3-25-1508/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Määruse tegemise aeg ja koht

23.05.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-1508

Haldusasi

Maksu- ja Tolliameti taotlus täitmist tagavate toimingute

tegemiseks

Menetlusosalised

Taotleja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Maarika

Orusaar

Isik, kelle suhtes taotletakse loa andmist – X. X

(registrikood XXX)

Menetlustoiming

Haldustoiminguks loa andmise taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus.

2. Anda Maksu- ja Tolliametile luba Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu)

aresti seadmiseks X. X ettemaksukontol (viitenumber xxxxxxxxx) olevatele ja sinna

tulevikus kantavatele summadele kuni 37 150,75 euro täitumiseni.

3. Anda Maksu- ja Tolliametile luba Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu)

aresti seadmiseks X. X Luminor Bank AS-is asuvale arvelduskontole nr

EExxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ning kõikidele tulevikus avatavatele arvelduskontodele kuni

112 024,76 euro täitumiseni.

4. Toimetada määrus kätte Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada

käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest. Seejärel toimetada määrus kätte X.

X-ile .

EDASIKAEBAMISE KORD JA KOHTU SELGITUSED

Määrus toimetatakse kätte Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada

täitetoimingute sooritamisest. Puudutatud isikule toimetatakse määrus kätte pärast kohtu

teavitamist täitetoimingute sooritamisest.

Määrus jõustub selle kättetoimetamisel taotlejale (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §

265 lg 3)

Määruse peale võivad maksuhaldur ja isik, kelle õigusi määrus puudutab, esitada Tallinna

Ringkonnakohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest (HKMS

§ 265 lg 5 ja § 204 lg 1).

KOHTU PÕHJENDUSED

1. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seaduses

sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lõike 2

kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos

põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega.

Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. HKMS § 264 lg 4 kohaselt

otsustab kohus loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses.

MKS § 1361 ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute

sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna seadus ei näe ette selgituse või vastuväidete

küsimist isikult, kelle suhtes otsustatakse sooritatavaks toiminguks luba anda, samuti ei tulene

seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt,

viivituseta ja kohtuistungit pidamata.

2. MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud

kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle

sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib

maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et

sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud. Maksuhalduril on muu hulgas õigus

pöörata sissenõue rahalistele nõuetele ja varalistele õigustele MKS-ga või täitemenetlust

reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras (MKS § 130 lg 1 p 3). Seega on maksuhalduril

õigus pöörata sissenõue võlglase ettemaksukontole ja arvelduskontole.

3. MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas

menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine, ning

teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või

kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt

raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult, kas käimasoleva

maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks

õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik, kui pärast sellise

otsuse tegemist esitatakse halduskohtule kaebus. MKS § 1361 lg 1 nimetatud loa andmisel saab

kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Taotluse rahuldamiseks ei

oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava maksuotsuse või

vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist

tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja

puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosotsusega,

mille puhul maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja

kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust.

4. MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus,

millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2)

võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille

esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu MKS § 130 lg-s 1 või

täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab

valitud toimingu tegemist vajalikuks.

5. Kohus leiab, et taotlus vastab MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral

põhistatud. Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused.

6. Taotlusest nähtuvalt on täidetud MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et maksuhaldur peab

kontrollima maksude tasumise õigsust. MTA on kohtule selgitanud, et on alustanud 03.12.2024

korralduse nr 12.2-3/065519-1 alusel X. X (puudutatud isiku) maksustamiseperioodi aprill–

oktoober 2024 käibemaksu, tulumaksu ning tööjõumaksude (tulu- ja sotsiaalmaks, kohustusliku

kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmaksed) arvestamise, deklareerimise ning tasumise

õigsust. Samuti teostab maksuhaldur maksustamisperioodi aprill, mai, juuni, august ja oktoober

2024. a käibemaksu tagastusnõuete õigsuse kontrolli.

7. Maksuhaldur on kohtule põhistanud oma seisukohta, et kontrollimenetluse tõenäoliseks

tulemuseks on puudutatud isikule rahalise kohustuse määramine, mille tulemusel suureneb

maksuhaldurile teadaolevatel andmetel maksustamisperioodi aprill–oktoober 2024. a kokku 149

175,51 euro võrra. Maksusumma kujunemine on taotlusest ja sellele lisatud dokumentidest

jälgitav. Kontrollimenetluses selgunud asjaolude kohaselt on puudutatud isik kontrollitaval

maksustamisperioodil esitanud valeandmetega KMD-sid, deklareerides neis alusetult

sisendkäibemaksu kokku 62 522,11 eurot. Puudutatud isik ei ole tõendanud, et ostuarvetel

näidatud kulud on tehtud käibemaksuga maksustavata käibe tarbeks. Puudutatud isiku

põhitegevusalaks on kanalisatsioon ja heitveekäitlus, kuid puudutatud isiku deklareeritud

sisendkäibemaksust 86 % moodustab alkoholi ostuarvete käibemaks ning samas moodustab

alkoholi müügiarvetele märgitud käibemaks kogu müügi käibemaksust ainult 32%. Puudutatud

isik on vormistanud alkoholi müügiarved ainult kahe äriühingu nimele ja suur osa müügiarveid

on kohe ka krediteeritud ilma tehinguandmeid deklareerimata. Maksuhalduril on tekkinud

põhjendatud kahtlus, et puudutatud isik on kontrollitaval maksustamisperioodil teinud

ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid kokku 346 613,60 eurot. Maksuhaldur on selgitanud, et

isik on soetanud 5129 pudelit alkoholitooteid, mis ei ole seotud puudutatud isiku ettevõtlusega ja

kuulub seega maksustamisele tulumaksuga määras 20/80. Tulumaks ettevõtlusega mitteseotud

väljamaksetelt on 86 653,40 eurot.

8. Maksukontrolli käigus kogutud tõendite pinnalt on maksuhalduril tekkinud põhjendatud

kahtlus, et puudutatud isik soovis teadlikult saada maksueelist ja viia ettevõttest raha välja

tulumaksu tasumata. Kohtule on MTA põhjendused ja kogutud andmete pinnalt tehtud

järeldused arusaadavad ning kohus nõustub MTA järeldustega, et puudutatud isik on

tegelikkusest väiksema käibemaksu deklareerimisega ja ettevõtlusega mitte seotud väljamaksete

tegemisega soovinud , teadlikult saada maksueelist ja viia ettevõttest raha välja maksukohustusi

täitmata. Oma tegevusega on puudutatud isik tekitanud ka alusetud käibemaksu tagastusnõuded.

Kohtu hinnangul ei saa taotluses välja toodud asjaolude pinnalt väita, et maksuotsuse tegemine

oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. Sellest tulenevalt peab kohus puudutatud isikule

maksusumma määramist taotluses märgitud ulatuses tõenäoliseks, seega on täidetud MKS § 1361

lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse

määramine.

9. MKS § 1361 lg 1 kohaldamine eeldab, et maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et

kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või

võimatuks ning et sundtäitmise võimatus tuleneb maksukohustuslase tegevusest. Kohus leiab, et

nimetatud eeldus on samuti täidetud. Taotluse kohaselt ei ole äriühing täitnud korrektselt

kaasaaitamiskohustust, jättes maksuhaldurile nõutud dokumendid ja teabe tähtaegselt esitamata

või esitab need maksuhaldurile viivitusega ja valikuliselt. Maksuhaldur on kohtule selgitanud, et

puudutatud isik ei leidnud aega täita esmast korraldust, korrigeeris kõiki kontrollitavaid

käibedeklaratsioone ning esitas seejärel pearaamatu ja koondid, mis ei olnud deklaratsioonidega

kooskõlas. Samuti ei ole puudutatud isik esitanud dokumente ka laiendatud kontrollperioodi

kohta (detsember 2024. a ja veebruar 2025. a; MTA 09.04.2025 korraldus nr 12.2-3/065519-7

(dtl 1050-1052)). Kohus nõustub maksuhalduriga, et selline käitumine viitab asjaolule, et

äriühingu raamatupidamine ei ole usaldusväärne ning viitab maksukohuslase eesmärki varjata

tegelikku maksukohustust.

10. Maksuhaldur toob taotluses välja, et puudutatud isik on hakanud likvideerima oma vara.

Sealjuures on puudutatud isik kogu oma kinnisvara, millest viimane on võõrandatud

kontrollmenetluse toimumise ajal 06.02.2025, ka müügist laekunud tasust 423 872,84 eurost on

enamus välja viidud ja maksuhaldurile ei ole alusdokumente esitatud. Maksuhaldur märgib, et

seisuga 28.02.2025 oli isiku arvelduskontol 87 505,18 eurot ning puudub ülevaade kontol

olevatest vahenditest taotluse esitamise hetkel. Samas on arvelduskontol olev raha likviidne vara,

mis on ajas muutuv. Maksuhaldurile olemasolevate kontoväljavõtete kohaselt ületavad isiku

väljaminekud sageli sissetulekuid, s,o kasutatakse arvelduskrediiti. Sõidukitest kuulub isiku

omandisse ainult mootorratas, millel puudub kehtiv ülevaatus ja see on 26.06.2024 ajutiselt

registrist kustutatud, seega saab järeldada selle vähest realiseerimisväärtust. Äriühingul puudub

muu registervara ja väärtpaberid, väärtpaberikontod.

11. Põhjendatud kahtluseks annavad alust käimasoleva maksumenetluse käigus kogutud tõendid,

isiku ebausaldusväärne käitumine maksuõigussuhetes ja maksupettusele viitavad asjaolud (vt

Riigikohtu lahend nr 3-3-1-4-13, p 22). Põhjendatud kahtluse sisustamiseks ei pea eelnevalt ära

ootama, kuni isik on juba ennast maksejõuetuks muutnud või asunud selliselt käituma. Eelkõige

annavad kahtluseks alust äriühingu maksumenetluses kogutud tõendid, mis viitavad juhatuse

liikme ebausaldusväärsele käitumisele maksuõigussuhetes, sest kui isik on varem korraldanud

äriühingu tegevust eesmärgiga vältida maksukohustuse täitmist, on põhjendatud eeldada, et

selline soovimatus säilib ka tulevikus (nt Riigikohtu 28.01.2013 määrus nr 3-3-1-16-12, p 10.4).

Maksuhaldur on piisavalt põhistanud, miks tulenevalt puudutatud isiku käitumisest on alust

arvata, et tulevikus määratava maksukohustuse sundtäitmine võib osutuda keeruliseks või lausa

võimatuks. Kohus peab maksuhalduri selgitusi põhjendatuks ja nõustub maksuhalduri

järeldustega, et hilisem maksuvõla sissenõudmine võib osutuda maksukohuslase tegevuse tõttu

oluliselt raskendatuks või koguni võimatuks. Maksuhaldur on kohtule selgitanud, et kuna

tagastusnõuete õigsuse kontrollimise tähtaja pikendamise võimalused on ära kasutatud, siis

tagastusnõuete täitmise taotluste rahuldamisel ja selle isiku pangakontole kandmisel või

kohustustega tasaarveldamisel enne maksukohustuse õigsuse täielikku tuvastamist ei pruugi isiku

rahaline ja varaline seis võimaldada kontrolli lõppemisel alusetult tagastatud summat tagasi

maksta. Samas muutuks tagastusnõude hilisem tagasinõudmine keeruliseks või isegi võimatuks.

Kohus leiab, et taolise olukorra tekkimise vältimiseks on vajalik anda maksuhaldurile luba

võimaliku tulevase maksuotsuse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks enne kohustuse

kindlaksmääramist maksuotsusega.

12. Maksuhaldur on taotlenud nii ettemaksukontole aresti seadmist kui ka pangakonto arestimist.

Kohus leiab, et ennetavate meetmete mitterakendamise korral võib rahalise nõude täitmine olla

raskendatud või koguni muutuda võimatuks. Taotluse summa on kokku 149 175,51 eurot.

Ületatud ei ole 5-aastast aegumistähtaega. Arvestades puudutatud isiku tulevast võimalikku

maksukohustuse suurust leiab kohus, et maksuhalduri taotletav täitetoiming on proportsionaalne.

Ettemaksukonto arest võimaldab puudutatud isikul iseenesest jätkata äritegevust. Teisalt on

ettemaksukontole aresti seadmisega võimalik tagada maksude laekumine, mis on kaalukas avalik

huvi ning mida ei ole praegusel juhul võimalik kaitsta muude (maksukohustuslast vähem

koormavate) vahenditega (vt ka Riigikohtu 30.04.2013 määrus nr 3-3-1-4-13, p 22).

13. Kohus peab põhjendatuks valitud meetmena ka pangakonto aresti. Ehkki üldjuhul ei tohiks

eeltäitetoimingute tõenäoliseks tagajärjeks olla reaalselt tegutseva ja jätkusuutliku ettevõtte

majandustegevuse halvamine, kaalub käesoleval juhul avalik huvi maksuvõla laekumise vastu

maksukohustuslase õigused siiski üles. Käesoleval juhul puuduvad maksu laekumise tagamiseks

muud tõhusad meetmed ning äriühingu või selle seadusliku esindaja senise tegevuse põhjal on

alust arvata, et arvelduskonto arestimiseta jääks maksusumma riigile üldse laekumata (vt ka

Tallinna Ringkonnakohtu 16.11.2020 määrus nr 3-20-1838, p 12). Kohus leiab, et võimalikku

määratavat maksukohustust arvestades on tegemist vajaliku ja proportsionaalse meetmega.

Tuginedes maksuhalduri põhjendustele ning võttes arvesse maksumenetluse ja võimaliku

kohtumenetluse pikkust, on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagava toimingu

sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna ennetavate meetmete

mitterakendamise korral võib haldusakti sundtäitmine olla raskendatud või muutuda võimatuks.

Arvestades ka asjaolu, et puudutatud isiku ettemaksukonto arest ei kata kogu maksukohustuse

suurust, on kohtu hinnangul taotlus põhjendatud arvelduskonto arestimise osas.

14. Maksuhaldur on kinnitanud, et tulenevalt MKS § 1361 lg 2 p-st 3 lõpetatakse puudutatud

isiku vastu suunatud täitetoimingud, kui isik esitab maksuhaldurile MKS § 120 lg 1 p 3 ning §-de

121 ja 122 kohase 149 175,51 euro suuruse tagatise. Juhul, kui puudutatud isik soovib MKS §-s

122 nimetatud tagatise liikide seast kasutada tagatisena deposiiti, on deposiiti kantavaks

summaks määratava maksusumma väärtus, st 149 175,51 eurot.

15. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et MTA 21.05.2025 taotlus on põhjendatud ja kuulub

rahuldamisele. Kohus annab MTA-le loa Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu)

aresti seadmiseks X. X ettemaksukontol (viitenumber xxxxxxxxx) olevatele ja sinna tulevikus

kantavatele summadele kuni 37 150,75 euro täitumiseni ning aresti seadmiseks X. X Luminor

Bank AS-is asuvale arvelduskontole nr EExxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ning kõikidele tulevikus

avatavatele arvelduskontodele 112 024,76 euro täitumiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Nurm