2-23-125532/18 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anastassia Stalmeister

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 23. mai 2024

Tsiviilasja number

2-23-125532

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi J.K.

vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

4476 eurot 47 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: B2 Impact OÜ (end. OK Incure OÜ)

(registrikood 11542046; asukoht XXX), lepinguline

esindaja Pille Martin (e-post )

Kostja: J.K. (isikukood XXX; elukoht XXX x–x, XXX,

xxxx,

XXX;

e-post:)xx

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta B2 Impact OÜ hagi J.K. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud B2 Impact OÜ kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

3. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavaks tegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. B2 Impact OÜ (end. OK Incure OÜ) esitas 20. juunil 2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse J.K. (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus

lõpetas 22 . septembri 2023. a määrusega maksekäsu kiirmenetluse, kuna kostjale ei

õnnestunud dokumente kätte toimetada ning edastas asja hagimenetluses lahendamiseks Tartu

Maakohtule.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Ferratum Bank plc (osa Multitude Group-ist)

(edaspidi krediidiandja) 5. augustil 2021 krediidilepingu, millega kostjale võimaldati limiiti

kuni 3000 eurot. Laenulimiidi leping sõlmiti panga iseteeninduskeskkonnas. Kostja on

avaldanud soovi avada konto vastavasisulise taotluse esitamisega. Samal kuupäeval on

edastatud läbi iseteeninduse keskkonna kostjale e-posti tervituskiri, lepingu üldtingimused ja

Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht. Laenu kinnitamiseks pidi kostja logima oma

isikukoodi ja saadetud PIN-koodi kasutades krediidiandja iseteenindusse ning sisestama

laenulimiidi kinnitamise lehel saadetud kinnituskoodi. Sellega loeti poolte vahel leping

sõlmituks. Kostja on kasutanud laenuandja poolt võimaldatud laenulimiiti kokku 6859 eurot.

Krediidilepingu eritingimuste p E kohaselt kohustub klient tasuma raha kasutamise eest tasu

intressimääras 45,2965% aastas ehk 0,1241% päevas. Lepingu eritingimuste p F kohaselt

kujunes krediidikulukuse määraks 55,99% aastas. Arvestus põhineb laenulimiidi summal

3000 eurot, ja päevaintressil 0,1241% (45,2965 % aastas) ning eeldustel, et: a) laenulimiidi

summa võetakse kasutusele viivitamata ja täies mahus; b) laenulimiidi summa on antud üheks

aastaks alates laenulimiidi summa esimesest kasutusse võtmisest ning viimase maksega tasub

klient kogu järelejäänud põhisumma, intressi ja muud tasud, kui neid on; c) laenulimiit

makstakse tagasi 12 võrdse tagasimaksena võrdsete ajavahemike järel alates kuu aja

möödumisest krediidi kasutusse võtmisest. Lepingu p 13.10 kohaselt, kui krediidi kulukuse

määr ületab seaduses sätestatud ülemmäära, siis vähendatakse lepingu alusel tasumisele

kuuluvat intressi viimaste tagasimaksete arvelt selliselt, et krediidi kulukuse määr vastaks

seaduses sätestatud krediidi kulukuse määra ülempiirile. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 406 lg 5

sätestab, et kui kokku on lepitud intressimäära muutumine või tasud, mis ei ole arvutamise

ajal määratavad, märgitakse tarbijakrediidilepingus krediidi kulukuse määra asemel krediidi

kulukuse esialgne määr, lähtudes esialgsest intressimäärast ja muudest tingimustest lepingu

sõlmimise ajal, nagu need kehtiksid kogu lepingu kestuse ajal. Kuivõrd krediidilepingu

sõlmimise ajal ei ole võimalik teada, kui palju krediidisaaja lepingu vältel krediiti võtab ning

omakorda kaasnevaid tasusid, siis seetõttu ei ole võimalik arvutada välja tegelikku

krediidikulukuse määra vaid lähtuda saab üksnes esialgsest eelduslikest arvutustest.

Lepingu eritingimuste p G kohaselt kujunes tagasimaksete kogusummaks 3736 eurot 7 senti.

Lepingu eritingimuste p J kohaselt on viivisemäär võrdne intressimääraaga, s.o 45,2965%

aastas ehk 0,1241% päevas. Pooled sõlmisid 20. novembril 2022 lepingu lisa, mille p 1

kohaselt suurendati krediidilimiiti 3200 euro peale. Muud tingimused ei muutunud.

Vastavalt lepingu tingimustele kohustus kostja tagastama laenu igakuiselt krediidiandja poolt

edastatud arvete alusel. Arved väljastatakse läbi iseteeninduskeskkonna 15 päeva pärast algse

laenu väljamaksmist laenuandaja poolt. Lepingu üldtingimuste p-st 10.2 tulenevalt näidatakse

arvel miinimumsumma, laen, teenustasu, tähtpäev ja muud kliendi poolt lepingu alusel

maksmisele kuuluvad summad, sealhulgas viivis. Ebapiisavate maksesummade korral on

tagasimaksete jaotumise järjekord järgmine: a) maksmisele kuuluvate summade

sissenõudmiskulud; b) laen; c) intress; d) leppetrahvid, teenustasu ja muud kliendi poolt

võlgnetavad summad (üldtingimuste p 10.6.).

Kostja on krediidilepingu raames teostanud tagasimakseid summas 5381 eurot, millest

arvestati krediidisumma katteks 3659 eurot 51 senti, kulude katteks 178 eurot 85 senti ja

intressi katteks 1542 eurot 64 senti.

Kuivõrd viimane makse nõude katteks teostati novembris 2022. a, siis oli kostja alates

detsembrist 2022. a viivituses täielikult vähemalt kolme (detsember 2022. a, jaanuar 2023. a,

veebruar 2023. a) osamakse tasumisega. Kostjale on 17. veebruaril 2023 edastatud

meeldetuletuskiri hoiatusega, et juhul kui võlgnevust ei tasuta, öeldakse leping üles ning

leping lõppeb 15. päeval, lepingu lõppemisel muutub kogu võlgnevus sissenõutavaks.

Kuivõrd kostja minimaalset tagasimakset tähtaegselt ei tasunud, lõppeski leping 4. märtsil

2023 ning kostja kohustub tasuma kogu olemasoleva võlgnevuse.

Lepingu üldtingimuste p 12.1. näeb ette, et lepingu sõlmimisega nõustub klient sellega, et

kõik asjakohased teated ja muu teave võidakse saata talle elektrooniliselt läbi konto. Eelpool

mainitud teate, sh arved edastas krediidiandja iseteeninduskeskkonnas. Seega lepingu

ülesütlemise avaldus võib lugeda kostjale kätte saaduks tsiviilseadustiku üldosa seaduse

(TsÜS) § 69 lg 3 alusel. Kostjat teavitati 4. aprillil 2023 edastatud kirjaga nõude

loovutamisest uuele võlausaldajale.

Poolte vahel on sõlmitud kokkulepe sissenõudmiskulude hüvitamiseks. Lepingule lisatud

Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo Teabelehe p-s 3 (Maksete hilinemisega kaasnevad

kulud) on selgitatud, et pärast laenulepingu lõppemist kohustub klient tasuma esimese

meeldetuletuskirja eest 25 eurot ning järgnevate kirjade eest 5 eurot kui nõue ületab 1000

eurot. Hageja on edastanud kostjale järgnevad meeldetuletuskirjad: 1) nõudekiri 4. aprillil

2023 (25 eurot); 2) pretensioon 18. aprillil 2023 (5 eurot); 3) hagihoiatus 9. mail 2023 (5

eurot), kokku 35 eurot.

3. Kostja hagile ei vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata ning

menetluskulud hageja kanda.

5. Hageja nõue kostja vastu tuleneb esialgse võlausaldaja ja kostja vahel 5. augustil 2021

sõlmitud laenulimiidi lepingust ning 20. novembril 2022 sõlmitud lepingu lisast (dtl 36–45;

Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht dtl 46–49; 22. novembri 2022. a lepingu lisa dtl

50). Lepingu alusel maksis esialgne võlausaldaja kostjale kokku 6859 euro. Kostja kohustus

tagastama laenu esialgse võlausaldaja esitatud arvete alusel.

6. Hageja väitel sõlmiti leping krediidiandja iseteeninduskeskkonnas.

Lepingu üldtingimuste p-de 3.2. ja 3.3. saab lepingu sõlmida elektrooniliselt veebilehel või

salvestatud telefonikõne vahendusel. Lepingu sõlmimiseks peab klient külastama veebilehte

ja järgima seal toodud juhiseid või helistama lepingu eespool toodud kontakttelefoninumbril

ja järgima saadud juhiseid. Enne lepingu sõlmimist loeb klient läbi lepingu projekti, mis talle

kättesaadavaks tehakse. Üldtingimuste p 3.6. kohaselt avab krediidiandja konto igale

kliendile, kelle krediidiandja esimest korda kliendina kinnitab. Sellest tulenevalt kasutatakse

lepingu sõlmimise korral sama kliendi poolt sama kontot uuesti isegi juhul, kui konto ei ole

olnud kasutuses teatava ajavahemiku jooksul. Krediidiandja annab kliendile oma kontole

juurdepääsuks isikliku identifitseerimisnumbri (PIN). Klient ei avalda PIN-i ühelegi

kolmandale isikule ning vastutab ainuisikuliselt avaldamisest põhjustatud kahju eest,

sealhulgas krediidiandjale põhjustatud kahju eest.

Vaidlust ei ole selles, et esialgse võlausaldaja ja kostja vahel oli sõlmitud tarbijakrediidileping

võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Tarbijakrediidilepingu puhul peab tarbija avaldus

kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb

viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal (VÕS § 404 lg 1).

VÕS 410 lg 1 sätestab, et VÕS § 404 lg-s 1 nimetatud vorminõue ei välista

tarbijakrediidilepingu sõlmimist sidevahendi abil. Sidevahendi abil tarbijakrediidilepingu

sõlminud tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival

andmekandjal. Seega iseenesest võis krediidiandja sõlmida lepingu kostjaga sidevahendi abil.

7. Hageja nõuet lahendades peab kohus tuvastama haginõude aluseks olevad asjaolud ka

siis, kui kostja ei esita nende kohta vastuväiteid, st kohus peab hagi rahuldamiseks

kontrollima, et hagi rahuldamise eeldused on täidetud.

Hageja nõuab kostjalt eelkõige VÕS § 108 lg 1 ja § 396 lg 1 alusel laenulepingust tuleneva

laenu tagastamise kohustuse täitmist, mille üheks eelduseks on asjaolu, et laenuandja on

laenusaaja ees oma kohustuse täitnud, st laenu üle andnud. Kohus on laenu üleandmise

tõendamise kohustust hagejale selgitanud ka 30. oktoobri 2023. a puuduste kõrvaldamise

määruses (dtl 19). Kui hageja jätab nimetatud asjaolu tõendamata, ei saa kohus hagi

rahuldada.

Hageja on kostja poolt kasutatud limiiti 6859 eurot kirjeldanud hagiavalduse p-s 4 sisalduvas

tabelis (dtl 29) ning hagiavalduse lisana 3 esitatud .xlsx formaadis koostatud tabelis (dtl 51–

52). Kohtu hinanngul ei tõenda viidatud tabelid hageja poolt kostjale laenu väljastamist.

Laenu / krediidi väljastamist / võimaldamist oleks saanud tõendada kostjale tehetavate

maksete maksekorraldustega, pangakonto väljavõtetega, mida praeguses asjas hageja esitanud

ei ole.

Kuna hageja ei toonud esile ega tõendanud ka maakohtu nõudmisel asjaolusid, mis

kinnitaksid kostjale laenu üleandmist, ei ole kohtul alust hagi ja hageja kõrvalnõudeid

rahuldada.

8. Kuigi kohus leidis eespool, et hageja ei ole tõendanud krediidi andmist kostjale,

mistõttu puudub alus hagi rahuldamiseks, selgitab kohus selguse huvides muuhulgas ka

järgmist.

Tarbijakrediidilepingute puhul tuleb kohtul kontrollida krediidi kulukuse määra (VÕS § 406),

samuti seda, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034

p-d 1 ja 2 ning lg 2).

VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva

krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud

viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse

määra enam kui kolm korda.

Lepingu kohaselt oli krediidi kulukuse määr krediidikulukuse määr 55,99% aastas (dtl 36).

Lepingu sõlmimise ajal 5. augustil 2021 oli Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuu kuue

keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 18,68%

(kohaldus alates 1. juulist 2021 sõlmitud lepingutele) (kolmekordne määr seega 56,04%).

Seega ei ületa lepingu järgne krediidi kulukuse määr Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude

kulukuse määra enam kui kolm korda.

9. Teiseks on kohtul kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku

laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama

teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja

hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus) (vt nt RKTKm

24.11.2023. a, nr 2-21-13098, p 17jj).

Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate

asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise

kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral

küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet

koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste,

varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab

krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate

seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1–7 ja lg 3 p-des 1–3 (ka VÕS § 403 4 lg 2 kolmas lause).

Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga

seotud näitajate kohta:

· tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest,

üüritulu, hüvitised, toetused, elatis, sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);

· tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse

korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad

regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena

(KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

· tarbija varasem maksekohustuste, sh finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3);

· tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).

Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust

iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või

krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.

Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija

krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet

küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks.

10. Kohus kohustas hagejat 21. juuni 2024. a kirjaga (dtl 87–88) täpsustama

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist.

Hageja selgitas 4. juuli 2024. a vastuses, et ta ei ole hagiavalduse aluseks oleva lepingu

pooleks, vaid on nõude omandanud loovutamise teel. Hageja on teinud päringu algsele

krediidiandjale vastutustundliku laenamise põhimõtete täitmise selgitamiseks. Hageja on

hagiavalduses esitanud vastutustundliku laenamise põhimõtete täitmise põhjendused ja

tõendid selliselt, nagu algne krediidiandja on need hagejale esitanud.

Hageja palus juhul kui kohus jõuab järeldusele, et krediidiandja ei ole krediidi väljastamisel

käitunud vastutustundliku laenamise põhimõtetega kooskõlas, rahuldada hageja nõude

kooskõlas VÕS § 4034 lg-ga 7 ümberarvestuse alusel summas 1478 eurot (väljastatud krediit

6859 eurot, millest on maha arvestatud kõik tagasimaksed krediidisumma katteks 5381 eurot).

23. novembri 2023. a hagiavalduse p-s 16 (teine p 16, dtl 32) on hageja selgitanud, et

krediidiandja kogus teavet kostja kohta. Krediidiandja kontrollis isikusamasust

rahvastikuregistrist tuvastatud andmete põhjal. Tulenevalt lepingu tingimuste

p-st 3.4.10. pidi kostja kinnitama, et tal ei ole maksehäireid ühegi isiku ees, sealhulgas ei ole

maksehäirete registrites registreeritud kehtivaid maksehäireid ja kostja ei ole seotud ühegi

vaidlusega, mis võib mõjutada tema võimet teha laenu tagasimakseid. Krediidiandja kontrollis

teabe õigsust ning lepingu sõlmimise ajal kostjal ei olnud ühtegi maksehäiret. Lepingu

tingimuste p 10.4.11 kohaselt kinnitas kostja, et ta kasutab laenu tavapärase tarbimise

eesmärgil, mitte kriitilise olukorra ega kriitiliste vajaduste tõttu. Lepingu p 3.4.12. kohaselt

kinnitas kostja, et ta on teadlik laenu võtmisega seotud kohustustest, millel võib olla

negatiivne mõju tema rahalisele olukorrale ja ta on selles osas vajaduse korral konsulteerinud

finantsnõustajatega.

Kohtu hinnangul saab krediidiandja tegevuse kirjeldusest selgelt järeldada, et krediidiandja ei

ole vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Krediidiandja on tuginenud kostja

krediidivõime hindamisel üksnes rahvastikuregistri ja maksehäireregistri andmetele ning

kostja poolt antud kinnitustele. Hagiavaldusest ei nähtu, et krediidiandja oleks kogunud

andmeid kostja maksevõime kohta mujalt, sh küsinud kostjalt pangakontode väljavõtteid.

11. Eespoolöeldust tulenevalt rikkus

krediidiandja

nõude aluseks oleva

tarbijakrediidilepingu sõlmimisel VÕS § 4034 lg-s 6 toodud kohustust.

Kui krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis loetakse VÕS §

4034 lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui

see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale

sellisel juhul ei võlgne. Seega vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks ei

ole terve krediidilepingu tühisus, vaid krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi

osas, kuid seda üksnes juhul, kui kokkulepitud intressimäär on suurem VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäärast. See tähendab, et eelnimetatud olukorras seadusest tuleneva keeluga vastuolus

oleva tarbijakrediidilepingu puhul on intressikokkulepe tühine ja poolte kokkulepe

asendatakse seaduse alusel seadusjärgse intressimääraga, välja arvatud juhul, kui

kokkulepitud intressimäär on madalam (vt nt RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098, p 24).

Seega on lepingus intressikokkulepe tühine ning intressi saaks nõuda seadusjärgses määras

vastavalt VÕS §-le 94. Eeldusel, et laen on kasutusse antud ning ei ole tagasi makstud, saaks

hageja ümberarvestatud põhinõue kuuluda rahuldamisele. Sel juhul loetakse intressimääraks

VÕS §-s 94 sätestatud määr. Muid tasusid (nt võla sissenõudmisega seotud kulusid,

kahjuhüvitist, tasu nõudekirjade ja meeldetuletuste eest) tarbija ei võlgne.

Kuid kuna hageja ei ole välja toonud ega tõendanud, et laen / krediit oleks kostja kasutusse

antud, jätab kohus rahuldamata põhinõude ning sellest tulenevalt jääb rahuldamata ka

intressinõue. Kuna kohus jätab põhinõude rahuldamata on põhjendamatu ka viivise ja

sissenõudmiskulude nõue.

12. Tarbijakrediidilepingu ülesütlemisele kehtivad ka piirangud.

Tarbijakrediidilepingu võib üles öelda juhul, kui kostja oli täielikult või osaliselt viivituses

vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja kostjale anti pärast seda edutult

vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et

selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral öeldakse leping üles ja nõutakse

kogu võla tasumist (VÕS § 416 lg-d 1 ja 2).

Lisaks peavad lepingu ülesütlemise kehtivuseks ja sellest tulenevate tagajärgede tekkimiseks

olema täidetud nii formaalsed (eelkõige avalduse esitamine teisele poolele VÕS § 195 lg 1

järgi) kui materiaalsed eeldused.

Lepingu üldtingimuste p 12.1. (dtl 43) kohaselt nõustub klient lepingu sõlmimisel sellega, et

kõik asjakohased teated ja muu teave võidakse saata talle elektrooniliselt läbi konto. Eelpool

mainitud teate, sh arved edastas krediidiandja iseteeninduskeskkonnas.

Tegemist on tüüptingimusega. Tüüptingimuse kehtivust peab kohus ise omal algatusel

hindama, seda ka siis, kui pooled tingimuse tühisusele ei tugine, sest tegemist on õiguse

kohaldamisega TsMS-i § 438 lg 1 järgi.

TsÜS § 69 lg 3 kohaselt kannab tahteavalduse kättesaamisega seotud riski saatja. Seega

kalduks riski teisiti jagamise korral tüüptingimused kõrvale seaduse põhimõttest, mida võib

teha ainult kokkuleppel teise poolega. Igal juhul peab kasutaja tõendama tahteavalduse

tegemist, st ka siis, kui tüüptingimused kehtivad.

Kohtu hinnangul võib üldtingimuste p 12.1. olla tüüptingimusena tühine. Hageja ei ole

tõendanud lepingu ülesütlemise teate kostjale kättetoimetamist.

Kõike eespoolöeldut arvestades jätab kohus hageja hagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

13. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja ei ole

hagiavaldusele vastanud ega menetluses osalenud, mistõttu ei ole kostjal hüvitatavaid

menetluskulusid tekkinud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anastassia Stalmeister

kohtunik