2-24-19241/15 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

2-24-19241

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. mai 2025.a, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Piret Raik

Kohtuasi

A. K. hagi E. K. vastu abielu lahutamise nõudes

Kohtuistungi toimumise aeg

27. jaanuaril 2025; 19.veebruaril 2025; 22. mail 2025

Menetlusosalised

Hageja:

Kostja:

A. K. (ik XXX, elukoht: XXX; e-post:

XXX)

E. K. (ik XXX; elukoht: XXX; e-post:

XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada A. K. hagi E. K. vastu abielu lahutamise nõudes.

2. Lahutada A. K. ja E. K. abielu, mis on sõlmitud 30.06.2012.a. Ida-Viru Maavalitsuses

ja mille kohta on tehtud kanne nr 4-32-2012/189.

3. Jätta pärast abielu lahutamist A. K.le perekonnanimi „K.“.

4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

5. Jõustunud kohtuotsus saata Jõhvi Vallavalitsusele perekonnaseisutoimingute

tegemiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

HAGEJA NÕUE

1. A. K. esitas 18.12.2024.a. Viru Maakohtule hagi E. K. vastu abielu lahutamise nõudes.

Hagiavalduse kohaselt on poolte abielusuhted lõplikult lõppenud. E. K. keeldub abielu lahutamast

perekonnaseisuosakonnas. Pidevad konfliktid ei võimalda enam perekonda koos hoida. Korduvad

katsed abielu säilitada ei ole tulemust andnud. Kostja tarvitab alkoholi ning muutub siis

agressiivseks. Seda kõike on pidanud pealt nägema poolte ühine laps.

2. Kohtuistungil 27.01.2025.a. jäi hageja oma nõude juurde. Hageja selgitas, et pärast lapse

sündi hakkas ta juba mõtlema, et E. K. agressiivne käitumine ei peaks last mõjutama. Abikaasa

muutub agressiivseks siis kui alkoholi tarvitab ja seda teeb ta suhteliselt tihti (kord nädalas

kindlasti). Abielusuhted lõppesid 4 kuud tagasi. Hageja on veendunud, et poolte abielu on

pöördumatult lõppenud ning võimalusi abielusuhete taastamiseks ei näe. Järeldusele, et abielu on

pöördumatult lõppenud, jõudis hageja umbes aasta tagasi. Sinnamaani arvas, et võib veel midagi

muutuda. Kui lapsega lahkus eraldi elama, oli otsus lõplik. Hagejal on uus sõber.

KOSTJA SEISUKOHT

3. E. K. kohtuistungile 17.01.2025 ei ilmunud.

19.02.2025.a. kohtuistungile ilmumiseks rakendas kohus kostja suhtes sundtoomist, kuid politseil

ei õnnestunud kohtumäärust täita.

4.

22.05.2025.a kohtuistungil nõustus E. K. abielu lahutamise nõudega. Kostja kinnitas, et

poolte abielusuhted lõppesid oktoobris 2024.a. Kostja leiab, et abielusuhted on pöördumatult

lõppenud ja nende taastamine võimatu, hageja poolt 100%-liselt.

Abielu lahutamise põhjuseks on hagejal teine mees.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

5. Kohus rahuldab hagi ja lahutab poolte abielu.

Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on

pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole

ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.

Sama paragrahvi 2. lõike järgi abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud

vähemalt kaks aastat eraldi.

Tulenevalt PKS § 67 lg 3 peab kohus tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud

juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni

kuuekuulise leppimisaja.

6. A. K. kinnitas, et tema otsus on põhjalikult kaalutletud ja kindel, suhete taastamise soovi

tal ei ole ning abielu säilitamise võimalust ei näe. Abielu on püütud säilitada, kuid tulemusteta.

E. K. on nõus abielu lahutamisega.

7. Kohus möönab, et poolte abielusuhete lõppemisest möödunud aeg on suhteliselt lühike,

kuid kohtuistungil ei jäänud kohtunikule kahtlust selles, et hageja on oma soovi põhjalikult läbi

mõelnud, otsuse teinud ning oma otsuses kindel.

Abielu säilitamine on mõeldav olukorras, kus mõlemad pooled peavad abielusuhete taastamist /

säilitamist vähemalt võimalikuks. Olukorras, kus kumbki pool abielusuhteid taastada ei soovi, ei

ole leppimisaja andmine mõistlik ega otstarbekas.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning

abielu lahutamine põhjendatud.

8. Nimeseaduse § 11 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutamisel taastada isiku avalduse

alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi.

Hageja on hagiavalduses avaldanud soovi jätta pärast abielu lahutamist endale perekonnanimi

„K.“.

9. Vastavalt PKS § 66 lg 2, lõpeb abielu kohtuotsuse jõustumise päeval.

Menetluskulude jaotus

10. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel ja näeb jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma (TsMS §

173 lg 1 ja 4).

TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Piret Raik

Kohtunik