2-25-1628/10 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

VIRU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 2-25-1628 Määruse tegemise aeg ja koht 23.05.2025, Narva Kohtunik Kohtuasi Menetlusosalised esindajad Menetlustoiming RESOLUTSIOO N ja Heleen Jääger AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali avaldus Y.Y vastu kahju hüvitamiseks ja viivise väljamõistmiseks nende Avaldaja AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal (registrikood 12831829), lepinguline esindaja Kadri Ojamaa Puudutatud isik Y.Y (isikukood XXX) Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine

1. Kinnitada AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali (avaldaja) ning Y.Y (puudutatud isik) vahel sõlmitud kompromiss, mille tingimused on järgmised: 1.1. Y.Y (isikukood XXX) kohustub tasuma AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaalile (registrikood 12831829) 1167,70 eurot (üks tuhat ükssada kuuskümmend seitse eurot ja seitsekümmend senti), millest 850 eurot on põhinõude katteks, 50 eurot viiviste katteks ning 267,70 eurot avaldaja menetluskulude katteks (200 eurot õigusabikulu, 42,70 eurot tõlkekulu ja 25 eurot pool avaldaja tasutud riigilõivust). Nimetatud summa tuleb tasuda hiljemalt 3 (kolme) kalendripäeva jooksul alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest AB “Lietuvos draudimas” Eesti filiaali arvelduskontole nr XXX selgitusega “1224855-KO, tsiviilasi nr 2-25- 1628”. 1.2. Juhul kui puudutatud isik ei täida nõuetekohaselt käesoleva kompromissimääruse punktis 1.1 märgitud kohustust, on AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaalil õigus nõuda viivist põhinõudelt ja menetluskuludelt (1117,70 eurot) kuni nõude täieliku tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

2. Lõpetada tsiviilasja nr 2-25-1628 menetlus.

3. Jätta kompromissis nimetamata menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

4. Tagastada AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali arvelduskontole nr XXX pool avalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 25 eurot, selgitusega „1224855- KO, tsiviilasi nr 2-25-1628“.

2-25-1628

Edasikaebamise kord Määrus ei ole edasikaevatav (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 661 lg 4). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal (avaldaja) esitas 30.01.2025 Viru Maakohtule avalduse Y.Y (puudutatud isiku) vastu kahju hüvitamiseks ning viivise väljamõistmiseks. Avalduse kohaselt toimus 28.03.2023 XXX kahjujuhtum, mille käigus sai kahjustada avaldaja kindlustatud korter nr XX. Avaldaja palus puudutatud isikult välja mõista kahju 850 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 172,95 eurot, edasiulatuva viivise seaduses sätestatud määras ja menetluskulud 282,70 eurot.

2. Menetlusosalised esitasid kohtule 05.05.2025 kompromissilepingu, milles paluvad kompromiss kinnitada ja tsiviilasja menetlus lõpetada. Menetlusosalised kinnitavad, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. KOHTU SEISUKOHT 3. Kohus kinnitab menetlusosaliste vahel sõlmitud kompromissi ja lõpetab tsiviilasja menetluse.

4. TsMS § 613 lg 1 järgi on tegemist hagita menetluse asjaga. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud eristustega.

5. TsMS § 430 lg 1 järgi võivad pooled lõpetada hagimenetluse kohtuliku kompromissi sõlmimisega kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse otsust tegemata. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

6. Kohtu hinnangul ei ole menetlusosaliste vahel sõlmitud kompromiss vastuolus heade kommetega või seadusega ega riku olulist avalikku huvi. Kompromissi on võimalik täita. Kohus siiski täpsustab, et kompromissisumma tasumata jätmisel saab viivist arvestada üksnes põhinõudelt ja menetluskuludelt (vrdl võlaõigusseaduse § 113 lg 6). Kompromissi saab kinnitada kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata. Menetlusosalised kinnitavad, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Kohus kinnitab seega kompromissi ja lõpetab TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel tsiviilasja menetluse.

7. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa avaldaja uuesti pöörduda kohtusse avaldusega sama isiku vastu vaidluses samal alusel sama avalduse eseme üle. Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (vt TsMS § 432).

8. Tulenevalt TsMS § 173 lg-st 1 märgib asja menetlenud kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse. TsMS § 168 lg 3 järgi kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Praegu on menetlusosalised kompromissis leppinud kokku menetluskulude jaotuse. Seetõttu kannavad menetlusosalised menetluskulud TsMS § 168 lg 3 alusel vastavalt kompromissis kokkulepitule. Kompromissis nimetamata menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda.

9. Avaldaja esitas kompromissilepingus taotluse poole avalduse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamiseks. Avaldaja tasus kohtule avalduse esitamisel riigilõivu 50 eurot. Kohus tagastab TsMS § 150 lg 2 p 1 ja lg 4 alusel avaldajale pool tasutud riigilõivust, s.o 25 eurot. 2(3)

2-25-1628 10. TsMS § 661 lg 4 järgi võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Menetlusosalised on kokkuleppel välistanud määruskaebuse esitamise õiguse.

(allkirjastatud digitaalselt)

Heleen Jääger kohtunik

3(3)