 22% aastas. Kohus tuvastas

kohtule esitatud lepingu alusel, et lepingusse oli märgitud intressimäär 22,0% aastas, 2,14

eurot päevas. Seega ei saanud krediidi kulukuse määra arvutamisel kuidagi lähtuda

intressimäärast 18% aastas. Ent arvestades krediidi kulukuse määra lepingujärgse

intressimäära alusel minuraha.ee kalkulaatoriga, kontrollis kohus, et krediidi kulukuse määr ei

ületanud lepingu sõlmimise ajal (15.03.2022) kehtinud maksimaalset krediidi kulukuse määra

(mis oli 50,85% aastas).

6. Vastutustundliku laenamise põhimõte

6.1. VÕS § 4034 kohaselt on krediidiandja kohustatud tarbijakrediidi andmisel järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selleks on krediidiandja kohustatud omandama teabe,

mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel

tagasi maksma (krediidivõimelisus) ja hindama selle teabe alusel tarbija krediidivõimelisust.

Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja olema omandanud teabe kõigi

teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta.

Selleks on vaja tõendada, et ta on hankinud tarbija kohta järgnevad andmed:

a. tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest,

üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3

p 1);

b. tarbija teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus,

võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud

hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate

määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

c. tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p

3);

d. tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5);

e. krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija

krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast

täitmist (KAVS § 49 lg 1 p 6).

Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister,

pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest

kohtadest saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (VÕS § 4034 lg 3). Seejuures saab

krediidiandja nõuda tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte,

pangakonto väljavõte, rahvastikuregistri väljavõte jms).

Vastutustundliku laenamise kohustuse täitmine eeldab seega a) nõutud teabe kogumist ja

kontrollimist ning b) selle põhjal hinnangu andmist. Krediidiandja võib tarbijaga

tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks

olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on

krediidivõimeline.

6.2. Hageja on vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta esitanud järgmised

selgitused: Hageja esitab tõendina laenutaotluse (Lisa 6) ja maksehäireregistri väljavõtte

taust.ee (Lisa 7). Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi esialgne võlausaldaja

päringud Maksehäireregistritesse. Krediidivõimelisuse hindamise tegi kostja konto väljavõte

alusel (Lisa 8). Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid

polnud.

Verified_monthly_income

1249,87,

verified_income_periods

12,

verified_income_periods_from_current_month 12. Krediidivõimekuse hindamise eesmärgil

viis esialgne võlausaldaja krediidianalüüsi, millest nähtub, et kostja igakuine sissetulek oli

1249,87 eurot, igakuiste kohustuste summa 150,00. Peale nimetatud finantskohustuste

tasumist jäi kostjale reservi 1099,87 eurot (1249,87 – 150,00). Hageja selgitab, et kostja

poolt sõlmitud lepingu puhul on tegemist pangatootega, mille puhul on välja kujunenud

teatud teenusstandard, mille kohaselt teeb pank kiireid otsuseid ning tulenevalt summa

väiksusest ning osamaksete väiksusest ei rakendatud eeltoodu tõttu kontoanalüüsi.

Kohus palus hagejal esitada hagis viidatud hagi lisa 8 konto väljavõte, mida hagile lisatud ei

olnud. Hageja taasesitas seepeale uuesti hagis toodud vastutustundliku laenamise kirjelduse

(dtl 199) selle erinevusega, et ei viidanud enam kostja konto väljavõtte kogumisele. Kohus

saab seega hageja vastuolulistest väidetest aru nii, et kostjalt laenu andmisel konto väljavõtet

ei kogutud. Kohtuistungil hageja ka vastupidist ei väitnud.

Hageja on tõendina esitanud maksehäireregistri väljavõtte (dtl 168), ent see päring on

teostatud 29.05.2024, st enne hagi esitamist, mitte enne laenu andmist. Hageja on esitanud ka

laenutaotluse (dtl 165), ent selles on täidetud üksnes isikukood, laenusumma, igakuised

sissetulekud 1550 eurot, igakuised kohustused 150 eurot. Tõendit väidetava sissetuleku

kontrollimise kohta hageja esitanud ei ole.

Hageja ei ole seega tõendanud, et krediidiandja oleks kontrollinud kostja sissetulekuid (sh

nende püsivust), igakuiseid majandamiskulusid, ülalpeetavate olemasolu ja finantskohustusi.

Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et krediidiandja on täielikult jätnud täitmata

vastutustundliku laenamise kohustuse.

7. Lepingu ülesütlemine

Hageja ei ole ka esile toonud lepingu üles ütlemise asjaolude juures, milliste maksetega

(maksete kuupäevad, summad) kostja millal viivitusse jäi. Ka tõendina esitatud üles ütlemise

teatises on üksnes märgitud võlgnetav summa, mitte aga makseid, millega viivitusse on

jäädud.

Kohus juhtis hageja tähelepanu, et hageja on tõendina esitanud üles ütlemise hoiatuse ja üles

ütlemise teate saatmise kohta väljavõtted Omniva kirjakeskusest. Mõlema kirja osas on

märgitud, et saadetis on tagastatud. Kohtule teadaolevalt tähendab see, et saadetist ei

õnnestunud adressaadile kätte toimetada ja see tagastati saatjale. Kohus palus hagejal

selgitada, kuidas selle põhjal on võimalik järelda, et TsÜS § 69 ja 70 kohasel kostjal oli

mõistlik võimalus tahteavalduse sisuga tutvuda.

Hageja vastas seepeale, et kostja ei ole vastuväiteid ülesütlemise teatise kätte saamise osas

esitanud ning et Riigikohtu lahendi 2-15-17677 p 13 tuleb ülesütlemise kätte saamist tõendada

vaidluse korral, st siis kui kostja sellele tugineb. Antud juhul ei ole kostja menetluses üldse

osalenud, st ta ei ole hagile vastanud, seega ei saa ka rääkida sellest, et ta oleks mingitele

asjaoludele vastu vaielnud või neid omaks võtnud. Ning tõendi kättetoimetamise

ebaõnnestumise kohta on hageja esitanud ise, omal algatusel.

Arvestades, et hageja on ise omal algatusel tõendanud, et üles ütlemise hoiatust ega teadet ei

ole õnnestunud kostjale kätte toimetada, st kostja ei ole tahteavaldustega saanud tutvuda, ei

ole tahteavaldused ka jõustunud hageja väidetud ajal. Küll aga saab üles ütlemise teated

lugeda kostjale kättetoimetatuks koos hagi ja menetlusse võtmise määrusega, 03.11.2024.

Üles ütlemise tahteavaldus ei saa jõustuda tagasiulatuvalt, seega saaks lepingu üles öelduks

lugeda alates kostjale kättetoimetamisest.

Tulenevalt vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumisest tuleb aga VÕS § 4034 lg 7

kohase ümberarvestuse järgselt hinnata, kas üles ütlemise eeldused oleks olnud täidetud ka

ümberarvestuse korral.

8. Nõude loovutamine

Kohus selgitas hagejale, et hageja enda koostatud nõude loovutamise kiri ei saa tõendada

seda, et nõue on hagejale loovutatud. Hageja esitas seepeale tõendi (dtl 250), mis kujutab

endast Julianus Inkasso kirja kostjale. Kohtu hinnangul ei tõenda ka Julianus Inkasso poolt

saadetud e-kiri kuidagi seda, et Inbank AS on nõude hagejale loovutanud. Seejärel esitas

hageja krediidiandja töötaja poolt digitaalselt allkirjastatud kinnituse (dtl 273), et nõude

aluseks olevast lepingust tulenevad nõuded kostja vastu on hagejale loovutatud.

9. Hageja nõuded

9.1. VÕS § 4034 lg 7 kohaselt vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral ei

võlgne kostja hagejale lepingujärgset intressi ega haldustasu. Samast sättest tulenevalt tuleb

teha nõude ümberarvestus, arvestades, et lepingujärgne intressimäär asendub lepingu

sõlmimise ajal kehtinud seadusjärgse intressimääraga. Nõude aluseks oleva lepingu sõlmimise

ajal oli seadusjärgne intressimäär 0%, millest tulenevalt tuleb kõik kostja poolt tasutu (sh

igakuised haldustasud, intressid) arvestada kasutusse võetud krediidisumma katteks.

9.2. Hageja esitas VÕS § 4034 lg 7 alusel 06.01.2025 nõude ümberarvestuse. Ümberarvestuse

kohta koostatud failis (dtl 253) on hageja välja toonud, mis summas kostja igas kuus

krediidilimiiti kasutas ning kui palju igas kuus tagasimakseid tegi. Hageja väidab, et

ümberarvestuse kohaselt tuleks kostjal tagastada 2106,58 eurot.

Kohus andis hagejale teada, et esitatud failist ei ole võimalik aru saada. Hageja on 1-16.

tagasimaksed määranud vastavalt lepingu tingimustele, et tasuda tuleb 3% kasutuses olnud

krediidilimiidilt. Aga edasi, 17-27 tagasimaksed on hageja määranud ühesuguse summana

(651 eurot, v.a viimane, 650,96 eurot). 651 ei vasta 3%-le tagasimaksete uuesti määramise

tabelis märgitud krediidilimiidi summadelt. Kohus ei saa ka aru, millest lähtuvalt on hageja

tagasimaksed uuesti määranud kuni 05.06.2024. Kohus märgib, et tarbijakrediidi teabelehe

kohaselt oli tegemist tähtajatu lepinguga.

Kui võrrelda tagasimaksete uuesti määramise tabelis veerus „tasus“ summasid, siis need ei

ühti hageja esitatud teises tõendis Kostja tagasimaksed I.F“ (dtl alates 202) nähtuvate

kannetega „payment to Client Contract“, mis on tabelis punakal taustal. Selles tõendis on

näiteks 3. perioodi (03.05.2022-31.05.2022) alla märgitud, et kostja on 2022. a mais teinud

tagasimakseid 150 + 20+30 eurot, tagasimaksete uuesti määramise tabelis on aga kuupäevaga

05.05.2022 märgitud „tasus 106,84“. Maksete tõendis on 4. perioodi (01.06.2022-30.06.2022)

alla märgitud, et kostja on 2022. a juunis teinud makseid 20 + 153,12 + 25+4,31+4 eurot,

tagasimaksete uuesti määramise tabelis on aga kuupäevaga 05.06.2022 märgitud „tasus

109,27.

Seejärel esitas hageja uue tabeli (dtl 268), kus tõi välja, palju kostja igakuiselt krediiti kasutas

ja kui palju igakuiselt tagastas. Nagu otsuse punktis 4.3 märgitud, kontrollis kohus, et

kasutusse võetud summa haakub esitatud tõendiga. Tagastatud summade tulbas olevad

summad ei haaku tõendis „Kostja tagasimaksed I.F“ (dtl alates 202) nähtuvate kannetega

„payment to Client Contract“, mis on tabelis punakal taustal. Punase taustaga kirjed kokku on

7410,99 eurot. Hageja väitel on kostja tagasimakseid teinud kokku 7648,38 eurot. Kohus

tuvastas, et 2022. a juuli perioodis on lisaks veel kirjed, mis peaksid olema märgitud punase

taustaga, st tagasimaksed. Kui ka need juurde arvestada, tuleks tabelis punasel taustal

kirjetena kokku 7648,17 eurot. Seega on hageja tagasimaksete arvestus usutav ning kohus

lähtub sellest.

Kontrollimaks tagasimaksete tõendi usaldusväärsust küsis kohus hagejalt selgitusi intresside

tasumise kohta. Hageja väitel tuli igakuiselt tasuda minimaalne tagasimakse, mis koosnes: 3%

kasutatud krediidilimiidist + eelmiste perioodide eest kogunenud ja tasumata intressid ja

teenustasud, makseplaanide kuumakse (ning krediidilimiiti ületav summa, kui ületati

krediidilimiiti). Hageja selgitas vastuseks kohtule, et krediidiandja ise kostja kontodelt

intresse ei debiteerinud, et intressid arvestati kostja poolt üle kantud summadest. Lepingu

tingimuste punkti 7.8. kohaselt pidi krediidiandja intresse ja teenustasusid debiteerima ise

igakuiselt (tingimuste kohaselt pidi kostja hoolitsema selle eest, et IN Pay Kontol oleks

olemas vaba limiit intressi kuutasu ja muude tasude debiteerimiseks vajalikus summas).

Kohus lähtub seega sellest, et tagasimaksete tõendis intresside summad on üksnes

arvestuslikud, st ei tähenda seda, kas need ka kostja poolt tegelikult tasuti.

9.3. Kohus tuvastas, et kostja võttis kokku kasutusse krediiti 10 301,43 eurot ning on

tagasimakseid teinud 7648,38 eurot. Seega on kostjal tagastamata 2653,04 eurot.

Leping oli tähtajatu. Seega tuli hagejal tagasimaksed uuesti määrata.

Hageja väitel tuli igakuiselt tasuda minimaalne tagasimakse, mis koosnes: 3% kasutatud

krediidilimiidist + eelmiste perioodide eest kogunenud ja tasumata intressid ja teenustasud,

makseplaanide kuumakse (ning krediidilimiiti ületav summa, kui ületati krediidilimiiti).

Kohus kontrollis, et see on nii sätestatud lepingu tingimuste punktides 8.2. ja 8.3.

Kuivõrd intressimäär muutus nulliks ning muid teenustasusid ei võlgne, tuleb tagasimaksed

uuesti määrata selliselt, et kostja tagastab põhivõla igakuise osamaksega 3% laenujäägist.

Viimast korda võttis kostja krediidi kasutusse 14.08.2023. Hageja esitatud ümberarvestuses

on arvestanud, et 05.08.2023 seisuga oli kasutuses oleva krediidi jääk 7160,96 eurot.

Seejuures kuni selle kuupäevani on hageja tagasimaksete arvestuses arvestanud, et kostjal on

tasutud 2594 eurot. Seega tuleb tagasimaksed uuesti määrata selliselt, et 7160,96 eurot

tasutakse igakuise maksena 3% laenujäägilt alates 05.09.2023. St esimene tagasimakse oleks

214,83 eurot, järgmise tagasimakse suurus tuleb arvestada laenujäägilt 6946,13 eurot (s.o

208,38 eurot, tähtaeg 05.10.2023) jne. Kui tagasimaksed on uuesti määratud, tuleb ka

arvestada, mis ajani oleks need tasutud 5054,38 euro arvel.

9.4. Hageja vastas, et ei nõustu kohtu poolt selgitatud tagasimaksete määramise juhisega,

kuna miinimummakse 3% ei ole piiratud summaliselt minimaalse osamakse suurusega nt 10

eurot vms. Arvestades kogu aeg vähenevalt summalt 3% teeb see graafiku kehtivuse

pikkuseks kuni 05.10.2052. Siiski määras hageja vastavalt kohtu juhistele tagasimaksed

uuesti, ning palus välja mõista edasiulatuvalt sissenõutavaks muutuvad tagasimaksed ning

viivise seadusjärgses määras igalt sissenõutavaks muutunud, tasumata makselt. Hageja ei

loobunud algsest nõudest, seega võttis kohus edasiulatuva nõude alternatiivse nõudena

menetlusse.

Uuesti määratud tagasimaksed on määratud alates 05.04.2022, välja on toodud igakuiselt

tegelikult kasutatud krediit, määratud tagasimakseks 3% krediidijäägilt ja tehtud tagasimaksed

arvestatud põhivõla katteks. Uuesti määratud tagasimaksete kohaselt ei ole kohtuotsuse

tegemise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud tasumata osamakseid. Kostjal on ettemaks

kuni 05.12.2026. Uuesti määratud tagasimaksete kohaselt oleks praeguse seisuga kostjal

05.12.2026 makse 63,53 eurot tasumata osaliselt, 52,53 euro ulatuses ning järgnevad

igakuised maksed kuni 05.10.2052.

Kohus nõustub hagejaga, et on alust mõista välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad

tagasimaksed TsMS § 369 alusel, sest kostja ei ole pikka aega midagi rohkem tasunud.

Kohus märgib, et kui krediidiandja ise sõlmis sellise lepingu, milles aktsepteeris saadud

krediidi tagastamist sellisel viisil (nagu on märgitud kohtuotsuse punktis 2.3), ei ole

võlanõude ostnud hagejal midagi sinna parata, et leping selliselt oli sõlmitud. Hagejale ei ole

nõude loovutamisega üle läinud lepingu kujundamise õigust, sh uuesti lepingu üles ütlemise

õigust. Sellised õigused saavad üle minna vaid lepingu ülevõtmisel. Ka ei ole hageja välja

toonud, et krediidilepingu alusel oleks krediidiandjal olnud õigus nõuda suuremat

tagasimakset või lepingut varem lõpetada seetõttu, et nii väikese kuumakse tasumine tundub

mõttetu.

Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja alternatiivse nõude ja mõistab kostjalt VÕS §

396 lg 1, § 101 lg 1 punkti 1, § 108 lg 1, § 4034 lg 7 ja TsMS § 369 alusel välja uuesti

määratud tagasimaksegraafiku kohased tagasimaksed alates 05.12.2026 (tasumata osamakse

52,53 eurot) kuni 05.10.2052.

9.5. Kohus rahuldab ka hageja alternatiivse viivisenõude ning mõistab kostjalt VÕS § 101 lg

1 punkti 6, § 108 ja § 113 lg 1 alusel välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt tagasimaksetelt alates iga osamakse tasumise

tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni.

9.6. Võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõude osas juhtis kohus hageja tähelepanu, et

hageja ei ole esile toonud lepingulist kokkulepet sissenõudmiskulude hüvitiste määrade osas

ega alternatiivselt tõendanud, et kulud tekkisid just sellises ulatuses. Hageja viitas vastuseks,

et lepingu 7 leheküljel 3 jaos on sätestatud: Maksetega hilinemise korral on krediidiandjal

õigus nõuda vastavalt hinnakirjale võlgnevusega seoses meeldetuletuskirja saatmise

teenustasu 5 eurot ning et võivad lisanduda täiendavad sissenõudmiskulud. Kohus märgib, et

hageja viitab Euroopa tarbijakrediidi teabelehele (dtl 139). Teabeleht oli kostja poolt

digiallkirjastatud lepingudokumentide hulgas, seega saab selles sisaldunud kokkulepet lugeda

lepingutingimuseks. Hageja on seega tõendanud kokkuleppe 5 eurot meeldetuletuskirja kohta.

Tasu saab nõuda kuni kolme meeldetuletuskirja eest. Hageja on tõendina esitanud 4.01.2024

saadetud e-kirja (dtl 171), 12.01.2024 saadetud e-kirja (dtl 157) ning hageja väitel saadeti

22.01.2024 ka kolmas kiri (ei ole kohtule esitatud). Eelpooltoodud tagasimaksete uuesti

määramise ja ümberarvestuse kohaselt kostja ei olnud meeldetuletuskirjade saatmise ajal

võlgnevuses (ei ole ka veel praegu). Seega on võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõude

eeldused esile toomata ja nõue jääb rahuldamata.

10. Menetluskulud ja kohtuotsuse kätte toimetamine

10.1. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1

kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja

põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud

tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Riigikohus on märkinud, et kohtul on diskretsiooniõigus lepingulise esindaja kulude

vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses (vt nr

Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 27.02.2012.a lahendit asjas nr 3-2-1-143-11, p 13).

Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud, sealhulgas riigilõivu summas

595 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja hageja õigusabikulud 1605,50 eurot.

Hageja on hagilt TsMS § 133 lg 1 ja RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 alusel tasunud riigilõivu 595

eurot. Kohus peab hageja tasutud riigilõivu 595 eurot vajalikuks menetluskuluks.

Hageja palub mõista kostjalt välja maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20 eurot. Kohus

juhtis hageja tähelepanu sellele, et hageja on maksekäsu kiirmenetluses esitanud põhivõla

summa (3509,01 eurot) suuremana hagiavalduses esitatud põhivõla summast (3499,01 eurot).

Hageja selgitas 21.01.2025 menetlusdokumendis, et hageja on hagiavalduses välja toonud

punktis 2.1 et ülesütlemise seisuga oli tagastamata krediit 3499,01 eurot ja haldustasu 10,00

eurot, kokku 3509,01 eurot. Hageja on hagiavalduses loobunud haldustasu nõudmisest, kuigi

vastavalt lepingule tuli kostjal tasuda igakuiselt haldustasu 2,50 eurot kuus ning ülesütlemise

seisuga oli tasumata 4 kuu haldustasu 10,00 eurot. TsMS § 486 lg 2 kohaselt hagi loetakse

hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest.

TsMS § 376 lg 4 p 2 kohaselt, hagi muutmiseks ei peeta hageja põhinõude või kõrvalnõuete

suurendamist, vähendamist, laiendamist või kitsendamist. Riigikohus on asjas 3-2-1-108-14

punktis 23 (ja ka tsiviilasjas nr 3-2-1-186-13, p 24) märkinud, et hageja võib olla toime

pannud kelmuse katse, kui esitas maksekäsu kiirmenetluses kohtule tahtlikult valeandmeid

võla suuruse kohta. Tulenevalt TsMS § 172 lg 9 ja § 4842 on lepingulise esindaja kulu

maksekäsu kiirmenetluses summas 20 eurot, põhjendatud ja vajalik. Kohus leiab, et kuigi

hageja on põhivõla nõuete erinevust piisavalt põhistanud, siis lähtudes asjaolust, et kohus on

eelnevalt käesolevas menetluses tuvastanud, et krediidiandja on täielikult jätnud täitmata

vastutustundliku laenamise kohustuse, ei ole maksekäsu kiirmenetluse kulu kostja kanda

jätmine põhjendatud.

Hagejat esindas menetluses TsMS § 218 lg 1 p 2 tingimustele vastav lepinguline esindaja,

magistrikraadiga õigusteadmistega isik - jurist. Menetluskulude nimekirja kohaselt oli

esindaja tasumäär 169 eurot tunnis (ilma käibemaksuta). Riigikohus on varem pidanud

põhjendatuks tunnitasu mh 120 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 02.10.2013 määrus nr 3-

2-1-93-13), aga ka nt 170 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 16.04.2021 määrus nr 2-20-

4817, p 20).

Tallinna Ringkonnakohus on 28.02.2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-10648 punktis 57

märkinud, et mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud

60-100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on

pigem erandlikud (Ringkonnakohtu lahend nr 2-19-110078, p 19). Tunnitasule hinnangu

andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Ringkonnakohus võtab siinjuures arvesse, et

advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest

tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate

puhul nii ei ole. Kohtule on teada, et tunnitasuga 120 eurot, millele lisandub vajadusel

käibemaks, osutavad praeguses majanduslikus olukorras kohtus esindamise teenust nii

mõnedki vandeadvokaadid.

Kohus on seisukohal, et ehkki pooltel on õigus kokku leppida endile sobivas õigusteenuse

osutamise tunnihinnas, ei tähenda, et nimetatud kulu oleks põhjendatud jätta täies ulatuses

vastaspoole kanda. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja märgitud teenustasu summas 169

eurot tund ilma käibemaksuta tuleb käesolevas asjas lugeda ebamõistlikult kõrgeks.

Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust ja hageja lepingulise esindaja

kvalifikatsiooni, on esindaja taotletud tunnitasu suurus kohtu hinnangul üle paisutatud. Kohus

on seisukohal, et hageja esindaja tunnitasu on ülemäärases suuruses võrreldes kohtupraktikas

heakskiidetud Eesti Advokatuuri liikmeks mitte oleva lepingulise esindaja tunnitasuga.

Tegemist on hageja põhitegevuse standardse vaidlusega. Lähtudes mh mõistlikest

turuhindadest ja kohtupraktikast, on põhjendatud tunnitasumäär kohtu hinnangul, sõltuvalt

käibemaksu suurusest, 122 eurot koos käibemaksuga. Kuna hageja taotleb menetluskulude

hüvitamist ilma käibemaksuta, on hageja põhjendatud tunnihind 100 eurot ilma käibemaksuta.

Hageja lepinguline esindaja on osutanud hagejale õigusabi 9,5 tundi tunnihinnaga 169 eurot

ilma käibemaksuta. Õigusabi osutamise sisaldas järgmisi toiminguid:

-täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs, hagiavalduse ettevalmistamine,

koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine, esitamine kohtule 3 tundi;

-kohtunõudega tutvumine, 06.01.2025 vastuse ja ümberarvestuse koostamine kohtunõudele

3,5 tundi;

-21.01.2025 täpsustuse koostamine ja kohtule esitamine 1 tund;

-ettevalmistumine istungiks ja kohtuistungil osalemine 0,5 tundi;

-04.03.2025 vastuse koostamine 0,5 tundi;

-20.03.2025 täiendava ümberarvestuse koostamine 0,75 tundi;

-menetluskulude nimekirja koostamine 0,25 tundi.

Kohtu hinnangul on käesoleval juhul tegemist keskmise keerukusega varalise

õigusvaidlusega. Kohus on seisukohal, et menetlusdokumentides on eksitavad ja üksteisele

vastukäivad väited, samuti on täiendavate menetlusdokumentide esitamise vajaduse tinginud

hageja enda tegematajätmine (ei ole esile toodud kõiki nõude aluseks olevaid asjaolusid).

Kohus märgib, et hageja majandustegevuseks on võlgade kokkuostmine ning hageja esindaja

esindab hagejat üldjuhul kõikides tarbijakrediidi lepingutest tulenevates võlanõuetes. Seega

on hagejal (ja tema esindajal) olnud aega viia ennast kurssi muutunud kohtupraktikaga ning

hagejal oli algusest peale võimalus vähendada enda menetluskulusid seeläbi, et esitada

puudusteta ja täpsustamist mitte vajavad menetlusdokumendid. Korduvatele kohtunõuetele

vastamist oleks hageja saanud vältida, kui oleks koheselt hagi esitanud korrektselt. Hageja ise

valis, et esitab hagi eeldusel, et vastutustundliku laenamise kohustust on korrektselt täidetud.

Hageja on võlgade sissenõudmisele spetsialiseerunud ettevõte, kellel on samalaadseid

nõudeid menetluses tuhandeid. Seega on hageja hästi kursis kohtupraktikaga ja sai 2024. a

mais juba ise hinnata oma nõude perspektiivikust. Kohus tuvastas, et vastutustundliku

laenamise kohustus on täielikult jäetud täitmata. See asjaolu ei saanud hagejale üllatusena

tulla. Ka kohtuistungi korraldas kohus üksnes seetõttu, et hageja esitatud väited ja tõendid ei

haakunud. Kohus oleks võinud ka istungi korraldamata jätta ning nõude rahuldamata jätta.

Kohus leiab, et arvestades kohtule esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu, on lepingulise

esindaja õigusabitoimingute põhjendatud ajakulu kokku 3,5 tundi. Arvestades lepingulise

esindaja õigusteenuse põhjendatud tunnihinda, on hageja põhjendatud õigusabikulu kokku

350 eurot ilma käibemaksuta (3,5 tundi x 100 eurot).

TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

29.05.2024 esitatud hagi hind oli 5003,18 eurot. Kohus rahuldas hageja nõude põhivõla osas

summas 2106,58 eurot ja viivisenõude põhinõudelt (2106,58 eurot) alates 06.12.2026 kuni

põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, mis ühe aasta eest

arvestatuna on 234,88 eurot. Seega kokku rahuldas kohus arvestuslikult hagi 2341,46 euro

ulatuses, mis on hagi esitamisel arvestatud hagihinnast (5003,18 eurot) 46,80 %.

Kohus jätab eeltoodud põhjendustel ja lähtudes menetlusdokumentide kvaliteedist, hageja

maksekäsu kiirmenetluse kulud ja lepingulise esindaja kulud hageja enda kanda. Hageja

riigilõivu jätab kohus poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

Lähtuvalt hagiavalduses esitatud nõude rahuldamise proportsioonist jätab kohus TsMS § 163

lg 1 alusel hageja riigilõivu 46,80% ulatuses kostja kanda ja 53,20% ulatuses hageja kanda.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 46,80 % hageja tasutud riigilõivust (595 eurot),

millele vastab summa 278,46 eurot.

Kohus jätab kostja menetluskulud 46,80% ulatuses kostja kanda ja 53,20% ulatuses hageja

kanda. Kostja ei ole menetluses aktiivselt osalenud ja tsiviilasja toimikust nähtuvalt kostjal

hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole, samuti ei ole kostja esitanud menetluskulude

nimekirja. Lähtudes eeltoodust ei mõista kohus kostja kasuks menetluskulusid hagejalt välja.

Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et

hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos

menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab

hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates

(TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).

10.2. Kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS §

317 lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva

möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maris Juha

kohtunik